Ühendus Tähevärav, Looallikas OÜ ja M A hagi Omega Laen AS ja Kinnisvarainvest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2020/2000
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ühendus Tähevärav (registrikood 80227373) Hageja seaduslik esindaja: M A Kostja I: Omega Laen AS (registrikood 11691792) Kostja II: OÜ Kinnisvarainvest (registrikood 10036424) Kostjate lepinguline esindaja: Julia Mai Rinne [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSION
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
tunnistada Tallinna kohtutäitur Mv K poolt Ühendus Tähevärav suhtes algatatud täitemenetlus nr 008/2020/2000 (nõude summa 170 302 eurot, millele lisanduvad viivised) osaliselt lubamatuks, sh vähendades viiviste arvestuse aluseks olevat viivisemäära kuni 0,0022% põhinõude võlgnevuselt päevas ja lõpetada ülemäärases osas nõude täitemenetlus.
Hageja tugines järgmisele. Kohtutäitur M K menetluses on kostja I avalduse alusel algatatud täiteasi nr 008/2020/200. Kohtutäitur on 03.08.2021 menetlusdokumendiga teatanud 01.09.2021 algavast enampakkumisest xxxx asuvale hagejale kuuluvale kinnisvarale seatud hüpoteegi täitmiseks.
Hüpoteek on seatud seoses Looallikas OÜ poolt 26.07.2017 kostjaga I ja 02.05.2018 kostjaga II sõlmitud laenulepingutega (edaspidi: laenulepingud).
Looallikas OÜ ei saanud alates 15.12.2019 tasuda laenuintresse ja laenuandjad esitasid 10.07.2020 laenulepingute ülesütlemise avaldused, kusjuures lisaks põhivõlgnevusele kogusummas 150 000 (130 000+20 000) eurot nõuti ka 15.12.2019-15.04.2020 tasumata intresse summas 8 000 (6 500+1 500) eurot, 15.04.-10.07.2020 ja 15.05.-10.07.2020 viiviseid 12 232 (11 050+1 182) eurot ning sissenõudekulusid 70 (35+35) eurot, kokku 170 302 eurot.
2018. aprillis taotles hageja kinnisasjale aadressiga xxxx kasutusluba. Vallavalitsus ei väljastanud kasutusluba, nõudis suuri avaliku otstarbega kulutusi ja määras hagejale 2019.a. aprillis sunniraha 2 250 eurot. Kuna hageja leidis selle olevat õigusvastane ja ka sunniraha ei tasunud, siis algatati tema vastu täitemenetlus ja arestiti konto. Sellega halvati nii hageja tegevus kui ka laenude vahendaja Looallikas OÜ tegevus laenude haldamisel. xxxx õigusvastasest tegevusest tingituna ei saanud Looallikas OÜ alates 15.12.2019 tasuda laenuintresse ja laenuandjad esitasid 10.07.2020 laenulepingute ülesütlemise avaldused, kusjuures lisaks põhivõlgnevusele kogusummas 150 000 (130000+20000) eurot nõuti ka 15.12.2019-15.04.2020 tasumata intresse summas 8 000 (6 500+1 500) eurot, 15.04.10.07.2020 ja 15.05.-10.07.2020 viiviseid 12 232 (11 050+1 182) eurot ja sissenõudekulusid 70 (35+35) eurot, kokku 170 302 eurot.
Seoses 26.07.2017 laenulepingu ülesütlemisega realiseeriti laenulepingu täiendavaks tagatiseks olev xxxx asuv kinnistu (M A vanemate suvemaja) 87 000 euro suuruse hinnaga. Selle müügist saadud 82 788,15 eurot kanti laenulepingute kohustuste katteks ja 4 211,85 eurot kohtutäiturile. Täitemenetlus ülejäänud summa tasumiseks jätkus.
Hageja on esitanud hagi kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
-
võlgnevuse arvestus ei ole arusaadav, viivisearvestus on täiesti ebaselge;
-
viiviste summa on liigselt koormav ja viivisemäär ebamõistlikult suur, viiviseid tuleks vähendada;
-
laenulepingute kohustused on suures osas täidetud, oluline on arvestada laenusaaja ja käendajate majanduslikku olukorda, hageja M A elab lastega nimetatud kinnisasjal, vara sundmüük oleks ebaõiglane.
