X (X) hagi OÜ Alansi Kivi vastu vallasasja OÜ Alansi Kivi valdusest X valdusse väljaandmise ja raha tasumise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 178,41 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 10.02.2023. a apellatsioonkaebus (täiendatud 06.03.2023. a ja 23.03.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Alansi Kivi (registrikood 10940477, aadress Kopliotsa talu, Alansi küla, Kose vald, 75035 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post:XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 02.11.2023
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.01.2023 otsus jätta muutmata.
2.X (X) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta X (X) kanda.
4.Mõista välja Xlt (X) OÜ Alansi Kivi kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1400 eurot. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(11)
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Hageja ja kostja asusid 2016.a augustis läbirääkimistesse, mille sisuks oli traktori T40 AM (tähis raamil „261669 1982“) remonttööde tegemine kostja poolt. Pooled saavutasid 13.10.2016 kokkuleppe, mille sisuks oli traktori remonttööd sellises mahus, et traktor oleks töökorras ja eesmärgipäraselt kasutatav nn „keera võtit ja sõida valmidus“. Pooled leppisid kokku, et töö pidi olema tehtud 2016.a lõpuks. Kostja taotles seoses suure hõivatusega täiendava tähtaja andmist. Viimaseks tähtajaks sai kokku lepitud 21.03.2017. Hageja andis kostjale traktori üle ja kostja transportis selle 13.10.2016 enda remonditöökotta. Pooled leppisid kokku töö arvestuslikuks maksumuseks 1600 eurot. Pooled leppisid kokku, e hageja ei maksa kostjale töö eest rahas, vaid annab töö nõuetekohasel teostamisel kostjale üle diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuki (tähised kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873“) omandi. Kahveltõstuk oli kostja valdusse antud 30.08.2016. Pooled hindasid kahveltõstuki arvestuslikuks väärtuseks 1600 eurot. Kostja viivitas traktori remondi alustamisega. Kostja alustas traktori remonti 2017.a aprilli alguses ning teostas töid kuni 10.05.2017. Hageja hankis ise traktori remontimiseks vajalikud varuosad ja viibis remonttööde teostamise juures. Tööde teostamise käigus nähtus, et kostjal puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused traktori remonttööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja teatas 10.05.2017, et ta keeldub traktori remonttööde jätkamisest. Kostja esitas 21.05.2017 akti traktori osas tehtud tööde kohta ajavahemikus 03.04.2017 kuni 12.05.2017. Kostja esitas 17.05.2018 arve nr 17017 3031,20 euro tasumiseks (sealhulgas käibemaks). Arve väljastamiseks puudus alus, sest töö oli lõpetamata. Arve ei vastanud kokkuleppele, sest töö pidi olema tehtud kokkuleppelise hinnaga 1600 eurot (sealhulgas käibemaks). Arve aluseks olnud akt kajastas töid, mis ei olnud lepinguga hõlmatud, näiteks kliendiga töötunnid, kliendiga läbirääkimiste pidamine. Kostja kordas 18.06.2017 oma alusetut nõuet ning teatas, et pärast arve tasumist soovib traktori ja kahveltõstuki äraviimist. Kostja loobus ühepoolselt kokkuleppest, mille kohaselt tasutakse nõuetekohaselt teostatud tööde eest kahveltõstuki omandi üleandmisega kostjale. Hageja palus kostjalt 29.06.2017 e-kirjas kinnitust, kas kõik kokkulepitud tööd on tehtud (kõik mehhanismid toimivad) ja traktor sihipäraselt kasutatav. Kostja teatas 02.07.2017 vastuskirjas, et töid on teostatud üksnes ulatuses, mida kajastab koostatud remonditööde akt. Hageja teostas 14.07.2017 koos riiklikult tunnustatud eksperdi RPga traktori ja