Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohtuotsuse kirjeldav osa

hõivatusega täiendava tähtaja andmist. Viimaseks tähtajaks sai kokku lepitud 21.03.2017. Hageja andis kostjale traktori üle ja kostja transportis selle 13.10.2016 enda remonditöökotta. Pooled leppisid kokku töö arvestuslikuks maksumuseks 1600 eurot. Pooled leppisid kokku, e hageja ei maksa kostjale töö eest rahas, vaid annab töö nõuetekohasel teostamisel kostjale üle diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuki (tähised kerel „КОНТР 500855/71382“ ja „ТРАНС 238873“) omandi. Kahveltõstuk oli kostja valdusse antud 30.08.2016. Pooled hindasid kahveltõstuki arvestuslikuks väärtuseks 1600 eurot. Kostja viivitas traktori remondi alustamisega. Kostja alustas traktori remonti 2017.a aprilli alguses ning teostas töid kuni 10.05.2017. Hageja hankis ise traktori remontimiseks vajalikud varuosad ja viibis remonttööde teostamise juures. Tööde teostamise käigus nähtus, et kostjal puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused traktori remonttööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja teatas 10.05.2017, et ta keeldub traktori remonttööde jätkamisest. Kostja esitas 21.05.2017 akti traktori osas tehtud tööde kohta ajavahemikus 03.04.2017 kuni 12.05.2017. Kostja esitas 17.05.2018 arve nr 17017 3031,20 euro tasumiseks (sealhulgas käibemaks). Arve väljastamiseks puudus alus, sest töö oli lõpetamata. Arve ei vastanud kokkuleppele, sest töö pidi olema tehtud kokkuleppelise hinnaga 1600 eurot (sealhulgas käibemaks). Arve aluseks olnud akt kajastas töid, mis ei olnud lepinguga hõlmatud, näiteks kliendiga töötunnid, kliendiga läbirääkimiste pidamine. Kostja kordas 18.06.2017 oma alusetut nõuet ning teatas, et pärast arve tasumist soovib traktori ja kahveltõstuki äraviimist. Kostja loobus ühepoolselt kokkuleppest, mille kohaselt tasutakse nõuetekohaselt teostatud tööde eest kahveltõstuki omandi üleandmisega kostjale. Hageja palus kostjalt 29.06.2017 e-kirjas kinnitust, kas kõik kokkulepitud tööd on tehtud (kõik mehhanismid toimivad) ja traktor sihipäraselt kasutatav. Kostja teatas 02.07.2017 vastuskirjas, et töid on teostatud üksnes ulatuses, mida kajastab koostatud remonditööde akt. Hageja teostas 14.07.2017 koos riiklikult tunnustatud eksperdi R. P.ga traktori ja kahveltõstuki ülevaatuse. R. P. koostatud ülevaatuse akti kohaselt on traktor mittekomplektne ja ei ole töökorras. Tõstuk käivitus ja tõsteseade oli töökorras, kuid puudus valgustus ja märgulaternad (tagalaternad), samuti akupatarei. Tõstuki üks rehv oli ilmselgete kulumise jälgedega ja vajas vahetust. Hageja andis 31.07.2017 kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete traktori remonttööde nõuetekohaseks lõpetamiseks ja kahveltõstuki kostjale üleandmise eelse seisukorra taastamiseks. Hageja kinnitas valmisolekut muuta lepingut selliselt, et tõstuk ei ole tasuks traktori remonttööde eest, tagastatakse hagejale ning remonttööde maksumus arveldatakse rahas. Kostja ei asunud lepingut jätkama ega teinud traktorit töökorda. Hageja teatas 21.11.2017 nõudekirjas kostjale lepingust taganemisest. Hageja teatas nõudekirjas, et on nõus aktsepteerima kostja ettepanekut arveldada remonttööde eest rahas. Hageja esitas kostjale lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 3670 eurot ja tõstuki kasutamisega saadud kasutuseelise 7500 eurot hüvitamise nõudes. Hageja tasaarvestas oma nõude kostja põhjendatud 800 euro tasumise nõudega. Kostjal puuduvad hageja vastu raha tasumise nõuded. Kostja on keeldunud traktori ja tõstuki hagejale tagastamisest. Hageja on kandnud seoses kostja rikkumisega kulutusi õigusabile 3410,40 eurot. Hageja kandis traktori ülevaatuse ja seisundi hindamise tellimisega seoses kulusid 100 eurot. Traktori töökorda viimise maksumus on 4470 eurot. Lepingu eesmärgi saavutamine on hagejale muutunud kallimaks 3670 euro võrra. Kahveltõstuk on olnud kostja valduses alates 30.08.2016. Tõstuki omadustega sarnase tõstuki keskmine pikaajalise rendi hind on ligikaudu 700 eurot kuu. Konservatiivselt, arvestades seejuures tõstuki töökorras hoidmiseks vajalikke kulutusi, saab kasutuseeliste suuruseks lugeda 500 eurot kuus. Seega on kostja poolt 21 kuu jooksul saadud kasutuseeliste suuruseks 10 500 eurot. Hageja esitab kostja vastu kasutuseelise 7350 eurot hüvitamise nõude, õigusabikulude 3000 eurot hüvitamise nõude ning põhinõudelt 10 350 eurot arvestatud viivise tasumise nõude (I kd, tl-d 1-4). Hageja esitas töövõtulepingust taganemise avalduse ja tasaarvestuse avalduse kostjale 21.11.2017 ekirjaga, mis on saadetud kostja e-postiaadressile xxxx. Kostja on aadressi kaudu suhelnud hagejaga, sh saatnud hagejale omapoolseid arveid. Aadress on äriregistri andmetel kostja e-post. Kostja pidi hiljemalt 22.11.2017 e-kirja kätte saama. Kättesaamist kinnitab kostja poolt 28.11.2017 nõudekirjale vastamine. Kostja töövõtulepingust tulenev tasunõue 800 eurot tuleb lugeda esmajärjekorras tasaarvestatuks hageja asendustehingu järgse kahju hüvitamise nõudega, mille arvestuslikuks suuruseks oli 4470 eurot ning kui sellest ei piisa, siis ka kasutuseeliste nõudega, mille suurus oli 10 500 eurot. Hagejal on kostja vastu järgmised nõuded: kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise 3 (15)

