X (X) hagi OÜ Y vastu töötasu, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 5187,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja OÜ Y (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Reesa Laur ja Maksim Kozlov
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23.11.2022 otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda. Määrata OÜ Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu menetluses 1800 eurot ja mõista see Xlt OÜ Y kasuks välja. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda OÜ-le Y hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls 2 ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 21.03.2021 maakohtule hagi OÜ Y (kostja) vastu töötasu, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille põhjal asus hageja kostja juurde tööle turvatöötaja ametikohale. Töölepingu p 3.1 kohaselt töötas hageja põhikoha ja täistööajaga 40 tundi nädalas. Summeeritud tööaja arvestuse korral võis vahetus kesta kuni 24 tundi. Tööle asumisel oli hageja tervis väga hea, mida kinnitasid erinevad arstlikud dokumendid. Hageja kaotas oma hea tervise kostja juures töötades. Töölepingu p 5.1 kohaselt oli hagejal õigus saada tööandja juures iga-aastast tasulist puhkust 28 kalendripäeva. Kostja ei järginud töö- ja puhkeaja piiranguid ning töötervishoiu ja tööohutuse alaseid nõudeid. Hageja töötas mõnikord 252, 216, 192 või 240 tundi kuus. Vahel kestsid vahetused kuni 48 tundi. Hageja tegi ületunnitööd, mis lubati töölepingu järgi kompenseerida vabade päevadega, kuid seda ei võimaldatud. 2018. aastal ei saanud hageja kostja juures töötades üldse puhkust. Kostja ei lasknud hagejal puhkust võtta ning hageja töötas ka ajal, mil ta viibis ametlikult haiguslehel. Töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamuse kohaselt oli hagejal krooniline südamehaigus, mis ägenes 2019. aasta algusest. Arst hindas hagejale tööandja poolt võimaldatud töökeskkonna ohutegurite mõju haiguse ägenemisele ning esile tulekule orienteeruvalt 10%-lise osakaaluga. Sotsiaalkindlustusamet määras hagejale raske puude alates 15.07.2019 kuni 14.07.2024. Pooled lõpetasid töölepingu 19.12.2019. Kostja tegevuse tõttu tekkis hagejale kahju. Hagejal tuvastati raske puue, mistõttu puudus tal võimalus teenida sissetulekut. Kostja panus hageja tervise kahjustamisse oli 10%, mistõttu pidi kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju ulatuses, milles ta soodustas hageja tervise kahjustamist. Hageja palus kostjalt välja mõista järgnevad hüvitised: − töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 20.12.2019– 22.03.2021 kostja juures töötamist 864,40 eurot; − töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 22.03.2021– 31.03.2021 kostja juures töötamist 13,92 eurot (perioodilise maksena); − varalise kahju hüvitis 86,44 eurot kuus alates 01.04.2021 kuni hageja surmani. Viidatud hüvitis vastas töötasu suurusele, mida hageja oleks kostja juures teeninud, kui ta oleks jätkanud töötamist; − ravikulude hüvitis 31,14 eurot; − õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuded olid õiguslikult ja sisuliselt ebaselged ning ei olnud põhjendatud ega tõendatud. Hagist lähtuvalt ei olnud võimalik aru saada, mida ning millisel õiguslikul alusel hageja kostjalt nõudis. Hagi ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2. Samuti ei olnud hagis esitatud nõuded tõendatud (TsMS § 363 lg 1 p 3). Kostja ei tekitanud hagejale tervisekahju ja kostja juures töötades ei tekkinud hagejal kutsehaigust. Vastupidine oli tõendamata. Hageja ei olnud töövõimetu. Puude määramine ei olnud sisuliselt ega õiguslikult samane töövõimetusega. Hageja ei esitanud tõendeid enda töövõimekaotuse ulatuse kohta. Vastutus hageja väidetava töövõimetuse eest ei lasunud kostjal. Hageja ei toonud välja, millisel õiguslikul alusel oli kostja väidetavalt hageja ees töötasu maksmisega võlgnevuses. Hageja osundas varalise kahju hüvitamise nõudega seonduvalt nii deliktilisele kui ka lepingulisele vastutusele. Kostja ei olnud hageja ees töötasu maksmisega võlgnevuses. Samuti ei olnud kostja kohustatud maksma hagejale perioodilist makset 13,92 eurot ega hüvitama hagejale varalist kahju. Kostja ei tekitanud hagejale mittevaralist kahju.
