Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13. november 2023. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja koht kantselei kaudu Tsiviilasja number
2-22-15392
Tsiviilasi
E.T.a hagi Fresh Finance OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr xxxxxxxxxxx 6000 eurot
Tsiviilasja hind Hageja E.T., isikukood xxxxxxxxxxx Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja Fresh Finance OÜ, registrikood 12243370 Kostja lepinguline esindaja Silver Eensaar
Menetluse vorm
RESOLUTSIOON
Kohtuistung 12.06.2023, kirjalik menetlus poolte kohtuistungil avaldatud nõusolekul
1.Rahuldada E.T.a hagi Fresh Finance OÜ vastu.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxxxxxxxxx lubamatuks.
3.Jätta menetluskulud Fresh Finance OÜ kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-22-15392 Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatas kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr xxxxxxxxxxx (I kd, tl 18-20).
2.Täitedokumendiks on Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 26.04.2019 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 1576 ning Tallinna notar Liivi Laose poolt 28.08.2020 tõestatud kokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks. 26.04.2019 lepingu (I kd, tl 176182) alusel seati hüpoteek kostja õiguseellase SigmaCapital OÜ kasuks kostjale kuuluvale kinnistule nr 579132 hüpoteegisummaga 60 000 eurot. 28.08.2020 lepinguga (I kd, tl 126 – 131) muudeti hüpoteegiga tagatud nõudeid (p 3.1.1. – 3.1.3). Edaspidi tagas hüpoteek kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel 28.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr 11216, kostja kõiki nõudeid hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest ning muudatustest. Samuti tagati hüpoteegiga nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kostja sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, kulud notarile ja kinnistusosakonnale.
3.15.03.2019 võttis SigmaCapital OÜ hagejaga e-kirja teel (I kd, tl 36) ühendust ja pakkus hagejale tema kohustuse summas 1485,67 eurot refinantseerimist PlusPlus Capital AS-i ees kinnisvara tagatisel. Hageja sõlmiski SigmaCapital OÜ-ga 25.04.2019 laenulepingu nr LL0230 (I kd tl 37 – 46), mille alusel anti kostjale laenu 16 500 eurot. Laenulepingu sõlmimise aluseks oli hageja 25.04.2019 laenutaotlus (I kd, tl 50-51). Kostja ütles laenulepingu makseviivituse tõttu üles 04.03.2020 ülesütlemise avaldusega (I kd tl 47-48).
4.Hageja on seisukohal, et laenuleping nr LL0230 on tühine. Lepingu p 18.4 kohaselt on leping allkirjastatud digitaalselt. Sama kinnitavad lepingu p-d 18.1 ja 18.3. Kuigi hageja ise allkirjastas lepingu digitaalselt, siis ei ole ta saanud kostja poolt digiallkirjastatud lepingut. Seega on leping TsÜS § 77 lg 2 ja § 83 lg 2 alusel tühine, kuna pooled ei vahetanud digiallkirjastatult tahteavaldusi.
5.Laenulepingust nr LL0230 puudus enamik VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmetest (puudusid andmed krediidi kulukuse määra ja tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, puudusid andmed viivise aasta- ja päevamäära kohta. Krediidi kulukuse määr on märgitud hagejale väljastatud Euroopa Standardinfo teabelehes (I kd tl 52 – 56), kuid tegemist ei ole hageja hinnangul lepingu osaga, s.t pooled ei ole krediidi kulukuse määras kokku leppinud. Hageja hinnangul toob eeltoodu kaasa kostjal lepingu nr LL0230 alusel intressinõude puudumise VÕS § 408 lg 4 alusel, kuivõrd lepingu kehtivuse perioodil oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraks 0%.
6.Igal juhul rikkus SigmaCapital OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal olid enne laenulepingu nr LL0230 sõlmimist juba makseraskused (põhjus, miks SigmaCapital OÜ võttis hagejaga ühendust, oli tema tähtaegselt tasumata kohustus PlusPlus Capital OÜ ees summas 1485,67 eurot, mille kohta oli maksehäireregistris märge alates 16.11.2017 (I kd, tl 24). Kostja ja AS PlusPlus Capital on seotud äriühingud (I kd, tl 25-35), mistõttu pidid hageja makseraskused olema kostjale teada enne 15.03.2019 lepingut. Maksehäireregistrist nähtusid enne lepingu sõlmimist ka muud hageja tasumata kohustused (I kd, tl 24), mille vastu kostja huvi ei tundnud. Hageja ülalpidamisel oli kaks alaealist last, kelle vastu kostja huvi ei tundnud. Lastest toona noorem sündis xxxxxxxxxxx, s.o ligikaudu aasta enne laenulepingu nr LL0230 sõlmimist. Hageja ei töötanud laenulepingu sõlmimise ajal, ta oli vanemapuhkusel ja vanemahüvitise saamise periood oli lõppemas, mistõttu oli tema finantsvõimekus veelgi vähenemas. Kui kostja oleks analüüsinud hageja pangakonto väljavõtet (I kd, tl 58 – 74), siis oleks kostja pidanud märkama hageja ebapiisavat sissetulekut ja makseraskusi, sh makseid erinevatele inkassofirmadele. Laenutaotluse koostas kostja ja kandis sinna andmed omal valikul. Hageja roll piirdus vaid laenutaotluse allkirjastamisega. Laenutaotluses esitatud küsimused on sedavõrd napid ja pealiskaudsed, et nendele antavatest vastustest ei ole võimalik teostada nõuetekohast maksevõimeanalüüsi.
2-22-15392 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine toob igal juhul kaasa VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärje, mille tulemusena tuli lepingule kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.
7.Juhul, kui laenuleping nr LL0230 on tühine (kokkulepitud vorminõude rikkumise tõttu), siis oleks kostjal saanud hageja vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue välja laenatud summa tagastamiseks. Juhul, kui laenuleping nr LL00230 ei olnud tühine, siis puudus kostjal hageja vastu igal juhul intressi- ja muude kõrvalkulude nõuded ning kostjal ei olnud alust lepingut 04.03.2020 üles öelda.