nõue 3410,40 eurot, traktori ekspertiisikulu hüvitamise nõue 100 eurot, asendustehingust tulenev kahju hüvitamise nõue 3670 eurot, mis oli enne hageja poolt tasaarvestuse teostamist 4470 eurot ning tõstuki kasutuseeliste väärtuse hüvitamise nõue 10 500 eurot. Hageja ei soovi asendustehingust tuleneva kahju hüvitamise nõuet 3670 eurot (enne tasaarvestust 4470 eurot) kohtuliku nõudena eraldi maksma panna. Hageja soovib kohtulikult maksma panna järgmised nõuded: kohtueelsete õigusabikulude (3410,40 eurot), traktori ekspertiisikulu (100 eurot) hüvitamise nõue (kokku 3510,40 eurot) 3000 euro ulatuses ja tõstuki kasutuseeliste väärtuse hüvitamise nõue (10 500 eurot) 7350 euro ulatuses, TsMS § 367 kohane viivis põhinõudelt 10 350 eurot (I kd, tl-d 47-48). Hageja suurendab kasutuseeliste väärtuse hüvitamise nõuet 7350 eurolt 12 600 euroni. Hagi esitamise ajaks oli kostja saanud kasutuseeliseid vähemalt 21 kuu eest 10 500 euro väärtuses, millise nõude on hageja on soovinud maksma panna 7350 euro ulatuses. Ajavahemikus 01.06.2018 kuni 01.09.2019 on kostja saanud kasutuseeliseid 15 kuu eest, millele vastab 7500 eurot. Hageja soovib sellest nõudest maksma panna 5250 euro suuruse osa. Kostja kasutas tõstukit reaalselt. Kostja sai töökorras tõstuki, muuhulgas koos akuga. Hageja avaldas 31.07.2017 e-kirjas kostjale, et tõstuki seisukord on võrreldes kostjale üleandmisega halvenenud, puudub aku, valgustus pole töökorras, vasak tagarehv on tugevalt kulunud ning saab hageja aru, et kostja on tõstukit tööde tegemiseks kasutanud. Kostja ei ole selle ekirjale ega selle sisule vastu vaielnud. Hageja on teinud 18.05.2017 foto, millelt on näha kostja töötaja poolt tõstuki kasutamine. Kostja on sõiduki omavoliliselt ära remontinud ning esitanud selle eest hagejale 17.05.2018 arve. Kostja sai ja kasutaski tõstukit. Tõstuki vahepealne võimalik kahjustamine kostja poolt või tõstukilt juppide omavoliline äravõtmine ei välista hageja nõuet. Hageja on tõstuki seisukorda arvestades vähendanud sarnase tõstuki tavalist rendi turuhinda 700 eurolt 500 euro peale. Hageja on pöördunud Advokaadibüroo COBALT poole õigusabi saamiseks üksnes küsimustes, mis seonduvad traktori remontimiseks 2016. a sügisel kostjaga sõlmitud töövõtulepinguga. Hageja täpsustab seonduvalt nõude suurendamisega viivisenõude arvestust (II kd, tl-d 16-17). Poolte vahel ei olnud kokkulepet tasuda traktori remondi eest enne remondi lõpuleviimist. Pooled ei leppinud kokku selles, et töö eest tasumine pidi toimuma jooksvalt tehtavate tööde eest. Olemasolu korral oleks kokkulepe tühine, sest poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping, mille puhul võlaõigusseaduse (VÕS) 36. peatükis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole võimalik kokku leppida tarbijast tellija kahjuks nii, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks enne töö valmimist või enne selle vastuvõtmist. Vastav kokkulepe oleks VÕS § 657 lg 1 alusel tühine. Seda, et füüsilisest isikust hageja ei teinud tehingut enda majandus- või kutsetegevuses, tuleb eeldada. Kostja väide, et ta ei ole tõstukit kasutanud, ei ole asjakohane. Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, kas kostja on tõstukit kasutanud. Hageja kasutuseeliste nõude rahuldamiseks piisab sellest, et pärast töövõtulepingust taganemist ei tagastanud kostja tõstukit ning hoidis seda ilma õigusliku aluseta enda valduses. Kostjale oli antud töökorras tõstuk. Kostja on ise väitnud, et tõstuk läbis remonti ja seda sai kasutada. Kui tõstuk poleks olnud töökorras, siis poleks kostja seda endale ka soovinud (III kd, tl-d 89-90). Traktori seisukord ei olnud enne remontimist fikseeritud, siis on äärmiselt raske tagantjärele välja selgitada, millised remonditööd olid traktorile kostja poolt tehtud. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas tuginenud sellele, et hageja peab andma kostjale traktori remontimise eest raha remonditööde turuväärtuse ulatuses. Traktori remondi hinnaks oli kokkulepitud eelarve 1600 eurot. Kostja on tuginenud väidetavale pooltevahelisele kokkuleppele, mille järgi arveldatakse remonditööd 20 eurot tunnis. Ebaselge ja tõendamata on kostja käsitlus tal väidetavalt tekkinud kahjust. Kostja väidab, et hageja pole väidetavalt kostjale kuuluvatest ruumidest traktorit ega tõstukit ära võtnud, millest lähtuvalt on kostjale tekkinud kahju, kuna ta ei saanud 10 ruutmeetri osas neid ruume kasutada, kostjal on tekkinud seoses nende ruumide ekspluatatsiooniga täiendavad kulud ning ta ei ole saanud 10 ruutmeetri suurust osa ruumidest välja üürida, millest lähtuvalt on talle tekkinud kahju. Kostja ei ole väidetavaid ekspluatatsioonikulusid välja toonud ega sidunud hageja käitumisega. Pigem viitavad kostja seisukohad saamata jäänud (üüri)tulu nõudele VÕS § 128 lg 4 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealused ruumid kuuluvad kostjale. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli võimalus sõlmida 4 (15)

