15.09.2022 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippuse, kostja Y ja kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-22-2105 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hagejale kuulus alates 22.06.2004 1/3 kinnistust. Teised kaasomanikud on hageja tütred Q ja C. Hageja sõlmis kostjaga (hageja tütre, C, poeg) 4. juunil 2021 kinkelepingu, mille kohaselt kinkis hageja kostjale 1/3 XXX kinnistust. Kostja kohustus kinkelepingu p 3.2 koheselt, kui hageja vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat kohustub kostja hagejat aitama ja hooldama omal kulul, samuti kohustus kostja vajadusel tasuma ka hageja hooldekodu tasud.
2.Kostja kanti 1/3 registriosa nr xxxxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse sisse 07.06.2021.
3.Hageja taganes kinkelepingust, sest kostja on olnud jämedalt tänamatu. Hageja esindaja saatis 2. veebruaril 2022 kostja meiliaadressil xxx taganemisavalduse ja tegi ettepaneku kinkelepingu tagasitäitmiseks.
4.Hageja märgib, et 25.06.2021 suri tena abikaasa ja matusepäeval 20.07.2021 soovis hageja alaliselt elama asuda XXX aadressile, et mitte veeta vanaduspõlve üksinduses maal, metsamajas. Juuli lõpus 2021. a. kolisid XXX majast ära hageja noorem tütar Q ja tema noorem poeg, kuna õhkkond kodus oli pingeline, sest kostja pidas end nüüd peremeheks. Kuna hageja on siiani sügavas leinas tuli tal ikka vahel pisar silma. See ei meeldinud sugugi tema vanemale tütrele Cle, kellelt ta sai riielda. Y (tema poeg) mitte ei kaitsenud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa. Hagejale tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib. 21. augustil palus hageja kostjat viia ta tagasi Velisele, kus asub hageja maakodu, et ta saaks eemale mentaalsest pingest. Kostja keeldus sõitmast. Tagasi koju viis hageja samal õhtul tema noorem tütar. Maal olles, oma tegemisi toimetades jõudis hageja veendumusele, et tehtud kinkeleping oli vale otsus. Kui ta oli ka kostjale teada andnud oma soovist kinkelepingust taganeda, suutis kostja hagejat uuesti veenda, et kõik on hästi. Vabandas ja lubas, et enam hagejat ei solvata. Hageja lootis, et kostja peab oma sõna ja 10. oktoobril 2021 kolis hageja kostja abiga uuesti tagasi Tallinna. Mõned nädalad oligi kõik rahulik ja siis kordus kõik, aga veelgi julmemalt. Hagejalt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma noorema tütrega.
20.novembril 2021 kutsuti hagejale kiirabi põhjusel, et tal on ülirasked meeleoluhäired. Hageja kirjeldab olukorda nii: „kuulasin raadiot, sealt tuli laul „las mööduvad aastad, las halliks läeb pea, kui tagasi vaatad ... „. Muutusin sentimentaalseks ja pisar tuli silma. Nutmine aga ei olnud mulle lubatud, sain riielda ja kutsuti kiirabi. Kolm tundi, mis kulus kiirabi tulekuni, istusin köögis taburetil ja mind valvati Y ja tema ema poolt. Kiirabi tuvastas vaid ülikõrge vererõhu 245/120, mis võis olla tingitud ka eelmisel päeval saadud vaktsiinist. Mulle soovitati minna perearsti vastuvõtule. Perearsti juures tehtud analüüside tulemused olid minu ea kohta üllatavalt head. Nüüd järgnes midagi hirmsat. Tsiteerin siinkohal vaid kaks lauset, mis mul mällu sööbisid. Vanem tütar: „Sa kuradi vana lehm, sul on nii hea tervis, sa veel tantsid meie haudade peal!“ Y: „Sa vana raisk, sa rikud meie kõigi elud ära!“ Sellega anti mulle selgelt mõista, et oleks parem, kui mind poleks. Sellist suhtumist endasse kogesin oma elus esimest korda. See oli väga valus.“ Sisuliselt hagejaga enam ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi.
2-22-2105
16.detsembril 2021 kolis noorem tütar hageja jällegi Velisele. Hageja seletab, et tema veelkordset soovi kinkelepingu tühistamiseks ei võta kostja tõsiselt.
5.7. veebruaril 2022 vastas kostja taganemisavaldusele advokaadi vahendusel, et kostja vaidleb taganemisele vastu. Kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ja ning 02.02.2022. a. taganemisavalduse alusel ei ole leping lõppenud.
6.Hageja leiab, et ta on kinkelepingust kehtivalt taganenud ja kuna kinkelepingu on täidetud, on tal VÕS § 268 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt kingitud eset tagasi alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Hageja arvates peab kingisaaja kinkija suhtes üles näitama korrektsust ja tänulikkust ning käituma kooskõlas heade kommetega ja mõistlikult. Kostja ei olnud nõus hagejale abi osutama, teda maale Velisele viima, käitus hageja suhtes sõnamurdlikult kui ta hageja Veliselt xxx tänavale tagasi keelitas ja temaga ikkagi halvasti käitus. Kostja kutsus hagejale kiirabi väites valet et hageja on vaimselt ebastabiilne, kostja sundis hagejat kiirabi ootama, milleks ta hoidis hagejat köögis kolm tundi kinni, kostja võttis hagejalt ära tema mobiiltelefoni ja oli pettunud, et hagejal perearsti juures midagi viga ei leitud. Seejuures on olnud kostja väljenduslaad ebaviisakas ja solvav (vt ülal toodud tsitaat). Hageja tütar Q on pidanud taluma kostjapoolset vaenulikkust, mille taustaks on vägivalla ähvardus. Hageja tütar on selle tõttu oli sunnitud XXX majast oma pojaga lahkuma. See on asjaolu, mille üle on hagejal väga kahju. Hageja tunneb, et ta on teinud vea, kui ta usaldas oma vanadusest tuleneva hoolitsusvajaduse oma tütrepoja kätte. Hageja soovis tagada endale rahuliku ja muretu vanaduspõlve ja lootis, et ta saavutab selle, kui kingib oma kaasomandi osa tütrepojale. Hageja ei soovi olla solvatud ning elada kartuses, mida ta järgmine kord valesti teeb või, et kostja peaks hageja elus olekut kuidagi takistuseks. Hageja on mõistnud, et kostja ei ole inimene, kes suudaks temale rahuliku ja muretu vanaduspõlve tagada. Kaasomandi kinkimine on tema tütrepoja ära rikkunud, tütrepoeg on vaenulik ka hageja noorema tütre suhtes. Ilmselt lootuses, et tal õnnestub üksinda xxx tänava maja kasutada. Kostja ongi esitanud hagi hageja tütre vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagejal ei ole muud vara mille arvel enda vanaduspõlve kindlustada.