8.Kuna kostja ütles 04.03.2020 lepingu nr LL00230 hagejapoolse makseviivituse tõttu üles sõlmisid pooled 28.08.2020 lepingu nr 11216 (I kd, tl 95 – 98), millega refinantseeriti laenulepingust nr LL0230 tulenevaid kohustusi. Kuna kostjal ei olnud tegelikult laenulepingu nr LL0230 alusel hageja vastu nõudeid (võis olla alusetu rikastumise sätete alusel nõue), siis ei olnud võimalik neid ka refinantseerida. Täiendavat laenu hagejale välja ei makstud. Laenu põhiosa moodustati laenulepingu nr LL0230 põhivõla, intressi, viivise ja muudest summadest. Intressimäär tõusis varasemas laenulepingu märgitud 18% asemel 24% aastas ja kuumakse varasema 297,31 eurolt 384,75 eurole. Tegemist on rahatu tehinguga ja sellest ei tulenenud hagejale kohustusi.
9.Laenulepingus nr 11216 on küll andmeid rohkem avaldatud, kuid lepingus on märkimata intressimäära kohaldamise tingimused ja hageja poolt tasumisele kuuluv krediidi kogukulu. Krediidi kogukulu peab olema avaldatud lepingus, mitte maksegraafikus ega muus dokumendis. Krediidi kogukulu on formaalselt küll avaldatud, kuid väära summana, see ei sisalda lepingutasu summas 345,92 eurot. Seega kohaldub ka lepingule nr 11216 VÕS § 408 lg-s 4 sätestatud tagajärg VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära tasumise kohta.
10.Laenulepingu nr 11216 sõlmimisel rikkus kostja hageja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt p-s 6 toodud asjaolusid). Arvestades asjaolusid, et laenulepingu nr 11216 tingimused muutusid hagejale kallimaks (intressimäär ja kuumakse tõusid), siis pidi kostjale olema selge, et hageja ei suuda lepingut täita. Laenutaotluse koostas kostja ja kandis sinna andmed omal valikul. Hageja roll piirdus vaid laenutaotluse allkirjastamisega. Laenutaotluses esitatud küsimused on sedavõrd napid ja pealiskaudsed, et nendele antavatest vastustest ei ole võimalik teostada nõuetekohast maksevõimeanalüüsi. Kostja esitatud andmed hageja maksevõime kohta on ebaõiged. Hagejal ei olnud enne laenulepingu sõlmimist hageja väidetud sissetulekuid, mida tõendab hageja konto väljavõte (I kd, tl 152161). Sama nähtub hageja 2020 tuludeklaratsioonist (I kd, tl 162-165). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine toob VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärje, mille tulemusena tuli lepingule kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.
11.Hagejal ei olnud kostja ees laenulepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevusi, mistõttu ei olnud kostjal alust laenulepingut üles öelda. Kostja ei ole tõendanud lepingu nr 11216 ülesütlemist, ülesütlemise alust ega ülesütlemise avalduse kättesaamist hageja poolt.
12.Täitmisteatest nähtub, et kostja nõuab hagejalt laenulepingu nr 11216 alusel viivist, kuid rohkem andmeid nõutava viivise kohta ei nähtu. Ebaselget nõuet ei või sundtäita. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust viivist nõuda või alternatiivselt ei ole tal õigust nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast kõrgemas määras. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjal on õigus viivist nõuda, siis palub hageja VÕS § 113 lg 8 alusel viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja seada mh viivisele piirang selliselt, et tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete summa ei ületaks tasumata põhivõla summat. Kostja on jõukas ettevõtja, professionaalne krediidiandja. Hagejalt saadav või saamata jääv viivis kostja majandusseisu oluliselt ei muuda. Hageja on nõrgemas positsioonis olev tarbija, kes on pikaaegsetes makseraskustes. Hageja ülalpidamisel on praeguseks kolm alaealist last: 16-, 4- ja 2. aastane. Hagejale käib viivise maksmine üle jõu. Samuti tähendaks viivise arvestamine seda, et kostja saaks vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõte
2-22-15392 rikkumisele laenult tulu teenida, mis oleks vastuolus vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärgiga. Vastuses hagiavaldusele ei selgitanud kostja oma nõude kujunemist, vaid on nimetanud summasid, mida ta hagejalt sisse nõuda soovib.
13.Mõlema laenulepingu puhul märkis hageja, et kostja rikkus VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2, § 4031 lg-s 1 ja § 4035 sätestatud lepingueelset teavitamise ja selgitamise kohustust. Kostja ei hinnanud lepingute sõlmimisel, kas neist võiks hagejale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kostjale pidi olema lepingute sõlmimise ajal selge, et hageja ei suuda täita lepinguga võetud kohustusi. Kostja ei analüüsinud hageja krediidivõimet professionaalsele finantsteenuse pakkujale kohase hoolega ega tuvastanud hageja võimet lepinguid täita. Kostja ei selgitanud ega teavitanud hagejat lepingu sõlmimisega võetavate kohustuste iseloomust ja sellega seotud riskidest, sh lepingu rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest ning kõrgest viivisemäärast ja kinnistu võimalikust müügist täitemenetlusest, eriti võimalusest teha seda ilma kohtulahendita. Juhul, kui hagejat oleks lepingute sõlmimisega kaasnevatest kohustustest ja riskidest teavitatud nõuetekohaselt, ei oleks hageja lepinguid sõlminud. Hageja on seisukohal, et laenulepingute sõlmimisega tekitas kostja hagejale kahju kõigi lepingutest tekkinud kõrvalkohustuste ulatuses, mille hüvitamist ta taotleb kahju hüvitamise nõude tasaarvestamise teel kostja nõuetega. Tasaarvestamise tulemusena ei ole kostjal muid nõudeid peale tagastamata põhivõlanõude, mis ei ole sissenõutavaks muutunud.