nende ruumide suhtes kasutusleping ja teenida selle kaudu kasumit, kuid hageja käitumise tõttu ei saanud seda teha. Kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja hageja käitumise vahel. Hageja ei ole traktorit ega tõstukit väidetavalt kostjale kuuluvatesse ruumidesse asetanud ega hoidnud seal. Hageja on nõudnud korduvalt enda asju tagasi, ent kostja on keeldunud nende tagastamisest. Kostja oli ise hageja traktorit ja tõstukit transportinud enda territooriumile. Kuigi hageja soovis ja soovib endiselt enda asju tagasi, ei ole kostja nõus neid tagastama ega võimalda väidetavat kahju vältida. Hageja ei ole rikkunud tasu maksmise kohustust, sest kostja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 alusel. Lisaks on hageja võimaliku kostja tasunõude 800 euro ulatuses tasaarvestanud. Tasunõude väidetav rikkumine ei ole põhjuslikus seoses väidetavalt kostja saamata jäänud üürituluga, sest sellest ei sõltu, kus hageja asjad asuvad. Kostja asetas ise traktorit ja tõstukit väidetavalt endale kuuluvatesse ruumidesse ega andnud hagejale tagasi vaatamata hageja korduvatele nõuetele. Kostja ei ole väidetava kahju vältimiseks asju kuhugi mujale viinud ega nõustunud hagejale ka tagastama. Tellija tasu maksmise kohustuse kaitse-eesmärgiks ei ole kaitsta töövõtja võimalikku õigust saada üüritulu. Kui kostja soovib hageja tahte vastaselt hageja asju kinni pidada väidetava tasu laekumise tagamiseks (käesoleval juhul täiesti õigusvastaselt), siis see ei anna kostjale täiendavat alust nõuda sellise tegevusega iseendale põhjustatud väidetavat kahju hüvitamist hagejalt. Kostja on ise väidetava kahju endale põhjustanud ning see ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Kui kostja lubaks hagejal asju ära võtta, siis jääks ära ka väidetav kostja kahju. Kostja väidetav kahjunõue on VÕS § 139 ja 140 alusel välistatud, kuna selle põhjustas kostja ise. Hagejal oli ja on ka endiselt olemas oluliselt suuremas ulatuses kahjunõue ja kasutuseeliste nõue kostja vastu kui kostja võimalik tasunõue, kuid kostja keeldub endiselt asju tagastamast. Hagejale ei olnud väidetav kahju ettenähtav, et tasu maksmise kohustuse väidetaval rikkumisel tekib kostjale üüritasu kaotuse näol kahju. Kostja ei ole tõendanud, et hageja traktor ja tõstuk võtavad 10 ruutmeetrit kostja väidetavatest ruumidest ning sellise pinna üür oleks 84 eurot nädalas. Kostja ei ole tõendanud laopinna turuväärtust. Praegusel juhul ei ole kostja mitte ainult nõus olnud hageja traktorit ja tõstukit kinni hoidma väidetavalt enda ruumides, vaid ise justnimelt seda soovinud ning kategooriliselt keeldunud hagejale neid asju tagastamast vaatamata hageja (korduvatele) nõudmistele. Hageja ei ole sellest kuidagi rikastunud, vaid hageja kaotab iga päevaga tõstuki kasutuseeliseid. Hageja oli nõus tõstuki väidetava remondi eest arve tasuma, et saada tõstuk tagasi, kuid kostja keeldus sellestki täiesti alusetult ja põhjendamatult ning pahatahtlikult. Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu, siis tasaarvestab hageja sellise kostja rahalise nõude enda rahaliste nõuetega. Hagejal on kostja vastu mitmed kahju hüvitamise nõuded ja ka tõstuki kasutuseeliste nõue, millest osa on käesolevas asjas menetluses. Kui kostjal peaks olema rahaline nõue hageja vastu, siis tasaarvestab hageja sellise kostja rahalise nõude esmalt traktori remondist tuleneva asendustehingu järgse kahju hüvitamise nõudega summas 3670 eurot, mis ei ole käesolevas asjas nõude esemeks ning juhul kui sellest ei peaks piisama, siis ka kasutuseeliste nõudega. Hageja soovib tasaarvestuse teostada esmalt selle osaga kasutuseeliste nõudest, mis tal on olemas, ent ei ole käesolevas asjas hagi esemeks (vähemalt summas 5400 eurot) ning alles selle nõude ebapiisavuse korral teostada tasaarvestus hagi esemeks oleva kasutuseeliste nõudega (summas 12 600 eurot) (III kd, tl-d 1-3).

teostamise eeldatavat aega ei olnud võimalik hinnata, sest sellise seisnud traktori puhul ei oleks keegi osanud öelda, kaua tööde teostamine võib aega võtta. Pooled leppisid kokku, et lisaks tunnihinnale jääb kahveltõstuk oma hinna väärtuses remonttööde teostamise kulude katteks. Kahveltõstuki väärtuseks lugesid pooled 1600 eurot. Seda ületavas osas pidi hageja tasuma tunnihinna alusel. Kahveltõstukit kostja tööde teostamise ajal ei kasutanud. Kahveltõstuk toimetati kostjale väga halvas seisukorras; sisuliselt oli see kasutuskõlbmatu. Hageja väited, et kostja on kahjustanud kahveltõstukit, on alusetud. Kui kostja oli jõudnud ära parandada traktori esimese silla ja mootori, hakkas hageja esitama kostjale erinevaid etteheiteid. Pooled leppisid pärast seda kokku, et edaspidine töö toimub hinnaga 20 eurot tunnis. Sellele järgnevalt parandas kostja ära traktori siduri, kuid vaatamata tööde edenemisele otsustas hageja pöörduda enda alusetu ja tõendamata hagiga kohtusse. Remonttööde kasutamise ajal ei kasutanud kostja traktorit ja kahveltõstukit. Nende kasutamine oli võimatu, sest need ei olnud sõidukorras. Kui hageja soovib saada traktorit tagasi, peab hageja hüvitama kostjale tehtud remontööde väärtuse vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kui hageja ei soovi seda teha, siis tuleb välja selgitada tehtud remonttööde tegelik turuväärtus. Kahveltõstuki tagasinõudmine on alusetu, kuna hageja andis selle osalise tasuna traktorile tehtud remonttööde katteks. Kahveltõstuk anti kostja omandisse. Hageja lepingust taganemine ei muutnud kahveltõstuki viibimist kostja käes automaatselt ebaseaduslikuks. Mittekorras oleva kahveltõstuki rendile andmine on problemaatiline ja võib olla ohtlik. Ei ole eluliselt usutav, et sellist kahveltõstukit oleks võimalik rentida. Kui hageja soovib kahveltõstukit tagasi, siis peab hageja hüvitama kostjale kahveltõstuki remontööde maksumuse. Hageja poolt õigusabi kasutamine ei olnud vajalik, sest poolte vahel ei ole tekkinud sellist keerulist olukorda, kus hagejal oli vaja kasutada õigusnõustaja teenuseid (I kd, tl-d 73-75). Hageja on 17.05.2017 arvele omakäeliselt peale kirjutanud: „Tõstuki remondi arve Akita OÜ nr. 10406128 150 eur“. Hagejal puudusid pretensioonid tehtud tööde osas. Hageja palus arve teha osaliselt endale kuuluva äriühingu Akita OÜ nimele. Kostja ei olnud nõus sellega, et hageja tasub arve osaliselt. Kostja soovis arve täies ulatuses tasumist. Hageja on arve aluseks olevale tehtud tööde aktile omakäeliselt teinud küsimärgi kirje „Kliendiga läbirääkimis tunnid Kokku: 8h“ juurde. Teiste summade juurde pole hageja midagi lisanud, mis viitab tööde aktsepteerimisele. Hageja küsis kas kostja nõuab hageja käest raha tema nõustamise eest. Kostja vastas, et nõustamine kuulub samuti kostja töötunni sisse. Tehtud tööde akti kohaselt on kostja teinud järgmised tööd, mis on arve esitamise aluseks: Enne kõige lahti võtmist panime traktori käima et aru saada mis seisus mootor on. Kokku: 4 h. Kliendiga läbirääkimis tunnid Kokku: 8 h. Kõik tunnid kokku: 106,5 h x 20 eur = 2130 eurot. Kuluvahendid(paber, leotusvahendid, küte, gaasid) Kokku: 150 eurot. Transport RussaluAlansi. Kokku: 96 eurot. Esisilla demontaaž ja montaaž: Õlide vahetus. Rataste eemaldamine. Vasaku ja parema külgülekande eemaldamine. Esirataste paigaldus. Vasaku ja parema käändtelje kronsteini eemaldamine ja paigaldus. Vasaku käändtelje puksi vahetus. Parema käändtelje puksi (mis oli kronsteini pesast lahti tuld ja pesa ära rikkunud) vahetus. Parema käändtelje kronsteinis puksi pesa taastamine ja uusele puksile peale keevitamine ning mõõtu treimine. Parema ja vasaku esisilla nurga eemaldamine. Mõlemal esisilla nurgal käändtelje tapi välja lõikamine, puhastamine ja uute tappide keevitamine. Vasaku tapi mõõtu lihvimine(ei tea kas olid transpordi kahjustused või tootmispraak, tapp oli mõõdust väljas 4-5 kümnendikku). Mõlemast esisilla nurgast pooltelje tugipuksi (peale sissepressimist mõõtu lihvimine ja simmerlingide vahetus. ja Parema pooltelje lukusti kokku panek. kokku: 28 h. Mootori demontaaž ja montaaž: Tuulekoja plekkide eemaldus ja pesu. Generaatori ja starteri eemaldamine. Kütuse torustiku eemaldamine. Õlitsentrifuugi eemaldamine, puhatamine ja paigaldamine. Kütuse käsipumba vahetus. Karteripõhja eemaldamine, pesu, paigaldamine uute tihenditega. Klapikambri kaante eemaldamine, paigaldus. Plokikaante eemaldamine, pesu, klappide pidavuse kontroll, paigaldamine. Hülsside eemaldamine, pesu, paigaldamine. Kepsude ja kolbide eemaldamine ja paigaldamine, kolvirõngaste vahetamine. Nookurvarraste torude tihendite eemaldamine ja uute paigaldamine. Väljalaske kollektori eemaldamine, keevitamine, paigaldamine. Sisselaske kollektori eemaldamine, paigaldamine. Puuduolevate kollektori tikkpoltide keermete üle keermestamine ja poltide paigaldus. Uuele summutile kinnituse valmistamine. Õlijahuti eemaldamine, pesemine nii seest kui väljast. kokku: 28,5 h. Roolivõimendil sisendvõllil tihendi vahetus, roolikardaaniristidele vahepukside treimine. Kokku: 6 (15)

3 h. Siduri vahetus: hammasvöö vahetus, mõlema siduriketta vahetus, käigukasti siduri survelaageri vahetud, sidurivõlli laagrite ja simmerlingi vahetus. Kokku: 15 h. Käigukasti, käigukangi asjus juurdlemine, tagumistes külgülekannetes õlivahetus, jõuvõtuvõlli simmerlingi vahetus. Kokku: 7 h. Enne garaaži ajamist traktori pesemine suuremast nõgi kihist puhatmaks, et oleks üldse võimalik aru saada mis ümber mootori toimub. Kabiini lahti keeramine/lõikamine, turvakaare eemaldamine. Tagumiste rataste eemaldamine. Roolikardaani eemaldamine. Esisilla kardaani eemaldamine(muidu ei saa karteripõhja alt ära). Kokku: 13 h. Hageja ja kostja sõlmisid 2016. aasta sügisel suulise töövõtulepingu hageja valduses olnud traktori T40 parandamiseks ja remontimiseks. Poolte vahel ei lepitud kordagi kokku remonttööde tasu lõppsummat ega tööde teostamise lõpptähtaega. Kostja pidi teostama remonttööd hageja traktorile, mis oli väga halvas korras ja ei liikunud ega töötanud, millest lähtuvalt ei saanud hageja tööde mahtu ja summat täpselt hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et kahveltõstuk kuulub hagejale. M. A. käis 20.09.2016 Turbas kahveltõstukit üle vaatamas. Samal päeval helistas ta hagejale ja loetles talle, mis oli kahveltõstukil puudu. Eeltoodule järgnevalt tegi hageja pakkumise, et tal seisab traktor T40 isa talus ja et ta tahaks seda korda teha ning uuris M. A.lt, kas kostja oleks nõus traktorit remontima. Lepiti seejuures kokku päev ja kellaaeg, millal traktori juures kokku saadakse ja vaadatakse, mis seisukorras traktor esmapilgul paistab. 2016. aasta oktoobri alguses käis M. A. koos kostja seadusliku esindaja A. S. talus, kus traktor seisis, seda üle vaatamas. Kohal olid kostja töötaja M. A., A. S. ja hageja. Traktor oli seisnud ühe koha peal hageja sõnul 1-2 aastat puutumatult. Hageja rääkis, et mootoril ei töötanud vahepeal üks silinder ja käigukastis jäi aegajalt sisse kaks käiku korraga. Ka esisillas pidi midagi kehvasti olema, sest kui rattad ühele poole välja keerata, siis pidi rool üldse kinni jääma ja ei pidanud muidu lahti saama, kui pidi tagurpidi tükk aega sõitma ja ragistama. Mootor oli väljast ühtlase paksu nõekihi all. Traktoril puudus aku ning masinat ei olnud võimalik koha peal käivitada ega liigutada. Üks tagumine rehv oli katki. Rohkem M. A. ja A. S. kohapeal öelda ei osanud, sest polnud võimalik kohe traktori seisukorra kohta hinnangut anda. Hageja ei ole tõendanud, et traktor kuulub hagejale. M. A. ja A. S. rääkisid hagejale, et kuna midagi selget selle traktoriga pole ja remondile kuluvat aega ei saa öelda, siis nad ei paku remondile mingisugust tervikhinda, vaid teostavad remonti tunnihinna alusel. Tunnihinnas sai kokku lepitud suusõnaliselt seal samas hoovi