X hagi Enteh Engineering AS vastu töövaidluses ja Enteh Engineering AS taotlus töövaidluskomisjoni 12.12.2022 otsuse töövaidlusasjas nr xxx läbivaatamiseks hagimenetluses
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: Sergei Ivanov, e-posti aadress: xxx Kostja: AS Enteh Engineering, registrikood: 10339194, asukoht: Elektriku tn 3, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka, e-posti aadress: xxx
21.09.2023 kohtuistungil, osalesid: hageja X, hageja lepinguline esindaja Sergei Ivanov, kostja lepinguline esindaja Jaanek Pahka
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi.
2.Tuvastada X ja AS Enteh Engineering vahel 21.07.2022 sõlmitud töölepingu nr 47 ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 13.10.2022.
3.Välja mõista AS-lt Enteh Engineering X kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 500 eurot (bruto).
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded ning seisukohad
1.27.10.2022 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus X (hageja) tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks. Kostjalt AS-ilt Enteh Engineering TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista nelja kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis summas 4000 eurot, saamata jäänud töötasu 113,63 eurot, 20 h eest. 29.11.2022 TVK istungil taotles kostja TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist, millele hageja vastuväiteid ei esitanud (dtl 91). Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2022 tähtajatu töölepingu ja hageja töötas xxx xxx xxxna. Tööleping sõlmiti katseajaga ning katseaeg lõppes 20.11.2022 ning tööasukohaks oli Kohtla-Järve linn. Töölepingu järgi oli hageja tööajaks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tööpäeva algus oli kell 08:00 ja lõpp kell 17:00, lõunapaus kell 12:00 kuni 13:00. Töölepingu p 4.1 kohaselt oli hageja igakuiseks bruto töötasuks 1000 eurot. 28.09.2022 tutvustas tööandja juhatuse liige Y hagejale töölepingu ülesütlemise teadet, mille kohaselt lõppes tööleping 15 päeva pärast teate kättesaamist, so 13.10.2022. Töölepingu ülesütlemise teates oli esile toodud järgmised töölepingu lõpetamise põhjused: suutmatus töötada meeskonnas, konfliktsed suhted töökaaslasetega, oma tõlgendus töögraafikust ja juhtkonna juhiste täitmise korrast. 17.10.2022 töötamise registri väljavõttest nähtuvalt oli töölepingu ülesütlemise aluseks märgitud TLS § 88 lg 1 p 2. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemise teates ja töötamise registri kandes toodu on omavahel vastuolus. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud. Töötamise ajal kostja hagejale hoiatusi ei teinud. Hageja selgitas, et pärast töölepingu sõlmimist astus ta tööülesannete paremaks täitmiseks ja ametialase enesetäiendamise eesmärgil kõrgkooli tasulisse õppesse. Hageja leppis kostjaga kokku õppepuhkuse andmises 05.09.2022 ja 06.09.2022. 02.10.2022 tundis hageja ennast halvasti ja andis sellest kostjale teada ning ta lahkus kostja nõusolekul töökohalt 4 tundi enne tööaja lõppu. Hageja märkis, et pärast alusetut töölepingu lõpetamist seadis kostja hageja raskesse olukorda, kuivõrd õpingute jätkamine rahalise toetuse puudumise tõttu ei võimalda tal õpinguid jätkata. Hüvitise vähendamiseks puuduvad alused ning esineb alus hüvitise suurendamiseks. Kuna hageja soovis jätkata õpinguid ülikoolis, siis palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis nelja kuu töötasu ulatuses, so 4000 eurot (dtl 34-36).