kahveltõstuki ülevaatuse. RP koostatud ülevaatuse akti kohaselt on traktor mittekomplektne ja ei ole töökorras. Tõstuk käivitus ja tõsteseade oli töökorras, kuid puudus valgustus ja märgulaternad (tagalaternad), samuti akupatarei. Tõstuki üks rehv oli ilmselgete kulumise jälgedega ja vajas vahetust. Hageja andis 31.07.2017 kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete traktori remonttööde nõuetekohaseks lõpetamiseks ja kahveltõstuki kostjale üleandmise eelse seisukorra taastamiseks. Hageja kinnitas valmisolekut muuta lepingut selliselt, et tõstuk ei ole tasuks traktori remonttööde eest, tagastatakse hagejale ning remonttööde maksumus arveldatakse rahas. Kostja ei asunud lepingut jätkama ega teinud traktorit töökorda. Hageja teatas 21.11.2017 nõudekirjas kostjale lepingust taganemisest. Hageja teatas nõudekirjas, et on nõus aktsepteerima kostja ettepanekut arveldada remonttööde eest rahas. Hageja esitas kostjale lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 3670 eurot ja tõstuki kasutamisega saadud kasutuseelise 7500 eurot
2(11)
hüvitamise nõudes. Hageja tasaarvestas oma nõude kostja põhjendatud 800 euro tasumise nõudega. Kostjal puuduvad hageja vastu raha tasumise nõuded. Kostja on keeldunud traktori ja tõstuki hagejale tagastamisest. Hageja on kandnud seoses kostja rikkumisega kulutusi õigusabile 3410,40 eurot. Hageja kandis traktori ülevaatuse ja seisundi hindamise tellimisega seoses kulusid 100 eurot. Traktori töökorda viimise maksumus on 4470 eurot. Lepingu eesmärgi saavutamine on hagejale muutunud kallimaks 3670 euro võrra. Kahveltõstuk on olnud kostja valduses alates 30.08.2016. Tõstuki omadustega sarnase tõstuki keskmine pikaajalise rendi hind on ligikaudu 700 eurot kuu. Konservatiivselt, arvestades seejuures tõstuki töökorras hoidmiseks vajalikke kulutusi, saab kasutuseeliste suuruseks lugeda 500 eurot kuus. Seega on kostja poolt 21 kuu jooksul saadud kasutuseeliste suuruseks 10 500 eurot. Hageja esitab kostja vastu kasutuseelise 7350 eurot hüvitamise nõude, õigusabikulude 3000 eurot hüvitamise nõude ning põhinõudelt 10 350 eurot arvestatud viivise tasumise nõude. Hageja suurendas menetluse jooksul kasutuseeliste väärtuse hüvitamise nõuet 7350 eurolt 12 600 euroni. Hagi esitamise ajaks oli kostja saanud kasutuseeliseid vähemalt 21 kuu eest 10 500 euro väärtuses, millise nõude on hageja on soovinud maksma panna 7350 euro ulatuses. Ajavahemikus 01.06.2018 kuni 01.09.2019 on kostja saanud kasutuseeliseid 15 kuu eest, millele vastab 7500 eurot. Hageja soovib sellest nõudest maksma panna 5250 euro suuruse osa. Kostja kasutas tõstukit reaalselt. Kostja sai töökorras tõstuki, muuhulgas koos akuga. Hageja avaldas 31.07.2017 e-kirjas kostjale, et tõstuki seisukord on võrreldes kostjale üleandmisega halvenenud, puudub aku, valgustus pole töökorras, vasak tagarehv on tugevalt kulunud ning saab hageja aru, et kostja on tõstukit tööde tegemiseks kasutanud. Kostja ei ole selle e-kirjale ega selle sisule vastu vaielnud. Hageja on teinud 18.05.2017 foto, millelt on näha kostja töötaja poolt tõstuki kasutamine. Kostja on sõiduki omavoliliselt ära remontinud ning esitanud selle eest hagejale 17.05.2018 arveHageja on tõstuki seisukorda arvestades vähendanud sarnase tõstuki tavalist rendi turuhinda 700 eurolt 500 euro peale. Hageja on pöördunud Advokaadibüroo COBALT poole õigusabi saamiseks üksnes küsimustes, mis seonduvad traktori remontimiseks 2016. a sügisel kostjaga sõlmitud töövõtulepinguga. Hageja täpsustab seonduvalt nõude suurendamisega viivisenõude arvestust.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt.