Kostjate vastuväited
Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kostjal I on nõue hageja vastu, mis tuleneb kostja I ja Looallikas OÜ kui laenusaaja, vahel 26.07.2017 sõlmitud laenulepingust nr 79085 (edaspidi leping I). Kostja I laenas Looallikas OÜ-le 130 000 eurot, mis vastavalt lepingu I lisale 4 pidi olema kostjale I tagastatud hiljemalt 15.04.2020. Nimetatud lepingust tulenev nõue on tagatud hüpoteekidega summas 208 000 eurot, mis oli seatud kinnistutele xxxx (edaspidi tagatis I) ja xxxx vald (edaspidi tagatis II). Tagatis II on käesoleva vastuse esitamise kuupäeva seisuga müüdud.
10.Kostjal II on nõue hageja vastu, mis tuleneb kostja II ja hageja vahel 02.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx (edaspidi leping II või koos leping I laenulepingud). Kostja II laenas Looallikas OÜ-le 20 000 eurot, mis vastavalt lepingu II lisale 3 pidi olema kostjale II tagastatud hiljemalt 15.05.2020. Nimetatud lepingust tulenev nõue on tagatud hüpoteegiga summas 32 000 eurot, mis oli seatud tagatisele I.
11.Lepingutest I ja II tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu ütles kostja I 10.07.2020 lepingu I ja kostja II lepingu II. Looallikas OÜ palvel olid kostjad nõus andma täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks täitemenetluseväliselt – hageja kinnitas, et otsib tagatisele I ostjat, kuid see ei edenenud. 14.09.2020 esitas hageja I täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel kohtutäitur M K alustas täitemenetlust nr 008/2020/2000; 11.05.2021 esitas kostja II täitmisavalduse tagatise II suhtes täitemenetluse algatamiseks.
12.Tagatise II on enampakkumise väliselt 27.07.2021 ostnud selle omanike tütar, R A H, eesmärgiga tagatise II enampakkumist vältida. Tagatise II müügi arvelt sai kostja I oma nõue osaliselt rahuldatud summas 82 788,15 eurot. Kohtutäitur M K sai nimetatud tehingu arvelt rahuldatud tagatise II seotud täitmiskulud täies ulatuses summas 4 211,85 eurot.
13.Kostja vastuse esitamise aja seisuga on tagatise I kolmas (korduv)enampakkumine nurjunud. Kaks esimest alghindadega 179 000 eurot ja 152 150 eurot on nurjunud huviliste puudumise tõttu ja kolmas alghinnaga 115 000 eurot sellest, et keegi osalejatest ei pakkumisi ei teinud.
14.Hageja viitab hagiavalduses kohtumenetlusele, mille osapoolteks on xxxx ja xxxx. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus tagatise I suhtes ei ole ega ei saa olla sõltuvuses vaidlusest xxxx. Harju Maakohus vaatas asja läbi ja tegi kahjunõude osas negatiivse otsuse.
15.Hageja väidab, et talle ei ole arusaadav kostjate 10.07.2020 võlgnevuse arvestus. Kostja I on hagejatele 05.06.2020 nõudekirjas nr xxxx teatanud, et lepingu p 6.1 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittekohasel tagasimaksmisel on laenuandjal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hea tahte märgina vähendas kostja I lepingus sätestatud viivisemäära 0,1%-ni päevas. Viivis 05.06.2020 seisuga on 6 500 eurot. Lisaks ülaltoodule palub kostja I nõudeavalduses Looallikas OÜ-l tasuda laenuandjale lepingujärgsed intressimaksed
6 500 eurot, viivis 6 500 eurot, laenu põhiosa 130 000 eurot ja vastava nõudekirja tasu 35 eurot. Kõik kokku seega 143 035 eurot hiljemalt 22.06.2020. Laenuandja märkis samas kirjas, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel ütleb laenuandja lepingu üles alates 23.06.2020 ja nõuab Looallikas OÜ-lt kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist (s.o kogu laenu, intresside, viiviste, leppetrahvi jms tasumist).
16.Kostja II teatas 05.06.2021 nõudekirjas nr xxxx, et lepingu punkt 6.1 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittekohasel tagasimaksmisel on laenuandjal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hea tahte märgina laenuandja vähendas lepingus sätestatud viivisemäära 0,1%-ni päevas. Viivis 05.06.2020 seisuga summas 1 000 eurot. Lisaks ülaltoodule palub kostjaini nõudeavalduses Looallikas OÜ-l tasuda laenuandjale lepingujärgsed intressimaksed 1 250 eurot, viivis 1 000 eurot, laenu põhiosa summas 20 000 eurot ja nõudekirja tasu 35 eurot. Kõik kokku seega 22 285 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 22.06.2020. Laenuandja märkis samas kirjas, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel ütleb laenuandja lepingu üles alates 23.06.2020 ja nõuab Looallikas OÜ-lt kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist (s.o kogu laenu, intresside, viiviste, leppetrahvi jms tasumist).
