X (X) hagi OÜ Y vastu töötasu, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5187,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja X (isikukood xxxx) Kostja OÜ Y (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 5187,42 eurot.
2.Jätta rahuldamata X 05.10.2022 menetlusdokumendis esitatud järgmised taotlused:
2.1.Määrata ekspertiis X tervisliku seisundi tuvastamiseks, et selgitada välja OÜ Y poolt X tervisele tekitatud kahju osakaal tervise üldisest halvenemisest;
2.2.Määrata ekspertiis OÜ Y esitatud must-valgete tööaja graafikute ehtsuse tuvastamiseks võrreldes X esitatud nn värviliste graafikutega;
Nõuda Tööinspektsioonilt välja nende 17.04.2019 kiri nr 1.4-1/697;
Nõuda OÜ-lt Y välja valvežurnaalid Xxxx objekti valvamise kohta.
Mitte võtta asja materjalide juurde ja tagastada Xle 05.10.2022 menetlusdokumendi lisa nr 1 (Tööinspektsiooni 22.09.2022 vastus kaebusele).
4.Jätta rahuldamata X hagi OÜ Y vastu töötasu, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud X kanda. Välja mõista Xlt OÜ Y kasuks menetluskulud 3333 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.11.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 22.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Y (kostja) vastu töötasu, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2018 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle täistööajaga turvatöötaja ametikohale. Tööle asumisel oli hageja tervis väga hea. Kostja on loonud olukorra, kus hageja pidi tegema ületunde ja töötama puhkuse ajal. Hageja töötas valdavalt 24-tunnistes vahetustes. Ta tegi ületunnitööd, mida talle ei hüvitatud vaba ajaga. Hageja kutsuti tööle ka vabadel päevadel. Kostja ei lasknud hagejal puhkust võtta. Hageja töötas ka ajal, kui ta viibis ametlikult haiguselehel. Hageja hinnangul ei ole kostja järginud tema suhtes töö- ja puhkeaja piiranguid ning kostja poolt loodud olukorra tõttu on hagejal tekkinud südamehaigused. Hageja hinnangul on kostja põhjustanud talle tervisekahjustuse. 03.07.2019 tehti hagejale südameoperatsioon. Sotsiaalkindlustusamet määras hagejale raske puude alates 15.07.2019 kuni 14.07.2022. Pooled lõpetasid töölepingu alates 20.12.2019. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju. Hagejal on tuvastatud raske puue, mistõttu puudub tal võimalus teenida sissetulekut. Hageja leidis, et kostja panus hageja tervise kahjustamisse on olnud 10%, mistõttu peab kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju ulatuses, milles kostja on soodustanud hageja tervise kahjustamist. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmiseid hüvitisi: - töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 20.12.2019–22.03.2021 tööd kostja juures kokku 864,40 eurot; - töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 22.03.2021–31.03.2021 tööd kostja juures kokku 13,92 eurot; - varalise kahju hüvitis 84,44 eurot kuus alates 01.04.2021 kuni hageja surmani. Viidatud hüvitis vastab töötasu suurusele, mida hageja oleks kostja juures teeninud, kui ta oleks jätkanud tööd. Hageja palus määrata, et igakuine hüvitis indekseeritakse indeksiga, mis kajastab hageja kaotatud sissetuleku muutumist ajas. Hageja palus määrata, et igakuist hüvitist indekseeritakse Maksu- ja Tolliameti poolt töötasu alammäära tunnis muutumise alusel;