Hageja saamata jäänud töötasu nõue 864,40 eurot oli põhjendamata. Hageja töötas kostja juures alates 01.01.2018 kuni 19.12.2019. Kostja maksis hagejale töösuhte lõppemisel lõpparve, mis sisaldas kõiki tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja nõudis kostjalt töötasu aja eest, mil pooled ei olnud enam töölepingulises suhtes (20.12.2019 kuni 22.03.2021). Kostja ei olnud kohustatud nimetatud perioodi eest hagejale maksma. Samuti olid väidetavalt saamata jäänud töötasu nõude arvestuslikud alused ebaselged. Seega tuli saamata jäänud töötasu nõue jätta rahuldamata. Hageja perioodilise makse nõue 13,92 eurot oli alusetu ja ebaselge. Hageja ei selgitanud nõuet sisuliselt ega osundanud vastavatele õiguslikele alustele. Samuti ei olnud hagist nähtuvalt selge, kas tegemist oli ühekordset makset sisaldava nõudega, igapäevase või igakuise nõudega. Hageja ei osundanud, et nõue seondus väidetavalt saamata jäänud töötasu, tervisekahju, kutsehaiguse või töövõimetusega. Seega tuli kõnealune nõue jätta rahuldamata. Kostja ei tekitanud hagejale tervisekahju, kutsehaigust ega töövõimetust ning ei olnud kohustatud hagejale hüvitama väidetavast sissetuleku vähenemisest tulenevat kahju 01.04.2021 kuni hageja surmani. Hageja ei tõendanud kahju tekkimist ning lõpetas ise korralise ülesütlemisavaldusega pooltevahelise töölepingu. Hagejal esinesid terviseprobleemid enne kostja juurde tööle asumist, kuivõrd tal oli krooniline südamehaigus ja talle määrati puue alates 15.07.2019. Eelnevale vaatamata ei avaldanud hageja kostjale teavet enda tervisliku seisundi kohta ning jätkas töötamist. Kuivõrd hageja ütles töölepingu korraliselt üles ning ei tõendanud võimetust teha sarnast või muud sobivamat tööd, tuli eeldada, et hageja ei soovinud enam tööd teha. Olukorras, kus hagejal puudus vajadus tööd teha (hageja oli pensionär) ning ta ei tegutsenud selle nimel, et endale sobivat tööd leida, ei saanud talle kahju tekkida. Hageja ei tõendanud põhjuslikku seost tervisekahju, kutsehaiguse ja töövõimetuse tekkimise ning kostja tegevuse vahel. Tema väidetav võimetus endale elatist teenida ei olnud seotud kostja tegevusega. Kostja ei rikkunud töö- ja vabaaja reegleid. Tööinspektsioon ei tuvastanud kontrollide käigus kostja juures tööaja piirangu rikkumist. Samuti oli ebaõige hageja väide, et hageja ei saanud kasutada korralist puhkust. Kostja rahuldas kõik hageja puhkuseavaldused. Hageja puhkas nii 2018. kui ka 2019. aastal vastavalt enda soovidele. Hagejat ei rakendatud ületunnitööle ja kostja ei rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi. Töötervishoiuarsti arvamus põhines ebaõigetel ja eksitavatel andmetel. Hagi lisadena esitatud töögraafikud ei kajastanud töötaja poolt töötatud tunde õigesti. Tegemist oli esmaste plaanidega, mida muudeti korduvalt. Tõendamata oli hageja väide, et kostja soodustas oma tegevusega 10% ulatuses hageja tervise halvenemist. Hagejale ei tekkinud tervisekahju, töövõime kaotus või kutsehaigus kostja tegevuse tulemina. Haigus oli seotud tema elustiiliga. Samuti võis hageja tervise halvenemine olla seotud tema eaga. Hageja ei tõendanud, et ta kaotas hea tervise kostja juures töötamisega. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis 23.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja põhistas oma nõuet kahju õigusvastase tekitamisega (delikt), siis lahendas kohus vaidlust delikti normide järgi. Hageja tugines oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 2 ehk sellele, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju, põhjustades talle tervisekahjustuse. Hageja esitas 10.07.2019 ja 09.09.2020 arstitõendid, mille kohaselt teostati talle 03.07.2019 südameoperatsioon. 31.08.2020 epikriisi järgi esinesid hagejal mitmed südamehaigused. 04.09.2020 arstitõendi kohaselt diagnoositi tal krooniline südamehaigus. Viidatud dokumendid kinnitasid, et hagejal olid alates 2019. aasta suvest südamehaigused, kuid tõendamata oli, et kostja tekitas hagejale tervisekahjustuse. Hageja heitis kostjale ette tervisekahjustuse põhjustamist selliselt, et kostja ei järginud töö- ja puhkeaja reegleid, sundides hagejat tööle ja lastes tal töötada rohkem, kui tööleping ja seadus