7.Hageja ei ole seniilne ega dementne, küll aga vahel liiga usaldav. Kostja suhtumine oma vanaemasse on üleolev, kord ta lipitseb tema ees ja samas jälle solvab. Peatselt peale seda, kui oli sõlmitud kinkeleping, suri hageja abikaasa F. Väikest peielauda koduses õhkkonnas kostja korraldada ei lubanud, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega. Matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud.
21.augustil 2021 õhtupoolikul helistas hageja oma tütrele Qle olles äärmiselt endast väljas ja palus Ql endale järele tulla. Q palus hagejal telefon kostjale anda ning palus kostjat ema maale ära tuua. Kostja käratas: ``Mina ei sõida kuhugi!`` Q, tundes hirmu hageja elu ja tervise pärast (hagejal on vererõhu ja südame probleemid) sõitis Tallinna (Q oli oma maakodus), et hageja maale tuua. Ajal, mil hageja elas Tallinnas, oli mitmeid kordi, kui Q temaga telefoni teel vestles ja kõne ajal kostja või C hageja telefoni võttis ning hagejat tema enda kuuldes Q silmis mustama hakkas. Oli ka kord, mil Q hageja telefonile helistas ja ei vastanud hageja, vaid vastas kostja ja ei lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida. Vahel õnnestus hagejal Qle
2-22-2105 helistada, kui teda parasjagu taustal vulgaarselt sõimati Q õe C ja kostja poolt. Selleks, et hageja ei saaks Qle helistada, võeti emalt telefon ära ja tagastati vahetult enne, kui saabus kiirabibrigaad. Q sai aru, et C ja kostja soov oli hageja dementseks tunnistada. Q kuulis läbi telefoni kuidas kiirabi arst palus hagejal telefoni ära panna, mida ta ka tegi. Peale seda jäi telefon hagejale. Mõned päevad peale kiirabi väljakutset külastasid Q ja D (C tütar ja kostja õde) hagejat. Q kutsus D endaga kaasa, kuna ei julgenud oma koju enam üksi minna. Hagejaga sai omavahel rääkida vaid loetud minutid, kui saabus kostja ja sekkus jutuajamisse. Kõik kolm koos lahkusid hageja toast. Q ja tema noorem poeg W kolisid ära kodust (kus olid mõlemad elanud püsivalt oma sünnist saati), kuna C ja kostja poolt tekitatud intriigid ja manipulatsioonid tekitasid meeletuid pingeid, mis mõjusid ööunele ja töökvaliteedile laastavalt. Samuti oli tekkinud ka hirm kostja ees, kes tema enda sõnade kohaselt: ``oleks W ammu pulbriks peksnud, kui poleks tahtnud kodurahu säilitada``. Selgituseks: W, kes on 27 aastane, ei allunud kostja, kes on 30 aastane, korraldustele ja käskudele, milliseid kostja end peremeheks pidades jagas. Pillet isiklikult on kostja alates 2021. a oktoobri lõpust survestanud Qle kuuluvat XXX kaasomandi osa müüma talle ebaõiglaselt madala hinnaga.
8.Hageja palub: kohustada Y’i (isikukood xxxxxxxxxxx) Xle xxxxxxxxxxx üle andma 1/3 osa Harju maakonnas Tallinnas, Haabersti linnaosas XXX asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) omand; kohustada Y ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) andma järgmise sisuga tahteavaldus: kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx II jaost senine kanne Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta ning omanikuna sisse kanda X (isikukood xxxxxxxxxxx) – 1/3 kaasomandist; jätta menetluskulud Y’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja väidab, et kostja tänamatu tegu hageja vastu on vägivalla ähvardus hageja ja tema lähedaste suhtes. Kostja ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“ Seejuures tagus kostja rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel. Teise asjaoluna toob hageja esile kostja, et 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, Q ja tema poega Wt: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“ Arvestades kodus valitsevat vaimset atmosfääri pidas hageja tütar ähvardust täiesti reaalseks ning seetõttu ei julgenud enam sellisel viisil kodus viibida, et ta jääks kostjaga nelja silma alla. Ära kolimise raskust iseloomustab hageja tütre Q jaoks, et Q ja tema poeg olid xxx tänaval elanud kogu oma elu.
10.Vastuse p 3.6. osas hageja selgitab, et riidlemine seisnes selles, et kostja ema C käratas hageja (kellel oli värske lein) iga silma tulnud pisara peale: „Jälle sa nutad!“. Kostja väidetav lepitamispüüd seisnes selles, et kostja sundis hagejat alati vabandust paluma. Hageja ei mäleta, et ta oleks öelnud, et ta ei ole nõus kinnistul üksi olema (isegi kui kostja perekond sinna jääb).
11.Vastuse p 3.8 kuupäeva vaidlustamine ei tundu olevat loogiline väide, sest 22.08.21 on pühapäev. Pühapäeval tavaliselt Velisele ei sõidetud. Hagejale meenub, et laupäeval pandi
2-22-2105 asju kokku ja sõideti Velisele, et pühapäeval jääks aega asju lahti pakkida. Kui kostja keeldus hagejat sõidutamast, siis ta neid põhjendusi, nagu ta neid hagivastuses nüüd mainib, esile ei toonud.
12.Seoses kostjale tema käitumisest teada andmisega meenub hagejale, et hageja palus Ql kutsuda kostja Velisele, et pidada maha tõsine jutuajamine tema käitumise teemal ja saada kostja poolseid selgitusi kinkelepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise võimalikkusest tulevikus. Kohtumine, kus viibisid hageja, kostja ja Q toimus 11.09.21.
13.Üllatusega loeb hageja vastusest hagile, et ta uputas oma kassi ära. Nii see ei olnud. Kass kadus ära, nagu kassid ikka ära kaovad.