14.Hageja ei nõustu täitemenetluses sissenõutava põhivõla summaga. Kostja ei maksnud laenulepingus nr LL0230 sätestatud laenusummat 16 500 eurot hagejale välja. Välja maksti 14 576,17 eurot, mistõttu ei saanud kostja arvestada täissummalt intressi ega viivist. Laenulepingus nr 11216 on põhinõude suuruseks märgitud 17296 eurot, mis ei ole õige. Laenulepingu nr 11216 alusel hagejal laenu välja ei makstud. Põhivõlg on moodustatud kostja poolt hagejale teadmata viisil arvestatud varasema laenulepingu kõrvalnõuete lisamisega põhivõlale, mis oli põhjendamatu, kuna hagejal ei olnud kohustust tasuda kõrvalnõudeid. Hageja tehtud makseid on arvestatud suures ulatuses kõrvalnõuete katteks. Kõik maksed, mis on arvestatud muuks kui põhiosa katteks, tuleb arvestada põhiosa katteks. Hageja on kostjale tasunud kokku 3921,93 eurot (I kd, tl 75-76). 2291,93 eurot tasuti laenulepingu nr LL00230 katteks ja 1630 eurot laenulepingu nr 11216 katteks. Maksetena tuleb arvesse võtta ka lepingutasud, s.o kokku 645,92 eurot (300 eurot oli laenulepingu nr LL00230 tasu (I kd, tl 57) ja 345,92 eurot laenulepingu nr 11216 tasu).
15.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja pidi igakuiselt tegema vähemalt põhiosa makseid, siis keeldub hageja VÕS § 110 alusel oma kohustuse täitmisest seni, kuni kostja on hagejale esitanud uue maksegraafiku VÕS § 4034 lg 7 ja/või § 408 lg 4 kohaselt. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
16.Kostja vaidles hagile vastu.
17.Kostja nõuab täitemenetluses laenulepingust nr 11216 tulenevat võlga summas 22 386,56 eurot, millest põhinõue on 16 398,40 eurot, intress 5941,85 eurot ja haldustasu 46,31 eurot. Täitemenetluse algatamise avalduses (I kd, tl 123-124) on kostja nõuete kujunemise lahti selgitanud.
18.Kostja on digiallkirjastanud laenulepingu nr LL0230 (I kd, tl 125). Kõik imperatiivselt kohustuslikud lepingu elemendid on esitatud laenulepingu nr LL0230 juurde esitatud Euroopa standardinfo lehel, mis moodustab lepingu osa. Kostja maksis laenulepingu nr LL0230 alusel laenu välja pangaülekandega (I kd, tl 133). Kokkulepitud laenusummast arvestati maha laenulepingu tasu 300 eurot, hageja kohustused PlusPlus Baltic AS ees summas 1387,37 eurot, notaritasu hüpoteegi sõlmimise lepingu sõlmimisel summas 191,46 euro ja riigilõiv hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise eest summas 191,46 eurot. Kokku maksis kostja hagejale välja 14 576,17 eurot. Väljamakse tehti 26.04.2019.
2-22-15392
19.Kostja vaidleb vastu hageja väidetele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et kostja PlusPlus Capital AS on omavahel seotud isikud ja kostja oli teadlik hageja võlgnevusest PlusPlus Baltic AS ees enne laenulepingute sõlmimist. See ei tähenda, et hageja ei oleks laenulepingute sõlmimise ajal olnud krediidivõimetu. Kohustuste refinantseerimine on tavapärane finantsjuhtimise meetod, mis võimaldab kergendada likviidsusraskustes inimese olukorda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli makseraskustes ja krediidivõimetu. Hageja ei ole tõendanud, millised võlad tal olid, mida ta kostjale ei avaldanud ja miks ta neid ei tasunud. Hageja poolt kostjale esitatud laenutaotluses loetles kostja üles kaks võlgnevust: 3500 eurot Bondora kuumaksega 75 eurot ja 2500 eurot TF Bank kuumaksega 75 eurot. Oma igakuise sissetulekuna avaldas hageja 1180 eurot neto, millest elamiskuludeks pidi kuluma 400 eurot. Laenulepinguga enda käsutusse saadud summa arvelt pidi hageja eelduslikult tasuma eeltoodud võlad ja sellega enda finantsseisu parandama, kuna kostja väljastatud kinnisvara tagatisel laenu intress oli eeldatavalt soodsam, kui tagamata kiirlaenudel. Seega on hageja väide paljasõnaline ja tõendamata või on hageja esitanud ise valeandmeid. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4034 lg 3 küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Olukorras, kus hageja on laenuandjale esitanud teadlikult valeinfot, kannab sellest tulenevat riski hageja ise. Hageja poolt kostjale esitatud andmed enda sissetulekute ja kohustuste kohta ning kostja kogutud andmed näitasid, et hageja on võimeline ja tal on piisav sissetulek laenulepingu kuumaksete tasumiseks ning tal on ka soov endale võetud kohustused täita. Samuti kuulus hagejale kinnisvara, mida ta ise enda elukohana ei kasutanud, kuid oli valmis seadma laenulepingu tagatiseks.
20.Laenuleping nr 11216 on digiallkirjastatud (I kd, tl 94). Avalduse kohaselt kinnitas hageja: “Mina, E.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldan soovi ning annan nõusoleku Fresh Finance OÜ-le laenulepingu nr 11216 alusel väljamakstava laenusumma arvelt arvestada minu ja Fresh Finance OÜ vahel 26.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr LL0230 tulenevate kohustuste refinantseerimiseks väljamakse päeva seisuga. Kinnitan, et eelnimetatud tehinguga loetakse laenusumma minu ja Fresh Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 11216 alusel kätte saaduks ning laenuleping nr LL0230 lõppenuks.” (I kd, tl 103). Kõik kohustuslikud lepingu elemendid on kajastatud vähemalt lepingu osaks oleval Euroopa standardinfo lehel, mis on lepingu osa. Seega on mõlemad laenulepingud sõlmitud vorminõudeid järgides ega ole tühised.