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja eristanud tervisekahju ja kutsehaigust. Hageja ei ole töövõimetu. Hagejale puude määramine ei ole samane töövõimetusega. Kostja ei ole oma tegevusega tekitanud hagejale tervisekahju. Kostja ei ole rikkunud töö- ja vabaaja reegleid. Tõendamata on hageja väide, et ta on teinud ületunde. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei võimaldanud hagejal puhkust kasutada. Kostja on kõik hageja puhkuseavaldused rahuldanud. Tõendamata on hageja väide, et kostja olevat oma tegevusega soodustanud 10% ulatuses hageja tervise halvenemist. Hageja on ise tema tervise halvenemises süüdi ja see välistab kostja vastutuse täielikult. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja palus jätta rahuldamata hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Kohtu põhjendused
3.Kohus peab vajalikuks kindlaks määrata tsiviilasja hind. Hageja on palunud välja mõista kostjalt järgmiseid hüvitisi: - töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 20.12.2019–22.03.2021 tööd kostja juures kokku 864,40 eurot. Nõude hind on 864,40 eurot (TsMS § 124 lg 1); - töötasu, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks jätkanud perioodil 22.03.2021–31.03.2021 tööd kostja juures kokku 13,92 eurot. Nõude hind on 13,92 eurot (TsMS § 124 lg 1); - varalise kahju hüvitis 84,44 eurot kuus alates 01.04.2021 kuni hageja surmani. Nõude hind on 777,96 eurot (84,44 eurot x üheksa kuud (TsMS § 129 lg 2); - ravikulude hüvitis 31,14 eurot. Nõude hind on 31,14 eurot (TsMS § 124 lg 1); - õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3). Ühes hagis esitatud nõuded liidetakse (TsMS § 134 lg 1) ja tsiviilasja hind on 5187,12 eurot.
4.Kohus määras 17.11.2021 kohtuistungil, et eelmenetlus lõpeb 06.06.2022. Kohus määras 28.09.2022 korraldustes, et pooltel on õigus esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 06.10.2022. Kohus selgitas, et pooled ei saa võimalikes uutes seisukohtades nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid. Võimalikes uutes seisukohtades saavad pooled esitada üksnes õiguslikke seisukohti. Kui pooled esitavad uued taotlused, avaldused või täiendavad seisukohad, mis võivad põhjustada asja lahendamise venimise, on kohtul õigus jätta taolised taotlused, avaldused või seisukohad tähelepanuta (II kd, tl 93).
Hageja esitas 05.10.2022 menetlusdokumendis järgmised taotlused:
- määrata ekspertiis hageja tervisliku seisundi tuvastamiseks, et selgitada välja kostja poolt hagejale tervisele tekitatud kahju osakaal tervise üldisest halvenemisest; - määrata ekspertiis kostja esitatud must-valgete tööaja graafikute ehtsuse tuvastamiseks võrreldes hageja esitatud nn värviliste graafikutega; - nõuda Tööinspektsioonilt välja nende kiri 17.04.2019 nr 1.4-1/697; - nõuda kostjalt välja valvežurnaalid Xxxx objekti valvamise kohta.
4.2.Kohus toob välja, et kostja oli eelmises punktis välja toodud taotlused esitanud juba 04.03.2022 menetlusdokumendis ja kohus jättis 28.09.2022 korraldustes hageja kõik taotlused rahuldamata. Hageja ei ole põhistanud samade taotluste korduvat esitamist. Kohus jätab hageja 05.10.2022 taotlused (välja toodud otsuse p-s 4.1) rahuldamata, jäädes 28.09.2022 korraldustes esitatud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Lisaks on hageja esitanud taotlused lõplikes seisukohtades ja nende menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Seetõttu tuleb taotlused jätta rahuldamata ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel. Hagejal oli võimalus esitada taotlused tähtaegselt ehk enne eelmenetluse lõppemist ning hageja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust taotluste esitamiseks lõplikes seisukohtades.
4.3.Hageja esitas 05.10.2022 menetlusdokumendis taotluse võtta asja juurde hageja esitatud nn värvilise tööaja graafikud ja tõend „Mehitatud valve vahetuse aruanne“. Hageja oli viidatud dokumendid esitanud varem ja kohus määras 28.09.2022 korraldustes võtta vastu poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid. Seega on hageja märgitud dokumendid võetud asja materjalide juurde.