2.28.11.2022 töövaidluskomisjonile esitatud vastuses (hageja on 08.02.2023 vastuses sedastanud, et jääb ka märgitud vastuses toodud seisukohtade juurde) ei vaidlustanud hageja asjaolu, et kostja esitas hagejale 28.09.2022 töölepingu ülesütlemise teate. Hageja selgitas, et ta ei ole kostjalt töölepingu ülesütlemisega seonduvalt selgitusi saanud. Hageja nõustus kostjaga selles, et töötamise registri kanne, milles kajastub, et töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 2, ei ole õiguslikult siduv ja see on informatiivne. Nõustuvalt saab kostja tööandjana hinnata töötaja katseaja läbimist. Kui töötaja on
toime pannud töölepingu tingimuste rikkumisi, siis eelviidatu ei saa olla aluseks katseajal töölepingu lõpetamisel (TLS § 86 lg 1). Kostja väitis, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohase hoolsusega ning tema suhtumine oma tööülesannete täitmisse oli vastutustundetu. Kostja kommertsdirektor Q sai ettevõtte kauaaegselt partnerilt Wlt isikliku kutse näituse külastamiseks. Kutsesse oli vaja sisestada kommertsdirektori isikuandmed, samuti tuli kutse välja printida ja saata Qle, kes oli sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas aga kutsele oma andmed, misjärel andis kostja korralduse, et viga tuleb parandada. Hageja ei tulnud sellega toime ja soovis lihtsalt kostja kulul osta näitusele sissepääsupileti. Konflikt tekkis siis, kostja ütles hagejale, et kui hageja viga ei paranda, siis teeb ta seda ise, millele vastas hageja, et ta võib direktori asemel ise näitusele minna. Selline suhtumine ja tööstiil üllatas hagejat. Hageja osundas eelviidatu osas, et sellised kostja väited on tõendamata. Sellise ülesande täitmine on ettevõtte sekretäril, kuid seekord andis hageja vastava ülesande kostjale täitmiseks, teades seejuures hästi, et hageja ei pruugi sellise ülesandega toime tulla. Risk, et hageja korraldus võib täitmata jääda, peab kostja ise kandma. Hagejal oli õigus keelduda sellise korralduse täitmisest, kuna see ei kuulunud tema tööülesannete hulka, kuivõrd hageja töötas xxx xxxna. Avaldaja soov korralduse täitmisel tulenes sellest, ta tahtis olla kasulik töötaja ja eesmärgiks oli edukalt läbida katseaeg. Kostja ei juhendanud hagejat tööülesande täitmise osas. Kostja poolt 02.09.2022 kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hageja sai 02.09.2022 sündmusest teada 18.08.2022. Hageja pöördus suuliselt direktori ja juhatuse liikme Yi poole üritusest osavõtmise sooviga. Y andis selleks loa. Aktus ei piirdunud ajaga 14:00-15:00, vaid kestis kauem. Sel päeval tundis hageja ennast halvasti ja ta ei saanud aktuse lõpuni jääda ning ta lahkus sealt pärast kella 15:00. 03.09.2022 ja 04.09.2022 jätkas hageja ravi. 05.09.2022 oli ülikoolis viimane päev õppekavade esitamiseks, millest hageja teavitas kostjat ning esitas Yle 05.09.2022 õppepuhkuse avalduse, millele viimane ei vastanud ning sellest järeldas hageja, et tema õppepuhkuse avaldus on rahuldatud. Alates 07.09.2022 pidi hageja minema arsti juurde, kes väljastas talle haiguslehe. Pärast tervenemist naasis hageja tööle ja administratsioonil talle pretensioone ei olnud, seletuskirja ei nõutud. Kostja selgitused konfliktse isiksuse kohta olid tõendamata (dtl 64-67).