21.Ebaõige on hageja väide, et laenulepingu nr 11216 põhiosa moodustati varasema laenulepingu võla jääkidest. Laenulepingu üles ütlemise seisuga oli hageja võlgnevus 16 412,51 eurot, millest laenu põhiosa jääk 15 616,89 eurot, intress 791,55 eurot ja viivis 4,07 eurot. Refinantseerimise protsess oli pikk - esmase taotluse tegi hageja aprilli lõpus ja uus leping sõlmiti alles 28.08.2020. Lepingus fikseeriti laenusummana 17 296 eurot, mis sisaldas viivist lepingu ülesütlemise (25.03.2020) ja uue lepingu sõlmimise vahelise aja eest, mil hageja laenu ei tagastanud. Tulles vastu hagejale loeti siiski kostja poolt omal algatusel hageja viivise osa laenusummast s.o 537,57 eurot 02.09.2020 tasutuks ilma hageja poolse makseta. Kuigi laenulepingu tingimused muutusid, oleks alternatiiviks olnud hüpoteegi realiseerimine täitemenetluse käigus.
22.Kostja ei nõustu hageja väidetega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest laenulepingu nr 11216 osas. Kostja poolt enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist kontrollitud andmete kohaselt oli hageja keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul enne laenulepingu sõlmimist 1502,75 eurot kuus bruto (I kd, tl 139), millele lisandus kompensatsioon sõiduauto kasutamise eest ja lastetoetused. Hageja töötas toitlustusjuhina tuntud ettevõttes. Laenutaotluses esitatud andmete kohaselt (I kd, tl 141) olid tema igakuised kohustused 318 eurot kuus. Konto väljavõttest nähtus lisaks kostjale makstavale maksele
2-22-15392 makse AB Kreditex AS-le, OK Incure OÜle ja Castovanni OÜ-le, milliste maksete summad vastasid taotluses esitatule. Hageja arvelduskonto ei olnud arestitud, seega ta sai enda kohustuste täitmisega täiesti tavapäraselt hakkama. Hageja suhtes ei olnud algatatud kohtu ega täitemenetlusi. Kostja kontrollis hageja krediidivõimelisust hageja laenutaotluse alusel, tegi päringud sissetulekut kinnitavatesse andmebaasidesse, tutvus hageja pangakonto väljavõttega, tegi päringud krediidiregistritesse ja intervjueeris hagejat. Kogutud andmete kohaselt oli hageja pärast lapse sündi läinud uuesti tööle, tema sissetulek oli stabiilne ja piisavalt suur ning tema soov oli asuda laenu tagastama ja sõlmida selleks uus laenuleping. Kõiki asjaolusid kogumina kaaludes jõudis kostja juhtkond järeldusele, et hageja on võimeline enda sissetulekutest laenulepingut nõuetekohaselt täitma ja on seega krediidivõimeline. Pärast lepingu sõlmimist kinnitas hageja lepingut täitma asudes, et ta oli võimeline lepingut täitma.
23.Kostja arvestas hageja ülalpeetavatega mõlema lepingu sõlmimisel. Konto väljavõtte kohaselt ei tasunud hageja igakuiselt eluasemekulusid nt kommunaalmakseid või kodulaenu makseid. Hageja avaldatud laenutaotluse kohaselt elas ta vabaabielus, s.t koos enda laste isaga, s.t et tema sissetulek ei olnud ainus leibkonna sissetulek. Seega ei saa väita, et laste tõttu oleks hageja maksevõime olnud halvem või piiratud. Nagu kostja eelmise punkti all tähelepanu juhtis töötas hageja juhtival kohal ning omas enne ja pärast laenulepingu sõlmimist igakuist normaalset sissetulekut, mille arvel saadud laenu tagastada. Maksehäire olemasolu ei ole iseenesest tõend hageja krediidivõimetusest.
24.Kostja ütles mõlemad lepingud põhjendatult üles hagejapoolsete makseviivituste tõttu. Kostja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
25.Kostja viivisenõue on selge. Täitemenetluse algatamise avalduses on kostja selgitanud, et nõuab täitemenetluses vaid lisanduvat viivist s.o. viivist alates laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 415 lg 1 ja laenulepingule on hageja kohustatud tasuma kostjale viivist võrdväärselt lepingust tuleneva intressi määraga 24 % aastas / 0,07 % päevas põhisummalt. Kostja nõuab viivise tasumist ainult osaliselt - vaid tasumata osalt 15616,89 eurot (s.o poolte vahelise esimese laenulepingu põhisumma jääk refinantseerimise laenulepingu sõlmimise seisuga). Kostja ei vaidle sisuliselt vastu hageja taotlusele seada viivisele piirang selliselt, et tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete summa ei ületaks tasumata põhivõla summat, kuid leiab, et nimetatud nõuet ei saa rahuldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse raames.
26.Kostja on täitnud teavitamise ja selgitamise kohustust.
27.Hagejal pole kostja vastu kahjunõuet, mida tasaarvestada.