peal 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Töö teostamise alguse ajaks lepiti kokku 2017. aasta kevad, hagejale selgitati, et viidatud tööd tehakse teise töö kõrvalt ja igapäevaselt tema traktoriga ei tegeleta. Hageja oli sellega nõus, sest tal enda sõnul kiiret ei olnud. Konkreetset lõpptähtaega ei olnud kokku lepitud. Samuti avaldas hageja soovi olla ise parandustööde teostamise juures, sest oli ka traktori ehitusest huvitatud. Kostja oli huvitatud hageja käes olevast kahveltõstukist. Kostja tegi hagejale pakkumise, et kahveltõstuk läheb remonditööde maksumuse osaliseks katteks tasuna kostjale ja et selle väärtus arvatakse töö kuludest maha. Suusõnaliselt sai kokku lepitud kahveltõstuki hind 1600 eurot. Traktorit pidi hakatama remontima tunnihinna alusel 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Töömaht ei olnud teada, mistõttu öeldi seda kostja poolt hagejale korduvalt ka samal päeval, kui traktorit esimest korda üle vaadati. Pooled leppisid suusõnaliselt kokku, et hakatakse traktorit remontima ning remondi hinnast 1600 eurot pidi katma kahveltõstuk. Traktori seisukord pärast remonti pidi olema nö „keera võtit ja sõida“. Kostja transportis kahveltõstuki oma kuludega enda garaaži. Samal päeval, 13.10.2016 transportis kostja traktori kostja territooriumile, et saaks remondiga alustada, kui tekib vaba aeg. Tööde teostamisega alustati 2017. aasta kevadel. Selles osas hagejal pretensioone ei olnud. Hageja käis ise tööde teostamist vaatamas koha peal praktiliselt üle päeva ning tõi ka varuosad, mida kostja oli palunud; varuosad, mida saada polnud, valmistas kostja ise. Hageja tegutsemisest ja käitumisest ei olnud kordagi aru saada, et hagejale tööde teostamise aeg ei sobinud. Hageja oli ise avaldanud eelnevalt soovi tuua varuosad. Kui remondi hind hakkas lähenema 1400 eurole (koos käibemaksuga), teavitas kostja hagejat juba tehtud remondi maksumusest. Seejärel hakkas hageja rääkima, et sellises tunnihinnas pole pooled küll kokkulepet teinud. Kostja oli juba palju tööd ära teinud ja traktori remonditööd olid pooleli. Seetõttu otsustati hagejale vastu tulla ja lepiti hagejaga kokku uues hinnas, milleks oli 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei keeldunud sellest kordagi ega esitanud ettepanekuid või vastuväiteid. Kostja arvestas tagasiulatuvalt ümber juba tehtud töötundide maksumuse ja arvestas 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks alates töödega alustamisest, muutes hinna hagejale tunduvalt soodsamaks, kui selles oldi esialgu kokku lepitud. Kostja jätkas seejärel remondiga. Pärast uue hinna kokkuleppimist käis hageja ise peaaegu iga päev kostja garaažis 7 (15)

ning tõi vajalikud varuosad. Suusõnaliselt lepiti kokku, et siduri vahetus koos hammasvöö vahetusega võtab aega 8 tundi kahe mehega, see tähendab, et kokku 16 tundi. Hageja ütles, et tuleb ise teiseks meheks, millega kostja oli nõus, kuid reaalselt oli hageja abis 4 tundi ning ülejäänud töö tegi M. A. üksi. Hageja võttis ise maha traktorilt kabiini ja kogu seal oleva mehhanismi (hoovad, jagaja, istme, paagi, jne). Ühelgi päeval ei rääkinud hageja midagi, et talle ikkagi ei sobi kostja kokkulepe temaga, vaid hageja lasi kostjal remonti edasi teostada. Kuna kostja jätkas remonditöödega, siis kasvasid remondikulud. Hageja päris aeg-ajalt, milles remondi hind seisneb. Kui kostja oli töödega jõudnud staadiumi, kus kostja poolt selleks hetkeks alustatud tööd said tehtud, andis kostja hagejale uuesti teada, mis summas oli selleks hetkeks remonti teostanud. Kostja andis hagejale teada, et kostja ei teosta käigukasti remonti, sest kostjal tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi kostjale tasuda juba tolleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tööde maksumust. Hageja kostjale teostatud tööde eest raha ei maksnud. Hageja hakkas alusetult selgitama, et kostja olevat taganenud kokkuleppest remontida traktor T40 vahetuskaubana kahveltõstuki vastu. See ei vasta aga tõele. Kahveltõstuk oli arvestatud vaid osaliselt teostatud remontööde maksumuse katteks, sest kahveltõstuki väärtus ei saanud katta kogu teostatud remonditööde väärtust (töövahendid, varuosad, töötunnid jne). Hageja väitis, et pole olnud tunnihinna kokkulepet ja et kostja on selle ise välja mõelnud. Hageja hakkas väitma, et ei tea, mis seisukorras on tema traktor. Hageja on ise enamuse ajast traktori remondi kõrval olnud ning näinud, et on paigaldatud kõik tema toodud varuosad. Samuti nägi hageja pealt, milliseid töid tegi kostja ja milliseid varuosi valmistas traktori jaoks kostja iseseisvalt. Kostja on hagejale näidanud, et traktori mootor töötab ja traktor liigub. Traktor sõidaks, kui hageja ei oleks kabiini koos mehhanismidega maha võtnud ja endaga kaasa viinud. Kostja ei oleks parima tahtmise juures saanud töid lõpetada. Hageja viis ise mitmed traktori osad kostja juurest 18.05.2017 ära. Pooled leppisid kokku päeva, millal hageja tuleb traktorile järgi. Kostja teavitas hagejat, et ei anna hagejale enne traktorit üle, kui hageja on tasunud 18.05.2017 arve summas, mis on kulunud traktori remondile. Traktori remonditööde kogusummast lahutati 1600 eurot, mis oli tõstuki kokkulepitud väärtuseks, mis arvestati maha tehtud tööde maksumusest. Kokkuleppe kohaselt pidi tõstuk remonttööde maksumuse osaliseks katteks kostjale jääma. Hageja ütles päev enne kokkulepitud traktorile järele tulemise päeva telefoni teel, et ta ei kavatse midagi maksta, vaid tuleb politseiga