Menetlusosalised ja nende Hageja: S. L. , isikukood XXX esindajad Lepinguline esindaja: V. M. Kostja: E. L. Seaduslik esindaja: E. U., isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kohtuistung 07.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
Tartu Maakohtu 15.06.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-4234 (jõustus 16.06.2022) kinnitati alaealise lapse E. L. vanemate E. U. ja S. L. vahel sõlmitud kompromiss alaealise lapse suhtes hagejapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Hageja ei suuda maksta elatist alaealise lapse ülalpidamiseks nõutud suuruses. Hagejal puudub soov vabaneda oma alaealise lapsele osutavast ülalpidamiskohustusest. Eesti Töötukassa on 16.05.2023. a tuvastanud hagejal osalise töövõime ja määranud talle töövõime toetuse summas 288,55 eurot. XXX maksab hagejale toimetulekutoetust 118,05 eurot kuus. Hageja nimele registreeritud äriühingul XXX puudub tegevus. Hageja igakuise sissetuleku suurus on 436 eurot. Hageja ülalpidamisel on kolm last, kellest kaks vanemat last on küll täiskasvanud, kuid õpivad hetkel XXX ja neil on õigus ülalpidamisele PKS § 97 p 2 järgi. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, on selge, et ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist PKS § 102 lg 1 mõtte kohaselt. Alates 01.04.2023. a nõuab kostja enda ülalpidamiseks igal kuul 260,33 eurot, mis aga tähendab seda, et teistele lastele ja hagejale endale jääb tavaliseks ülalpidamiseks ca 59 eurot (436 – 260) : 3. Kostja majanduslik olukord on oluliselt parem võrreldes teiste laste majandusliku olukorraga. Hageja on kasutanud oma vara kostja kasuks. Vanemate varaline seisund on oluliselt erinev. Hagejal esinevad alused kostja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse vähendamiseks: hageja töövõimetus ja hagejal kahe teise lapse olemasolu. Hageja palub arvestada hetkel riigis valitseva majandusliku kriisiga, mis väljendub muuhulgas ka selles, et juba üle poole aasta ei suuda hageja leida juhutöid või tööampse. Oluliselt on muutunud võimalus teenida raha, tal on tervisekahjustus, ehitusvaldkonnas terviseprobleemide tõttu tööd leidnud ei ole. Hageja tervis halvenes oluliselt 2021. aastal. Tööd ei ole võimalik leida ka teistes tööstussektorites. Hageja nõue: muuta Tartu Maakohtu 15.06.2022 määrust tsiviilasjas nr 2-22-4234 alaealisele lapsele E. L. ülalpidamiseks igakuiselt väljamõistetud elatise osas ning mõista S. L. -lt alaealisele lapsele E. L. ülalpidamiseks igakuiselt elatis 100 eurot alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so 19.02.2037. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks, mille kohus jättis rahuldamata 27.06.2023 määrusega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata. Elatise suurusest oli korduvalt juttu tsiviilasja nr 2-22-4234 kohtuistungil, sh sellest, et tol hetkel oli minimaalne elatise summa 213 eurot kuus ja ka asjaolust, et see tulevikus suureneb. Samuti oli korduvalt juttu sellest, et minimaalse elatise arvestamiseks kasutatakse justiitsministeeriumi poolt selleks loodud kalkulaatorit. Hageja olukord ei ole muutunud. Ka tsiviilasja nr 2-22-4234 arutamise ajal oli hageja osalise töövõimetusega. Ei ole olemas hageja töövõimetusega seotud ja tema poolt viidatud asjaolusid, mis annaks aluse TsMS § 459 lg 1 p 1 järgi nõuda maksete suuruse
