2-22-2105/19 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Hageja leiab, et ta on kinkelepingust kehtivalt taganenud ja kuna kinkelepingu on täidetud, on tal VÕS § 268 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt kingitud eset tagasi alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Hageja arvates peab kingisaaja kinkija suhtes üles näitama korrektsust ja tänulikkust ning käituma kooskõlas heade kommetega ja mõistlikult. Kostja ei olnud nõus hagejale abi osutama, teda maale Velisele viima, käitus hageja suhtes sõnamurdlikult kui ta hageja Veliselt xxx tänavale tagasi keelitas ja temaga ikkagi halvasti käitus. Kostja kutsus hagejale kiirabi väites valet et hageja on vaimselt ebastabiilne, kostja sundis hagejat kiirabi ootama, milleks ta hoidis hagejat köögis kolm tundi kinni, kostja võttis hagejalt ära tema mobiiltelefoni ja oli pettunud, et hagejal perearsti juures midagi viga ei leitud. Seejuures on olnud kostja väljenduslaad ebaviisakas ja solvav (vt ülal toodud tsitaat). Hageja tütar Q on pidanud taluma kostjapoolset vaenulikkust, mille taustaks on vägivalla ähvardus. Hageja tütar on selle tõttu oli sunnitud XXX majast oma pojaga lahkuma. See on asjaolu, mille üle on hagejal väga kahju. Hageja tunneb, et ta on teinud vea, kui ta usaldas oma vanadusest tuleneva hoolitsusvajaduse oma tütrepoja kätte. Hageja soovis tagada endale rahuliku ja muretu vanaduspõlve ja lootis, et ta saavutab selle, kui kingib oma kaasomandi osa tütrepojale. Hageja ei soovi olla solvatud ning elada kartuses, mida ta järgmine kord valesti teeb või, et kostja peaks hageja elus olekut kuidagi takistuseks. Hageja on mõistnud, et kostja ei ole inimene, kes suudaks temale rahuliku ja muretu vanaduspõlve tagada. Kaasomandi kinkimine on tema tütrepoja ära rikkunud, tütrepoeg on vaenulik ka hageja noorema tütre suhtes. Ilmselt lootuses, et tal õnnestub üksinda xxx tänava maja kasutada. Kostja ongi esitanud hagi hageja tütre vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejal ei ole muud vara mille arvel enda vanaduspõlve kindlustada.

54.Hageja on taganemise alusena loetlenud järgmised jämeda tänamatuse ilmingud: • hagejal, olles sügavas leinas, tuli vahel pisar silma, kuid see ei meeldinud sugugi tema vanemale tütrele Cle, kellelt ta sai riielda, kusjuures kostja ei kaitsenud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa; • hagejale tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib; • 21.08.2021 palus hageja kostjat viia ta maakoju Velisele, kuid kostja keeldus; • hagejalt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma tütrega; • kostja või tema ema C on korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama; • kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida; • vahel hageja helistas tütar Qle, kui teda parasjagu taustal vulgaarselt sõimati C ja kostja poolt; • 20. novembril 2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne (tal on ülirasked meeleoluhäired), kusjuures 3 tundi, mis kulus kiirabi tulekuni, hoidis kostja hagejat köögis kinni; • hageja vanem tütar C ütles hagejale: „Sa kuradi vana lehm, sul on nii hea tervis, sa veel tantsid meie haudade peal!“ • kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“; • hagejaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi; • 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, Q (hageja tütar) ja tema poega Wt: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma; • kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud; • kostja on hageja tütart alates 2021. a oktoobri lõpust survestanud XXX kaasomandi osa müüma talle ebaõiglaselt madala hinnaga.

2-22-2105 Tõendamata on, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Hageja on märkinud, et temaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi. Kohtule ei nähtu eelnimetatud väitest, et esineks mõni jämeda tänamatuse ilming. Olukorras, kus hageja poest midagi soovis ja kostja nimetatud soovi ka täitis, tuleb järeldada, et kostja täitis kinkelepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust. Kinkeleping ei kohusta kingisaajat kinkijaga aktiivselt suhtlema ning vastavat kohustust ei tulene ka seadusest ja kohtupraktikast. Tõendamata on, et kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Hageja ei ole esile toonud, kust tulenes kostjale kohustus matuste korraldamisel abi osutada. Samuti ei ole hageja esile toonud, kellele ja mil viisil pidanuks kostja abi osutama. Kostja väidetav keelamine peielaua asukohaga seonduvalt on tõendamata. Kostja on esile toonud, et peielaud toimus kinnistul, mistõttu on nimetatud etteheide ka asjakohatu. Kaasomanike vahelised suhted, sh seonduvalt kaasomandi lõpetamisega ja selle raames tehtud hinnapakkumistega, ei puutu hagejasse, mistõttu ei saa nimetatut kinkelepingust taganemise kontekstis arvesse võtta. Hageja ei ole ka konkretiseerinud, milles väidetav survestamine seisnes või millist pakkumist saab pidada ebaõiglaselt madalaks ja miks. Seega on tõendamata ka jämeda tänamatuse ilming. Liiati on kostja tõendanud, et ta on 29.10.2021 hageja tütrele teinud ettepaneku kaasomandiosa väljaostmiseks lähtuvalt turuhinnast ja omandiosa suurusest, mis on korrektne, seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (tlk 32-34). Hageja märgib, et 20. novembril 2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne (tal on ülirasked meeleoluhäired), kusjuures 3 tundi, mis kulus kiirabi tulekuni, hoidis kostja hagejat köögis kinni. Kohus märgib, et tõendamata on väide, mille kohaselt kutsus kiirabi kostja. Kiirabikaardilt (tlk 35-38) nähtub, et väljakutse on teinud tütar (eelduslikult C, kes elas hagejaga samas majas), mistõttu ei ole C poolt öeldut ja avaldatut (sh väidetavat valetamist) võimalik omistada kostjale. Tõendamata on, et kostja hoidis hagejat 3 tundi köögis kinni. Hageja tõi esile, et 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, Q (hageja tütar) ja tema poega Wt: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma. Hageja tõendab nimetatud väidet tunnistaja Q poolt istungil antud ütlustega (tlk 76-77). Hageja on tunnistaja ema. Tunnistaja on ka ise vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik, kusjuures tunnistaja ja kostja vahel on juba ca 1 aasta pooleli vaidlus kinnisasja kaasomandi lõpetamise osas. Käesoleval ajal on nimetatud küsimuses pooleli ka kohtuvaidlus. Kui käesolevas asjas hagi rahuldataks, seaks see tunnistaja kaasomanikuna soodsasse positsiooni, kuivõrd langeb ära põhimõtteline vaidlus kostjaga (st kostja ei oleks enam kaasomanik) ning kostja asendub tunnistaja emaga (kes elab parasjagu tunnistajaga koos). Kohus leiab, et Q ütlused on ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on eelduslikult isiklikult huvitatud vaidluse lahenemisest hageja kasuks. Seega jätab kohus tunnistaja ütlused kui kõlbmatu tõendi arvestamata ja asub seisukohale, et kõnealused väited ja sellest johtuv jämeda tänamatuse ilming on tõendamata.