28.13.09.2023 seisukohas selgitas kostja täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja hindas hageja esitatud laenutaotluse, pangakonto väljavõtte pinnalt, et hageja poolt laenutaotluses sätestatud sissetulek - netopalk 1060 eurot ja lapsetoetus 120 eurot vastasid vähemalt hageja igakuistele tegelikele sissetulekutele. Enne laenutaotluse esitamist oli igakuiselt laekunud hageja arvele Sotsiaalkindlustusametilt +954.74 eurot vanemahüvitist ja 120 eurot peretoetust ning erinevaid muid kreedit makseid. Vanemahüvitise maksmise eelduseks on suuremas suurusjärgus palga teenimine enne hüvitise määramist. Täiendavalt oli kostjal regulaarseid sissemakseid sularahas ja erinevatelt eraisikutelt, mis viitas ka muudele tuludele nt ettevõtlusest. Kokku oli kuue kuu jooksul oktoober 2018 kuni märts 2019 Hageja pangakontole laekunud sissetulekud 10 956,77 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 1826,12 eurot. Summa ületab laenutaotluses märgitud sissetulekut ning kostja hindas kogutud andmetele tuginedes, et hageja on võimeline tasuma seniste kohustuste refinantseerimiseks võetud laenu kuumaksega 297,31 eurot. Laenu andmise eelduseks kostja poolt oli hageja poolt tagatise seadmine. Hageja laenuvõimekuse hindamisel arvestati ka seda, et hageja andis kostjale tagatise. Hagejale kuuluva kinnisasja väärtus ületas mitmekordselt laenu suurust. Kostja võttis arvesse ka hageja teisi varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste
2-22-15392 suurust ning hageja poolt varasemast maksekohustuste täitmist. Hageja tõi enda laenutaotluses välja kohustused TF Bank ja Bondora ees, millede kuumaksed olid kokku 150 eurot. Täiendavalt oli teada kohustus PlusPlus Capital ees. Analüüsides konto väljavõtet nähtus, et tehtud oli ebaregulaarseid makseid ka teistele krediidi või inkassoga seotud ettevõtetele. Kostja ei tuvastanud maksehäireid kolmandatele isikutele. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et varasemad maksehäired ei välista tarbijale laenu andmist. Suhtlusest hageja ja kostja vahel oli kostjale teada, et laenu kasutamise otstarbeks oli hageja jaoks olemasolevate kohustuste refinantseerimine, võttes soodsama laenu kinnisvara tagatisel, et täita sellega olemasolevad kohustused ja vähendada enda igakuiseid maksekohustusi. Hageja tõi laenutaotluses välja, et tema regulaarsed majapidamiskulud kogumis on 400 eurot kuus. Hageja hindas, et kuna hageja netosissetulekud pangaarvele olid viimase kuue kuu jooksul olnud keskmiselt 1826,12 eurot ning võetava finantskohustuse igakuine koormus ca 300 eurot, on hageja sissetulekute ja kohustuste vahel üle 1000-eurone finantspuhver, et saada enda igapäevaste majandamiskuludega probleemideta hakkama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
30.TsMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Riigikohus on oma 31.01.2008 otsuse nr 3-2-1134-07 p-s 11 asunud seisukohale, et täitedokumentide puhul, mille suhtes ei ole ükski sõltumatu organ enne täitemenetluse alustamist poolte vaidlust läbi vaadanud, on põhjendatud tõlgendada TMS § 221 lg-t 1 laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Pooled ei vaidle selle üle, et täiteasjas nr xxxxxxxxxxx on täitedokumendiks poolte vahel Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 26.04.2019 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 1576, mida muudeti Tallinna notar Liivi Laose poolt 28.08.2020 tõestatud kokkuleppega hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks nr 1759. 28.08.2020 lepingu p-st 1.1 nähtub, et kostja õiguseellase SigmaCapital OÜ kasuks on hagejale kuuluv kinnistu nr 579132 koormatud hüpoteegiga summas 60 000 eurot. Hüpoteek asub kolmandal järjekohal. Vastavalt lepingu p-le 3.1.1 on hüpoteegiga tagatud kõik kostja õiguseellase nõuded hageja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 11216 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest.
31.Riigikohus on oma 30.09.2015 otsuse nr 3-2-1-85-15 p-s 12 asunud seisukohale, et hagejale piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 28.08.2020 laenulepingu nr 11216. Lepingu tekstist nähtub, et laenusumma on 17 296 eurot, selle tagasimaksmise tähtaeg on 15.8.2030, intress on 24% aastas ehk 0,07% päevas, viivise määraks on 24% aastas ehk 0,07% päevas, lepingu tasu on 345,92 eurot, haldustasu on 2,50% kuus, krediidi kulukuse määr on 32,67% aastas ja krediidi kogukulu on 46 169,23 eurot.
2-22-15392 Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud lepingu alusel ei makstud hagejale laenu välja. Laenuleping sõlmiti hageja ja kostja õiguseellase SigmaCapital OÜ vahel 25.04.2019 vormistatud laenulepingust nr LL0230 tulenevate kohustuste refinantseerimiseks ja selle alusel hagejale täiendavat laenu välja ei makstud. Kohus on seisukohal, et nii laenuleping nr LL0230 kui 11216 on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 2 mõttes, kuivõrd mõlemad laenulepingud tagati hüpoteegiga hageja kinnistule nr 579132.
32.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et leping nr LL0230 oleks olnud tühine lepingus kokkulepitud vorminõude rikkumise tõttu. VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Õigusalases kirjanduses on leitud, et säte reguleerib üksnes tarbija tahteavalduse vorminõuet, kuid krediidiandja tahteavaldus võib väljenduda ka konkludentselt, nt tarbijale raha ülekandmise teel. Samas peab krediidiandja viivitamata andma tarbijale lepingudokumendi või selle koopia pärast lepingu sõlmimist.1 Seega ei ole seaduses krediidiandja tahteavaldusele vorminõuet ette nähtud. TsÜS § 77 lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. TsÜS § 83 lg 2 sätestab, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohus tuvastab, et laenulepingu nr LL0230 p-s 18.4 on märgitud, et leping on allkirjastatud digitaalselt. Vaidlus puudub selles, et hageja allkirjastas lepingu nr LL0230 digitaalselt. Kohtus ei leidnud tõendamist, et SigmaCapital OÜ oleks hagejale enne kohtumenetlust saatnud enda poolt digiallkirjastatud lepingu. Kohus on seisukohal, et lepingu p-s 18.4 sätestatu ei moodusta siiski poolte kokkulepet tehingu vormi osas. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid andnud õigusliku tähenduse lepingu digitaalselt allkirjastamise punktile, v.a osas, mis puudutab lepingu muutmist (lepingu p 18.1). Seega ei ole leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine.
