X hagi Y vastu kinnistu omandiõiguse üleandmiseks ja tahteavalduse andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
90 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-22-2105 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat hagejale üle andma 1/3 osa XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) omand ja kohustada kostjat andma tahteavaldus, mille kohaselt kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX II jaost senine kanne kostja kohta ning kanda omanikuna sisse hageja 1/3 kaasomandist.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja Tallinnas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) 1/3 kaasomandiosa omanik alates 22.06.2004. Teised kinnistu kaasomanikud on hageja tütred Q ja C. Hageja sõlmis 04.06.2021 oma vanema tütre C pojaga, s.o kostjaga kinkelepingu, mille kohaselt kinkis hageja Tallinnas XXX asuva kinnistu 1/3 kaasomandiosa kostjale. Kinkelepingu p 3.2 kohaselt kui hageja vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat, kohustub kostja hagejat aitama ja hooldama omal kulul, samuti kohustus kostja vajadusel tasuma hageja hooldekodu tasud. Kostja kanti kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) 1/3 kaasomandi omanikuna kinnistusraamatusse 07.06.2021. Pärast kinkelepingu sõlmimist on kostja olnud hageja suhtes ebaviisakas ja vaenulik. Kostja on olnud vaenulik ka hageja noorema tütre Q suhtes.
3.Hagejale, kes oli leinas, tuli vahel pisar silma, kuid see ei meeldinud tema vanemale tütrele Cle, kellelt ta sai riielda, kuid kostja ei kaitsnud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa. Hagejale tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib. 21.08.2021 palus hageja kostjat viia ta maakoju Velisele, kuid kostja keeldus. Hagejalt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma tütre Qga. Kostja või tema ema C on korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama. Kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknud Ql hagejaga omavahel rääkida. 20.11.2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne, kusjuures kostja hoidis hagejat köögis kuni kiirabi tulekuni kolm tundi kinni. Hageja vanem tütar C ütles hagejale: „Sa kuradi vana lehm, sul on nii hea tervis, sa veel tantsid meie haudade peal!“. Kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.2021 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Hagejaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi. 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma. Kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega. Matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Kostja on hageja tütart Qt alates 2021. aasta oktoobri lõpust survestanud kinnistu kaasomandi osa müüma talle ebaõiglaselt madala hinnaga.
4.Hageja mõistis, et kostja ei ole inimene, kes suudaks talle tagada rahuliku ja muretu vanaduspõlve. Kostja on olnud jämedalt tänamatu, mistõttu hageja taganes kinkelepingust, saates kostjale kinkelepingust taganemiseavalduse 02.02.2022.
2-22-2105 Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Igasugust kingisaaja käitumist, mis ei ole kinkijale meelepärane, ei saa pidada jämedaks tänamatuseks kinkija suhtes. Kostja ei ole käitunud viisil, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 10.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: - hageja ja kostja sõlmisid 04.06.2021 kinkelepingu, mille kohaselt kinkis hageja kostjale 1/3 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust (kinnistu); - kostja kanti 1/3 mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse sisse 07.06.2021 ning kinnistu teised kaasomanikud on hageja tütred Q ja C, kellest igaühele kuulub kinnistu 1/3 mõttelist osa; - hageja lepinguline esindaja saatis 02.02.2022 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse ja tegi ettepaneku kinkelepingu tagasitäitmiseks; - kostja vastas 07.02.2022 hageja taganemisavaldusele ja leidis, et hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks, kuna lepingust taganemiseks ei ole täidetud materiaalsed eeldused.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda punkti 1 järgi kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; punkti 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; punkti 3 järgi kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
10.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
2-22-2105
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud oma taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud.
12.Maakohus jättis tähelepanuta hagiavalduses märgitud kostja ema Ct puudutavad etteheited, sest vaidluses omavad tähtust üksnes kingisaaja ehk kostja poolt tehtud toimingud.
13.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja või tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja hagejal ei ole õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada.