4.4.Hageja esitas koos 05.10.2022 menetlusdokumendiga uue tõendi – Tööinspektsiooni 22.09.2022 vastus hageja kaebusele (II tl, tl 105-106). Viidatud dokumendiga soovib hageja tõendada, et Tööinspektsioon on teostanud menetlust ja teavitanud oma 17.04.2019 märgukirjaga kostjat eesmärgiga selgitada ja juhtida tähelepanu töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalte nõuete täitmise olulisusele. Lisaks kinnitab käsitletav dokument ühelt poolt Tööinspektsiooni kirja nr 1.4-1/697 olemasolu ja tegevusi kostja riikliku järelevalve osas, teisalt aga seda, et ka Tööinspektsioon ei soovi nn valvežurnaalide asja uurida. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolud, mida ta soovib Tööinspektsiooni 22.09.2022 vastusega tõendada, ei oma asjas tähtsust. Seetõttu keeldub kohus TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 1 esimese lause lausel märgitud dokumendi vastuvõtmisest ja tagastab selle kostjale.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja alates 01.01.2018 kostja juurde tööle turvatöötaja kohale. Hageja tööaeg oli 40 tundi nädalas. Hageja pidi töötama vahetuste ajakava alusel. Pooled leppisid kokku summeeritud tööaja arvestuses, arvestusperioodiks oli 6 kuud. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töövahetus kesta kuni 24 tundi (I kd, tl 16-17); - hageja ja kostja sõlmisid 19.12.2019 kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta, mille järgi lõpetatakse tööleping hageja soovil alates 20.12.2019 (I kd, tl 28).
7.Hageja heidab kostjale ette tervisekahjustuse tekitamist. Hageja sisustab kahju tekitamist selliselt, et töösuhte ajal lõi kostja olukorra, kus hageja pidi tegema ületunde ja töötama puhkuse ajal. Hageja sõnul töötas ta valdavalt 24-tunnistes vahetustes. Lisaks ei võimaldanud kostja hagejale puhkust. Kostja tekitas hagejale tervisekahjustuse nii aktiivse käitumisega, sest kostja sundis hagejat tööle, kui ka tegevusetusega, sest kostja lasi hagejal töötada rohkem, kui oleks norm olnud. Kostja käitumise tõttu on hagejal tekkinud südamehaigused. Hageja selgitas 17.11.2021 kohtuistungil (II kd, tl 5–10) ja 04.03.2022 menetlusdokumendis (II kd, tl 19–30), et ta tugineb oma nõudes kahju õigusvastasele tekitamisele (delikt) ning et ta ei soovi tugineda töölepingu rikkumisele. Seega lahendab kohus vaidlust delikti normide järgi.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab
kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 ehk sellele, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju, põhjustades talle tervisekahjustuse (vt 17.11.2021 kohtuistungi protokoll (II kd, tl 5–10), hageja 04.03.2022 menetlusdokument (II kd, tl 19–30). VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
9.Hageja on esitanud 10.07.2019 ja 09.09.2020 arstitõendid, et talle teostati 03.07.2019 südame operatsioon (südame sondeerimine; I kd, tl 25-26). 31.08.2020 epikriisi järgi on hagejal järgmised haigused: põhidiagnoos: krooniline südame isheemiatõbi, aterosklerootiline südamehaigus; kaasuv haigus: südame- või veresooneimplantaadi või -siiriku olemasolu, koronaarse angioplastilise implantaadi ja siiriku olemasolu, lipoproteiiniainevahetuse häired ja muudu lipideemiad, segahüperlipideemia, südamekahjustusega hüportooniatõbi, südamekahjsutusega hüpertooniatõbi ilma (kongetiivse) südamepuudulikkusega (I kd, tl 30-31). 04.09.2020 arstitõendi kohaselt on hagejal diagnoositud krooniline südamehaigus (I kd, tl 32). Viidatud dokumendid kinnitavad, et hagejal on alates suvest 2019 südamehaigused. Tõendamata on aga see, et kostja on tekitanud hagejale tervisekahjustuse.