14.Vastuse p 3.15. märgitule viitega lisale 3 („hagejal on üha süvenevad meeleolukõikumised“) nagu see oleks tuvastatud fakt, vaidleb hageja vastu. Tõendis (anamnees) toodud lause on viide tütre (C) poolt öeldule, kui too kutsus kiirabi. Anamnees teatavasti on „kas patsiendilt (kliendilt), haigelt, tema lähedastelt või saatjalt (heteroanamnees) küsitlemise käigus kogutavad andmed haiguse arvatava alguse ja kulu kohta.“ Vastuse p 3.18 osas soovib hageja lisada, et kolm tundi kinni hoidmist oli hageja poolt toodud hinnangulisena, kuid ka kostja poolt toodud tund ja kolmveerand on pikk aeg. Hageja mäletab, et 20.11.21 oli laupäev ja Vikerraadiost algas 15.05 „Soovide aeg“ ja see oli esimene lugu ja siis see kõik algas.
15.Vastuse punktis 3.19 osas hageja täpsustab, et ta ei ole keeldunud vaktsiinist tervikuna, ta on keeldunud vaktsiini teisest doosist. Kostja peaks mäletama, et ta on hagejat ise vaktsineerima sõidutanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
16.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et vaidleb kõikidele hageja väidetele täies ulatuses vastu.
17.Hageja väidab, et ta soovis 20.07.2021 a. asuda alaliselt elama kinnistule, „et mitte veeta vanaduspõlve üksinduses maal metsamajas“. Kostja rõhutab, et hageja oli oodatud kinnistule elama, kuid poolte vahel oli kokkuleppe, et kõigi kinnistuga seotud isikute mugavuse tagamiseks oodatakse, kuni kinnistu saab natuke renoveeritud. „Metsamaja“ asukohaks on YYY. See on olnud hageja alaline elukoht viimased 15 aastat ning kokku on hageja elanud seal viimased 22 aastat.
18.Hageja väidab, et „juuli lõpus 2021. a. kolisid XXX majast ära X noorem tütar Q ja Q noorem poeg, kuna õhkkond kodus oli pingeline, sest Y pidas end nüüd täis peremeheks.“ Kostja soovib rõhutada, et Q ja Q noorem poeg kolisid välja omaalgatuslikult ja vabatahtlikult. Hagiavalduses on märgitud vale väljakolimise aeg, sest 31.07.2021. a hommikul Q ja tema noorem poeg läksid veel kinnistult tööle ning augustis kuni 15.08.2021. a koliti erinevatel päevadel isiklikke asju. Kostja soovib rõhutada, et tema ja tema iseloom ei ole eeltoodud väljakolimise tegelik põhjus. Q on väljendanud kostjale kirjalikult, mis on väljakolimise reaalne põhjus. Nimelt, aastal 2021 kaotasid oma abikaasad nii C kui ka hageja, mistõttu otsustasid nad asuda elama ema endisesse koju (s.o kinnistu). Kostja on samuti oma pere loonud ning tal ei olnud võimalust majutada oma pinnal nii C’i kui ka hagejat.
2-22-2105
19.Hageja väidab, et C ́ile ei meeldinud, et hagejale tuli vahel pisar silma ja hageja sai seetõttu riielda. Kostja soovib märkida, et hageja ei ole selgitanud ega täpsustanud, milles konkreetselt väljendus väidetav riidlemine või mitte meeldimine. Kostja märgib, et tegelikkuses toimusid pidevad etteheited hagejalt C ́ile tema söömis-, magamis- ja muude olmeharjumuste osas. Hageja leiab, et kostja „ei kaitsenud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa“. Kostja jaoks on arusaamatu, milles seisneb väidetav sõimamine või sekundeerimine. Kostja leiab, et tema on alati üritanud lepitada osapooli ja palus nii C ́il kui hagejal enne mõelda ja siis öelda, et vältida nendevahelisi arusaamatusi ja sõnavahetusi. Lisaks palus kostja osapooltel arvestada üksteise harjumustega ning pakkus erinevaid võimalikke lahendusi olukorra rahustamiseks. Kostja pakkus näiteks ajutise lahendusena, et C kolib kinnistult ajutiselt välja, kui see on hagejale sobilik ja tema huvides. Hagejale selline variant aga ei sobinud ja ta vastas alati, et kui C kolib välja, siis ta ka läheb minema, sest ta ei ole nõus üksi olema (olenemata, et kostja oma perega oleks sellegipoolest kinnistule elama jäänud ning ta poleks üksi jäänud). Eeltooduga soovib kostja öelda, et kodus hageja ning kostja ema C vahel olid tõepoolest pingelised suhted, kuid hageja ei olnud ise nõus neid rahumeelselt lahendama.
20.Hageja väidab, et „talle tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib“. Kostja rõhutab, et see on vale, sest tegelikkuses on ta alati üritanud olla hagejale abiks ja kui hageja tahab kinnistul midagi oma käe järgi teha, siis ta saab seda teha, kui suudab. Lisaks on kostja korduvalt öelnud hagejale, et kui ta millegagi hätta jääb või tal on füüsiliselt raske, siis ta saab alati anda sellest kostjale märku.
21.Hageja väidab, et 21.08.2021. a palus ta, et kostja viiks ta tagasi Velisele, kus asub hageja maakodu, kuid kostja keeldus sõitmast. Kostja leiab, et see faktiväide on eksitav (esiteks antud sündmus leidis aset 22.08.2021. a). Kostja tõepoolest keeldus sõitmast, kuna 22.08.2021. a oli kostja graafikujärgne tööpäev ja tööpäeva õhtul kostja ei saanud hagejat sõidutada. Lisaks antud päeval oli kostja laps vanavanemate juures ja kostja ei teadnud, millal ta koju tagasi tuuakse, mille tõttu ei saanud kostja konkreetsel päeval aega planeerida ja vastavalt hageja tahtmisele käituda. Kostja oli aga nõus hagejat vajadusel viima järgmisel vabal päeval.
22.Kostja soovib välja tuua, et 22.08.2021. a hommik algas hageja ja C’i vahelise konfliktiga. Konflikti tekkepõhjus on kostja hinnangul olematu, kuid oluline on see, kuidas osapooled käituvad konfliktsituatsioonis. Osapooled läksid tülli seepärast, et hageja ei kuulnud, kas C vastas midagi, kui talle öeldi „Tere hommikust“. Esmalt võib tunduda, et konflikt on sisuliselt süütu, kuid hageja näitas üles väga ebaviisakat väljenduslaadi karjudes maja ees C ́ile „Mine perse!“. Kui võtta arvesse, et hageja heidab kostjale ette nö ebaviisakat käitumist, siis kostja leiab, et hageja selline käitumine on samuti lubamatu.