3.Hagi on tõendamata ja esitatud tuginedes vääradele asjaoludele. Hageja on hagis vääralt ja ebaõigelt esitanud asja aluseks olevad faktilised asjaolud. Pooled ei ole kordagi kokku leppinud tööde teostamise lõpptähtaega. Kostja pidi teostama remonttööd hageja traktorile, mis oli väga halvas korras ja ei liikunud ega töötanud. Traktori puksiirile tõmbamisel ei liikunud isegi traktori rattad. Hageja soovis ise olla vahetult töö tegemise juures, sest tundis traktori ja selle ehituse/remontimise vastu huvi. Pooled leppisid kokku töö hinnas 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled ei teadnud töödega alustamisel eeldatavate tööde mahtu. Sellest lähtuvalt ei lepitud poolte vahel kokku kindlat tööde summat, vaid tööd teostati tunnihinna alusel. Samuti ei lepitud kokku tööde teostamise lõpptähtaega. Hageja esitatud väide kokkulepitud hinna osas ei vasta turul kehtivatele hindadele. Tööde teostamise aega oli võimatu ette ennustada, sest hageja soovis ise tööde teostamise juures olla. Sellest lähtuvalt ei tehtud remonti sel ajal, kui hageja viibis puhkusel (umbes kolm nädalat). Tööde teostamise eeldatavat aega ei olnud võimalik hinnata, sest sellise seisnud traktori puhul ei oleks keegi osanud öelda, kaua tööde teostamine võib aega võtta. Pooled leppisid kokku, et lisaks tunnihinnale jääb kahveltõstuk oma hinna väärtuses remonttööde teostamise kulude
3(11)
katteks. Kahveltõstuki väärtuseks lugesid pooled 1600 eurot. Seda ületavas osas pidi hageja tasuma tunnihinna alusel. Kahveltõstukit kostja tööde teostamise ajal ei kasutanud. Kahveltõstuk toimetati kostjale väga halvas seisukorras; sisuliselt oli see kasutuskõlbmatu. Hageja väited, et kostja on kahjustanud kahveltõstukit, on alusetud. Kui kostja oli jõudnud ära parandada traktori esimese silla ja mootori, hakkas hageja esitama kostjale erinevaid etteheiteid. Pooled leppisid pärast seda kokku, et edaspidine töö toimub hinnaga 20 eurot tunnis. Sellele järgnevalt parandas kostja ära traktori siduri, kuid vaatamata tööde edenemisele otsustas hageja pöörduda enda alusetu ja tõendamata hagiga kohtusse. Remonttööde kasutamise ajal ei kasutanud kostja traktorit ja kahveltõstukit. Nende kasutamine oli võimatu, sest need ei olnud sõidukorras. Kui hageja soovib saada traktorit tagasi, peab hageja hüvitama kostjale tehtud remontööde väärtuse vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kui hageja ei soovi seda teha, siis tuleb välja selgitada tehtud remonttööde tegelik turuväärtus. Kahveltõstuki tagasinõudmine on alusetu, kuna hageja andis selle osalise tasuna traktorile tehtud remonttööde katteks. Kahveltõstuk anti kostja omandisse. Hageja lepingust taganemine ei muutnud kahveltõstuki viibimist kostja käes automaatselt ebaseaduslikuks. Mittekorras oleva kahveltõstuki rendile andmine on problemaatiline ja võib olla ohtlik. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kahveltõstukit oleks võimalik rentida. Kui hageja soovib kahveltõstukit tagasi, siis peab hageja hüvitama kostjale kahveltõstuki remontööde maksumuse. Hageja poolt õigusabi kasutamine ei olnud vajalik, sest poolte vahel ei ole tekkinud sellist keerulist olukorda, kus hagejal oli vaja kasutada õigusnõustaja teenuseid. Traktor sõidaks, kui hageja ei oleks kabiini koos mehhanismidega maha võtnud ja endaga kaasa viinud. Kostja ei oleks parima tahtmise juures saanud töid lõpetada. Hageja viis ise mitmed traktori osad kostja juurest 18.05.2017 ära. Pooled leppisid kokku päeva, millal hageja tuleb traktorile järgi. Kostja teavitas hagejat, et ei anna hagejale enne traktorit üle, kui hageja on tasunud 18.05.2017 arve summas, mis on kulunud traktori remondile. Traktori remonditööde kogusummast lahutati 1600 eurot, mis oli tõstuki kokkulepitud väärtuseks, mis arvestati maha tehtud tööde maksumusest. Kokkuleppe kohaselt pidi tõstuk remonttööde maksumuse osaliseks katteks kostjale jääma. Hageja ütles päev enne kokkulepitud traktorile järele tulemise päeva telefoni teel, et ta ei kavatse midagi maksta, vaid tuleb politseiga traktorile järgi ja et hageja on kokkuleppest taganenud. Kokkulepitud päevaks sai hagejale tehtud kostja poolt kaks arvet, sest kostja ei teadnud, kas hageja kavatseb tõstuki jätta kostjale või mitte: ühel arvel remondi täissumma ja tõstuki remondi summa (kui hageja soovib kahveltõstuki kaasa võtta); teisel arvel oli remondi täissummast lahutatud kahveltõstuki väärtus 1600 eurot (kui hageja otsustab jätta kahveltõstuki kostjale). Kostja andis sellega hagejale kaks võimalust, kuidas teostatud remonditööde eest tasuda. Hageja viis ära kostja garaažist kõik traktorile kuuluvad detailid 18.05.2017, kuid kostja ruumidesse jäid seisma traktor ja tõstuk. Kostja ei ole takistanud hagejal traktorit ega kahveltõstukit võtta/ära viia, kui hageja tasub teostatud remonttööde eest. Kostja on hagejale korduvalt esitanud töötundide arvestused, arve ja akti. Samuti selgitanud tehtud tööd ja tunniarvestuse lahti. Hageja on kinnitanud nende kirjade ja aktide kättesaamist, kuid on otsitud ja alusetutel põhjustel pahatahtlikult keeldunud tehtud tööde eest tasumast. 21.11.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles on avaldanud, et hageja taganeb lepingust ja nõuab kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et lepingust on taganetud alusetult. Taganemine on toimunud ilma mõjuva põhjuseta. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja on töövõtulepingu üles öelnud. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on teinud hagejale tööd väärtuses 3031,20 eurot (sealhulgas käibemaks). Kostja nõuab tasu sissenõutavaks muutumisest 19.05.2017 alates hagejalt viivise tasumist määraga 8% aastas, kokku 871,68 eurot
