Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. november 2023
Tsiviilasja number
2-23-5884
Tsiviilasi
Sulev Salu hagi Olev Salu vastu valduse vabastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. augusti 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olev Salu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. oktoober 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Olev Salu (ik XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Sulev Salu (ik XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja: Jane Jürimäe lepinguline esindaja vandeadvokaat: Urmas Kõrgessaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. augusti 2023 otsus sisuliselt muutmata. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 järgneva tekstiosaga „Olev Salu on kohustatud täitma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 ettenähtud kohustuse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.“
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Olev Salu kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sulev Salu (hageja) esitas 19.04.2023 maakohtule Olev Salu (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostja ebaseaduslikust valdusest välja aadressil XXXXXX asuv kinnistu, seal asuv elamu ja abihooned ning kohustada kostjat andma XXXXXX kinnistu, elamu ja abihoonete valdus üle hagejale. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta hageja ja temale kuulvad asjad XXXXXX kinnistult ja seal asuvast elamust ning abihoonetest välja. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 01.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15559 määratud Sulev Salule eestkostjaks tema tütar Jane Jürimäe. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava kõikide asjade ajamine. Hageja teovõime on piiratud kõigi igapäevaseid elulisi vajadusi ületavate tehingute tegemisel, mille täitmiseks ei piisa eestkostja poolt hageja käsutusse antavatest vahenditest, milleks kohus määras 50 eurot kalendrikuus. Eestkoste vajalikkuse kontrolli tähtajaks on 01.02.2028. Kohtumäärus kehtiv ja kuulub täitmisele alates 01.02.2023. Hageja elab tema omandis oleval XXXXXX kinnisasjal. 02.03.2023 teavitas Viljandi Vallavalitsus eestkostjat, et kostja on sõlminud 20.02.2023 kirjaliku lepingu, mille järgi on hageja osa XXXXXX kinnistust andnud tasuta 27 aastaks kasutada kostjale. Kostja esitas vallale taotluse registreerida XXXXXX kinnistu enda elukohana. Eestkostja esitas hageja nimel kostjale teate, milles selgitas, et tema poolt esitatud leping on tühine ja palus valduse vabastamist hiljemalt 31.03.2023. Eestkostja esitas hageja nimel Viljandi vallale taotluse rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmiseks ja Viljandi vald tühistas otsuse kostja aadressi kohta. Kostja kinnistu valdust ei vabastanud ja teatas, et tal on õigus tasuta hageja kulul kinnistul elada. Kostja ei ole hagejale hüvitanud kommunaalkulusid ja on avaldanud eestkostjale, et ta ei pea neid tasuma. Nõude õiguslikud alused tulenevad AÕS § 80 lg-st 1. Hageja on kinnisasja omanik ja kostja on võtnud õigusliku aluseta osa XXXXXX kinnistust enda valdusesse. Eestkostja ei ole andnud heakskiitu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutele. Seega on 20.02.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tühine ja sellel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
2.Kostja palus jätta hagiavalduse läbi vaatamata. Kostja leidis, et tal on õigus XXXXXX kinnistul olevaid eluruume ja maad kasutada õiguslikul alusel, so hageja ja kostja poolt sõlmitud lepingu alusel. Kostja väidete kohaselt on üürileping kehtiv ja talle teadaolevalt ei ole keegi