17.Võlgnikud on nõudekirjad kätte saanud.
18.Kostja I on arvestanud viivist alates maksegraafiku lõppemist kuni ülesütlemisavalduse kuupäevani ehk 15.04.2020-10.07.2020 perioodi eest määraga 0,1% päevas põhinõudelt (130 000 eurot *0,1% päevas = 130 eurot * 85 päeva = 11 050 eurot) ja 10.07.2020-27.07.2021 perioodi eest 12% aastas (ehk 0,03287671% päevas, mis võrdub lepingus I kokkulepitud intressimääraga), mis on 16 112,88 eurot (130 000 eurot * 0,03287671% = 42,73972 eurot päevas * 377 päeva = 16 112,88 eurot).
19.Kostja II on arvestanud viivist alates maksegraafiku lõppemist kuni ülesütlemisavalduse kuupäevani ehk 15.05.2020-10.07.2020 perioodi eest määraga 0,1% päevas põhinõudelt (20 000 eurot *0,1% päevas = 20 eurot * 55 päeva = 1 100 eurot) ja 10.07.2020-31.08.2021 perioodi eest 15% aastas, mis võrdub lepingus II kokkulepitud intressimääraga), mis on 3 378,08 eurot (20 000 eurot * 0,04109589% päevas = 8,2191780 eurot päevas * 411 päeva = 3 378,08 eurot).
20.Tagatise II 27.07.2021 müügi arvelt kostja I nõuded said rahuldatud kooskõlas Lepingu I pga 6.2. järgmises järjekorras, summas ja ulatuses: sissenõudmiskulud 35 eurot (100%), viivised 15.04.-10.07.2020 perioodi eest 11 050 eurot (100%), viivised 10.07.20-27.07.2021 perioodi eest 16 112,88 eurot (100%), tasumata intress kuni 15.04.2020 kokku 6 500 eurot (100%), tasumata laenu põhiosa 49 090,27 eurot (37,76%). Peale 27.07.2021 laekumist summas 82 788,15 eurot jäi kostja I nõudest jäi rahuldamata põhiosa 80 909,73 eurot, millele lisandub viivis täieliku võlgnevuse tasumiseni 12% aastas (ehk 0,03287671% päevas), mis on 42,74 eurot päevas. Kohtuotsuse põhjendav osa
21.Kohus on tuvastanud alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: •
Looallikas OÜ sõlmis 26.07.2017 kostjaga I ja 02.05.2018 kostjaga II laenulepingud vastavalt 130 000 euro ja 20 000 euro saamiseks.
•
Nõude tagamiseks seati hüpoteegid summas 208 000 eurot kinnistutele xxxx (tagatis I) ja xxxx (tagatis II). Tagatisega I koormatud kinnistu kuulus hagejale.
•
Kostjad ütlesid laenulepingud alates 10.07.2020 maksekohustuse rikkumise tõttu üles.
•
Kostjad nõudsid põhivõlgnevuse tasumist kogusummas 150 000 (130 000+20 000) eurot ning 15.12.2019-15.04.2020 tasumata intresse summas 8 000 (6 500+1 500) eurot, 15.04.10.07.2020 ja 15.05.-10.07.2020 viiviseid 12 232 (11 050+1 182) eurot ning sissenõudekulusid 70 (35+35) eurot, kokku 170 302 eurot.
•
Kohtutäitur M K algatas kostja I avalduse alusel täiteasja nr 008/2020/200 tagatise I (hagejale kuuluva kinnistu) müügiks.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate nõuded on selged ja kas nõutav viivis on mõistlik.
23.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg-s 11 on sätestatud, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
24.Hageja ei vaidle vastu põhinõudele (150 000 eurot) ega intresside nõudele (6 500 + 1 500 eurot), mistõttu kohus neid ei analüüsi.
25.Hageja leiab, et viivisearvestus ei ole selge. Kohus sellega ei nõustu. Looallikas OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu p 6.1. kohaselt on pooled leppinud kokku viivise määras 0,5% päevas. Sama suures viivises on Looallikas OÜ ja kostja II kokku leppinud omavahelise laenulepingu p-s 6.1. Nõuet esitades ja realiseerides on kostjad vähendanud viivise määra perioodi eest kuni 10.07.2020 0,1%-ni ja alates 10.07.2020 0,03287671%-ni päevas.