4(11)
21.12.2020 seisuga. Kostjale on tekkinud traktori ja kahveltõstuki enda ruumides hoidmisega täiendav kulu. Hageja ei ole kostja ruumidest võtnud ära traktorit ja tõstukit, millest lähtuvalt on kostjale tekkinud kahju, sest ta ei ole saanud vastavas osas ruume kasutada. Kostjal ei ole olnud võimalik kasutada 10 ruutmeetrit ruumide pinda. Kostja oli sunnitud hoidma hageja masinaid. Kostja nõuab hagejalt üüri 84 eurot nädalas tasumist. Hageja võlgneb kostjale ruumide kasutamise eest 21.12.2020 seisuga 1313 päeva eest 15 756 eurot. Hageja ei ole masinate alust ruumi saanud kasutada enda tegevuseks ja seda välja üürida, millest lähtuvalt on talle tekkinud kahju. Hageja ei ole enda kohustusi tasunud, masinaid ära viinud ega võimaldanud kostjal kasutada kostja ruume ega võimaldanud kostjal neid välja üürida. Hageja on süüdi kahju tekitamises. Kui hageja oleks arve tasunud ja masinad kostja ruumidest ära võtnud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud ning kostja saaks kasutada enda kinnisasja täies ulatuses enda majandustegevuses või need välja üürida vastavas ulatuses. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis võimaldaks hagejal jätta masinad kostja ruumidesse
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohustas kostjat andma hageja valdusesse traktori T40 AM, tähisega raamil „261669 1982“ ja diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuki, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873. Mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasuks kahjuhüvitise 1494 eurot, viivise 1085 eurot ja viivise põhinõude 1494 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.01.2023.a (kaheteistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni. Jättis rahuldamata hagi kasutuseelise 12 600 eurot hüvitamise, kahjuhüvitise 1506 eurot ja viivise 4072 eurot ja 41 senti tasumise nõuetes. Menetluskulud jättis poolte kanda.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega kostja võttis endale kohustuse remontida traktorit T40 AM ning hageja võttis endale kohustuse remontimise eest tasuda. Kohus leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled sõlmisid lepingu traktori remonttööde tegemiseks, mille tulemusel pidi traktor tööde lõppemisel olema töökorras. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagi aluses välja toodud tööde teostamise tähtaeg 21.03.2017 tundub usutav, kuivõrd tunnistaja Y on kinnitanud, et tööd pidid valmis saama 2017.a kevadel. Seda, et 2017.a alguses lepiti kokku tööde teostamise tähtajas, kinnitavad hageja antud seletused. Kohus leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtpäevas 21.03.2017. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled leppisid kokku tasunõude 1600 eurot täitmises kahveltõstuki kostjale üleandmisega. Kostja seadusliku esindaja seletuste, tunnistaja ütluste ning hageja ja Y e-kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid kokku töö eest tasu maksmises tunnitasu alusel tunnitasu suurusega 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on tunnistaja ütluste ning hageja ja Y e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja on hinda alandanud selliselt, et tunnitasu suurus on 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. 6.Traktor ei olnud töökorras 14.07.2017 seisuga, mida tõendab asjatundja RP 22.07.2017 koostatud akt nr 607/2017. Aktis märgitud asjatundja tähelepanekutest ja aktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt ei olnud traktor komplektne, st sellelt olid eemaldatud erinevad osad ning seda ei olnud võimalik käivitada. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku lepingu tähtpäevas 31.03.2017. Kuivõrd tööd olid pärast kokkulepitud tähtaja möödumist tegemata, rikkus kostja lepingut. Hageja on andnud kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 15.08.2017. Täiendava tähtaja andmine on tõendatud hageja 31.07.2017 e-kirjaga, mis on saadetud e-postiaadressile XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et traktori remonttööd on lõpetamata. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja lepingurikkumine on VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi oluline. 5(11)
7.Kostja on asunud seisukohale, et tööde tegemisest keeldumiseks esines alus, sest hageja ei tasunud tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 ls 2 sätestab, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus tuvastas eelnevalt, et tööd ei olnud valmis. Seega ei ole kostja tasunõue hageja vastu muutunud VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks.