23.Hageja väidab, et maal olles jõudis ta veendumusele, et vaidlusalune kinkeleping oli vale otsus ja ta oli andnud kostjale teada oma soovist kinkelepingust taganeda. Kostja rõhutab, et see on vale faktiväide, sest kostja sai hageja soovist teada C ́i käest 07.09.2021. a, kui Q oli talle seda rääkinud. Hageja isiklikult pole kostjale oma soovist teada andnud. 08.09.2021. a küsis kostja telefonikõnes hageja käest kõnealuse soovi kohta ning hageja vastas sõnaselgelt „nii nad kõik tahavad jah“. Eeltoodu alusel on ilmselge, et kinkelepingust taganemine ei ole hageja enda isiklik siiras soov, vaid hageja on mõjutatud kolmandate isikute poolt, kes omakorda tegutsevad omakasu motiiviga. Hagiavalduses on
2-22-2105 märgitud, et hageja soovist teada saades, suutis kostja hagejat uuesti veenda, et kõik on hästi. Kostja rõhutab, et tegelikult ei olnudki tal põhjust ega vajadust hagejat milleski veenda, kuna hageja ise telefonikõnes tunnistas, et teda on selleks suunatud. Hageja väidab, et kostja vabandas ja lubas, et enam ei solva hagejat. Esiteks, kostja selgitab, et ta ei ole hagejat solvanud. Teiseks, ka siin puudub vastav kirjeldus, kuidas „solvamine“ väljendus. Kolmandaks soovib kostja selgitada, et see oli ikkagi dialoog ja hageja ise vabandas C ees ja lubas vanu asju enam mitte meelde tuletada. Hageja on aga omapoolset lubadust rikkunud.
24.Hagiavalduses on toodud vale põhjus, miks hageja otsustas 10.10.2021. a tagasi kinnistule kolida. Hageja väidab, et ta lootis, et kostja peab oma sõna, s.t et hageja on tagasi kolimise põhjusena toonud tema ja kostja vaheliste suhete normaliseerumist. Tegelikkuses aga soovis hageja kolida tagasi kinnistule, sest ta ei tahtnud maakodus talvel pimedal ajal üksinda olla. Lisaks polnud maakodus vett ning Q tõi joogivee kanistritega. Kostja oli nõus olla hagejale kolimisel abiks. Kostja oli nõus, et hageja kolib tagasi kinnistule oma kassiga. Hageja on aga kostjale arusaamatutel põhjustel uputanud oma kassi, kuigi poolte vahel oli kokkulepe, et kass tuleb hagejaga Tallinnasse kinnistule kaasa.
25.Hageja väidab, et „talt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma noorem tütrega“. Tegemist on valega, sest hageja ise jättis telefoni allkorrusele 29.10.2021. a. Samal päeval saadeti Q ́ale kompromissettepanek kaasomandi lõpetamiseks ning hageja kartis uusi Q ́a poolseid intriige ning survestamist. See tähendab, et hageja ise ei soovinud oma noorema tütrega suhelda. 05.11.2021. a viis kostja ise hagejale allkorrusele jäetud telefoni, kuna hageja jäi kostja lapsega kahekesi koju. Kostja rõhutab, et hagejal oli ööpäevaringne ja vaba (s.t takistusteta) ligipääs oma telefonile ning kostja ei võtnud hagejalt telefoni ära.
26.Hageja leiab, et kostja on pahatahtlikult kutsunud talle 20.11.2021. a kiirabi. Hageja ise märkis, et kiirabi kutsumise põhjuseks on hageja „ülirasked meeleoluhäired“. Kostja soovib siinkohal selgitada, et hagejal on üha süvenevad meeleolukõikumised. Eeltoodu on kinnitatud ka kiirabi arstide poolt. Kiirabi väljakutsele on järgnenud perearsti visiit, mille tulemusena hageja süvenevad meeleolu kõikumised leiavad samuti kinnitust. Kiirabiarst on soovitanud hagejal vaimse tervise hindamiseks kaaluda peauuringuid ja psühhiaatri konsultatsiooni.
27.Hageja väidab, et „nutmine aga ei olnud mulle lubatud“. Kostja soovib selgitada, et keegi pole hagejale nutmist keelanud, vaid küsiti, mis hagejal juhtus, et ta nutab. Hagejat ümbritsevad inimesed tõepoolest pööravad rohkem tähelepanu hageja emotsionaalsele seisundile, sest hageja üleliigne emotsionaalsus võib halvasti mõjutada tema üldist terviseseisundit. Kostja rõhutab veelkord, et keegi pole väljendanud pahameelt hageja nutmise suhtes. Hageja aga, olles üleliigselt emotsionaalne, ütles C’ile, et tal on sügav lein ja ta nutab siis kui tahab, aga C on psüühiliselt haige, et teda selline asi häirib.
28.Lisaks on hagiavalduses öeldud, et „kostja kutsus hagejale kiirabi väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne“. Antud väide on vale, sest ka kiirabikaardist nähtub, et kiirabi kutsus C ning väljakutsele eelnes varasem perearsti konsultatsioon, millest nähtub, et C tundis muret hageja emotsionaalse seisundi üle.
2-22-2105 Hageja väidab, et teda on kolm tundi hoitud köögis taburetil kuni kiirabi tulekuni ning teda valvati kostja ja C poolt. Kostja selgitab, et kõne häirekeskussesse oli tehtud kell 15:57 ning kiirabi jõudis sündmuskohale kell 17:48. Seega ei ole kiirabi tulekuni möödunud kolm tundi. Häirekeskus helistas veel tagasi 16:37, tundes huvi patsiendi seisundi kohta ning täpsustamaks, et väljakutsete suure arvu tõttu läheb kiirabil veidi aega. Kostja lisab ka, et keegi pole hagejat köögis „valvanud“, vaid kostja istus hageja juures ja nad lihtsalt suhtlesid. Suhtlus oli normaalne ja vaba, kostja käis aeg-ajalt väljas suitsetamas. C oli aga teises toas või õues. Kostja rõhutab, et ka siinkohal on tegemist eksitavate ja valede faktiväidetega, mis ei ole kuidagi kinnitatud. Hagiavalduses on märgitud, et kiirabi tuvastas hagejal „ülikõrge vererõhu 245/120, mis võis olla tingitud ka eelmisel päeval saadud vaktsiinist“. Kiirabikardi väljavõttest nähtub, et hagejal tuvastatud vererõhk oli 210/120. Hagiavalduses on lisaks väide, et kõrge vererõhk võis olla tingitud vaktsineerimisest, kuid kiirabikaardilt ega perearsti arvamusest ei nähtu, et see ka nii oleks. Vastupidi 25.11.2021. a ambulatoorsest epikriisist nähtub, et hageja ei soovi COVID-i vastu vaktsineerida. Seega on tegemist hageja eriarvamusega, mis ei ole asjatundjate poolt kinnitatud ega diagnoositud. Kokkuvõtlikult kostja leiab, et tegemist on vale faktiväitega. Hagejale tõepoolest soovitati pöörduda perearsti vastuvõtule. C pani telefoni teel perearsti juurde aja kinni ning kostja viis hageja perearsti juurde ning aitas tal haiglas majasiseselt orienteeruda. Seega kostja soovib rõhutada, et pereliikmena on nii tema kui C suhtunud hageja tervisesse väga tähelepanelikult. Hageja ette heide, et teda „valvati“ on ekslik.