ette nägi. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja töötas kostja nõudmisel või tema vaikival heakskiidul lepinguga ja seadusega ettenähtust rohkem. Asjaolu, kas hageja tegi alates 2018. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta detsembrini tööd kokkulepitust suuremas mahus, soovisid pooled tõendada hageja töögraafikutega. Hageja esitas värvilised töögraafikud ning kostja must-valged graafikud. Kohus leidis, et kostja esitatud töögraafikud kajastasid korrektselt hageja tööaega. Kuivõrd kohus ei tuvastanud esitatud graafikute võrdlemisel dokumendi võltsimise tunnuseid, ei saanud nõustuda hageja väitega, et kostja töögraafikud olid võltsitud. Asjaolu, et osa hageja esitatud graafikutest sisaldas töötajate allkirju, ei teinud neid kostja graafikutest usaldusväärsemaks. Seadus ei näinud ette töögraafikute allkirjastamise kohustust. Asjaolu, et hageja esitatud töögraafikud ei kajastanud õigesti tema tööaega, kinnitas see, et nendes ei arvestatud hageja puhkustega. Hageja viibis korduvalt puhkusel, mh 05.07.201819.07.2018, kuid hageja esitatud graafikutest kajastus märgitud periood tööajana. Kostja esitatud töögraafikute usaldusväärsust kinnitas Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastus, millest nähtuvalt ei tuvastanud inspektsioon 01.01.2018-19.12.2019 riikliku järelevalve käigus kostjapoolset töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist hageja suhtes. Samuti ei tuvastatud, et kostja rakendas töötajaid ületunnitööle. Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastusest järeldus, et inspektsiooni 17.04.2019 kiri tugines hagejalt saadud informatsioonile ja 22.05.2018 kirjas ei tuginetud faktilistele asjaoludele. Seega ei tõendanud Tööinspektsiooni 17.04.2019 ja 22.05.2018 kirjad hageja väiteid kostja tegevuse kohta. Kostja esitas Tööinspektsiooni 27.02.2020 kirja, mille järgi ei tuvastatud kostja juures töötamist tööaja piirangut rikkudes. Seega tõendati kostja esitatud töögraafikutega ning Tööinspektsiooni 02.12.2020 ja 27.02.2020 vastustega, et kostja ei sundinud hagejat tööle ega talunud hageja töötamist üle lepingu ja seadusega ettenähtud normi. Tõendamata oli hageja väide, et kostja ei lubanud hagejal puhkust võtta. Hageja ei selgitanud, millal ei võimaldanud kostja hagejale puhkust ja et kostja vastav tegevus oleks olnud õigusvastane. Lisaks sellele, et tõendamata oli kostja tegevus, millega hageja sidus tervisekahjustuse tekitamise, oli tõendamata ka see, et hageja tervislik seisund halvenes kostja juures töötamise tõttu. Hageja väitis, et enne kostja juurde tööle asumist oli tema tervis väga hea, kuid ei esitanud väite tõendamiseks vastavaid dokumente. Hageja esitas 14.12.2017 tervisetõendi, mille kohaselt oli ta sobiv töötama II grupi turvatöötajana, kuid viidatud dokumendist jäi ebaselgeks, kas hagejal esinesid südamehaigused või need puudusid. Seega ei olnud tõendatud, et tervisekahjustus (südamehaigused) tekkis või ägenes kostja juures töötamise tõttu. Hageja esitas töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamuse, millega soovis tõendada, et kostja põhjustas talle tervisekahjustuse. Viidatud arvamus tugines vaid hageja selgitustele kostja juures eksisteerinud töökorralduse ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise kohta. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud hageja suhtes töö- ja puhkeaja nõudeid ja ei rakendanud töötajaid ületunnitööle, oli töötervishoiuarsti arvamus üles ehitatud ebaõigetele andmetele. Seega ei olnud arsti arvamus usaldusväärne tõend ja tuli jätta arvestamata. Eeltoodust tulenevalt jäi kohus seisukohale, et tõendamata oli hagejale tervisekahjustuse tekitamine kostja poolt ja hagi tuli jätta rahuldamata. Kuivõrd tervisekahjustuse põhjustamine ei olnud tõendatud, puudus vajadus käsitada poolte väiteid hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju ja selle suuruse kohta. Poolte seisukohad
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Kohus jättis kohaldamata asjakohase õigusnormi ning tõlgendas asjaolusid vääralt. Maakohus eksis, väites, et hageja ei tohtinud 04.03.2022 täpsustatud hagiavalduses esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid ning taotlusi täpsustada ja täiendada. Samuti käsitas maakohus fakte
ebaõigesti ning ehitas kohtulahendi üles eksimustele tuginedes. Hagejale määrati raske puue alates 15.07.2019 kuni 14.07.2024. Kohus märkis lahendis ekslikult, et raske puue määrati alates 15.07.2019 kuni 14.07.2022. Sellega vähendas maakohus nimetatud perioodi kahe aasta võrra ning ei põhjendanud seda seisukohta. Hageja palus tuvastada raske puude õige ajaline periood. Samuti eksis kohus lõplike seisukohtade ja täpsustatud hagiavalduse olemuse tõlgendamisel. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus keeldus tõendite vastuvõtmisest ja ekspertiisi määramisest. Kohtu hinnangul olid kostja esitatud töögraafikud korrektsed. Kohus ei selgitanud, kuidas pidi hageja tõendama olukorda, et ta oli värviliste graafikute järgi tööl ja puhkusele ei saanud, kuid tööandja esitas hilisemalt must-valged graafikud, mille järgi oli hageja puhkusel. Hageja taotles korduvalt puhkust, kuid ei saanud seda. Kohus uskus pimesi kostjat ja võltsitud graafikuid ning ei viinud läbi ekspertiisi. Hagejal puudus võimalus oma seisukohti tõendada. Kohus leidis, et töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamus oli ebausaldusväärne ning ei arvestanud seda tõendina. Selline kohtu hinnang diskrediteeris kogu töötervishoiu ja arstide tähendust ja olulisust. Kohus jättis arvestamata hageja kõige olulisema tõendi ja jõudis selle tulemusena ebaõige kohtulahendini.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Vaidlus puudus selles, et hageja töötas kostja juures 20.12.2017 sõlmitud töölepingu alusel kuni tema soovil töölepingu lõpetamiseni 20.12.2019 (I kd lk 16 -17, 28). 22.03.2021 esitatud hagis ja 04.03.2022 täpsustuses endise tööandja vastu leidis hageja, et talle on tekkinud kostja tegevuse tulemusena kahju, tervis on kahjustatud, mille hüvitamist (nii varalise kui ka mittevaralise kahju) ta nõuab. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme, on täitnud piisavalt selgitamiskohustust ja tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud piisavas ulatuses. 17.11.2021 eelistungil määras kohus, et hagejal tuleb esitada täpsustatud hagiavaldus 04.03.2022 ja kostjal sellele vastus 06.05.2022. Samal istungil määras kohus ühise tähtaja seisukohtade esitamiseks 06.06.2022, mis oli ühtlasi eelmenetluse lõpetamise tähtaeg. Samal eelistungil selgitas maakohus, et kui pooled esitavad pärast eelmenetluse lõppemist uued
väited, taotlused, tõendid ja nende menetlemine võib põhjustada menetluse lahendamise viibimist, on kohtul õigus jätta vastavad väited, taotlused, tõendid tähelepanuta (II kd, lk 5-10).