8.Kostja on ise avaldanud, et ta andis hagejale teada, et kostja ei teosta käigukasti remonti, sest kostjal tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi kostjale tasuda juba tolleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tööde maksumust. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on remonttööde lõpetamine takistatud hageja tõttu. Sealjuures ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on kostja hagejalt nõudnud traktorilt äravõetud detailide tagastamist, et kostja saaks tööd lõpetada. Seetõttu leiab kohus, et asjakohatud on kostja väited, et ta ei saanudki parima tahtmise juures töid lõpetada.
9.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagejapoolseks töövõtulepingust taganemiseks esinesid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Töövõtuleping on taganemise tulemusel lõppenud 21.11.2017. Hageja nõuab kostjalt, et kostja tagastaks temale üleantud traktori ja kahveltõstuki. Kuivõrd pooltevaheline leping on taganemise tõttu lõppenud, rahuldab kohus hagiavalduse lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes ning kohustab kostjat andma hageja valdusse järgmised asjad: traktor T40 AM, tähisega raamil „261669 1982“ ja diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873“.
10.Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist, mille kostja on saanud kahveltõstuki kasutamisest. Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist ajavahemiku 30.08.2016 kuni 27.06.2018 (21 kuud) eest summas 7350 eurot ning ajavahemiku 01.06.2018 kuni 01.09.2019 (15 kuud) eest summas 5250 eurot. Hageja on leidnud, et asja kasutustasu väärtus on 500 eurot kuus. Hageja on nõudeid kohtulikult maksma panna soovinud osaliselt. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud kahveltõstuki kostja valdusesse võtmine 13.10.2016. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahveltõstuki üleandmisega seonduvate viljade väljaandmist alates 13.10.2016. Isegi kui eeldada, et hagejal oleks õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist, mida kostja on saanud kahveltõstuki kostja valdusse andmisest, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ kasutustasu väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 ja § 65 mõistes. Hageja esitatud pakkumised kahveltõstukite kasutusse andmiseks kajastavad kahveltõstukite pakkumishinda. Samuti on kuulutustest nähtuvalt kahveltõstukid kostja valdusse antud tõstukist erinevad nii margilt kui ka vanuselt. Kostja on hageja väidetud kasutustasu väärtusele vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud tõendid ei tõenda diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ kasutustasu väärtust. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagiavalduse kasutuseeliste 12 600 eurot hüvitamise nõudes. 11.Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 3000 eurot. Kohtule esitatud õigusabi arvetes nr 20146530, 20146736, 20147122, 20147543, 20148395, 20148754, 20150798 nähtub, et hagejale osutati advokaadi poolt kohtueelset õigusabi 17,75 tunni ulatuses. Arvete nr 20146530, 20146736, 20147122, 20147543, 20148395, 20148754
6(11)
spetsifikatsioonidest nähtuvalt on õigusteenus osutatud kostjaga peetava õigusvaidlusega seonduvalt. Arve 20150798 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve koostatud seonduvalt kliendiga peetud nõupidamise ja hagimaterjali analüüsiga. Seega on õigusteenus osutatud seonduvalt hagiavalduse esitamise ettevalmistamisega kohtule. 12.Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus leiab, et arvel 20150798 märgitud kulud kuuluvad hagimenetluse kulude alla, mistõttu ei ole hageja nõue 240 euro tasumiseks põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul kohtumenetluse eelsed õigusabikulud kogusummas 3410,40 eurot asja keerukust arvestades ebamõistlikult suured. Asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades on kohtueelsed õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 15 tunni ulatuses tunnitasuga 192 eurot (sh käibemaks), mis moodustab põhjendatud kohtueelsed kulutused õigusabile summas 2880 eurot. Põhjendatud on registripäringute kulu 2 eurot (I kd, tl 28 pöördel). Asjatundja arvamuse saamise kulu 100 eurot (Raja Haldus OÜ 22.07.2017 arve nr 345) on põhjustatud kostja rikkumisest ning on hagejale tekkinud kahjuks samadel põhjendustel, mis õigusabikuludki. Kulu suurus on mõistlik. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõue 2982 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise 2982 eurot tasumise nõudes. Kohus jätab hageja 3000 euro tasumise nõude 18 euro ulatuses rahuldamata. 13.Hageja nõuab põhinõudelt 10 350 eurot ajavahemiku 28.06.2018 kuni 27.09.2019 eest ning põhinõudelt 15 600 eurot ajavahemiku 28.09.2019 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras viivise tasumist. 11.01.2023 seisuga on viivisenõude suurus hageja avaldatud asjaoludel 5158,31 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on kostja vastu 2982 euro tasumise nõue. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.06.2018 kuni 11.01.2023 eest summas 1085,90 eurot (põhinõudelt 2982 eurot VÕS§ 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud viivis 1569 päeva eest). Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1085,90 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 4072,41 eurot tasumise nõudes.