3.08.02.2023 vastuses märkis hageja, et kostja väited on paljasõnalised ja kostjal lasub töölepingu ülesütlemise põhjuste osas tõendamiskohustus. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Hageja jäi selle juurde, et töölepingu ülesütlemine oli alusetu ja see on tühine. Hagejale jäi arusaamatuks, mida tähendab suutmatus töötada meeskonnas, konfliktsed suhted töötajatega ja millal väidetavalt sai selgeks, et hageja ei oska meeskonnatööd teha. Kostja ei ole selgitanud, milles konflikt väljendus ja milliste töötajatega hageja väidetavalt konfliktis oli, kui kaua ja millal konflikt algas ja kaua see kestis. Hageja väitis, et ta teavitas töökohalt lahkumise vajadusest. Seda enam, et ta kasutas selleks lõunaaega. Kostja viitas juhtkonna korralduste täitmise korrale, kuid ei ole näidanud, millise korraga on tegemist ja kas hagejale oli seda korda tutvustatud. Võib vaid oletada, et kostja ei olnud mõne korralduse täitmisega rahul, kuid kostja ei ole teates märkinud, mis korraldusega tegemist on. Samuti jäi ebaselgeks, kas see korraldus oli seaduslik ja kas see kuulus hageja kohustuste hulka (dtl 128-130). Kostja taotlus ja seisukohad
4.10.01.2023 esitas AS Enteh Engineering Viru Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr xxx läbivaatamiseks hagimenetluses. 12.12.2022 töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr xxx rahuldati X avaldus AS Enteh Engineering vastu osaliselt. TVK otsusega tuvastati, et X ja AS Enteh Engineering vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, pooltevaheline tööleping lõpetati TLS § 107 lg 3 alusel 13.10.2022. AS-ilt Enteh Engineering mõisteti X kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 500 eurot. TVK otsusega jäeti rahuldamata X töötasu ja õppepuhkusetasu nõuded (12.12.2022 TVK otsus dtl 6-13). 10.01.2023 taotluses palus AS Enteh Engineering töövaidlusasja nr xxx hagimenetluses läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõuete osas (so tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel
13.10.2022, TLS § 109 lg 1 alusel AS-ilt Enteh Engineering X kasuks väljamõistetud hüvitis summas 500 eurot (10.01.2023 taotlus dtl 3-4).
5.24.01.2023 seisukohas leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse osas tuleneb TÖR-s tehtud kandest, mille kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks märgitud TLS § 88 lg 1 p 2. Kostja oli seisukohal, et registrikanded ei ole õiguslikult siduvad ja neil on informatiivne iseloom. Seega ei anna see asjaolu võimalust tugineda TLS §-le 104 lg 1. Kostja osundas, et töölepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda tööandja tegelikust tahtest. Tööandja tegelik tahe töölepingu ülesütlemiseks katseajal kajastub töölepingu ülesütlemise teates, kus tööandja on esile toonud põhjused, miks töötaja antud tööd tegema ei sobi. Kostja on töölepingu ülesütlemise teatises selgelt esile toonud oma tegeliku tahte lõpetada tööleping TLS § 86 alusel. Hageja sai ülesütlemise teatise kättesaamisel aru, millistel põhjustel temaga tööleping üles öeldi. Tööleping on kostja hinnangul üles öeldud seaduslikult ja see vastab nõuetele ning ülesütlemine ei ole tühine. Hageja väide, et tööandja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud oli meelevaldne. Töölepingu ülesütlemise teatises on kõik põhjendused esile