muutmist pärast otsuse jõustumist. Hageja oli kohtuliku kompromissi sõlmimise ajal ja on ka praegu osalise töövõimetusega, selles osas ei ole midagi oluliselt muutunud, ja arvestades saadavat töövõimetustoetuse summat on see isegi suurenenud. Hageja eksitab kohut seoses tema rahalise olukorraga. Ettevõtteregistrile esitatud XXX 2022. aasta majandusaasta aruandes kinnitab hageja, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja teeninud 2022. aastal müügitulu 4223 eurot. Hageja jätab nimetamata, et talle kuulub ka kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Kostja töötasuks on 1511,91 eurot kuus, samuti laekub kostjale lastetoetus summas 80 eurot ja kuna E. L. on keskmise puudega laps, saab ta ka vastavat toetust summas 138,08 eurot. Puudega lapse sotsiaaltoetus on mõeldud lapse puudest tingitud ja erivajadustega seotud väljaminekute rahuldamiseks ja seda elatise arvutamisel ei arvestata. Lapsega on vaja käia regulaarselt erinevate spetsialistide juures kontrollis. Samuti on E. L. sageli haige. Seoses lapse puude ja haigustega on kostja esindajal suured täiendavad kulud. Kostja kaksikutest lapsed on täiskasvanud. Nad saavad käia tööl ja ka ise endale elatist teenida, samuti ei ole tegemist kasvavate lastega, kes pidavalt uusi riideid, jalanõusid vajaks, keda pidevalt erinevatele teenustele transportima peaks või kes iga kuu lasteaia kohatasu tasuma peaksid. Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi. Hageja ei ole kohtule esitanud dokumenti, mis tõendaks, et temalt on just makstavas suuruses täisealiste laste kasuks elatis välja mõistetud või on tal sõlmitud kokkulepe just selles suuruses elatise maksmiseks. Elatise kohtuasjas rõhutas hageja korduvalt, et kui tema kaksikutest tütred saavad täisealiseks, siis olukord muutub. See oli ka üheks põhjuseks, miks elatis väiksemas summas sätestati kuni 01.02.2023. Hageja soovib hakata maksma E. 100 eurot kuus, aga täiskasvanud tütardele maksab rohkem, s.o 120– 140 eurot kuus. Hageja ei ole toonud esile ühtegi põhjust või argumenti, mis takistab tal oma majandusliku seisundi parandamist või tööle asumist. Kostja on nõus elatise summat vähendama seaduses ettenähtud juhul, s.t siis kui hageja veedab lapsega kuus rohkem kui 7 päeva. Hageja ei ole kahjuks oma lapsega suhtlemisest huvitatud ega ka sellist ettepanekut teinud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on tuvastanud, et Tartu Maakohtu 15.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-4234 kinnitas kohus E. L. ja S. L. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt S. L. tasub E. L. ülalpidamiseks alates 01.03.2022 kuni 31.01.2023 igakuiselt 100 eurot. Alates 01.02.2023 tasub S. L. lapsele elatiseks seadusjärgse miinimumi, mis arvutatakse justiitsministeeriumi väljatöötatud elatiskalkulaatori abil ning eeldusel, et laps on isa juures vähem kui 7 päeva kuus ja lapsetoetus laekub lapse emale. Määrus jõustus 16.06.2022.
4.Ka on kohus tuvastanud, et XXX otsusega tsiviilasjas nr 2-17-12406 rahuldas kohus K. L., G. L. ja M. L. hagi S. L. vastu ning mõistis kostjalt välja laste ülalpidamiseks 180 eurot kuus alates 01.09.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. K. L.sai täisealiseks XXX ning G. L. ja M. L. said täisealiseks XXX.
5.Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-22-4234 jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seega tuleb kohaldada TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja
tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja tugineb ka PKS 102 lg 1 ja 2 ning leiab, et temalt kostja kasuks väljamõistetud elatist tuleks vähendada 100 euroni kuus. Elatise vähendamise alustena toob hageja välja hageja töövõimetuse ning kahe teise lapse olemasolu, samuti sissetulekute teenimise võimaluse vähenemise.
6.Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Seega tuleb hagejal tuua välja asjaolud ning tõendada, kuidas on muutunud hageja tervislik seisund ja sissetulekute teenimise võimalus võrreldes eelmise lahendi ajaga.