14.Kohus rahuldas hagiavalduse kahjuhüvitise 2982 eurot tasumise nõudes. Kostja on esitanud hagile tasaarvestuse vastuväite. Kohus hindab järgnevalt, kas kostjal on hageja vastu raha tasumise nõue, mille saab tasaarvestada hageja nõudega. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku tööde teostamises maksumusega 25 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et kostja on tasunõuet vähendanud 20 euroni tunni eest, millele lisandub käibemaks. Eeltoodut arvestades tuleb VÕS § 189 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi välja selgitada, mitme tunni ulatuses on kostja tööd teinud.
15.Y on märkinud 10.04.2017 e-kirjas tehtud tööde mahuks tundides 47 eurot. Y on märkinud 17.04.2017 e-kirjas, et täiendavalt on lisandunud 15 töötundi. Y on hagejale ekirjades selgitanud, milles tehtud töö seisneb. Kohus arvestab e-kirjade hindamisel, et need on saadetud enne poolte vahel erimeelsuste tekkimist. Seetõttu tõendavad e-kirjad usaldusväärselt Y tehtud töö mahtu. Kostja on soovinud tehtud tööde mahtu tõendada teostatud tööde aktiga, mis on 17.05.2017 arve koostamise aluseks. Kohus leiab, et kostja on aktis märkinud teostatud töid erinevalt võrreldes 10.04.2017 e-kirjas ja 17.04.2017 e-kirjas märgituga. Seejuures on kostja aktis välja toonud tööd, mille aktis märgitud tunniarvestus erineb e-kirjas märgitud tunniarvestusest. Näiteks traktori käimapanemiseks kulunud ajaks on aktis märgitud 4 tundi. 10.04.2017 e-kirjas sisalduv tunniarvestus sisaldab 17.04.2017 e-kirjas märgitud selgitust arvestades ka traktori käivitamist. 10.04.2017 e-kirjast ei nähtu traktori
7(11)
käimapanemisele kulunud aeg aktis märgitud kujul. Kohus arvestab seda, et kostja koostas akti ajal, millal tal olid tekkinud hagejaga erimeelsused. Seetõttu on tõendi usaldusväärsus madalam võrreldes Y saadetud e-kirjade usaldusväärsusega. Kohus jätab seetõttu akti tõendina kõrvale. Kohus leiab, et e-kirjadega on tõendatud kostja poolt töö tegemine mahus 62 tundi. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub kostja poolt tehtud töötundide arv. Eeltoodut arvestades on kostjal hageja vastu VÕS § 189 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 1488 euro tasumise nõue.
16.Kostja leiab, et hageja võlgneb kostjale kostja ruumide kasutamise eest 21.12.2020 seisuga 1313 päeva eest 15 756 eurot. Kostja on nõuet põhjendanud hageja rikkumisega, mis seisneb kostjale arve tasumata jätmises ning masinate ära viimata jätmises. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganes lepingust põhjendatult. Seetõttu ei ole hageja pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Kostja on avaldanud, et ta keeldub traktori ja tõstuki hagejale väljaandmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudus õigus nõuda hagejalt tasu maksmist enne tööde lõpetamist. Eeltoodut arvestades ei ole hageja oma tegevuse või tegevusetusega kostjale kahju tekitanud, sest kostja on ise ilma õigusliku aluseta hageja asju enda valduses hoidnud ning keeldunud nende tagastamisest. Kostja käitumine, mis seisneb hageja asjade enda valduses hoidmises, ei ole hagejale omistatav. Seetõttu ei saa kostja põhjendada oma väidetavat nõuet hageja vastu sellega, et hageja kasutab alusetult kostja omandit või muud sarnast õigust. Kostja ei ole hagejale andnud üle enda ruumide valdust, mistõttu puudub kostjal alusetu rikastumise nõue hageja vastu. Eeltoodut arvestades puudub kostjal hageja vastu 15 756 euro tasumise nõue.