29.Hageja poolt välja toodud tsitaadid (vt hagiavalduse lk 2) on kontekstist välja rebitud. Hagiavalduses ei ole välja toodud konkreetset olukorra kirjeldust. Tegelikkuses pole kostja selliseid asju öelnud. Kostja on hagejale hoopis selgelt öelnud, et „Ma poen nahast välja ja jätan enda tegemist ja oma pere unarusse et sul (hagejal) oleks siin hea olla ja kõik kõige paremas korras“.
30.Hageja väidab, et „sisuliselt temaga enam ei suheldud“. Kostja selgitab, et vaatamata igapäevasele rutiinile ja kiire tööelule suheldi hagejaga igapäevaselt, kuid vastavalt võimalustele ja vajadustele. Kostja rõhutab, et keegi pole hagejat eesmärgipäraselt ignoreerinud.
31.Hageja tõi õigesti välja, et 16.12.2021. a kolis Q hageja Velisele. Kostja selgitab, et antud päeval käis ta elukaaslasega Pärnus ning eelnevalt oli hagejale pakutud võimalus koos Velisele sõita, kuid hageja keeldus ning ei andnud kostjale ka oma kolimise soovist teada. Seega on tegemist olukorraga, kus kostjal on põhjust kahtlustada, et kasutati ära olukorda, et kedagi kinnistul ei olnud, et justkui salaja Velisele kolida.
32.Hagiavalduses heidab hageja kostjale ette, et ta ei võtnud tõsiselt hageja veelkordset soovi taganeda kinkelepingust. Kostja jaoks on arusaamatu, mille vastu ta on eksinud. Kostja jätkuvalt leiab, et hagejal puudub põhjus ja alus kinkelepingust taganemiseks. Veel enamgi on kostjal põhjendatud kahtlus, et hagejat on survestatud seda tegema, kuna paralleelselt käesoleva kohtuasjaga on käimas ka kaasomandi lõpetamine Q ́ega. Q on ise korduvalt öelnud, et tema peab saama maksimumi, mis võimalik ning peab leidma selleks leidma lahenduse, kuidas võimalikult palju saada. Seega rõhutab kostja veelkord, et tal on põhjendatud alus kahtlustada, et kinkelepingust taganemine ei ole hageja siiras isiklik soov, vaid selle taga on kolmandate isikute huvid ja eelkõige Q’e huvid.
2-22-2105
33.Hageja väidab, et „kostja ei olnud nõus hagejale abi osutama, teda maale Velisele viima“. Kostja on seisukohal, et ka siin on tegemist hagejapoolse otsitud ja ebaselge väitega. Kostja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kostja on seisukohal, et arvestades hageja kõrget iga ja sellest tulenevalt ka terviseseisundit, on igati loomulik, et pereliikmed (k.a kostja) pöörasid tavalisest rohkem tähelepanu hageja tervisele, kuid hageja nimetab seda „valvamisena“. Kostja soovib märkida, et kui hageja elas kinnistul, siis kostja on alati olnud talle abiks ja tegi nii palju kui oskas ja vajalikuks pidas – pisiremont, trepile käsipuu jms, et hagejal oleks mugav kinnistul liikuda ja üleüldse viibida. Kostja jaoks jääb arusaamatuks, kuidas Q abi (ehk see et ta viis hageja Velisele) on käsitletav aitamisena. Q on teadlik hageja terviseprobleemidest (kõrge vererõhk, südameprobleemid jms) ja hageja viimine Velisele ja sinna üksi jätmine on äärmiselt ebaloogiline ja vastandub hageja tervisest hoolimisele. Kostja on seisukohal, et emotsionaalselt ebastabiilset ning südameprobleemidega inimest ei ole õige üksi jätta. Hageja eksitab kohut, väites et kostja on hageja Veliselt kinnistule tagasi keelitanud. Kostja selgitab, et tal ei olnud isegi põhjust hagejat keelitada, sest telefonitsi kinnitas hageja, et tal on hea Velisel olla. Kostja rõhutab, et tegemist on väljamõeldud väitega, mis ei vasta tõele.
34.Kostja tunnistab, et hageja ja C vahelised suhted on vägagi pingelised. Seda tunnistab ka C ise. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on temaga halvasti käitunud. Kostjale jääb arusaamatuks, milles see „halb käitumine“ konkreetselt seisneb. Kostja on korduvalt üritanud hagejaga rahulikult rääkida sellest, et mis talle ei meeldi või millega ta ei ole rahul. Hageja aga keeldus suhtlemast sel teemal põhjusel, et kostja on „emmepoeg“ ja tal ei ole temaga millestki rääkida. Kostja ei pooldanud hageja arvamust C kohta ja ei soovinud saada nendevaheliste konfliktide osaliseks. See tähendab ka seda, et kostja pole kunagi tahtnud olla kellegi poolt või vastu, vaid üritas säilitada neutraalsust. Kostja rõhutab, et tema jaoks jääb arusaamatuks, mis tähendab „halb käitumine“, sest tegemist on hageja poolt sisustamata väitega, mida ei ole võimalik objektiivselt hinnata ja teha ratsionaalseid järeldusi.
35.Hageja väidab, et kostja „oli pettunud, et hagejal perearsti juures midagi viga ei leitud“. Tegemist on absoluutse valega. Esiteks, jääb arusaamatuks, millest hageja järeldas kostja väidetavat „pettumust“. Teiseks, 25.11.2021. a ambulatoorsest epikriisist nähtub, et hageja põhidiagnoos on südamekahjustusega hüpertooniatõbi (korduvhaigestumine). Lisaks on hagejale väljastatud mitmed ravimid. Seega jääb kostja jaoks arusaamatuks, millel põhineb hageja väide, et hagejal perearsti juures „midagi viga ei leitud“.