12.28.09.2022 rahuldas kohus poolte taotlused dokumentaalsete tõendite asja materjalide juurdevõtmiseks, jättis rahuldamata poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks ja ekspertiisi määramiseks. Sama korraldusega määras kohus pooltele lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 06.10.2022, s.t avaldused ja seisukohad peavad olema esitatud hiljemalt 06.10.2022 (k.a) ning kohtulahendi kuulutamise aja. Kohus juhtis poolte tähelepanu asjaolule, et võimalikes uutes seisukohtades ei või pooled nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid. Võimalikes uutes seisukohtades saavad pooled esitada üksnes õiguslikke seisukohti. Maakohus selgitas, et kui pooled esitavad uued taotlused, avaldused või täiendavad seisukohad, mis võivad põhjustada asja lahendamise venimise, on kohtul õigus jätta taolised taotlused, avaldused või seisukohad tähelepanuta (II kd, lk 93).
13.Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis hageja 07.10.2022 taotluse, milles oli korratud hageja poolt varem esitatud ja maakohtu poolt rahuldamata jäetud taotlusi, rahuldamata.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud töögraafikud kajastasid hageja tööaega õigesti. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates, et töögraafikute ja Tööinspektsiooni kirjalike tõenditega leidis tõendamist, et kostja ei olnud sundinud hagejat tööle ega talunud hageja töötamist üle lepinguga ja seadusega ettenähtud normi. Asja arutamisel leidis tõendamist, et kostja ei rikkunud hageja suhtes töö- ja puhkeaja nõudeid, hagejat ei rakendatud ületunnitööle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga (otsuse põhjenduste p 17.3), et töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamus ei ole usaldusväärne dokumentaalne tõend ja sellega ei saanud asja lahendamisel arvestada.
15.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kostja esitas ühes 06.05.2022 vastusega hagiavaldusele kohtuotsused ja -määruse asjas 2-20-4258 (II kd, lk 69-78), milliseid dokumentaalsete tõenditena hinnates leiab kinnitust, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda praeguses asjas maakohtust erinevale järeldusele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus järginud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
16.Hageja vaidlustas kohtuotsuse menetluskulude jaotuse osas ja leidis, et kulude tema kanda jätmine ei ole õiglane. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et hageja pidi juba kohtusse pöördumisel arvestama, et kohtuasja kaotamisel tuleb tal vastaspoole menetluskulud hüvitada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Maakohus on järginud Riigikohtu praktikat ja kuivõrd äärmist ebaõiglust ei esinenud, tuli menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavapärasele kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tasumäärale. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid kostjale õigusabiteenust vandeadvokaadid Reesa Laur ja Maksim Kozlov. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud, kuivõrd tegemist ei olnud tavapärasest keerukama vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja kulude hüvitamist. Seega ei ole põhjendatud 26.01.2023 kuluartikkel. Samuti ei ole 24.01.2023-27.01.2023 kantud menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on kaebusele vastuse koostamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks põhjendatud ajakulu 7 tundi. Terves ulatuses ei ole põhjendatud 23.10.2023 ajakulu menetluse analüüsiks ja selgitava e-kirja saatmiseks kliendile. Ringkonnakohus peab nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Arvestades, et menetluse kestel esitas hageja hulgaliselt arvamusi, avaldusi ja taotlusi, mis sisaldasid valdavalt kordusi, kuid millega vastaspoole esindajal tuli tutvuda, olid ülejäänud menetlustoimingud vajalikud ja põhjendatud ning vastasid menetluse käigule. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 12 tundi. Kostja taotlus kuulub osalisele
rahuldamisele. Hagejal tuleb kostjale apellatsioonimenetluses hüvitada õigusabikulud 1800 eurot (käibemaksuta). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
20.Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS § 178 ettenähtud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.