17.Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on kostja vastu 2982 euro tasumise nõue. Kohus leidis, et kostjal on hageja vastu 1488 euro tasumise nõue. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Kohus tasaarvestab kostja 1488 euro tasumise nõude hageja 2982 euro tasumise nõudega, mille tulemusel kostja nõue lõpeb tervikuna ning hageja nõue lõpeb 1488 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1494 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 1488 euro tasumise nõudes rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 11.01.2023.a kohtuotsuse resolutiivosa punktid 1,3,4,5,6,7,8. Teha uus otsus, millega rahuldatakse X ́i hagi OÜ Alansi Kivi vastu rahaliste nôuete osas. Jätta rahuldamata OÜ Alansi Kivi rahalised nôuded X ́i vastu. Jätta menetluskulud OÜ Alansi Kivi kanda. 19.Apellant ei nôustu maakohtuga selles, et rahuldamata jäeti tema nôue kasutuseelise hüvitamiseks, apellandile tekitatud rahalise kahju osaliseks hüvitamiseks ning vastustaja rahalise nõude osaliseks hüvitamiseks. Apellant vaidlustab kohtuotsuse resolutiivosa p 3 seetõttu, et resolutiivosas märgitud summa 1494 eurot ei ole apellandi tegelik kahjusumma, vaid see on kohtu poolt tehtud summa tasaarvestuse teel vastustaja nôudega. Apellant vastustaja nôuet summas 1488 eurot ei tunnista. Kohtuotsuse p 12 pôhjenduste kohaselt rahuldas kohus Apellandi nôude summas 2982,00 eurot. Kohus tegi tasaarvestuse 2982,00 – 1488,00. Selle kaudu kohus jõudis järeldusele, et kahju on 1494 eurot. Apellant ei nôustu sellega, et kahju on 1494 eurot. Kahju summa on 2982 eurot. Sellest tulenevalt on väärad ka kohtuotsuse punktid 4 ja 5 kuna viivise aluseks olev summa on väär.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
8(11)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, osaliselt tasaarvestati kostja nõue hageja nõudega ja menetluskulude jaotuse osas, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust vaid vaidlustatud osas. Muus osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.
23.Arvestades poolte väiteid ning maakohtu poolt tuvastatud, kuid vaidlustamata asjaolusid nähtub asja materjalidest, et: -Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega kostja võttis endale kohustuse remontida traktor T40 AM, mille tulemusel pidi traktor tööde lõppemisel olema töökorras ning hageja võttis endale kohustuse remontimise eest tasuda. -Pooled leppisid kokku, et töövõtulepingu järgne tasunõue 1600 euro ulatuses täidetakse selliselt, et hageja annab kostjale üle diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuki. -Traktor ja kahveltõstuk anti kostja valdusesse. -Pooled leppisid kokku traktori remonttööde teostamise tähtpäevas 21.03.2017. -Traktor ei olnud töökorras 14.07.2017 seisuga -Hageja andis kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 15.08.2017. Selleks ajaks olid traktori remonttööd lõpetamata. -Hageja taganes töövõtulepingust. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingust taganemiseks esinesid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Töövõtuleping on taganemise tulemusel lõppenud 21.11.2017. -Hageja nõudis 21.11.2017 kostjalt kahveltõstuki tagastamist 30.novembriks 2017 (II kd, tlk 130). - Hageja nõudis hagis kostjalt, et kostja tagastaks temale üleantud traktori ja kahveltõstuki. Kuivõrd pooltevaheline leping on taganemise tõttu lõppenud, rahuldas maakohus hagiavalduse lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes ning kohustas kostjat andma hageja valdusse järgmised asjad: traktor T40 AM, tähisega raamil „261669 1982“ ja diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873“. -Hageja ei ole senini traktorit ja kahveltõstukit kostja juurest ära viinud, kuigi kostja on korduvalt seda nõudnud.
24.Hageja nõudis kostjalt kasutuseelise hüvitamist ajavahemiku 30.08.2016 kuni 27.06.2018 (21 kuud) eest summas 7350 eurot ning ajavahemiku 01.06.2018 kuni 01.09.2019 (15 kuud)
9(11)
eest summas 5250 eurot, mille kostja on saanud kahveltõstuki kasutamisest. Hageja leidis, et asja kasutustasu väärtus on 500 eurot kuus. Maakohus jättis hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude rahuldamata. 25.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas maakohus jättis põhjendatult hageja kasutuseelise nõude rahuldamata ja kas maakohtus on põhjendatult tuvastanud kostja kui töövõtja tasu suuruseks 1488 eurot.