36.Kostja jaoks on arusaamatu hageja väide, et „Hageja tütar Q on pidanud taluma kostjapoolset vaenulikkust, mille taustaks on vägivalla ähvardus“. Vägivallaga ähvardamine on kriminaalkorras karistatav kuritegu ning kostja ilmselgelt ei ole kedagi kunagi ähvardanud, veel enam vägivallaga. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Q sai teada kostja väidetavast vaenulikkust iseloomust alles peale seda, kui ta sai teada kinkelepingu olemasolust. Kostja rõhutab, et Q ja hageja hakkasid väitma kostja vaenulikkust alles pärast seda, kui kostja ning C esitasid koos kaasomandi lõpetamise hagi Q’e vastu.
37.Kostja mõistab, et hageja soov oli kinkelepingu sõlmimisega tagada endale parem vanaduspõlv. Kinkelepingu punktis 3.2. on lepinguosalised kokku leppinud, et juhul, kui kinkija vajab vanuse või tervise tõttu abi või hooldajat, kohustub kingisaaja kinkijat aitama ja hooldama omal kulu. Kostja leiab, et ta on omapoolse kohustuse täitnud ning mh
2-22-2105 kinnitab, et ei ole kohustust kordagi rikkunud ning täidab vastavat kohustust ka tulevikus. Hageja väidab, et „kostja ei ole inimene, kes suudaks temale rahuliku ja muretu vanaduspõlve tagada“. Kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja sellise väitega öelda tahab ehk kuidas see kinkelepingust taganemise juures asjakohane on.
38.Hageja heidab kostjale ette, et ta on esitanud Q vastu kaasomandi lõpetamise hagi. Esiteks soovib kostja rõhutada, et kaasomandi lõpetamise hagi ei haaku käesoleva vaidlusega. Teiseks kostja märgib, et tegemist on kostja õigusega ja see ei ole kindlasti etteheidetav tegu, vaid tavaline protseduur, kui kaasomanikud ei jõua omavahelisele kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas. Kolmandaks kostja rõhutab, et kaasomandi lõpetamise algatajaks oli Q, kes tegi kostjale 28.07.2021. a telefoni teel suulise müügipakkumise.
39.Hageja väidab, et tal „ei ole muud vara, mille arvel enda vanaduspõlve kindlustada“. Hagejal on olemas tema praegune elukoht, mis asub Velisel. Velise maakodu on kinkelepinguga kingitud Q ́ale. Lisaks on hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Vaidlusaluse kinkelepinguga on seatud kohustus kostjale hageja eest vajadusel hoolt kanda. Seega on kostja seisukohal, et hageja vanaduspõlv on kindlustatud ning mh kostja rõhutab, et vastav väide ei saa olla ka aluseks kinkelepingust taganemiseks, mh ei ole see kuidagi seotud küsimusega, kas kostja on käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult või mitte.
40.Hageja toob välja, et ta „ei ole seniilne ega dementne“. Kostja soovib rõhutada, et keegi pole kordagi väitnud, et hageja oleks dementne ja siiani nii ei arva. Vastupidi, kostja on kohelnud hagejat sensitiivselt ning arvestanud tema huvide ja tavapärasest tundlikuma iseloomuga ning kõrge eaga. Kõnealune diagnoos (s.o dementsus) oli märgitud kiirabi poolt kiirabikaardile, kuid see ei tähenda, et tegemist on lõpliku diagnoosiga. Kiirabi arstid ja perearst on andnud vastavad soovitused, et kas kinnitada antud diagnoos või seda välistada. Kostja rõhutab veelkord, et ta pole kunagi olnud seisukohal, et hageja on seniilne või dementne, sest selleks puudub alus, milleks oleks üksnes meditsiiniline diagnoos.
41.Hageja heidab kostjale ette, et hageja abikaasa matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Lisaks leiab hageja, et kostja ei lubanud korraldada peielauda koduses õhkkonnas. Kostja vaidleb antud väitele vastu, sest et ta ei ole midagi keelanud. Antud teemal suhtles hageja C ́iga ning hageja ise väljendas, et soovib peielauda Nõmme sõõrikukohvikus. Peielaud toimus aga ikkagi kodus. Seega antud väide ei ole tõene.
42.Hagiavalduses on öeldud, et „oli ka kord, mil Q ema (hageja) telefonile helistas ja ei vastanud ema, vaid vastas Y ja ei lasknudki Ql emaga omavahel rääkida“. Tegemist on ajavahemikuga, mil hageja ise soovis, et telefoni võtaks vastu kostja, sest sel perioodil olid hagejal konfliktid Q’aga ja ta ei soovinud temaga vestelda XXX kinnistu kinkelepingu, kaasomandi lõpetamise ega muudel teemadel.
43.Hageja väide, et Q ei kulgenud oma koju enam üksi minna on ka vale, sest Q käis kinnistul üksi korduvalt – 29.11 kell 13:00-13:53, 07.12 10:23-11:34 ja ka 16.12, kui aitas hagejal kolida.
44.Kostja on seisukohal, et isegi kui teoreetiliselt eeldada, et kõik hagiavalduses sisalduvad faktiväited vastavad tõele/leiavad tõendamist, siis on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja kinkelepingust taganemisavaldusest ja hagiavaldusest ei ole aru saada, mis on konkreetne kostja väidetav tegu, mis on kinkelepingust taganemise põhjuseks.
2-22-2105
45.Ekslik seisukoht, et igasugune kingisaaja käitumine, mis ei ole kinkijal meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamine kinkija suhtes, on jäme tänamatus. On vägagi tõenäoline ja eluliselt usutav, et peale kinkelepingu sõlmimist on hageja ja kostja suhted muutunud negatiivses suunas. Sugulaste vahel suhete jahenemine aga ei anna hagejale õigust kinkelepingust taganemiseks. Jäme tänamatus ei väljendu inimlike suhete muutuses. Veel enamgi, see on loomulik, et inimese suhted võivadki olla ebastabiilsed ja sellega tasub arvestada ka juba kinkelepingu sõlmimisel. Kostja leiab, et temapoolne käitumine võib hageja silmis olla halb ka hageja kõrge ea tõttu, millega on kaasnenud liigne emotsionaalsus ja tundlikkus. Kostja rõhutab, et igasugune käitumine, mis ei ole hagejale meelepärane, näiteks hääle tõstmine, ebaviisakad väljendid, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-13698 ka kinnitanud, et jämedaks tänamatuseks ei saa pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili. Isegi kui jaatada ehk asuda seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes on olnud mõnes olukorras ebaviisakas, siis kostja veelkord rõhutab, et igasuguse ebaviisaka käitumisviisi puhul ei ole tegemist jämeda tänamatusega.