toodud ja hageja ei ole neile vastu vaielnud. Hageja ei täitnud oma tööülesandeid vajaliku hoolega ning suhtumine tööülesannete täitmisse oli vastutustundetu. Tööandja kommertsdirektor Q sai personaalse kutse tulla näitusele ettevõtte pikaajaliselt partnerilt W viitega kutsele. Sellesse kutsesse oli vaja märkida kommertsdirektori isikuandmed ja kutse välja printida ning saata see Qle, kes viibis sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas aga kutsesse enda andmed, mille peale tööandja andis korralduse viga ära parandada. Hageja sellega toime ei tulnud ja soovis tööandja kulul osta lihtsalt sissepääsu pileti näitusele. Konflikt tekkis siis, kui tööandja ütles hagejale, et parandab ise vea, kui hageja sellega toime ei tule. Sellepeale ütles hageja seda, et ta võib ise näitusele sõita direktori asemel. Selline suhtumine ja tööstiil üllatasid tööandjat. Oma tööülesannetesse vastutustundetut suhtumist näitas ka episood, kui hageja lahkus tööandjale teatamata 02.09.2022 peale lõunat töölt ja tööandja telefonikõnedele ei vastanud. Hiljem selgitas hageja, et tundis ennast väga halvasti. Tegelikult viibis hageja aga 02.09.2022.a ajavahemikul 14.00-15.00 TalTechi õppeaasta avaaktusel. Lisaks eeltoodule oli hageja konfliktne isik, kes alatasa vaidles oma vahetu juhiga, mis päädis sellega, et kogu tööalast suhtlust püüdis hageja läbi viia teiste juhtivate töötajatega, kellel polnud pädevust hagejale tööülesandeid jagada või tema avaldusi ja taotlusi rahuldada. Esile toodud asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja poolt nõutud tasemel) on aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. TLS § 109 lg 1 hüvitise nõude näol on tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mille puhul kohalduvad VÕS kahjusätted. Kostja märkis, et hageja ei ole esile toonud, mille eest ta hüvitist nõuab, mistõttu on hageja hüvitise nõue põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata (dtl 122-125). Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta
faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kohus ei arvesta otsuses poolte kohtuvaidluse teesides/repliikides (dtl 208-211; dtl 212-218; dtl 219; dtl 223-225; dtl 227-229; dtl 231; dtl 232-235) esitatud uusi asjaolusid, seisukohti, vastuväiteid ning uusi (sh uurimata) tõendeid, kuna need on esitatud hilinenult, so peale kohtuliku arutamise lõppemist. Eeltoodule on kohus viidanud ka 10.10.2023 e-kirjas (dtl 236).
9.Kohus on 17.01.2023 kohtumäärusega X hagi Enteh Engineering AS vastu töövaidluses ja Enteh Engineering AS taotluse töövaidluskomisjoni 12.12.2022 otsuse töövaidlusasjas nr xxx läbivaatamiseks hagimenetluses, menetlusse võtnud (dtl 117-119). Asjas kuuluvad lahendamisele menetlusse võetud nõuded: (so töövaidlusasjas nr xxx töövaidluskomisjoni 12.12.2022 otsuses märgitult rahuldatud nõuded; dtl 6-7; dtl 96-97) 1) X ja AS Enteh Engineering vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 13.10.2022 lõpetamine ning AS-ilt Enteh Engineering TLS § 109 lg 1 alusel X kasuks välja mõistetud hüvitis summas 500 eurot. Töövaidluskomisjoni 12.12.2022 otsusega on hageja avaldus rahuldamata jäetud töötasu ja õppepuhkusetasu nõuete osas jõustunud, kuna hageja ei ole eeltoodud nõuete osas töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud (TvLS § 59 lg 11 ).