10.Hageja heidab kostjale ette tervisekahjustuse põhjustamist selliselt, et kostja ei ole järginud töö- ja puhkeaja reegleid, sundides hagejat tööle ja lastes hagejal töötada rohkem, kui tööleping ja seadus ette nägi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötas kostja nõudmisel või tema vaikival heakskiidul lepinguga ja seadusega ettenähtust rohkem. Asjaolu, kas hageja on perioodil jaanuar 2018–detsember 2019 teinud tööd kokkulepitust suuremas mahus soovivad pooled tõendada hageja töögraafikutega. Hageja on esitanud nn värvilised töögraafikud (I kd, tl 20-21; II kd, tl 31–46). Kostja on aga esitanud nn must-valged töögraafikud (I kd, tl 125–153). Kohus leiab, et kostja esitatud töögraafikud kajastavad õigesti hageja tööaega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja töögraafikud on võltsitud. Kohus ei tuvastanud esitatud graafikute võrdlemisel dokumendi võltsimise tunnuseid. Asjaolu, et osa hageja poolt esitatud graafikutest sisaldab töötajate allkirju, ei tee neid usaldusväärsemaks tõendiks kui kostja esitatud graafikud. Seadus ei näe ette töögraafikute allkirjastamise kohustust.
11.Asjaolu, et hageja esitatud töögraafikud ei kajasta õigesti tema tööaega kinnitab see, et nendes ei ole arvestatud hageja puhkustega. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja viibis korduvalt puhkusel (I kd, tl 122-123). Muuhulgas viibis hageja puhkusel 05.07–19.07.2018 (I kd, tl 122), kuid hageja esitatud graafikutes kajastub märgitud periood tema tööajana (II kd, tl 37).
12.Kostja esitatud töögraafikute usaldusväärsust kinnitab Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastus, millest nähtub, et Tööinspektsioon ei ole ajavahemikul 01.01.2018–19.12.2019 riikliku järelevalve käigus tuvastanud kostja poolset töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist hageja suhtes. Tööinspektsioon ei ole tuvastanud, et kostja oleks töötajaid rakendanud ületunnitööle (I kd, tl 118-119). Tööinspektsiooni viidatud kiri lükkab ümber hageja väite, et Tööinspektsioon on 17.04.2019 ja 22.05.2018 kirjades tuvastanud, et kostja ei järgi töö- ja puhkeajapiiranguid(I kd, tl 23-24; II kd, tl 49–51). Tööinspektsiooni 02.12.2020 vastusest järeldub, et inspektsiooni 17.04.2019 kiri tugineb hagejalt saadud informatsioonile ja 22.05.2018 kirjas ei tuginenud inspektsioon faktilistele asjaoludele. Seega ei tõenda hageja viidatud Tööinspektsiooni 17.04.2019 ja 22.05.2018 kirjad hageja väiteid kostja tegevuse kohta.
13.Kostja esitas Tööinspektsiooni 27.02.2020 kirja, mille järgi ei tuvastanud inspektsioon kostja juures töötamist tööaja piirangut rikkudes ehk keskmiselt üle 48 tunni 7-päevase ajavahemiku kohta (I kd, tl 120-121).
14.Kostja poolt esitatud töögraafikutega ning Tööinspektsiooni 02.12.2020 ja 27.02.2020 vastustega on tõendatud, et kostja ei ole sundinud hagejat tööle ega talunud hageja töötamist üle lepinguga ja seadusega ettenähtud normi.
15.Hageja soovis tõendada ületunde tegemist Viktoria Katteli seletusega. Kohus juhtis 17.11.2021 istungil hageja tähelepanu sellele, et viidatud seletus ei ole lisatud hageja 03.05.2021 menetlusdokumendile (II kd, tl 5–10). Vaatamata sellele ei ole hageja seletust koos järgmiste menetlusdokumentidega esitanud.