lepingu tühiseks tunnistamist taotlenud. Hageja teovõime ei olnud piiratud kostja poolt esitatud lepingute sõlmimiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 08.08.2023 otsusega hagi täielikult ja mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest välja XXXXXX kinnistu, seal asuva elamu ja abihooned ning kohustas kostjat andma XXXXXX kinnistu, elamu ja abihoonete valdus üle hagejale. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta kostja ja temale kuulvad asjad XXXXXX kinnistult ja seal asuvast elamust ning abihoonetest välja. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja AÕS § 80 lg-le 1, mis sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asja materjalidest nähtub, et eestkostja on pöördunud kohtusse pöördumise eelselt kostja poole valduse vabastamiseks, samuti kohaliku omavalitsuse poole registriandmete korrastamiseks. Maakohus leidis, et kostja esitatud asjaolu, mille kohaselt hagejale ei ole määratud eestkostjat kõikide asjade ajamiseks, on õige. Samas käsitlus, et kostja poolt esitatud dokumentides (12.01.2023 ja 20.02.2023 lepingud) kirjeldatud tehingud on kehtivad, sest hageja teovõime ei ole nimetatud osas piiratud, ei vasta õiguslikule olukorrale. Maakohtu 01.02.2023 määruses on määratud eestkostja ülesanneteks eestkostetava kõikide asjade ajamine, välja arvatud igapäevased tehingud 50 eurot kalendrikuus. Ekspert tuvastas mh 10.01.2023 toimunud vestluse käigus, et hageja ei suuda psüühikahäire (dementsuse) tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. TsÜS § 11 lg 3 p 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja poolt esitatud lepingud ei kuulu TsÜS § 11 lg 3 kohaldamisalasse. Kostja esitatud dokumentides kirjeldatud lepingute sõnastusest saaks nende kehtivuse puhul järeldada hagejale otseste tsiviilkohustuste tekkimist. Kuna 12.01.2023 ja 20.02.2023 lepingud on sõlmitud piiratud teovõimega isiku poolt ja eestkostja ei ole andnud eelnevalt sellele nõusolekut ega hilisemalt heakskiitu, siis taoline heakskiiduta mitmepoolne tehing on tühine ning sellel ei ole TsÜS § 84 lg 1 p 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega kostja vastuväited, et üürilepingute tühiseks tunnistamist pole taotletud ja hageja on püüdnud luua pettuslikult arusaama, nagu oleks kostja omavoliliselt võtnud enda valdusse XXXXXX kinnistul asuvad eluruumid, ei välista hagi rahuldamist. Maakohus ei rahuldanud kostja taotlust eestkostjalt eestkosteõiguse ära võtmiseks ja kostja eestkostjaks määramiseks, kuna eestkoste seadmise muutmine ei olnud menetluse esemeks. Samuti ei välistanud hagi rahuldamist kostja esitatud asjaolu, et hageja ei saa aru, miks nõutakse kostja lahkumist XXXXXX kinnistult, kuna hagejal on võimalik suhtlust kostjaga jätkata ja eestkostja peab tegutsema hageja huvides.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. augusti 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on maakohus rikkunud õigusnorme kui otsustas tunnistada kostja valduse ebaseaduslikuks ning ta XXXXXX kinnistult välja tõsta. Kaks kirjalikku lepingut, mis on hagejaga sõlmitud 12.01.2023 ja 20.02.2023, on kehtivad. Kostja leiab, et kasutab hagejale kuuluvat XXXXXX kinnistut seaduslikult. 12.01.2023 lepingu sõlmimise ajal ei olnud hageja teovõimet kuidagi piiratud ega määratud talle eestkostjat. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 11 lg-t 1 ja § 84 lg-t 1 ning tunnistanud üürilepingud tühiseks. Samas kostja mõõnab, et 20.02.2023 leping võib siiski olla tühine; 2) ebaõige on kohtu seisukoht, et 20.02.2023 sõlmitud lepingu puhul ei ole TsÜS § 11 lg 3 kohaldatav. Kostja leiab vastupidi, et just selle normi alusel võis hageja ka peale 01.02.2023 ilma eestkostja nõusolekuta sõlmida kostjaga lepingu, kuna eestkostemääruses on kirjas, et hageja teovõime on piiratud üksnes kõigi igapäevaseid elulisi vajadusi ületavate tehingute tegemisel, mille täitmiseks ei piisa 50 eurost kuus. Kostja selgitab, et hageja sõlmis temaga 20.02.2023 lepingu hoopis enda eluliste vajaduste rahuldamiseks ning lepingu sõlmimisega hagejale mingeid otseseid tsiviilkohustusi ei tekkinud, pigem vastupidi, leping vähendas kohustusi, sest kostja kohustus tasuma tema kasutuses oleva maa eest ka maamaksu. Kostja väidab, et maakohus eiras 05.06.2023 istungil hageja väljendatud tahet, et ta ei soovi kostja lahkumist XXXXXX kinnistult; 3) taotleb kostja asja arutatamist kohtuistungil, kus kuulataks ära kaks tunnistajat, kes tõendavad, et suuline leping elamu kasutamiseks oli sõlmitud enne kirjalikke lepinguid; 4) leiab kostja, et maakohus oleks pidanud käsitlema vaid nõuet valduse vabastamiseks, mitte nõuet lepingute tühiseks tunnistamiseks, sest seda ei taotletud. Kohus on oma algatusel menetlenud kahte nõuet ning need rahuldanud. Üürilepingute tühistamine võimaldas rahuldada valduse vabastamise nõude.