33.Kohus on seisukohal, et hageja etteheited mõlemas lepingus puuduvate kohustuslike andmete (krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu, viivise aasta- ja päevamäära) kohta ei ole osaliselt põhjendatud. VÕS § 4033 lg 5 sätestab, et kui tarbijale tehakse pakkumus, mis on krediidiandja jaoks siduv, esitatakse see püsival andmekandjal koos Euroopa standardinfo teabelehega, kui Euroopa standardinfo teabelehte ei ole tarbijale juba varem esitatud. Kohus tuvastab, et mõlema lepingu puhul on hageja allkirjastanud talle saadetud lepinguteksti ja Euroopa standardinfo teabelehe korraga (sisalduvad ühes digikonteineris). Seega moodustavad Euroopa standardinfo teabeleht ja lepingute tekstid terviklikud pakkumused, mille hageja nõustumusena allkirjastas ja millest sai nende krediidiandjale edastamisega hageja tahteavaldused.
34.Lepingu nr LL0230 puhul on viivise aasta- ja päevamäär kokku lepitud lepingu p-s 11.1 ja 4.1 koosmõjus. Krediidi kulukuse määr ja selle arvutamise aluseks kasutatud osised on kajastatud Euroopa standardinfo teabelehes (20,2% aastas) ja tegemist ei ole lubamatult suure määraga (VÕS § 4062). Kohus tuvastab, et laenulepingu nr LL0230 ja selle juurde käivas Euroopa Standardinfo teabelehes ei ole kajastatud andmeid kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Nimetatud teabe esitamata jätmine toob üldjuhul kaasa lepingu tühisuse VÕS § 408 lg 1 ja § 404 koosmõjus. Samas järeldub VÕS § 408 lg-st 2, et lepingu muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus tuvastab laenulepingu nr LL230 p-i 1 alusel, et SigmaCapital OÜ pidi hagejale andma laenu 16 500 eurot. Kohus tuvastab 26.04.2019 maksekorralduse alusel, et SigmaCapital OÜ maksis hagejale laenulepingu nr LL230 alusel välja 14 576,17 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et 1923,83 euro arvelt kaeti hageja tasumata kohustus PlusPlus Capital AS ees summas 1387,37 eurot, lepingu tasu 300
2-22-15392 eurot ja hüpoteegi seadmisel tasutav riigilõiv summas 45 eurot ja hüpoteegi seadmise lepingult tasutav notari tasu summas 191,46 eurot. Seega sai hageja laenu lepingu nr LL0230 puhul kätte ja leping muutus selle läbi kehtivaks.
35.Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei ole laenulepingus nr 11216 avaldatud krediidi kogukulu. Nimetatud teave on lepingu põhitingimuste p-s 3 toodud tabelis esitatud (krediidi kogukulu on 46 169,23 eurot). Samuti on esitatud intressimäär (nii aasta- kui päevamäärana) kui ka intressi kohaldamise tingimused laenulepingu üldtingimuste p-s 9. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tühiste tüüptingimustega. Lepingus on avaldatud krediidi kulukuse määr (32,67%), selle arvutamise aluseks olevad osised on märgitud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Isegi, kui möönda, et kajastatud krediidi kogukulu on märgitud tegelikkusest väiksemana (jättes kajastamata hageja väidetud lepingu tasu, siis ei too nimetatud osas puuduliku teabe esitamine kaasa lepingu tühisust ega intressi vähenemist (vastavate sätete puudumisel).
36.Kohus on seisukohal, et SigmaCapital OÜ rikkus hageja suhtes mõlemat lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Mõlema lepingu sõlmimise ajal kehtis VÕS § 4034 praegu kehtivas sõnastuses. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega 23.08.2023 kohtuistungil.
37.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt KAVS § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
38.Kohus tuvastab, et 25.04.2019 lepingu taotluses on hageja avaldanud, et tema töökoht on Xxxxxxxxxxx AS-s, kus ta töötab toitlustusjuhina. Tema ülalpeetavate arv on 2. Netopalk on 1060 eurot, lapsetoetus on 120 eurot ja igakuine elamiskulu 400 eurot. Hageja avaldas, et tal on kohustused Bondora AS ees kokku 3500 eurot, kuumaksega 75 eurot, intressimääraga 0 ja TF Bank ees summas 2500 eurot, kuumaksega 75 eurot, intressimääraga 16%. Rohkem kohustusi hageja ei avaldanud. Hageja esitas SigmaCapital OÜ-le oma pangakonto väljavõtte 01.10.2018 – 20.03.2019 kohta. Kohus tuvastab, et perioodil 01.10.2018 – 20.03.2019 on hageja pangakontolt nähtuvate igakuiste sissetulekute suurus olnud vanemahüvitis 954,74 eurot ja perehüvitis 110 eurot, mille suurus tõusis veebruaris 2019 120 eurole. 01.10.2018 – 20.03.2019 tegi hageja oma kontole sularaha sissemakseid kokku 1700 eurot, millest 575 eurot maksti sisse oktoobris 2018, 645 eurot novembris 2018. Teistel kuudel olid sissemaksed väiksemad. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks sularaha sissemaksed lugeda hageja sissetulekuteks. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et ta oleks hagejalt küsinud sularaha sissemaksete kohta selgitusi ja saadud selgitused võimaldasid sissemakseid lugeda sissetulekuteks. Tegemist ei ole regulaarsete ja püsivate maksetega, mis viitaks hagejal sissetulekuallika olemasolule, millega saaks tema krediidivõimelisuse tuvastamisel arvestada. Hageja kontole on teinud makseid ka erinevad eraisikud, kuid ükski selgitustest ei viita püsivale sissetulekule. Osa ülekandeid on tehtud ilmselt hagejale laenu andmise eesmärgil, kuivõrd hageja on samadele isikutele ka raha tagasi maksnud. Osa ülekandeid viitavad hageja poolt oma isikliku vara müügile. Kohus on seisukohal, et neid makseid ei ole alust lugeda hageja sissetulekuteks, sest tegemist ei ole püsivate ja regulaarsete maksetega.