46.Lisaks soovib kostja pöörata tähelepanu asjaolule, et väidetav jäme tänamatus kui kinkelepingust taganemise alus hageja enda sõnul ilmnes juba 2021. a augustis, kuid kinkelepingust taganemise avalduse esitas hageja alles 02.02.2022. a. ehk peale seda, kui kostja on esitanud omapoolse hagi kaasomandi lõpetamise nõudes Q ́a vastu. Siinkohal tasub märkimist, et taganemisavaldus on esitatud sama lepingulise esindaja poolt, kes esindab Q kaasomandi lõpetamise vaidluses. Nende kahe sündmuse ajastuse taustal on ilmselgelt küsitav, kas hagiavalduse esitamisel on lähtutud heast usust ja kas hageja kinkelepingust taganemise soov on siiras ja kas see soov on tõesti hageja isiklik soov.
47.Kokkuvõtlikult soovib kostja rõhutada, et kõik hageja toodud põhjused kinkelepingust taganemiseks on selgelt otsitud ja alusetud. Lisaks ükski faktiväide ei ole korrektselt sisustatud ega tõendatud. Kostja leiab, et hageja on esitanud käesoleva hagiavalduse oma tütre Q mõju all, kuna kostja pöördus kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudes Q ́e vastu ning peale seda on hageja poolt esitatud kinkelepingust taganemise avaldus ja hagi kohtuse, mh sama esindaja poolt, kes esindab Q kaasomandi lõpetamise asjas. Kostja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kinkelepingust taganemisavaldus ja hagi esitamine ei ole kantud heast usust ning selline menetluslike õiguste teostamine ja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
48.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab,
2-22-2105 mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
49.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • 04.06.2021. a X (edaspidi hageja) sõlmis Y ́iga (edaspidi kostja) kinkelepingu (tlk 712), mille kohaselt kinkis hageja kostjale 1/3 mõttelist osa Harju maakonnas Tallinnas, Haabersti linnaosas XXX asuvast kinnistust (edaspidi kinnistu); • kostja kanti 1/3 mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse sisse 07.06.2021 ning kinnistu teised kaasomanikud on hageja tütred Q ja C, kellest igaühele kuulub kinnistu 1/3 mõttelist osa (tlk 5-6 – kinnistusraamatu väljavõte); • 02.02.2022. a saatis hageja lepinguline esindaja kostjale kinkelepingust taganemisavalduse (tlk 14-15) ja tegi ettepaneku kinkelepingu tagasitäitmiseks; • 07.02.2022. a vastas kostja hageja taganemisavaldusele ja leidis, et hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks, kuna lepingust taganemiseks ei ole täidetud materiaalsed eeldused (tlk 16 – e-kiri).
50.Hageja palub: kohustada Y’i (isikukood xxxxxxxxxxx) Xle xxxxxxxxxxx üle andma 1/3 osa Harju maakonnas Tallinnas, Haabersti linnaosas XXX asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) omand; kohustada Y ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) andma järgmise sisuga tahteavaldus: kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx II jaost senine kanne Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta ning omanikuna sisse kanda X (isikukood xxxxxxxxxxx) – 1/3 kaasomandist.
51.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et täitmata on kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused (puudub jäme tänamatus kinkija suunal), sh on kõik hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata.
52.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõude VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, p 1 järgi kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; p 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; p 3 järgi kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
2-22-2105 VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
53.Vaidlust ei ole, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mi ta on teada saanud oma taganemise õiguse tekkimisest (hagi kohaselt algasid probleemid 2021. a suve lõpus, hageja taganes lepingust 2022. a veebruaris) ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud. Pooled vaidlevad, kas kinkelepingust taganemine on lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
54.Hageja on taganemise alusena loetlenud järgmised jämeda tänamatuse ilmingud: • hagejal, olles sügavas leinas, tuli vahel pisar silma, kuid see ei meeldinud sugugi tema vanemale tütrele Cle, kellelt ta sai riielda, kusjuures kostja ei kaitsenud hagejat sõimu eest, vaid sekundeeris kaasa; • hagejale tehti pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib; • 21.08.2021 palus hageja kostjat viia ta maakoju Velisele, kuid kostja keeldus; • hagejalt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma tütrega; • kostja või tema ema C on korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama; • kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida; • vahel hageja helistas tütar Qle, kui teda parasjagu taustal vulgaarselt sõimati C ja kostja poolt; • 20. novembril 2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne (tal on ülirasked meeleoluhäired), kusjuures 3 tundi, mis kulus kiirabi tulekuni, hoidis kostja hagejat köögis kinni; • hageja vanem tütar C ütles hagejale: „Sa kuradi vana lehm, sul on nii hea tervis, sa veel tantsid meie haudade peal!“ • kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“; • hagejaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi; • 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, Q (hageja tütar) ja tema poega Wt: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma; • kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud; • kostja on hageja tütart alates 2021. a oktoobri lõpust survestanud XXX kaasomandi osa müüma talle ebaõiglaselt madala hinnaga.
55.Kohtupraktikast tuleneb, et "jäme tänamatus" on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise
2-22-2105 käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo nr 3-2-1-153-06). "Jäme tänamatus" saab avalduda üldjuhul kingisaaja (mitte tema lähedase) käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Vastupidine seisukoht tähendaks kõnealuse sätte põhjendamatult avarat tõlgendamist (vt VÕS § 267 p 1 kohaldamise kohta ka RKTKo nr 3-2-1-153-06, p 12 ja 16). VÕS § 268 lg 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija. Kingisaaja saab esitada vastuväited ja neid tõendada (RKTKo nr 2-17-5184/25, p 13).
56.Esmalt märgib kohus, et hageja on nõuet põhjendades tuginenud ka kostja ema (C) väidetavatele tegudele. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt omavad vaidluses tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja ehk kostja poolt tehtud toiminguid. Seega jätab kohus tähelepanuta mistahes kolmandaid isikuid puudutavad etteheited ning keskendub üksnes kostjaga seotud väidetavatele jämeda tänamatuse ilmingutele.