14.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat sõimanud (või lasknud oma emal sõimata) seetõttu, et hageja leina tõttu nutab. Konkretiseerimata ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt tehti hagejale pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib. Hageja etteheidetest ei nähtu, et kostja oleks nimetatud ettekirjutusi teinud, lisaks ei nähtu, milles väidetavad ettekirjutused seisnesid ning kuidas võib sellist käitumist hinnata jämedaks tänamatuseks. Asjaolu, et kostja keeldus 21.08.2021 hagejat viia tema maakoju Velisele, olukorras, kus kostjal ei olnud seda võimalik teha, ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks. Hageja ei ole tõendanud, et temalt tahtevastaselt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et hageja ei saaks suhelda oma tütrega. Maakohtu seisukoha kohaselt ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks hageja mobiiltelefoni olemist kostja käes, kus hagejale ei olnud takistatud telefoni tagasisaamine. Hageja ei ole konkretiseerinud ega tõendanud oma väiteid, mille kohaselt on kostja korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama, et kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida, et vahel hageja helistas tütar Qle, kui teda parasjagu taustal vulgaarselt sõimati kostja poolt. Kuna hageja ei ole märkinud, millal ja mil viisil on väidetav sõimamine aset leidnud, siis ei ole hageja ka põhistanud, mil viisil on võimalik kostja poolt hageja telefonile vastamist pidada jämedaks tänamatuseks.
15.Hageja ei ole tõendanud, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“.
16.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kui hageja väidab, et temaga ei suheldud, kuid küsiti mida ta poest tahab ja seda ka toodi, siis seda saaks pidada jämedaks tänamatuseks. Olukorras, kus hageja poest midagi soovis ja kostja nimetatud soovi ka täitis, tuleb järeldada, et kostja täitis kinkelepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust. Kinkeleping ei kohusta kingisaajat kinkijaga aktiivselt suhtlema ning vastavat kohustust ei tulene ka seadusest ega kohtupraktikast.
17.Maakohus leidis, et on tõendamata, et kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale File väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Hageja ei ole esile toonud, kust tulenes kostjale kohustus matuste korraldamisel abi osutada. Samuti ei ole hageja esile toonud, kellele ja mil viisil pidanuks kostja abi osutama. Kostja väidetav keelamine peielaua asukohaga seonduvalt on tõendamata. Kuna kostja on esile toonud, et peielaud toimus kinnistul, siis ei ole selline etteheide asjakohane.
18.Kaasomanike vahelised suhted, sh seonduvalt kaasomandi lõpetamisega ja selle raames tehtud hinnapakkumistega, ei puutu hagejasse. Hageja ei ole konkretiseerinud, milles väidetav survestamine seisnes või millist pakkumist saab pidada ebaõiglaselt madalaks ja miks. Samas
2-22-2105 on kostja tõendanud, et ta on 29.10.2021 hageja tütrele Qle teinud ettepaneku kaasomandiosa väljaostmiseks lähtuvalt turuhinnast ja omandiosa suurusest, mis on korrektne, seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
19.Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt kutsus kostja 20.11.2021 hagejale kiirabi. Kiirabikaardilt nähtub, et väljakutse on teinud tütar (eelduslikult C, kes elas hagejaga samas majas), mistõttu ei ole C poolt öeldut ja avaldatut (sh väidetavat valetamist) võimalik omistada kostjale. Tõendamata on, et kostja hoidis hagejat kolm tundi köögis kinni.
20.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõendab hageja oma väiteid, et 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma, tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlustega. Kuna hageja on tunnistaja ema ja tunnistaja on ka ise vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik, kus tunnistaja ja kostja vahel on juba aasta pooleli vaidlus kinnisasja kaasomandi lõpetamise osas ja kui käesolevas asjas hagi rahuldataks, seaks see tunnistaja kaasomanikuna soodsasse positsiooni, kuivõrd kostja ei oleks enam kaasomanik ja selleks oleks tema ema. Seetõttu pidas maakohus tunnistaja Q ütluseid ebausaldusväärseks, kuivõrd tunnistaja oli eelduslikult isiklikult huvitatud vaidluse lahenemisest hageja kasuks ning jättis need kui kõlbmatu tõendi arvestamata. Seetõttu leidis maakohus, et hageja väited, et kostja ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, ja sellest tulenev jämeda tänamatuse ilming, on tõendamata.
21.Kuna maakohus tuvastas, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasiandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Hageja soovis tõendada hageja vande all antavate ütlustega, et kostja tagus rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ta end tagasi hageja löömisel, öeldes 28.11.2021 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära“. Selleks, et tagada asja õige lahendus, oleks maakohus pidanud hageja vande all üle kuulama omal algatusel, mistõttu maakohus ei saanud jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.
24.Maakohus, rahuldades hageja taotluse tunnistaja Q ülekuulamiseks, milliste ütlustega soovis hageja tõendada, et 2021. aasta juulikuus ähvardas kostja oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud“, on ebaõigesti jätnud tunnistaja ütlused kui ebausaldusväärsed, hindamata.