5.Hageja eestkostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning poolte menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kuna maakohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja ise kinnitas, et 20.02.2023 leping on tühine. Eestkostja väitel ei ole hageja dementsus ja arusaamisvõime piiratus 20.02.2023 kuidagi erinev 12.01.2023 esinenud olukorrast. Eestkoste seadmise menetluses määrati 31.10.2022 hagejale kohtupsühhiaatriaekspertiis tema vaimse seisundi kindlaks tegemiseks. Ekspertiisi tulemina leidis ekspertarst 10.01.2023, et hageja ei suuda psüühikahäire (dementsuse) tõttu kestvalt oma tegudest ja nende õiguslikest tagajärgedest aru saada ega neid juhtida. Esimesed kahtlused dementsusest on tuvastatud juba mitu aastat tagasi; 2) vaidleb hageja kostja vastu väitele, et TsÜS § 11 lg 3 ei ole kohaldatav. 12.01.2023 ja 20.02.2023 lepingud on kõrgendatud riskiga tehingud, mille seadusandja on PKS järgi allutanud kohtulikule kontrollile. PKS § 187 lg 1 p 5 järgi on vaja eestkostetavale kuuluva kinnisasja kasutusse andmiseks kohtu nõusolekut. TsÜS § 11 lg 1 ja § 84 lg 1 ning PKS § 187 lg 1 p-i 5 kohaselt on eestkostja ja kohtu nõusolekuta tehtud tehing, millega eestkostetav annab oma kinnistu kolmanda isiku kasutusse, tühine ehk algusest peale õiguslike tagajärgedeta. Eestkostja heakskiitu ei ole andnud. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitme poolne tehing on tühine PKS § 189 lg 1 alusel. Samuti on hageja seisukohal, et kostja ei ole faktiliselt lepingut täitnud, kuna tasumata on kommunaalkulud. Eestkostja pöördumise peale XXXXXX kinnistuga seotud kulude hüvitamiseks, teatas kostja, et tal on tasuta kasutamise leping. Seega on üürilepingud selgelt hageja huve kahjustavalt sõnastatud – puudub kasutamise tasu, samuti on kostja poolt määramata tekitatud kulude maksmise tähtajad ja arvestuspõhimõtted. Kostja kinnitab seega
oma tegudega, et tehingud on tühised ja nende sisuks ning eesmärgiks on olnud hageja arusaamisvõime puudumise ja varalise seisundi ärakasutamine ehk tema kulul elamine. Eestkostja on palunud kostjal tasuda XXXXXX kinnistu kasutamisega seotud kulusid ja saatnud talle kirjalikult nõuded. Võlgnevus on tänaseks 2554,79 eurot; 3) leiab eestkostja, et kostja püüab tõkestada pereliikmete suhtlust hagejaga, kuid see ei ole tänaseni õnnestunud. Kostja ei abista ega hoolda hagejat ning on võtnud selge hoiaku, mille järgi ta teeb kõikvõimaliku, et raskendada eestkostjal hageja eest hoolitsemist. Eestkostja on taganud oma isale vajaliku hoole, abi ja täitnud kohusetundlikult eestkostja ülesandeid; 4) tuleb jätta kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kuna taotlus tõendite kogumiseks on esiteks esitatud hilinenult ja tõendi maakohtus kogumata jätmiseks pole esitatud mõjuvat põhjust. Samuti ei saa tunnistajad kostja väidetut kinnitada, sest midagi sellist, mis kaebuses on väidetud, ei ole aset leidnud. XXXXXX kinnistule ehitati elamu ja renoveeriti kõrvalhooned üksnes hageja varaliste vahendite, ennekõike palga ja tema isikliku tööpanuse arvel. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 5) on hageja seisukohal, et 12.01.2023 ja 20.02.2023 lepingud on tühised. Hageja leiab, et kohtul on õigus tehingu tühisus tuvastada ning anda õiguslik hinnang, kas valdus on õigusliku aluseta või mitte. AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et hageja on kinnisasja omanik, kostja on kinnisasja valdaja ning kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus sisuliselt muutmata (TsMS § 657 lg 1).