57.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja või tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja hagejal ei ole õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat sõimanud (või lasknud oma emal sõimata) seetõttu, et hageja leina tõttu nutab. Konkretiseerimata ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt tehti hagejale pidevalt ettekirjutusi, mida ja millal ta teha võib – ei nähtu, et kostja oleks nimetatud ettekirjutusi teinud, lisaks ei nähtu, milles väidetavad ettekirjutused seisnesid ning kuidas võib sellisest käitumisest hinnata jämedaks tänamatuseks. 21.08.2021 palus hageja kostjat viia ta maakoju Velisele, kuid kostja keeldus. Kostja nimetatud asjaolule vastu ei vaielnud ning selgitas, et eluliselt ei olnud võimalik hagejat nimetatud päeval transportida. Kohus leiab, et nimetatut ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks. Hageja ei ole tõendanud, et temalt tahtevastaselt võeti kaheks nädalaks ära mobiiltelefon, et ta ei saaks suhelda oma tütrega. Kostja on kinnitanud, et mobiiltelefon oli mõnda aega hageja valdusest väljas, kuid rõhutas, et hagejal telefoni tagasisaamist ei takistatud. Seega nimetatut ei saa pidada jämeda tänamatuse ilminguks. Konkretiseerimata ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt: • kostja on korduvalt võtnud hagejalt tütar Qga peetava kõne ajal telefoni käest ja asunud hagejat tema enda kuuldes tütar Q silmis mustama; • kostja vastas hageja asemel tütar Q kõnele ja ei lasknudki Ql hagejaga omavahel rääkida; • vahel hageja helistas tütar Qle, kui teda parasjagu taustal vulgaarselt sõimati kostja poolt. Hageja ei ole märkinud, millal ja mil viisil on väidetav sõimamine aset leidnud. Hageja ei ole põhistanud, mil viisil on võimalik kostja poolt hageja telefonile vastamist pidada jämedaks tänamatuseks.
2-22-2105 Tõendamata on, et kostja, tagudes rusikatega vastu lage ja seina nagu hoiaks ennast tagasi hageja löömisel, ütles 28.11.21 hagejale: „Sa kuradi vana raisk rikud veel meie kõigi elud ära!“. Hageja on märkinud, et temaga ei suheldud, küsiti vaid, mida ta poest tahab ja seda ka toodi. Kohtule ei nähtu eelnimetatud väitest, et esineks mõni jämeda tänamatuse ilming. Olukorras, kus hageja poest midagi soovis ja kostja nimetatud soovi ka täitis, tuleb järeldada, et kostja täitis kinkelepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust. Kinkeleping ei kohusta kingisaajat kinkijaga aktiivselt suhtlema ning vastavat kohustust ei tulene ka seadusest ja kohtupraktikast. Tõendamata on, et kostja ei lubanud korraldada hageja surnud abikaasale F väikest peielauda koduses õhkkonnas, põhjendades seda oma elukaaslase usuliste vaadetega, kusjuures matuste korraldamisel kostjast abi ei olnud. Hageja ei ole esile toonud, kust tulenes kostjale kohustus matuste korraldamisel abi osutada. Samuti ei ole hageja esile toonud, kellele ja mil viisil pidanuks kostja abi osutama. Kostja väidetav keelamine peielaua asukohaga seonduvalt on tõendamata. Kostja on esile toonud, et peielaud toimus kinnistul, mistõttu on nimetatud etteheide ka asjakohatu. Kaasomanike vahelised suhted, sh seonduvalt kaasomandi lõpetamisega ja selle raames tehtud hinnapakkumistega, ei puutu hagejasse, mistõttu ei saa nimetatut kinkelepingust taganemise kontekstis arvesse võtta. Hageja ei ole ka konkretiseerinud, milles väidetav survestamine seisnes või millist pakkumist saab pidada ebaõiglaselt madalaks ja miks. Seega on tõendamata ka jämeda tänamatuse ilming. Liiati on kostja tõendanud, et ta on 29.10.2021 hageja tütrele teinud ettepaneku kaasomandiosa väljaostmiseks lähtuvalt turuhinnast ja omandiosa suurusest, mis on korrektne, seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (tlk 32-34). Hageja märgib, et 20. novembril 2021 kutsus kostja hagejale kiirabi, väites valet, et hageja on vaimselt ebastabiilne (tal on ülirasked meeleoluhäired), kusjuures 3 tundi, mis kulus kiirabi tulekuni, hoidis kostja hagejat köögis kinni. Kohus märgib, et tõendamata on väide, mille kohaselt kutsus kiirabi kostja. Kiirabikaardilt (tlk 35-38) nähtub, et väljakutse on teinud tütar (eelduslikult C, kes elas hagejaga samas majas), mistõttu ei ole C poolt öeldut ja avaldatut (sh väidetavat valetamist) võimalik omistada kostjale. Tõendamata on, et kostja hoidis hagejat 3 tundi köögis kinni. Hageja tõi esile, et 2021. aasta juuli lõpus ähvardas kostja oma tädi, Q (hageja tütar) ja tema poega Wt: „Ma oleks W ammu pulbriks peksnud, kui ma poleks kodurahu tahtnud!“, mille tulemusel hageja tütar koos oma pojaga oli sunnitud XXX majast lahkuma. Hageja tõendab nimetatud väidet tunnistaja Q poolt istungil antud ütlustega (tlk 76-77). Hageja on tunnistaja ema. Tunnistaja on ka ise vaidlusaluse kinnisasja kaasomanik, kusjuures tunnistaja ja kostja vahel on juba ca 1 aasta pooleli vaidlus kinnisasja kaasomandi lõpetamise osas. Käesoleval ajal on nimetatud küsimuses pooleli ka kohtuvaidlus. Kui käesolevas asjas hagi rahuldataks, seaks see tunnistaja kaasomanikuna soodsasse positsiooni, kuivõrd langeb ära põhimõtteline vaidlus kostjaga (st kostja ei oleks enam kaasomanik) ning kostja asendub tunnistaja emaga (kes elab parasjagu tunnistajaga koos). Kohus leiab, et Q ütlused on ebausaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on eelduslikult isiklikult huvitatud vaidluse lahenemisest hageja kasuks. Seega jätab kohus tunnistaja ütlused kui kõlbmatu tõendi arvestamata ja asub seisukohale, et kõnealused väited ja sellest johtuv jämeda tänamatuse ilming on tõendamata.
2-22-2105
58.Kõigele eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hagejal puudus materiaalne alus vaidlusalusest kinkelepingust taganeda.
59.Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt KRS § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks. Samuti, kuivõrd hageja ei saa kinnistu omanikuks, puudub tal õigus nõuda kinnistu valduse üleandmist.
60.Seega eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.
61.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
63.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
64.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab
2-22-2105 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.