2-22-15392
39.Hageja pangakontolt nähtub, et hageja on teinud iga kuu erinevates summades makseid PlusPlus Capital AS-le, AB Kreditex AS-le, OK Incure OÜ-le, IPF Digital Estonia AS-le, Julianus Inkasso OÜ-le, Coop Finants AS-le ja Castovanni OÜ-le. Igakuised summad on varieerunud 173 eurost kuus (kokku maksed) kuni 843 euroni kuus. Kokku on nimetatud perioodil tasutud erinevatele krediidi- ja inkassoasutustele 2655,78 eurot, s.o ca 482,87 eurot (2655,78 eurot/5,5 kuuga) kuus. Samas ei nähtu kostja esitatud asjaoludest ega tõenditest, kas kostja selgitas välja iga kohustuse suuruse ja tegeliku igakuise maksekohustuse suuruse. Arvestades asjaolu, et hageja laenutaotluse andmed ja kostjale kättesaadavad andmed pangakontolt ei olnud omavahel kooskõlas, oleks kostja pidanud tegema täiendavaid toiminguid hageja maksevõime väljaselgitamiseks. Kohtule esitatud maksehäirete raportist nähtub, et enne lepingu nr LL0230 sõlmimist oli hageja suhtes avaldatud 4 lõpetamata maksehäiret (Inbank AS vahemikus 3200 – 12 800 algusega 21.10.2016, PlusPlusBaltic OÜ vahemikus 640 – 3200 algusega 16.11.2017, Bondora AS viimase maksehäire suurusega vahemikus 3200 – 12 800 alates 19.11.2019 ja OK Incure OÜ viimase maksehäire suurusega vahemikus 640 – 3200 alates 22.02.2017). Sisuliselt on SigmaCapital OÜ jätnud hindamata hageja finantskohustuste suuruse.
40.Hageja on avaldanud laenutaotluses, et tal on kaks ülalpeetavat. Kostja seisukohtadest järeldub, et kuna hageja pangakonto väljavõttelt ei nähtunud ülalpeetavatega seonduvate kulutuste tegemist, siis järelikult hagejal ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvaid kulusid ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole selline lähenemine õige. Ülalpidamiskohustuse puudumist ei saa järeldada asjaolust, et hageja pangakonto väljavõttest ei nähtunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehtud makseid. PKS § 96 lg 1 ja § 97 kohaselt on kummalgi vanemal lapse ülalpidamise kohustus. Kostja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks teinud hagejale ettepanekut esitada andmed ülalpidamiskohustuse suuruse kohta. Sellega on SigmaCapital OÜ jätnud sisuliselt arvestamata hageja kohustuste igakuise suuruse seoses ülalpeetavatega.
41.Kostja on avaldanud, et kuna krediidiandja ei tuvastanud hageja pangakontolt majapidamiskulude olemasolu, mille hageja väitis laenutaotluses endal olevat (400 eurot kuus), siis ta nendega ei arvestanud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus laenusaaja ise avaldab endal mingi kohustuse olemasolu, siis ei saa sellega arvestamata jätta pelgalt seetõttu, et kulu pangakonto väljavõttelt ei nähtu. Kahtluse korral oleks krediidiandja pidanud tegema laenusaajale ettepaneku täiendavate andmete esitamiseks.
42.Kostja on avaldanud, et ta arvestas hageja laenuvõimelisuse üle otsustades ka hagejale kuuluvale ja kostjaks kasuks hüpoteegiga koormatava kinnisasjaga. Riigikohus on oma 31.01.2018 otsuse nr 2-14-21710 p-s 25.3 asunud seisukohale, et KAS § 83- lg st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. Seega ei olnud krediidiandjal alust võtta hageja maksevõimelisuse üle otsustamisel arvesse talle antavat tagatist lisaks hageja jooksvatele sissetulekutele.
43.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja rikkus hageja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole esitanud kohtule selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks tahtlikult esitanud SigmaCapital OÜ-le ebaõigeid andmeid (või jätnud andmed esitamata), mille tulemusena krediidiandja hindas hageja krediidivõimelisust valesti. Hageja võimaldas SigmaCapital OÜ-l kontrollida oma krediidivõimelisust pangakonto väljavõtte alusel, samuti pidi krediidiandjale olema kättesaadavad andmed hageja kohta avaldatud maksehäirete osas. Hageja ei ole varjanud endal ülalpeetavate olemasolu.
44.Kostja esitas kohtule lepingu nr 11216 sõlmimiseks esitatud hageja laenutaotluse. Hageja väitel ei ole tema kohtule esitatud laenutaotlust kostjale kunagi esitanud. Kostja ei ole
2-22-15392 esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tegemist oleks olnud hageja poolt kostjale esitatud laenutaotlusega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus laenutaotlusena esitatud dokumendis sisalduvatele andmetele tugineda ja kohus järeldab, et enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist ei küsinud kostja hagejalt andmeid tema maksevõimelisuse kindlakstegemiseks.