10.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -poolte vahel on sõlmitud 21.07.2022 tähtajatu tööleping nr 47. Töölepingu p 1.1 järgi asus hageja täistööajaga (p 3.1, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, p 3.2 tööpäev algab kell 8 ja lõpeb 17:00, lõuna on kell 12:00 kuni 13:00) kostja juures tööle seadmete xxx xxxna (p 2.1) alates 21.07.2022 katseajaga kuni 20.11.2022. Töölepingu p-is 4 toodult on hageja igakuiseks töötasuks 1000 eurot (brutos)(venekeelne dtl 37-39; eestikeelne dtl 44-45; dtl 163); -hageja õpib Tallinna Tehnikaülikooli 05.09.2022 tõendi nr 1488 kohaselt alates 10.08.2022 täiskoormusega Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskõrgharidusõppes inseneriteaduskonna telemaatika ja arukate süsteemide (kood 175357) õppekaval, nominaalseks õppeajaks on 3,5 aastat (dtl 43); -28.09.2022 on kostja töölepingu erakorraliselt avaldusega üles öelnud. Töölepingu erakorraline ülesütlemise teade on allkirjastatud mõlemapoolselt ja vaidlust ei ole selles, et hageja on viidatud teate 28.09.2022 kätte saanud (dtl 163). Ülesütlemise teates kajastub järgnev: „28.09.2022 teade töölepingu lõpetamise kohta; tööleping nr 47 on sõlmitud 21.07.2022; katseaeg 4 kuud; tööleping lõpetatakse järgnevatel põhjustel: 1) oskamatus töötada kollektiivis, konfliktsed suhted kaastöötajatega, 2) enda tõlgendus tööajakavast ja juhtkonna korralduste täitmise korrast; vastavuses seadusandlusega lõpetatakse tööleping 15 kalendripäeva pärast“ (töölepingu ülesütlemise venekeelne teade dtl 40; eestikeelne teade dtl 46). -kostja ei ole töösuhte ajal hagejale hoiatusi teinud (dtl 165); -töötamise registri väljavõttes kajastuvalt on pooltevaheline tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetatud 13.10.2022 ning pooled ei vaidle ka selle üle, et töötamise registri kanne on informatiivne ja kandes märgitult ei ole töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel õiguslikult siduv (dtl 42; dtl 65; dtl 123). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv või on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1 alusel tühine ning sellega kaasuvalt, kas tööleping tuleb lugeda TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 13.10.2022 ja kas TLS § 109 lg 1 alusel nõutav hüvitis on põhjendatud.
11.Kohus tuvastas, et 28.09.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemise teade (avaldus) on poolte poolt allkirjastatud ja vaidlust ei ole selles, et hageja on teate kätte saanud (dtl 40; dtl 46; dtl 163), millest tulenevalt on töölepingu ülesütlemine TsÜS § 69 lg 1 mõistes kehtiv ja töölepingu lõpetamisel on
formaalne eeldus täidetud, mille üle ka vaidlust ei esine.
12.Töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Vaidlustamata asjaoluna sõlmiti tähtajatu tööleping poolte vahel 21.07.2022 ja töölepingu p-is 1.1 märgitult kohaldati töötajale neljakuulist katseaega kuni 20.11.2022 ning tööleping öeldi erakorraliselt kostja poolt üles 13.10.2022, seega katseaja kestel. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates (avalduses) on esile toodud järgmised mõjuvad põhjused: 1) oskamatus töötada kollektiivis, konfliktsed suhted kaastöötajatega, 2) enda tõlgendus tööajakavast ja juhtkonna korralduste täitmise korrast (töölepingu ülesütlemise venekeelne teade dtl 40; eestikeelne teade dtl 46). Töölepingu erakorralisel ülesütlemise korral on materiaalsete eelduste täitmise (so mõjuvate põhjuste) osas tõendamiskoormis kostjal (tööandjal). TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus selgitab, et TLS § 95 lg-s 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui selles põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on avaldusest välja jäänud, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Riigikohus on leidnud, et kui töötaja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (vt ka 28.05.2021, Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-18-8989, p 8.2). Kostja on 28.09.2022 töölepingu ülesütlemise teates esitanud põhjused, millest tulenevalt on kostja TLS § 95 lg-s 2 sätestatu täitnud ja töölepingu ülesütlemine ei ole eeltoodud põhjendustel tühine.