7.Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest (nt 3-2-1-35-17, p 37.1), tuleb kohtul asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (vt nt 3-2-1-67-17, p 11).
8.Kompromissi kinnitamise määruses ei ole toodud välja elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid. Küll aga nähtuvad sellised asjaolud piisavas ulatuses asjas toimunud kohtuistungi protokollist. Nimelt tsiviilasjas nr 2-22-4234 toimus 15.06.2022 kohtuistung, mille protokollist nähtuvalt arutati enne kompromissi sõlmimist nii hageja töövõimetust kui ka teistele lastele makstavat elatist. Muuhulgas avaldas S. L. 15.06.2022 istungil, et tal on osaline töövõime, probleemiks on tervis ja kantud kriminaalkaristus, ta saab töövõimetoetust, kommunaali eest maksab vallavalitsus või toetab, ema ka abistab vahel. S. L. nõustus istungil, et kui teised lapsed saavad jaanuaris 2023 täisealiseks, hakkab kostja maksma E. L. ule elatist seadusest tulenevas miinimumsummas. Hageja poolt käesolevas menetluses väljatoodud elatise vähendamise aluste puhul on seega tegemist asjaoludega, mis olid olemas juba kompromissi sõlmimise ajal ja mida pooled arvestasid kompromissi sõlmimisel. Kohus järeldab istungiprotokollist, et pooled, sh S. L. said kokkuleppe sõlmimisel üheselt aru, et kui G. ja M. L. saavad täisealiseks, lõpeb neile elatise maksmise kohustus ja isa hakkab maksma alaealisele lapsele E. L. ule suuremat elatist. Asjakohane ei ole hageja selgitus, et ta ei saa maksta kostjale suuremat elatist põhjusel, et täisealiseks saanud lapsed jätkasid õppimist. Kohtule esitatud andmetel õppisid lapsed ka kompromissi sõlmimise ajal. Hageja väide, et lapsed pidid 18-aastaseks saades koolist ära tulema, on tõendamata, ebausutav ja ainetu.
9.Hageja tervisliku seisundi osas märgib kohus, et puuduvad sellised tõendid, millest saaks järeldada, et hageja tervis halvenes oluliselt pärast 15.06.2022 kompromissi. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime XXX ning uuesti XXX. Sellest ei saa järeldada tervise olulist halvenemist pärast kompromissi sõlmimist, vaid üksnes asjaolu, et terviseprobleemid esinesid nii kompromissi sõlmimise ajal kui ka hiljem. Anamneesi kohaselt on hagejal olnud samad kaebused alates 2015. aastast ja tema enda sõnade kohaselt käivad XXX periooditi. Seega pole tegemist tervise halvenemisega võrreldes varasemaga.
10.Hageja viited majandusprognoosile ja töötuse määrale 2023. aastal ei ole asja lahendamisel tõenditena käsitatavad. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kohus ei ole esitatud tõendite alusel veendunud, et S. L. võimalused sissetuleku saamiseks täielikult puuduvad, sh ei ole kohus veendunud, et S. L. suudab täita kostja ülalpidamisekohustust üksnes 100 euro ulatuses kuus.
11.Hageja on 24.10.2023 lõppseisukohtades esitanud seisukoha, et 15.06.2022 kompromiss tuleb lugeda lõppenuks VÕS § 186 p 6 järgi hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks kostja seaduslikule esindaja kättetoimetamise momendist VÕS § 195 lg 1 kohaselt. Seega leiab hageja, et ta on kompromissi üles öelnud. Ka on hageja lõppseisukohtades tõstatanud teesi, et ta on andnud kostjale ülalpidamist muul viisil PKS § 100 lg 1 teise lause järgi. Kohus jätab nimetatud seisukohad tähelepanuta, kuivõrd need on esitatud pärast pärast eelmenetluse lõppemist. Tulenevalt TsMS § 402 lg 2 on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
12.Asjas ei oma tähtsust hageja väited tema suhete kohta lapse emaga, sh vara jagamisega seonduvalt ning puudub vajadus nende lähemaks käsitamiseks.