45.Kostja esitas väited selle kohta, et enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist tuvastas ta pensionikeskuse väljavõtte alusel, et hageja igakuine keskmine sissetulek on 1502,75 eurot bruto. Hageja on nimetatud väite veenvalt ümber lükanud, esitades oma pangakonto väljavõtte perioodi 28.02.2020 – 28.08.2020, millest sellises suurusjärgus sissetulekuid ei nähtu. Hageja on saanud märtsis 2020 töötasu 925,54 eurot. Juunis 2020 oli töötasu suuruseks 144,60 eurot. Juulis töötasu enam ei laekunud ja augustis 2020 on hageja hakanud saama vanemahüvitist summas 1394,84 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja vastusest hagile ilmneb, et talle oli hageja pangakonto väljavõte enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist kättesaadav, siis oleks pidanud kostja küsima hagejalt oma sissetulekute kohta täiendavaid andmeid, et ebakõlad talle kättesaadava dokumendi ja pangakonto väljavõtte vahel kõrvaldada. Seoses sularaha sissemaksete ja eraisikute poolt tehtud ülekannetega jääb kohus otsuse p-s 38 esitatud seisukohtade juurde. Kohus tuvastab, et ka sõiduauto kompensatsiooni ei saa arvestada hageja sissetulekuna. Esiteks ei nähtu hageja pangakonto väljavõttelt, et tegemist oleks regulaarselt laekuva kompensatsiooniga (seda ei ole makstud igakuiselt) ja teiseks on tegemist hüvitisega, et kompenseerida isikliku sõiduki kasutamist tööga seonduvate sõitute tarbeks (TuMS § 13 lg 3 p 2). Samuti ei ole alust lugeda sissetulekuks lapsetoetust, kuna tegemist on lapsele mõeldud toetusega et tagada lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15).
46.Hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvad ebaregulaarsed erinevates summades tehtud maksed OK Incure OÜ-le, OÜ-le Castovanni ja AB Kreditex AS-le. Kohus on seisukohal, et jättes hagejalt täiendavad andmed küsimata, on kostja jätnud tegelikult välja selgitamata hageja igakuiste finantskohustuste suuruse ja mahu. Nähtuvalt pangakonto väljavõttest (vanemahüvitise maksmise asjaolu) on hageja saanud enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist veel ühe lapse ja sellega suurenes tema ülalpeetavate arv kolmeni. Kohus jääb laste ülalpidamiskohustuse, hageja kinnisasja ja majapidamiskulude arvesse võtmisel otsuse p-s 39 esitatud seisukohtade juurde.
47.Kuna kohtu hinnangul rikkus SigmaCapital OÜ hageja suhtes lepingu nr LL0230 osas vastutustundliku laenamise põhimõtet ega avaldanud hagejale kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ning lepingu nr 11216 osas vastutustundliku laenamise põhimõtet kohaldus mõlema lepingu puhul intressimäärana VÕS §-s 94 sätestatud määr (VÕS § 408 lg 4 ja § 4034 lg 7). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgnenud hageja krediidiandjale lepingute alusel muid tasusid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.
48.Kohus tuvastab, et enne laenulepingu nr 11216 sõlmimist oli hageja teinud laenulepingu nr LL0230 katteks makseid 2291,93 eurot, mis tuleb arvestada laenu põhinõude katteks, kuivõrd VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni laenulepingu nr 11216 sõlmimiseni 0%. Seega sai põhinõude jääk olla 16 500 – 2291,93=14 208,07 eurot, millest tuleb maha arvestada ka lepingutasu 300 eurot VÕS § 4034 lg 7 alusel. Kokku sai põhinõude suurus olla 13 908,07 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et krediidiandja ei ole laenulepingu nr LL0230 alusel tagasimakseid uuesti määranud. Kuna tagasimakseid uuesti ei määratud, siis ei olnud SigmaCapital OÜ-l hageja vastu viivisenõuet (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13)). Seega ei saanud lepingus nr 11216 laenusumma olla 17 296 eurot, vaid maksimaalselt 13 908,07 eurot.
49.Kuna kohtu hinnangul rikkus kostja hageja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet ka lepingu nr 11216 osas, kohaldus ka sellele lepingule intressimäärana VÕS §-s 94 sätestatud
2-22-15392 määr (VÕS § 408 lg 4 ja § 4034 lg 7). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi teise lepingu katteks makseid 1630 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgnenud hageja krediidiandjale muid tasusid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, seega tuleb arvestada lepingu tasu katteks ja haldustasude ning viivise katteks tehtud mahaarvamine ja maksed põhinõude katteks. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud avaldusest nähtub, et kostja on intressi arvestanud kuni 01.07.2022. Laenulepingu sõlmimisest kuni 01.07.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressi määr 0%. Seega saab kostja põhinõude suurus olla 13 908,071630=12 278,07 eurot.
50.Hageja on oma 29.11.2022 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et kostja ei ole tõendanud, et tema laenulepingust nr 11216 tulenevad nõuded, sh põhinõue, olles muutunud sissenõutavaks, s.t laenuleping on kostja poolt üles öeldud, et ülesütlemiseks oli seaduslik alus ja ülesütlemise avaldus on hageja poolt kätte saadud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid ega tõendeid kohtu ette toonud, millest tulenevalt ei saa kohus tuvastada lepingu nr 11216 ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid ja kohus peab järeldama, et lepingut ei ole üles öeldud. Arvestades kohtu poolt tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist tuleb kostjal VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatust tulenevalt määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ja need hagejale teatavaks tegema, sh tuleb uuesti määrata põhiosa maksed, kuna kostja võlgnevus laenulepingu nr 11216 sõlmimisel ei saanud olla laenulepingus märgitud suuruses. Alles siis, kui hageja jääb uuesti talle määratud maksed võlgu, võib olla alust leping üles öelda ja uuesti täitemenetluse alustamiseks avaldus teha. Eeltoodud põhjendustel tunnistab kohus sundtäitmise täiteasjas nr xxxxxxxxxxx lubamatuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.