7.Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid oma otsuses (TsMS § 654 lg 6). Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 tuleb täiendada ning märkida, et kostja on kohustatud täitma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 ettenähtud kohustuse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Hageja nõue põhineb AÕS § 80 lg-l 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asja materjalide kohaselt vaidlesid pooled maakohtus peamiselt selle üle, kas kostjal on õiguslik alus hageja kinnistut vallata. Apellatsioonkaebuses on kostja jätkuvalt seisukohal, et 12.01.2023 ja 20.02.2023 tasuta kasutamise lepingud annavad talle õigusliku aluse vallata hageja kinnistut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud lepingud on tühised ega anna kostjale õiguslikku alust hageja kinnistut vallata. Hageja eestkostjaks on Tartu Maakohtu 01.02.2023 määruse alusel J. Jürimäe, kelle ülesanneteks on hageja kõikide asjade ajamine. Nimetatud määruse kohaselt on hageja teovõime piiratud kõikide tehingute tegemisel, v.a igapäevased tehingud 50 euro ulatuses kalendrikuus. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Seega osas, milles isikule on eestkostja määratud ehk mis kuulub eestkostja ülesannete hulka, eeldatakse TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, et isiku teovõime on piiratud. Samas asjaolu, et täisealisele
isikule on määratud eestkostja, ei ole ainumäärava tähendusega tema teovõime kindlakstegemisel ning igal üksikjuhtumil tuleb kindlaks teha, kas isiku teovõime oli piiratud eestkostemääruses märgitud ulatuses. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 12-1/2895-1 (koostatud 23.01.2023, vestlus S. Saluga 10.01.2023) kohaselt diagnoositi S. Salul vaimuhaigus dementsuse näol (F03). S. Salu kognitiivne võimekus on taandarenenud tasemele, mil uuritav ei ole võimeline teostama mingeid tehinguid ja sellest tulenevalt vajab kõikehõlmavat eestkostet. Ta ei suuda aru saada oma tegude, sh tehingute võimalikest tagajärgedest ning tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt mingeid tehinguid. S. Salu suudab iseseisvalt hakkama saada kõige algelisemate toimingute (söömine, käimlatoimingud) toimingutega ning tegemist on püsiva seisundiga. Ekspertiisiaktist nähtub veel, et S. Salu teab oma nime, kuid ei tea oma vanust, sünniaega, jooksvat aastat, elukohta ning aritmeetilisi tehteid ei suuda sooritada ka kõige väiksemata arvudega. S. Salu on viibinud varasemalt 16.01.2020-10.03.2020 Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõttudel seoses kahtlusega kognitiivsete võimete alanemisele. S. Salu suhtes viidi läbi kognitiivsete võimete uuring, mille põhjal selgus, et tema mälu- ja õppimisfunktsioon on tugevalt kahjustatud: õppimiskatses ei suuda taastada igal kordusel enam kui 2-3 sõna ja vaimne väsimus saabub kiiresti. 06.10.2022 on S. Salu viibinud perearsti vastuvõtul seoses mäluprobleemidega ning perearst diagnoosis muu mälukaotuse (R41.3). Viljandi Vallavalitsuse 12.01.2023 vestluse kokkuvõte tõendab muu hulgas seda, et ka kostja on broneerinud S. Salule aja neuroloogi vastuvõtule. Eelnimetatud tõendite, mille usaldusväärsust ei ole kostja kahtluse alla seadnud, alusel on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et S. Salu teovõime oli 12.01.2023 ja 20.02.2023 tehingute tegemise ajal vaimuhaiguse tõttu piiratud ning need tehingud on TsÜS § 11 lg 1 järgi tühised. Seega kostja väide, et mõlemad tehingud on kehtivad, kuna kostja sai aru oma tegude tagajärgedest, on tõendamata. Ekslik on ka see kostja väide, et tema teovõime hindamisel tuleb aluseks võtta ekspertiisiakti koostamise kuupäev.
8.2.Vastavalt TsÜS § 11 lg-le 3 piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi (p 1) või kui isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik (p 2). Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt (alternatiivsel) seisukohal, et 12.01.2023 ja 20.02.2023 tehingud, millega anti osa XXXXXX kinnistust talle tasuta kasutamiseks, on kehtivad TsÜS § 11 lg 3 p 1 järgi, kuna tehingutest ei tekkinud S. Salule otseseid tsiviilkohustusi. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tasuta kasutamise lepingu puhul on tegemist vastastikuse lepinguga, millest tekivad pooltele nii õigused kui kohustused. Tasuta kasutamise lepingu järgi on kasutusse andjal (S. Salul) kohustus teisele isikule lepingu ese üle anda ning tagada lepingu eseme kasutamise võimalikkus ka pärast selle üleandmist. Seetõttu on põhjendamatu väita, et vaidlusaluste lepingute puhul ei tekkinud S. Salule mingeid kohustusi. Täiendavad kohustused võivad S. Salule kui kasutusse andjale tekkida ka pärast lepingu eseme üleandmist ja seda eelkõige lepingute tähtaega arvestades.
8.3.Hageja esitas vindikatsioonihagi ning selle rahuldamiseks pidi maakohus tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse hageja kinnistu osa vallata. Kostja tugines tasuta kasutamise lepingutele ning maakohus tuvastas, et 12.01.2023 ja 20.02.2023 lepingud on
tühised. Maakohus tuvastas nimetatud lepingute tühisuse faktilise asjaoluna ning ekslik on kostja seisukoht, et lepingute tühisuse tuvastamiseks pidi hageja esitama eraldi nõude.
9.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning tähtaja. Kostja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse, et juhul, kui apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, palub ta kolme kuulist tähtaega kinnistu valduse vabastamiseks (talle kuuluvate asjade äraviimiseks). Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud, arvestades eelkõige kostja õigustatud huvi oma asjad kinnistult ära viia. Selles osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 1 täiendada ja märkida, et kostja peab täitma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 ettenähtud kohustuse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.