13.Vaidlust pole selles, et E. L. ei viibi isa juures ühtegi päeva kuus ja lapsetoetus laekub lapse emale. Seega on hagejal kompromissimääruse kohaselt kohustus tasuda kostjale ajavahemikul 01.02.2023-31.03.2023 elatist summas 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 kuni 31.12.2023 summas 260,33 eurot kuus.
14.Hageja pangakonto väljavõttest 01.02.2023-15.06.2023 nähtub, et ta on tasunud sel perioodil hagejale elatist veebruaris 215,64 eurot, märtsis ja aprillis 215 eurot ning mais 180 eurot. Samal ajavahemikul on ta tasunud oma täisealiseks saanud lastele M. ja G. L. kummalegi 120 eurot veebruaris, märtsis ja aprillis ning 140 eurot mais, lisaks G. L. 140 eurot juunis. Seega on hageja jätkanud täisealiseks saanud lastele elatise maksmist ka pärast nende täisealiseks saamist ning suuremas summas, kui ta taotleb maksta kostjale käesolevas menetluses.
15.Tulenevalt PKS § 97 lg 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps (p 1) ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p 2). Vaidlust ei ole tekkinud selles, et M. ja G. L. jätkuvalt õpivad PKS § 97 lg 1 p 2 mõttes. Seega on iseenesest õige, et hageja peab andma ülalpidamist kõigile kolmele lapsele, kuid seda arvestades PKS § 98 lg 1 ning § 101 sätestatut. Tulenevalt PKS § 98 lg-st 1, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
PKS § 101 lg 1 sätestab ülalpidamise ulatuse alaealise lapse puhul ning määrab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa. Seega on hageja kohustatud elatise tasumisel eelisjärjekorras andma ülalpidamist kostjale vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud summas.
16.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Kohus järeldab esitatud tõenditest, et hageja majanduslik olukord võib olla võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga 15.06.2022 pigem paranenud, mitte halvenenud. Kompromissi sõlmimise ajal on ta saanud töövõimetoetust enda sõnul 250 eurot kuus, hagi kohaselt saab 288,55 eurot kuus. Seega on töövõimetoetuse summa suurenenud. Kohaliku omavalitsuse makstav toetus ei ole muutunud ja see on jätkuvalt 118,05 eurot. Hageja kohustus tasuda elatist oma teistele lastele vastavalt XXX otsusele tsiviilasjas nr 2-17-12406 määratud ulatusele on lõppenud laste täisealiseks saamisega. Ka ei ole kohtul alust tuvastada, et hageja tervis oleks oluliselt halvenenud ning tema võimalused töö saamiseks vähenenud. Asjaolu, et hageja on viibinud kinnipidamisasutuses, mis raskendab töö saamist, ei ole uus ega tekkinud pärast kompromissi.
18.Kohus ei ole tuvastanud asjas ühtegi mõjuvat põhjust ega olukorda, mis annaks alust elatise vähendamiseks. Hagejal esines töövõimetus ka elatise kompromissi sõlmimise ajal 2022. aastal. Kostja on praegu ainult üks alaealine laps, kellele ta on kohustatud tasuma elatist. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et hageja õppivad täisealised lapsed osutuksid kostjale kompromissis sätestatud elatise maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Ka on tegemist täisealiste isikutega, kelle puhul ei kehti PKS § 101 lg 1 sätestatud minimaalne elatis ilma tõendamiskoormiseta. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes lähtuda PKS § 99 lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lisaks pole teada, et hageja täisealised lapsed oleksid esitanud tema vastu elatise nõude. Kohus märgib, et kostja puhul on tegemist puudega lapsega, kelle vajadused tulenevad ka tema puudest ja haigustest. Pole alust arvata, et lapse vajadused oleksid võrreldes 15.06.2022 ajaga vähenenud.
19.Kohus jääb seisukohale, et hagejal tuleb teha kõik endast olenev oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja väited ega tõendid ei anna alust elatise vähendamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus
ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.