traktorile järgi ja et hageja on kokkuleppest taganenud. Kokkulepitud päevaks sai hagejale tehtud kostja poolt kaks arvet, sest kostja ei teadnud, kas hageja kavatseb tõstuki jätta kostjale või mitte: ühel arvel remondi täissumma ja tõstuki remondi summa (kui hageja soovib kahveltõstuki kaasa võtta); teisel arvel oli remondi täissummast lahutatud kahveltõstuki väärtus 1600 eurot (kui hageja otsustab jätta kahveltõstuki kostjale). Kostja andis sellega hagejale kaks võimalust, kuidas teostatud remonditööde eest tasuda. Hageja viis ära kostja garaažist kõik traktorile kuuluvad detailid 18.05.2017, kuid kostja ruumidesse jäid seisma traktor ja tõstuk. Kostja ei ole takistanud hagejal traktorit ega kahveltõstukit võtta/ära viia, kui hageja tasub teostatud remonttööde eest. Kostja on hagejale korduvalt esitanud töötundide arvestused, arve ja akti. Samuti selgitanud tehtud tööd ja tunniarvestuse lahti. Hageja on kinnitanud nende kirjade ja aktide kättesaamist, kuid on otsitud ja alusetutel põhjustel pahatahtlikult keeldunud tehtud tööde eest tasumast. 21.11.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles on avaldanud, et hageja taganeb lepingust ja nõuab kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et lepingust on taganetud alusetult. Taganemine on toimunud ilma mõjuva põhjuseta. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja on töövõtulepingu üles öelnud. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on teinud hagejale tööd väärtuses 3031,20 eurot (sealhulgas käibemaks). Kostja nõuab tasu sissenõutavaks muutumisest 19.05.2017 alates hagejalt viivise tasumist määraga 8% aastas, kokku 871,68 eurot 21.12.2020 seisuga. Kostjale on tekkinud traktori ja kahveltõstuki enda ruumides hoidmisega täiendav kulu. Hageja ei ole kostja ruumidest võtnud ära traktorit ja tõstukit, millest lähtuvalt on kostjale tekkinud kahju, sest ta ei ole saanud vastavas osas ruume kasutada. Kostjal ei ole olnud võimalik kasutada 10 ruutmeetrit ruumide pinda. Kostja oli sunnitud hoidma hageja masinaid. Kostja nõuab hagejalt üüri 84 eurot nädalas tasumist. Hageja võlgneb kostjale ruumide kasutamise eest 21.12.2020 seisuga 1313 päeva eest 15 756 eurot. Hageja ei ole masinate alust ruumi saanud kasutada enda tegevuseks ja seda välja üürida, millest lähtuvalt on talle tekkinud kahju. Hageja ei ole enda kohustusi tasunud, masinaid ära viinud ega võimaldanud kostjal kasutada kostja ruume ega võimaldanud kostjal neid välja üürida. 8 (15)

Hageja on süüdi kahju tekitamises. Kui hageja oleks arve tasunud ja masinad kostja ruumidest ära võtnud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud ning kostja saaks kasutada enda kinnisasja täies ulatuses enda majandustegevuses või need välja üürida vastavas ulatuses. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis võimaldaks hagejal jätta masinad kostja ruumidesse. Hageja ei võinud jätta masinaid ilma vastava kokkuleppeta kostja ruumidesse ja sellega hõivata ebaseaduslikult kostja ruume. Kui hageja ei oleks jätnud masinaid kostja ruumidesse või oleks viinud need ruumidest minema peale ülesütlemist, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud. Hageja kasutas kostja ruume oma masinate hoidmiseks. Sellega hageja rikastus alusetult, sest on säästnud üürilt (ei pidanud tasuma masinate hoiu- või ruumide üüritasu) ja ei võimaldanud kostjal tulu teenida masinatega hõivatud ruumide pinnal (nt võtta rohkem tööd, anda see pind üürile vms). Kostja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud rentima inventari teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga. Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal. Kostja hageja arvel rikastunud – kahveltõstuk ei ole olnud kasutuskõlblik. Samuti oli kõnealune kahveltõstuk üle antud tasuna teostatud tööde eest ja seega kasutuseelist ei ole võimalik nõuda. Kostja on seni kasutanud teist kahveltõstukit, mitte väidetavalt hagejale kuuluvat kahveltõstukit. Sellest lähtuvalt ei ole tal olnud ka vajadust hagis viidatud kahveltõstukit kasutada. Hagis viidatud kahveltõstuki ja kostja kasutuses oleva kahveltõstuki külje kulumised on selgelt eristatavad ehk et kostja kasutuses on teine kahveltõstuk ja tal ei ole olnud vajadust kasutada hageja kahveltõstukit, sest tema kasutuses on olnud seni teine samalaadne kahveltõstuk. Kahveltõstuki omandiõigus läks kostjale üle alates 18.05.2017, st alates 17.05.2017 arve sissenõutavaks muutumisest (II kd, tl-d 105-116). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled sõlmisid lepingu traktori remonttööde tegemiseks, mille tulemusel pidi traktor tööde lõppemisel olema töökorras. Hageja avaldas, et pooled leppisid kokku tööde tähtajas 2016.a lõpp ning muutsid kokkulepitud tähtaega hiljem selliselt, et tööde teostamise tähtpäev oli 21.03.2017. Tunnistaja M. A. on andnud järgmised ütlused: „Kokku sai lepitud, et me alustame traktori remondiga 2016-2017. a talvel ja traktor saab valmis 2017. a kevadel“ (III kd, tl 42). Hageja avaldas vande alla antud seletuses järgmist: „Tähtajaks oli, et sama aasta jõuludeks on traktor remonditud. [---] Olukord oli selline, et veebruaris või märtsis, kuna asi ei toiminud, hakkasin saatma meile, et ei oleks vaid suusõnaline kokkulepe“ (III kd, tl 50). Hageja, M. A. ja A. S. vahelisest e-kirjavahetusest ei nähtu teavet tööde lõpetamise tähtaja kohta, välja arvatud hageja 31.07.2017 e-kiri, milles hageja andis kostjale täiendava tähtaja traktori tööde lõpetamiseks kuni 15.08.2017 (I kd, tl-d 6-9). Kostja juhatuse liige ei andnud vande all seletusi, millest nähtub kokkulepitud tööde teostamise tähtaeg (III kd, tl-d 47-48). Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagi aluses välja toodud tööde teostamise tähtaeg 21.03.2017 tundub usutav, kuivõrd tunnistaja M. A. on kinnitanud, et tööd pidid valmis saama 2017.a kevadel. Seda, et 2017.a alguses lepiti kokku tööde teostamise tähtajas, kinnitavad hageja antud seletused. Kohus leiab tõendeid koosmõjus hinnates, et pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtpäevas 21.03.2017. Hageja on avaldanud, et pooled leppisid kokku tasu suuruses 1600 eurot, mille tasumise kohustuse täitmiseks pidi hageja andma kostjale üle kahveltõstuki valduse ja omandi. Kostja on avaldanud, et pooled leppisid kokku tööde tegemises tunnitasuga 25 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning millise hinna on kostja langetanud 20 euroni tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti on kostja avaldanud, et pooled leppisid kokku selles, et tasunõue 1600 euro ulatuses täidetakse kahveltõstuki üleandmisega. Eeltoodust nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et pooled leppisid kokku tasunõude 1600 eurot täitmises kahveltõstuki kostjale üleandmisega. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku kõigi tööde kogumaksumuses 1600 eurot või tööde eest tasumises tunnipõhise arvestuse alusel. Hageja tugineb sellele, et pooled leppisid kokku kõigi tööde maksumuses 1600 eurot, st traktor tuli selle tasu eest saada töökorda. Kostja väidab, et pooled leppisid kokku tasu maksmises tunnitasu alusel. Hageja on andnud vande all järgmise seletuse: „Tõstuk oli ainuke tasu, milles oli kokku lepitud [---] Kokkuleppeks oli, et tasuks on tõstuk. Kui ma hakkasin hiljem seal kohapeal käima, hakati rääkima mulle mingitest tunnihindadest. Ma ei avaldanud mingit nõustumist tunnihinna kohta“ (III kd, tl 50). Tunnistaja M. A. andis järgmised ütlused: „Kuna ta soovis traktorit remontida ja meile pakkus huvi tõstuks, siis pakkusime välja, et võime selle tõstuki ära osta, mille hinnas leppisime kokku, 1600 eurot. Traktori remondis leppisime kokku tunnihinna, 25 eurot tund + käibemaks“ (III kd, tl-d 41). Kostja seaduslik esindaja A. S. andis vande all järgmise seletuse: „Ütlesime A. P.ile, et me ei võta seda tööd ette muidu, kui tunnihinnaga 25 eurot + käibemaks. Meie arutasime asja ja mina ütlesin, et alla selle tunnihinna asja ette ei võta. [---] Kuna me ei olnud A. P.ile tõstuki eest 2000 eurot maksma, siis sai pakutud välja 1600 eurot kahveltõstuki hinnaks. Pakkusime, et maksame kohe A. P.le raha ära kahveltõstuki eest. Kuna A. P. arvas, et pole mõtet tõsta raha ühest taskust teise, et võtame selle remondikuludest maha. Seega sai seal kokku lepitud, et me transpordime mõlemad, nii T40, kui kahveltõstuki enda territooriumile ja alustame kokku lepitud hindadega remonditöid, 25 eurot tund pluss käibemaks“ (III kd, tl 47). Kohus leiab, et hageja vande all antud seletused ning kostja vande all antud seletused ja tunnistaja ütlused on omavahelises vastuolus tasukokkuleppe sisu osas. Kohtu hinnangul ei ole vande all antud seletuste ja tunnistaja ütluste sisu põhjal võimalik lugeda ühe või teise poole tõendeid usaldusväärsemateks. Kohus arvestab seejuures, et kumbki pooltest on huvitatud asja lahendamisest enda kasuks, mida tuleb seletuste usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Samuti arvestab kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel, et tunnistaja on perekondlikult seotud kostja seadusliku esindajaga. Kohus hindab poolte seletusi ja tunnistaja ütlusi koos hageja ja 10 (15)

M. A. vahel peetud e-kirjavahetusega. M. A. on 10.04.2017 e-kirjas hagejale märkinud järgmist: „Vaatasin oma asjad üle. Kui me käisime sügisel traktorit üle vaatamas siis sai kokkulepitud tõstuki hind 1600 eurot. Traktori remonditunni hinne sai siis öeldud 25eur/1h millel lisandub käibemaks, sellega olid sa siis nõus. [---] Kuna töömaht traktoriga on päris suur siis sulle vastu tulles olen nõus tunnihinna langetama 20eur/1h+KM peale“ M. A. on märkinud e-kirjas tehtud tööde mahu tundides (I kd, tl 6 pöördel). E-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja 17.04.2017 kirjutanud: „Palun kirjuta lahti mida need tunnid sisaldavad“ (I kd, tl 7). M. A. on 17.04.2017 e-kirjas hagejale teatanud lisandunud töötundidest (I kd, tl 7). Hageja on 18.04.2017 M. A.le saadetud e-kirjas kirjutanud „Mille remont! töö sisu“ (I kd, tl 7 pöördel). Hageja on avaldanud, et kostja keeldus 10.05.2017 remonttööde jätkamisest. Kohus järeldab sellest, et poolte vahel ei olnud 2017.a aprillis veel õigusvaidlusi, mida tuleb arvestada tõendite hindamisel. Seetõttu on usutav, et M. A. ei ole e-kirjavahetuses remonditunni hindele viitamisega soovinud luua õigusnäivust, vaid on viidanud asjaolule, millest e-kirja adressaat pidi teadlik olema. Hageja ja M. A. vahel peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole hageja esitanud ekirjades vastuväiteid ega üllatust sellele, et M. A. on pidanud tööde arvestust tundides ning viidanud remonditunni hindele. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks jätnud e-kirjas M. A. tähelepanu juhtimata sellele, et M. A. viitab olematule tasukokkuleppele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et poolte vande all antud seletusi, tunnistaja ütlusi ning hageja ja M. A. e-kirjavahetust kogumis hinnates tuleb pidada usaldusväärsemaks kostja seadusliku esindaja seletusi ja tunnistaja ütlusi. Kostja seadusliku esindaja seletuste, tunnistaja ütluste ning hageja ja M. A. e-kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid kokku töö eest tasu maksmises tunnitasu alusel tunnitasu suurusega 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti on tunnistaja ütluste ning hageja ja M. A. ekirjavahetusega on tõendatud, et kostja on hinda alandanud selliselt, et tunnitasu suurus on 20 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Traktor ei olnud töökorras 14.07.2017 seisuga, mida tõendab asjatundja R. P. 22.07.2017 koostatud akt nr 607/2017 (I kd, tl-d 12-24). Aktis märgitud asjatundja tähelepanekutest ja aktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt ei olnud traktor komplektne, st sellelt olid eemaldatud erinevad osad ning seda ei olnud võimalik käivitada. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled leppisid kokku lepingu tähtpäevas 31.03.2017. Kuivõrd tööd olid pärast kokkulepitud tähtaja möödumist tegemata, rikkus kostja lepingut. Hageja on andnud kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 15.08.2017. Täiendava tähtaja andmine on tõendatud hageja 31.07.2017 e-kirjaga, mis on saadetud e-postiaadressile xxxx (I kd, tl 9). Pooled ei vaidle selle üle, et traktori remonttööd on lõpetamata (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja lepingurikkumine on VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi oluline. Kostja on asunud seisukohale, et tööde tegemisest keeldumiseks esines alus, sest hageja ei tasunud tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 ls 2 sätestab, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus tuvastas eelnevalt, et tööd ei olnud valmis. Seega ei ole kostja tasunõue hageja vastu muutunud VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte kokkulepe tööde ositi üleandmise kohta VÕS § 637 lg 4 ls 2 mõistes. Isegi kui pooled oleksid sõlminud VÕS § 637 lg-s 3 või lg 4 lauses 2 sätestatust kõrvalekalduvaid kokkuleppeid tasu sissenõutavaks muutumise kohta, oleksid sellised kokkulepped VÕS 657 lg-st 1 tulenevalt tühised, kui need kalduvad seaduses sätestatust kõrvale tarbija kahjuks. Kohus on seisukohal, et hageja on olnud töövõtulepingu sõlmimisel tarbija, kuivõrd kumbki pooltest ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt hageja füüsilise isikuna tegutses majandus- või kutsetegevuses. Eeltoodut arvestades on kostjal puudunud lepingust tulenev alus nõuda hagejalt tasu maksmist enne, kui tööd on lõpetatud. Seetõttu on kostjal puudunud VÕS § 111 lg 1 järgi õigus keelduda tööde tegemisest. Kostja on ise avaldanud, et ta andis hagejale teada, et kostja ei teosta käigukasti remonti, sest kostjal tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi kostjale tasuda juba tolleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tööde maksumust. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on remonttööde lõpetamine takistatud hageja tõttu. Sealjuures ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on 11 (15)

kostja hagejalt nõudnud traktorilt äravõetud detailide tagastamist, et kostja saaks tööd lõpetada. Seetõttu leiab kohus, et asjakohatud on kostja väited, et ta ei saanudki parima tahtmise juures töid lõpetada. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagejapoolseks töövõtulepingust taganemiseks esinesid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Töövõtuleping on taganemise tulemusel lõppenud 21.11.2017.

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 ja § 65 mõistes. Hageja esitatud pakkumised kahveltõstukite kasutusse andmiseks kajastavad kahveltõstukite pakkumishinda. Samuti on kuulutustest nähtuvalt kahveltõstukid kostja valdusse antud tõstukist erinevad nii margilt kui ka vanuselt (I kd, tl-d 40-42). Kostja on hageja väidetud kasutustasu väärtusele vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud tõendid ei tõenda diiselmootoriga Balkancar kahveltõstuk, tähisega kerel „КОНТР 500855/71382“ kasutustasu väärtust. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hagiavalduse kasutuseeliste 12 600 eurot hüvitamise nõudes.

Hageja nõuab põhinõudelt 10 350 eurot ajavahemiku 28.06.2018 kuni 27.09.2019 eest ning põhinõudelt 15 600 eurot ajavahemiku 28.09.2019 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras viivise tasumist. 11.01.2023 seisuga on viivisenõude suurus hageja avaldatud asjaoludel 5158,31 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on kostja vastu 2982 euro tasumise nõue. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.06.2018 kuni 11.01.2023 eest summas 1085,90 eurot (põhinõudelt 2982 eurot VÕS§ 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud viivis 1569 päeva eest). Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1085,90 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 4072,41 eurot tasumise nõudes.

kostja on ise ilma õigusliku aluseta hageja asju enda valduses hoidnud ning keeldunud nende tagastamisest. Kostja käitumine, mis seisneb hageja asjade enda valduses hoidmises, ei ole hagejale omistatav. Seetõttu ei saa kostja põhjendada oma väidetavat nõuet hageja vastu sellega, et hageja kasutab alusetult kostja omandit või muud sarnast õigust. Kostja ei ole hagejale andnud üle enda ruumide valdust, mistõttu puudub kostjal alusetu rikastumise nõue hageja vastu. Eeltoodut arvestades puudub kostjal hageja vastu 15 756 euro tasumise nõue.

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.