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtus jättis põhjendatult hageja kasutuseeliste nõude rahuldamata. Esiteks ei ole hageja kasutuseeliste nõue, mille arvestamise aluseks on kahveltõstuki kostjale üleandmise päev, põhjendatud juba seetõttu, et kahveltõstuk anti kostjale üle töövõtutasu ettemaksuna ning selle üle, et hagejal soovis selliselt töövõtu tasu lepingu sõlmimisel maksta ning kostja oli nõus tasu selliselt saama, puudub vaidlus. Asjaolu, et peale töövõtulepingust taganemist nõudis hageja kahveltõstukit tagasi ning kostja oli nõus saama töövõtutasu rahas, ei muuda asjaolu, et hageja soovil anti kahveltõstuk töövõtulepingu sõlmimisel kostja valdusesse. Kuna asjas on ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud, et kostja oli hageja vastu töövõtulepingust tulenev tasunõue ligikaudu kahveltõstuki väärtuses, mille tasumisest hageja keeldus, leidis maakohus põhjendatult, et ka VÕS § 111 sätestatu kohaselt keeldus kostja põhjendatult hagejale kahveltõstuki tagastamisest. 27.Nõustuda tuleb ka maakohtu järeldusega selles, et hageja ei ole tõendanud kahveltõstuki kasutamiseelise nõude suurust. Asjas üle kuulatud tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas kahveltõstukit hageja traktori remontimiseks. Muul viisil hagejale kuuluva kahveltõstuki kasutamine ei ole asjas tõendamist leidnud. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt oli tal muude tööde tegemiseks renditud sama marki kahveltõstuk kolmandalt isikult. Lisaks on ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud, et hageja poolt kostjale üleantud kahveltõstuk oli remontivajav. Nimetatu on tõendatud tunnistaja Y ütlustega ja kostja seadusliku esindaja poolt antud seletustega. Hageja esitas asjas asjatundja RP arvamuse, mille kohaselt oli kahveltõstuki käivitamiseks 2017.a juulis vaja täiendavaid seadmeid (I kd, tlk 13). Seega ei olnud ka 2017.a juulis tõstuk täiskomplektne. Ringkonnakohus leiab, et viidatud asjatundja arvamusega ei ole võimalik tõendada, et kahveltõstuk oli töökorras 2016.a oktoobris kostjale üleandmise ajal, sest sel ajal ei ole asjatundja tõstuki seisukorda hinnanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjale üleantud kahveltõstuki kasutuseeliseid. Kasutuseeliste nõude tõendamiseks tugines hageja töökorras tõstukite rendihindadele. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult hageja nõude kasutuseeliste saamiseks kokkuvõttes rahuldamata. 28.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja ka maakohtu poolt tuvastatud poolte kokkulepped töövõtutasu osas. Ringkonnakohtu arvates analüüsis maakohus igakülgselt asjas esitatud tõendeid poolte vahel sõlmitud töövõtutasu kokkulepete tuvastamiseks ning apellatsioonkaebuse väited maakohtu seisukohtade põhjendatust ümber ei lükka. Seega ei ole õige hageja väide, et maakohus on ebaõigesti välja arvestanud kostja saadava töövõtutasu suuruse. Asjaolu, et hageja maakohtu põhjendustega ei nõustu ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. 29.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendadtud ka apellatsioonkaebus osas, milles hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostjalt väljamõistetavate kohtueelsete õigusabikulude suuruse. Kuigi maakohtu otsus on vaidlustatud ka nimetatud kahju hüvitise osalise rahuldamise osas, ei ole apellatsioonkaebuses esile toodud, miks hageja leiab, et maakohtu poolt tuvastatu on ebaõige. Üldsõnaliste etteheidete alusel ei ole võimalik asuda ringkonnakohtu arvates seisukohale, et maakohus on otsuse tegemisel eksinud. Kuna hagi 10(11)
rahuldati osaliselt ning keskseteks vaidlusküsimusteks maakohtus oli kostja töövõtutasu ning hageja kasutuseeliste nõuete põhjendatus, jättis maakohus õigesti menetluskulud poolte kanda.
30.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 31.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja ringkonnakohtus kandnud menetluskulusid kokku 2263,80 eurot lepingulise esindajale makstud tasuna. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja teenuse tunnihind 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tunnitasu suurus on ringkonnakohtu arvates mõistliku suurusega. Küll ei nõustu ringkonnakohus sellega, et hagejalt tuleb täies ulatuses välja mõista kostja taotletud suuruses menetluskulud. Eelkõige peab ringkonnakohus liiga suureks apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega, sh sellele eelnenud tegevusi, istungi ettevalmistamise ja istungil esindamise aega. Mõistlikuks menetluskulude suuruseks, arvestades vaidluse olemust ning keerukust, mille hageja peab kostjale hüvitama, peab kohus kokku 1400 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.