16.Tõendamata on hageja väide, et kostja ei lubanud hagejal puhkust võtta. Hageja ei ole selgitanud, millal ei võimaldanud kostja hagejale puhkust ja et kostja vastav tegevus oleks olnud õigusvastane.
17.Kohus on otsuse p-s 9 asunud seisukohale, et hagejal on alates suvest 2019 südamehaigused. Kohus toob välja, et lisaks sellele, et tõendamata on kostja tegevus, millega hageja seob tervisekahjustuse tekitamise – kostja rikkus töö- ja puhkeaja reegleid, sundides hagejat tööle ja lastes hagejal töötada lubatust rohkem – on tõendamata ka see, et hageja tervislik seisund on halvenenud kostja juures töötamise tõttu.
17.1.Hageja on väitnud, et enne kostja juurde tööle asumist oli tema tervis väga hea. Hageja soovis oma väidet tõendada hagile ja 03.05.2021 menetlusdokumendile lisatud dokumentidega. Kohus juhtis 17.11.2021 istungil hageja tähelepanu sellele, et ta ei lisanud dokumentidele viidatud tõendeid (II kd, tl 5–10). Hageja ei ole koos järgmiste menetlusdokumendiga märgitud dokumente esitanud.
17.2.Hageja on küll esitanud 14.12.2017 tervisetõendi, et ta on sobiv töötama II grupi turvatöötajana (I kd, tl 66), kuid viidatud dokumendist jääb ebaselgeks, kas hagejal esinesid südamehaigused või need puudusid. Seega ei ole tõendatud, et hageja tervisekahjustus (südamehaigused) on tekkinud või ägenenud kostja juures töötamise tõttu.
17.3.Hageja esitas töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamuse, millega ta soovis tõendada oma väidet, et kostja põhjustas talle tervisekahjustuse (I kd, tl 63–65). Hageja esitatud arsti arvamus on dokumentaalne tõend, mida kohus saab hinnata koosmõjus muude dokumentidega. Viidatud arvamus tugineb ainult hageja selgitustele kostja juures eksisteerinud töökorralduse ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise kohta. Kohus on otsuse p-s 14 tuvastanud, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid ning et kostja ei ole rakendanud töötajaid ületunnitööle. Seetõttu leiab kohus, et töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamus on üles ehitatud ebaõigetele andmetele – st kostja on rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid – ja dokument ei ole usaldusväärne tõend. Kohus ei arvesta töötervishoiuarsti 10.03.2021 arvamust.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata on hagejale tervisekahjustuse tekitamine kostja poolt ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna hagejale tervisekahjustuse põhjustamine ei ole tõendatud, puudub vajadus käsitleda poolte väiteid hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju ja selle suuruse kohta.
19.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel.
20.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
21.Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude terviknimekirja 04.10.2022. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 6024 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude
nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale vandeadvokaatide Reesa Lauri ja Maksim Kozlovi poolt õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 121,94 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad osutanud käesolevas tsiviilasjas kostjale õigusabi kokku 49,4 tunni ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas ning kõik menetluskulud on olnud kostja jaoks täies mahus vajalikud ja põhjendatud, arvestades asja keerukust, aga ennekõike hageja poolt esitatud dokumentide ja pidevalt muutuvate seisukohtade mahtu. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
22.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude terviknimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust vandeadvokaatide Reesa Lauri ja Maksim Kozlovi poolt. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks kostjale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Kohus märgib, et kostjal on õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt menetlusosaliselt välja mõistmisel tuleb kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses vaidluses. Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitada kostjale menetluskulud arvestusega, et üks lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi.