26.Kostjad on esitanud kohtule viivisearvestuse perioodi eest enne ja peale 10.07.2020, mil lepingud üles öeldi (tlk 68, 69). Kohus kontrollis kostjate I ja II arvutusi viivisemääraga 0,1% päevas perioodil 15.0.2020 -10.07.2020 ja määraga 0,03287671% päevas alates 10.07.2020 rakenduses viivisekalkulaator.ee ja sai isegi suuremad viiviste kogusummad kui see, mida on nõudnud kostjad. Seega on viivisearvestus selge ja kui see ka vähesel määral eksib, siis võlgniku kasuks. Kostjad on laekumised arvestanud erinevate kohustuste katteks (põhinõue, intressid, viivised jms) mõlema laenulepingu p 6.2 kohase järjekorra alusel, st korrektselt.
27.Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et viivis määras 0,1% ja hiljem 0,03287671% päevas oleks ülemääraselt suur või et viiviste summa kokku oleks objektiivselt liiga suur. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt RKTKo nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49 ja nr 3-2-1-139-14, p 13). Praeguses asjas on viivisemäär oluliselt väiksem.
28.Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14 (p-d 16 ja 17) on tagatise andjal õigus esitada viivise vähendamise vastuväide või taotlus ja seda ka juhul, kui põhivõlgnik ise ei ole niisugust taotlust esitanud. Taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit ja tema poolt kohustuse täitmise ulatust, mitte pantija majanduslikku seisundit vm asjaolusid. Võlaõigusliku lepingu on sõlminud põhivõlgnik ja võlausaldaja, viimane on lepingu sõlmimisel arvestanud eelkõige just võlgniku majandusliku
võimega lepingut täita. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks võlgnikul endal olla õigus taotleda viivise vähendamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamisel tuleb viivise vähendamise taotluse korral määrata otsuses viivise lõplik suurus.
29.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatud viivise vähendamise taotlus tuleb lahendada VÕS § 162 alusel. VÕS § 162 reguleerib leppetrahvi vähendamist, kuid VÕS § 113 lg 8 kohaselt tuleb VÕS § 162 järgi lahendada ka viivise vähendamise taotlus. VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb viivise vähendamisel arvestada kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole (s.o võlausaldaja) õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
30.Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud täpsemaid andmeid põhivõlgniku, s.o Looallikas OÜ, majandusliku seisundi kohta ega eeldatava võimekuse kohta oma kohustuste täitmisel, mh kostjatega sõlmitud laenulepinguga endale võetud kohustuste täitmisel. Asja materjalide kohaselt on kostjad kui laenuandja öelnud laenulepingud erakorraliselt üles alates 10.07.2020 ning sellele järgnevalt anti võlgnikule korduvalt tähtaegu kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks.
31.Kohtu arvates ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik Looallikas OÜ oleks käitunud laenukohustuse võtmisel ja selle hilisemal täitmisel sellisel viisil, mis õigustaks viivise vähendamist. Asjaolu, et võlgnevus on kujunenud pika aja jooksul, viitab sellele, et võlgnik on oma tegevusega (tegevusetusega) ise kaasa aidanud viivisesumma suurenemisele. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks ise üldse olulises ulatuses laenukohustust täitnud ja selleks vajalikke pingutusi teinud. Muuhulgas on alles pärast täitemenetluste alustamist laenukohustust täidetud kolmandate isikute vara arvel.
32.Kohus leiab, et võlausaldajal on õigustatud huvi saada viiviseid lepingus ettenähtud määras. Vastavalt Riigikohtu praktikale peab võlausaldaja hakkama üldjuhul viivisenõuet põhjendama alles siis, kui viivisenõue ületab põhinõuet (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20). Käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks viivisemäär olnud lepingu järgi äärmiselt suur ning see oleks toonud kaasa ebamõistlikult suure viivisesumma kujunemise isegi juhul, kui see ei ületanud põhinõuet.
33.Viivise väljanõudmine sissenõudja poolt arvestatud suuruses ei ole kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole viidanud mõjuvatele asjaoludele, mis võimaldaksid pidada viivise nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
34.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja viited tagatise I osas tekkinud vaidlusele xxxx. Kostjad kui laenuandjad ei saa vastutada kuidagi hageja ja kohaliku omavalitsuse omavaheliste suhete ega vaidluse eest ning ei pidanud seda ka laenu tagastamise ega tähtaegade osas arvesse võtma.
35.Samuti ei muuda sundtäitmist lubamatuks asjaolu, et tagatise I näol oli tegu on M. A ja tema pere koduga.
36.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
38.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostjad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja nende kandmine ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
39.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.