Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

2-22-14231

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

2-22-14231 teel 08.04.2020. Kohtutäitur on 15.05.2020 koostanud ja edastanud Eesti Töötukassale sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimise akti, mille kohaselt kuulub kinnipidamisele igakuiselt 20% võlgnikule makstavast töövõimetoetusest, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (ehk 20% võlgniku sissetuleku ja elatusmiinimumi vahest). Kohtutäitur on töövõimetoetuse arestimisel selgitanud, et sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (mis 2020. aastal oli 221,36 eurot). Akti koopia on edastatud avaldajale. Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist 01.04.2020 ega ka 15.05.2020 Eesti Töötukassale edastatud sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimise akti. Võlgniku esindaja on 08.06.2020 esitanud avalduse Eesti Töötukassast kinnipeetud summa tagastamiseks, millele vastates on kohtutäitur andnud samal kuupäeval võlgnikule teada, et avaldust ei rahuldata ja kinnipeetud summasid ei tagastata. Seega oli võlgnikule teada töövõimetoetusest kinnipidamine hiljemalt 08.06.2020, kui esitati taotlus raha tagastamiseks. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt, s.o hiljemalt 18.06.2020, kaebust töövõimetoetusest arestimise akti peale. Seega on kaebuse esitamise tähtaeg 15.05.2020 koostatud sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimise akti vaidlustamiseks möödunud. Võlgnik esitas 24.05.2022 kaebuse töövõimetoetusest kinnipidamise lõpetamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks, mille kohtutäitur jättis 16.06.2022 otsusega rahuldamata. Seetõttu ei vasta tõele avaldaja väide, et ta sai töövõimetoetusest kinnipidamisest teada alles 05.08.2022. Eesti Töötukassa poolt toimuvad 15.05.2020 koostatud sissetuleku arestimise akti alusel kinnipidamised igakuiselt ja need ei saa tulla võlgniku jaoks igal kuul üllatusena.

2-22-14231 ei saanud varasemalt töövõimetoetuse kinnipidamise osas kaebust esitada, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid juristi palkamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-22-14231 aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada avaldaja praegust kaebust arestimisakti muutmise taotlusena, ei ole avaldaja esile toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepeal muutunud ja tingivad arestimisakti muutmise. Arestimisakti muutmiseks ei anna alust võlgniku üldsõnalised väited, et sissetulekust kinnipidamise tulemusel ei jätku tal raha igapäevaste kulutuste jaoks ning ta peab selleks abi paluma lähedastelt. Avaldaja ei ole esile toonud, mis osas ja millega võrreldes on tema kulud muutunud ja kuidas see mõjutab arestimise määra. Kohtutäitur on oma 13.09.2022 otsuses põhjendatult selgitanud, miks talle esitatud väljavõte võlgniku haigusloost 2019. aasta novembris, pere eelarve, arvelduskonto väljavõte ja võlgniku ema kinnitus ei ole piisavad, et lõpetada töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemine või muuta sissetuleku arestimisakti (tl 6). Seetõttu on ainetud ka avaldaja määruskaebuse väited, et kohtutäitur on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, nagu ei oleks avaldaja kohtutäiturile kuludokumente esitanud. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt on kohtutäitur võlgniku esitatud dokumente uurinud ja võlgniku väiteid analüüsinud. Lisaks on avaldaja toonud määruskaebuses arvelduskonto väljavõttele (tl 149-150) viidates esile, et sissetulekust kinnipidamine on oktoobris ja novembris peatunud, mistõttu on avaldaja hinnangul praeguse kaebusega võimalik soovitud eesmärki, s.o töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemise lõpetamist, saavutada. Asjaolu, et kohtutäitur võib olla peatanud sissetuleku arestimise, ei tähenda, et avaldaja kaebus oleks põhjendatud ja tuleks rahuldada. Lisaks nähtub avaldaja määruskaebusega esitatud filtreeritud arvelduskonto väljavõtetest, et F on teinud avaldajale ülekandeid selgitusega „abiraha“ ja W selgitusega „kingitus“ ka ajal, mil arestimine oli võlgniku väitel peatunud (tl 151-152). Seega ületaksid avaldaja kulud tema sissetulekut ka juhul, kui sissetulekust kinnipidamisi ei tehtaks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud arvata, et töövõimetoetuse arestimise tulemusel ei ole võlgnikule tagatud miinimumkaitse ja eluks elementaarselt vajalik (mh toit, küte jne), ning et arestimisakti tulnuks muuta.

2-22-14231 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.