Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumäärused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 26.07.2023 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-10066 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 543). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas 19.07.2023 Harju Maakohtule taotluse, millega taotles X (puudutatud isik, patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Psühhiaatrite arvamusest ilmneb, et esimene psühhootiline episood oli puudutatud isikul 2017. a. Hospitaliseerimisele eelnenud hommikul tormas patsient karjudes naabertuppa, sulges end tualetti ning hakkas lõikama endal veene. Viibis ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, kus diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta ägeda stressiga (F23.01). Raviga seisund paranes ja pärast haiglaravi käis korrapäraselt psühhiaatri vastuvõttudel, tarvitas toetusravi, mille kõrvaltoimetena avaldunud uimasuse ja kaaluiibe tõttu 2019. a omaalgatuslikult lõpetas. 2021. a septembris kasutas koolipingete leevendamiseks alkoholi, mille järgselt aktualiseerusid luulumõtted, lisandus segasus. Patsient käitus tasakaalutult (ähvardas suitsiidiga, ründas enda poolt väljakutsutud kiirabibrigaadi), temale kutsuti nii patsiendi enda kui ema poolt korduvalt kiirabi. Patsient taasalustas psühhoosivastase raviga, mille toimel seisund paranes. Kevadel 2022. a alustas patsient tööga uues töökohas, kus sügisest lisandusid suhtumismõtted ülemuse suhtes, süvenesid ärevus ja unehäireid. Käesoleva psühhoosi ägenemise episoodi tõttu viibis haiglaravil algul 14.06.-11.07.2023. Hospitaliseeriti vanemate initsiatiivil ebaadekvaatse psühhoosist juhitud käitumise tõttu (ajas ema kodunt välja väites, et teeb remonti; väitis, et inimesed vaatavad, jälgivad, jälitavad teda; avastas endal võime inimestega suhtlemiseks telepaatia teel ja nende juhtimiseks ekstrasensoorselt). Vastuvõtul naeris ebaadekvaatselt, tunnistas kuulmismeelepetete esinemist; väitis, et vanemad ärritavad teda, mistõttu on ähvardanud neid tapmisega. Osakonnas rahutus süvenes veelgi, ründas personali, purustas mööblit, mistõttu vajas ravi manustamiseks ja ohutuse tagamiseks mehhaanilist ohjeldamist. Ravist keeldumise tõttu manustati ravimid süstituna. Järk järgult patsiendi psüühiline seisund paranes ja planeeriti ravi edasist jätkamist ambulatoorselt. Ema sõnul loobus patsient toetusravist kohe, oli masendunud ja ilmselt tarvitas kanepit.
3.Ema leidis patsiendi korterist patsiendi poolt joonistatud pildi: hauakivi, millel olid silma kujutis ja patsiendi sünni- ja surmakuupäev. Ema kutsus kiirabi, kuna patsiendi käitumine oli ebaadekvaatne – hallutsineeris elavalt, tahtis vanemaid kaitsta, urises. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli patsient äärmiselt paranoiline, pinges, ei osanud vastata, miks ema kutsus talle kiirabi. Väitis end olevat võtnud ravimeid, avaldas muret hoopis ema pärast. Patsient hospitaliseeriti valvearsti poolt ägeda psühhoosi tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi otsusega 18.07.2023. a kell 13:25. Patsient on osakonnas väga ebastabiilse ja muutliku seisundiga (seirab personali, liigub hiilides nende selja taha, kus avaldab ähvardusi), ravivajadust ei tunnista.
4.19.07.2023 määrusega rahuldas maakohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 4 päevaks alates 18.07.2023 kella 13:25 kuni 22.07.2023 kella 13:25.
5.21.07.2023 esitas avaldaja taotluse tahtest olenematu haiglaravi jätkamiseks, kuivõrd patsiendi seisund ei ole muutunud.
Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus pikendas 21.07.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 18.07.2023 kella 13:25 kuni 27.08.2023 kella 13:25 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
7.Maakohus märkis, et 21.07.2023 seisuga ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle, mistõttu esinevad eeldused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Maakohus selgitas, et puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ning ettearvamatu käitumisega ohtlik iseendale ja ka teistele. Maakohus põhjendas, et puudutatud isiku ohtlikkus endale seisneb selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (haiguslikust seisundist tulenevalt käitub psühhoosist juhituna ning võib kutsuda esile vägivalda enda suhtes). Teistele ohtlikkus seisneb maakohtu hinnangul selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu agressiivse käitumisega. Puudutatud isik on avaldanud ähvardusi haigla personalile, lõhkunud mööblit. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, mille palus maakohtu määruse tühistada.