24.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 121,94 eurot (käibemaksuta). Kostja poolt 04.10.2022 esitatud menetluskulude terviknimekirjale lisatud arvetest (II kd lk 96-102) nähtub, et 2021 aastal osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (arve nr 21030226, arve nr 21040321, arve nr 21050403, arve nr 21110931) ja 2022 aastal tunnihinnaga 150 eurot (arve nr 22031283, arve nr 22051455, arve nr 22061540 ja arve nr 22091726). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 120 eurot (käibemaksuta) ja 150 eurot (käibemaksuta) tasuna mõistlikud ning õigusteenuse tunnihinnad ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
25.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 49,4 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepinguliste esindajate menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus käsitleb alljärgnevalt kostja menetluskulusid 04.10.2022 menetluskulude nimekirjale esitatud arvetel kajastuvate esindajate töö sisu ja ajalise mahu osas.
26.Arvel nr 21030226 märgitu kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 26.03.2021 hagi ja lisadega tutvumiseks ning kõneks kliendiga kokku 0,5 tundi. Arvel nr 21040321 märgitu kohaselt kulus perioodil 05.04.2021 kuni 12.04.2021 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ja analüüsimiseks, suhtluseks kliendiga, vastuseks vajalike materjalide kogumiseks ning kliendi poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks kokku 25,3 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu (I kd, lk 1–101) ning kostja 12.04.2021 vastuse hagiavaldusele koos lisadega (I kd, lk 112– 156) asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ning kostja vastuse esitamiseks tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 10 tundi. Kohus
selgitab, et arvestas seejuures ka asjaolu, et nii hageja poolt esitatud hagiavalduse kui kostja poolt esitatud vastuse sisust nähtuvalt sisaldavad nimetatud dokumendid arvestatavas osas ka viiteid kohtupraktikale ja seadusesätetele.
27.Arvel nr 21050403 märgitu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 04.05.2021 hageja menetlusdokumendi esmaseks analüüsimiseks ja nõupidamiseks 0,8 tundi. Kohus leiab, et arvel nr 21050403 kajastatud menetlustoimingu näol ei ole tegemist põhjendamatu või ebavajaliku menetlustoiminguga, kuid nimetatud menetlustoimingu tegemisega kantud ajakulu arvestab kohus kostja lepingulise esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu (kajastub arvel nr 211110931) hulka. Kohus selgitab, et menetlusosalistel on vajalik tutvuda kõikide tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidega, kuid arvestades, et 03.05.2021 menetlusdokumendi osas ei ole kohus eraldi kostjalt seisukohta küsinud, arvestab kohus nimetatud menetlusdokumendiga tutvumiseks vajalikku aega arvel nr 21110931 väljatoodud istungiks ettevalmistumisele kulunud ajakulu hulka, kuivõrd kostja lepinguline esindaja eelduslikult tutvus ja vaatas üle istungiks ettevalmistumise käigus kõikide istungiks toimumise ajaks esitatud seisukohti ja menetlusdokumente.
28.Arvel nr 21110931 märgitu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 0,2 tundi e-kirjavahetusele kohtu ja vastaspoolega istungi korralduse osas. Lisaks kulus lepingulisel esindajal 3,4 tundi istungiks ettevalmistumisele, eelistungil osalemiseks ja kliendile ülevaatliku e-kirja koostamisele. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, 17.11.2021 istungi toimumise ajaks juba esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, 17.11.2021 eelistungi kestust (algus kell 13:00 ja lõpp 14:45, II kd lk 5-10), samuti mõistlikku aega kliendiga suhtluseks, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 3,4 tundi 17.11.2021 menetlustoiminguteks on põhjendatud ja vajalik. Kohus selgitab, et arvestab nimetatud ajakulu hulka ka kostja lepingulise esindaja ajakulu istungi korralduse osas kirjavahetuse pidamiseks. Seega kokku leiab kohus, et kostja arvetel nr 21050403 ja 21110931 kajastuvad kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 3,4 tundi.