25.Maakohus on jätnud lahendamata hageja taotluse jätta menetluskulud poolte kanda. Menetluskulude väljamõistmine hagejalt on vastuolus kinkelepingus kokkulepitud kostja kohustusega hagejat aidata. Hageja on eakas ning kostja menetluskulude jätmine hageja kanda suurendab hageja abivajadust. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-22-2105
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
29.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kasutamata võimaluse kuulata hageja üle vande all, mistõttu on osaliselt maakohtu enda tegevuse tõttu jäänud tõendamata, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Samuti heidab hageja maakohtule ette tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste arvestamata jätmisega, millega hageja soovis tõendada, et kostja ähvardas 2021. aasta juuli lõpus oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“.
31.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1).
32.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui ei pidanud vajalikuks kuulata üle hagejat vande all kohtu algatusel. Hageja soovis tõendada, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“, oma vande all antavate ütlustega. Kuna kostja hageja vande all ülekuulamiseks nõusolekut ei andnud, siis jättis maakohus hageja vande all ülekuulamise taotluse 25.05.2022 määrusega rahuldamata.
33.TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. TsMS § 2681 reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu.
2-22-2105
34.Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest tuleneb, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 19). Seega võis maakohus jätta hageja vande all üle kuulamata. Maakohus selgitas 25.05.2022 kohtumääruses, et ei pea võimalikuks hagejat vande all üle kuulata TsMS § 2681 alusel. Kuna kohtul on vaid õigus kuulata pool üle ja maakohus ei pidanud seda vajalikuks, siis ei ole maakohus rikkunud selliselt toimides menetlusõigusenorme. Ringkonnakohus ei pidanud ka omal algatusel vajalikuks hagejat vande all üle kuulata, kuna hageja vande all üle kuulamine ei asendaks menetluses juba esitatud ja esitamata tõendeid ega annaks alust jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele.
35.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusenorme, kui jättis tunnistaja Q ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata. TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
36.Maakohus jättis tunnistaja Q ütlused selle kohta, et kostja 2021. aasta juuli lõpus ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, kui ebausaldusväärse tõendi arvestamata. Maakohtu otsuse kohaselt on tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on eelduslikult huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Maakohtu otsuse kohaselt tõendas hageja oma väidet, et kostja 2021. aasta juuli lõpus ähvardas oma tädi, hageja tütart Q ja tema poega W: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, tunnistaja Q kohtuistungil antud ütlustega. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada tunnistaja ütluste sisu üle maakohtust erinevalt. Seega nähtub maakohtu otsusest, et tunnistaja ütlused kinnistasid hageja väidet, kuid maakohus jättis tunnistaja ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata. Hageja on tunnistaja ema ja tunnistaja ise on vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus kostja ja tunnistaja vahel on pooleli kinnisasja kaasomandi lõpetamise vaidlus, ning käesoleva vaidluse lahendamisega hageja kasuks ei oleks kostja enam kinnisasja kaasomanik, saabuks sellega ka lahendus tunnistaja kasuks kostja ja tunnistaja vahelises vaidluses. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohus jätnud andmata hinnangut tunnistaja ütlustele sisuliselt. TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, jätta selle tõendi arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.
37.Praeguses asjas oli kostja hageja tunnistaja Q ülekuulamise taotlusele juba hagiavaldusele vastates vastu vaielnud, mh põhjusel, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kostja viitas tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele ka peale 25.05.2022 kohtumääruse tegemist, millega tunnistaja ülekuulamise taotlus rahuldati. Seega oli hagejale teada, et tõendi usaldusväärsus on seatud kahtluse alla, mistõttu ei saanud hagejale tulla ka üllatusena, et kohus võib jätta tunnistaja Q ütlustega kui ebausaldusväärse tõendiga arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
2-22-2105 Menetluskulude jaotus
38.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
39.Kolleegium selgitab, et hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest näeb ette TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja, pöördudes kohtusse hagiga, pidi arvestama, et hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda. Asjaolust, et kostjal kui kingisaajal on kinkelepingust tulenev kohustus hagejat kui kinkijat juhul, kui hageja vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat, omal kulul aidata, ei saa järeldada, et käesoleva menetluse kulud oleksid tekkinud hageja vanusest, mille kostja peaks hagejale kui abivajajale hüvitama. Seega ei ole kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 järgi.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
jäämisel
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
41.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.