9.Puudutatud isiku hinnangul ei vaja ta statsionaarset haiglaravi, tema ravi on korrigeeritud ja see on talle sobiv. Puudutatud isik tunnistas, et helistas ise kiirabisse, kuid nüüd saab aru, et see ei olnud vajalik. Puudutatud isik on introvert ja talle ei sobi haiglas nii suure inimeste hulgaga koos viibida, see suurendab stressi. Tal on tekkinud selja- ja kaelavalu, sest haigla voodi ei ole sobiv. Puudutatud isik kavatseb minna haiglast Narva oma vanemate juurde ja ema suudab jälgida ravimite võtmist. Puudutatud isik ei ole olnud ega ole ohtlik endale ega teistele – ohtlikkus ei olnud tõendatud. Psühhiaatriakliiniku seisukoht
10.Psühhiaatriakliinik leidis, et maakohtu määrus oli põhjendatud. 21.07.2023 vestles raviarst patsiendiga – patsient oli selge teadvuse juures, pinges, erutunud, rääkis palju spontaanselt ja seosetult. Kõneles tavapärase hääletooniga, küsimustele vastas tihti n.ö. mööda. Sisulist vestlus ning raviplaani arutamist ei olnud võimalik patsiendiga pidada tema katkendliku mõttekäigu tõttu. Edaspidi oli patsiendi psüühiline seisund positiivse dünaamikaga, mingil määral sai temaga edasist raviplaani arutada, kuid siiski iga vestluse läbivaks teemaks oli võimalikult kiire koju saamine. Patsiendil esinev raske psüühikahäire on tänu ravile, narkoainete vabale keskkonnale ning stabiilsele režiimile paranemas, kuid ei ole veel täielikult paranenud. Hetkel ei ole mõeldav muu abiviisi kui statsionaarne ravi, kuivõrd pärast eelmist ravikuuri viibis patsient kodus vaid nädala, pärast mida kutsus ema patsiendile kiirabi seoses psühhoosi
ägenemisega. Haiglaravita jäädes on patsiendi psüühilise seisundi taashalvenemise ning selle foonil ka eneseohustava käitumise taastekke risk kõrge.
11.09.08.2023 andis psühhiaatriakliinik teada, et puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemise tõttu lõpetati tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 04.08.2023.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on vaidlustatud määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaeg lõppenud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. Seega ei takista esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja möödumine määruskaebuse lahendamist.
14.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1), haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige iseenda tervist, aga ka teisi (PsAS § 11 lg 1 p 2) ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite 19.07.2023 ja 21.07.2023 arvamustele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus, samuti 19.07.2023 toimunud puudutatud isiku, temale määratud esindaja ning raviarsti arvamustele.
15.Määruskaebuses tugineb puudutatud isik eelkõige sellele, et täidetud ei olnud PsAS § 11 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused. Puudutatud isiku hinnangul ei olnud tema ohtlikkus tõendatud, samuti oleks ambulatoorne ravi olnud tema jaoks piisav.
16.Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite 19.07.2023 arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire – äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta ägeda stressiga (F23.0) ja psühhiaatri 31.07.2023 arvamuse kohaselt äge polümorfne psühhootiline häire (F23.11). Seega on käesoleval juhul täidetud PsAS § 11 lg 1 p 1 eeldus.
17.Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise teiseks eelduseks PsAS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on asjaolu, et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Maakohus on puudutatud isiku ohtlikkust endale ja teistele põhjendanud vaidlustatud määruse punktis 23. Vaatamata puudutatud isiku väitele, et tema ohtlikkus ei ole tõendatud, puudub ringkonnakohtul alus kahelda psühhiaatrite hinnangus, et ravita jäämisel ohustab puudutatud isik psüühikahäirest tuleneva rahutu ja agressiivse käitumise tõttu nii iseend, kui ka ümbritsevaid (ettearvamatu käitumise tõttu võib rünnata teisi või kutsuda esile vägivalda enda suhtes). Puudutatud isiku impulsiivset ja ohtlikku käitumist enda suhtes peegeldavad tema suitsiidsed mõtted (hauakiviga joonistus, suitsiidiga ähvardamine, aga ka varasem enesevigastamine). Tsiviilasja materjalide pinnalt on alust arvata, et haiglaravita
jätmisel võib puudutatud isik ohustada ka teisi, sest on seni jälitanud ja ähvardanud psühhiaatriakliinikus personali, samuti ähvardanud enda vanemaid tapmisega. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et esineb PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi tingimus, mille kohaselt haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.
18.Psühhiaatrite arvamustest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik on jätnud talle määratud ravimite tarvitamise pooleli nii 2019. a kui ka pärast 14.06-11.07.2023 haiglaravilt koju saamist. Arvestades puudutatud isiku puudulikku haiguskriitikat esineb kõrge risk, et haiglaravi lõpetamisel lõpetab puudutatud isik talle määratud ravimite tarvitamise, mis võib põhjustada puudutatud isiku seisundi uuel halvenemisel eneseohustava käitumise. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et puudutatud isik on tarvitanud narkootikume, mis pärsib ravi kulgu. Kuigi puudutatud isik väidab määruskaebuses, et kavatseb minna haiglast Narva oma vanemate juurde, kes suudavad jälgida ravimite võtmist, siis arvestades, et puudutatud isik on olnud vaenulik ja ähvardav enda vanemate suhtes, ei anna see kolleegiumile kokkuvõttes alust arvata, et puudutatud isik teeks vanematega koostööd ning täidaks raviplaani. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et muu psühhiaatriline ravi PsAS § 11 lg 1 p 3 mõttes ei ole praegusel juhul küllaldane.
19.Asjaolud, et puudutatud isikul ei ole haiglas nii suure inimeste hulgaga mugav koos viibida või et haiglavoodi ei ole mugav, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Seejuures märgib ringkonnakohus, et PsAS § 11 lg 7 kohaselt kohaldatakse tahtest olenematu ravi puhul vähim piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse; meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve.
20.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.