29.Arvel nr 22031283 märgitu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 04.03.2022 hagiavalduse ja kohtumäärusega tutvumiseks 0,6 tundi. Lisaks kulus lepingulisel esindajal 09.03.2022 hagiavalduse ja RÕA esindaja avalduse ülevaatamiseks, edasise tegevuse planeerimiseks 0,5 tundi ja 22.03.2022 kulus esindajal 0,1 tundi kohtumäärusega tutvumiseks. Arvel nr 22051455 kajastatu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 04.05.2022 hagi analüüsimiseks ja vastuväidete koostamiseks 4 tundi, 05.05.2022 vastuse koostamiseks hagile 5,6 tundi ning 06.05.2022 kostja vastuse koostamiseks 6 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.03.2022 kohtule täpsustatud hagiavalduse (II kd, lk 19–51). Arvestades 04.03.2022 esitatud täpsustatud hagiavalduse ja kostja 06.05.2022 vastuse (II kd, lk 63–80) sisu ja mahtu tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu 04.03.2022 täpsustatud hagiavaldusega tutvumiseks ning selle osas vastuse koostamiseks kokku 10 tundi. Kohus arvestas seejuures, et vaatamata täpsustatud hagiavalduse mahule (sh lisade mahule), kattusid seal esitatud seisukohad suures osas esialgses hagiavalduses väljatooduga, millega kostja lepinguline esindaja oli juba varasemalt tutvunud ja mille osas seisukohad juba esialgses vastuses hagile esitanud. Arvestades maakohtu 04.03.2022 kohtumääruse (II kd, lk 53-54) sisu ja mahtu, on nimetatud määrusega tutvumiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,1 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka lepingulise esindaja ajakulu 0,1 tundi 22.03.2022 kohtumäärusega tutvumiseks. Kohus selgitab, et arvestab eelmainitud 10 tunni ajakulu hulka ka kostja esindaja poolt arvel nr 22031283 märgitud 09.03.2022 menetlustoimingud (RÕA esindaja avalduse ülevaatamine, edasise tegevuse
planeerimine). Seega kokku leiab kohus, et arvetel nr 22031283 ja 22051455 kajastuvad kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 10,2 tundi.
30.Arvel nr 22061540 märgitu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 06.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks 0,3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud menetlustoiming ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskulude nimekirjad esitanud kohtule 06.06.2022 ja 04.10.2022. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et kostja menetluskuluks on ka 04.10.2022 menetluskulude koostamiseks kulunud õigusabikulu. Lisaks kulus nimetatud arve kohaselt lepingulisel esindajal 07.06.2022 hageja seisukohaga tutvumiseks ja kliendile selgitava e-kirja koostamisseks 0,5 tundi. Arvestades hageja poolt 07.06.2022 esitatud menetlusdokumendi (II kd, lk 89–92) sisu ja mahtu, samuti mõistlikku ajakulu kliendiga suhtluseks peab kohus eelnimetatud kostja lepingulise esindaja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks väljatoodud mahus.
31.Arvel nr 22091726 märgitu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 28.09.2022 kohtunõudega ja korraldustega tutvumiseks, seisukoha esitamise vajaduse kaardistamiseks, senise menetluse ülevaatamiseks, menetlusliku taotluse esitamise vajaduse analüüsimiseks ja kliendile selgitava e-kirja edastamiseks kokku 1,6 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud arvel kajastatud menetlustoimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Arvestades 28.09.2022 kohtukirja (II kd, lk 93) sisu ning mõistlikku aega kliendiga suhtluseks ja seisukoha esitamise vajaduse analüüsimiseks, tuleb kohtu hinnangul arvel nr 22091726 kajastuvaid menetlustoiminguid pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajamahus kokku 0,5 tundi. Kohus selgitab, et nimetatud menetlustoimingute tegemise ajaks oli kostja lepinguline esindaja eelduslikult tutvunud kõigi käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadega ning kohtukirjaga tutvumisele ja analüüsile, kas kostja soovib esitada lõplikke avaldusi või seisukohti, ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada ajakulu 1,6 tundi.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 24,9 tundi. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta. Arvestades asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale 2021. aastal õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning 2022. aastal tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 3333 eurot [(13,4 tundi x 120 eurot) + (11,5 tundi x 150 eurot)].
33.Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3333 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
34.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.