13.Kostja on asjas kinnitanud, et tema tahteks oli TLS § 86 lg 1 alusel töölepingu lõpetamine ja see kajastub töölepingu ülesütlemise teates, kus on esile toodud põhjused, miks hageja antud tööd tegema ei sobinud. Kostja on ka 23.05.2023 osundanud, et tööleping on üles öeldud TLS § 86 alusel, katseaja eesmärk ei ole täidetud (dtl 165). Kostja on 24.01.2023 vastuses töölepingu lõpetamist sisustanud järgnevalt: 1) kostja kommertsdirektor Q sai personaalse kutse tulla näitusele ettevõtte pikaajaliselt partnerilt W viitega kutsele. Kutsesse oli vaja märkida kommertsdirektori isikuandmed ja kutse välja printida ning saata see Qle, kes viibis sel ajal lähetuses Euroopas. Hageja kirjutas kutsesse aga enda andmed, mille peale tööandja andis korralduse viga ära parandada. Hageja sellega toime ei tulnud ja soovis kostja kulul osta lihtsalt sissepääsu pileti näitusele. Konflikt tekkis siis, kui kostja ütles hagejale, et parandab ise vea, kui hageja sellega toime ei tule, millele hageja vastas, et ta võib ise näitusele sõita direktori asemel. Selline suhtumine ja tööstiil üllatasid kostjat. 2) hageja vastutustundetut suhtumist töösse näitas ka episood, kui hageja lahkus kostjale teatamata 02.09.2022 peale lõunat töölt ja hageja telefonikõnedele ei vastanud. Hiljem selgitas hageja, et tundis ennast väga halvasti. Tegelikult viibis hageja aga 02.09.2022.a ajavahemikul 14.00-15.00 Tallinna Tehnikaülikooli õppeaasta avaaktusel. 3)Lisaks eeltoodule oli hageja konfliktne inimene, kes alatasa vaidles oma vahetu juhiga, mis päädis sellega, et kogu tööalast suhtlust püüdis hageja läbi viia teiste juhtivate töötajatega, kellel polnud pädevust hagejale tööülesandeid jagada või tema avaldusi ja taotlusi rahuldada. Esile toodud asjaolud (hageja tööülesannete hooletu täitmine, tööstiil- ja harjumused osutasid sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimaldanud teha tööd kostja nõutud tasemel) olid aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kostja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvate põhjuste tõendamisel tuginenud kostja
juhatuse liikme Yi poolt 21.09.2023 kohtuistungil vande all antud ütlustele. Y on viidatud kohtuistungil andnud järgmisi ütlusi: „...Oli mitu episoodi, kus hageja ei saanud kommertsdirektoriga ühele lainele. Nende vahel tekkis konfliktne olukord. Y, kui direktor pidi selles osalema. Samuti ei saanud hageja läbi teiste töötajatega. Hageja käitumises oli pinge, terve ettevõtte õhkkond oli ebamugav. Pretensioone hageja töö suhtes Yl ei olnud. Hageja lahkus mitu korda töölt sellest kellelegi teatamata, millega tekkisid probleemid töös. Hageja läks TalTechi õppima, 02.09 lahkus hageja töölt avaaktusele, sellest kellelgi teatamata. Ei saanud aru, miks hageja kirjutas seletuskirjas, et jäi haigeks, kusjuures läks pärast nelja päeva möödumist haiguslehele. Kommertsdirektor ütles, et ta ei suuda hagejaga koos töötada, konflikt ettevõttes ei olnud lubatud. Hagejalt oli kaks õppepuhkuse avaldust kaheks päevaks, avalduse sai 5.kpv-l e-posti teel. Ei vastanud avaldusele, kuna viibis komandeeringus (avaldusi ei esitatud otsesele ülemusele), 7. kpv tagasi tulles asuti asja arutama, kuid 7 kpv võttis hageja haiguslehe. Teise avalduse sai e-kirja teel enne vallandamist, kui olukord oli väga pingeline ja hageja pani fakti ette, et homsest soovib kaks päeva puhkust. Y vastas e-kirjaga, et keeldub õppepuhkuse andmisest (dtl 195-196). Y palus täita hagejal kommertsdirektori näituse kutse, kuna hageja oli tema abi ja direktor oli samal ajal komandeeringus. Hageja eksis ja täitis kutse mitte kommertsdirektori nimele, vaid enda nimele ning sellise vea parandamiseks ei kulu palju aega. Hageja ei tunnistanud viga koheselt ja hakkas seadma omi tingimusi vea parandamisel. Küsimus, et inimene lihtsalt eksis, oli vaja ära lahendada ja kirjutada uus kutse, selle asemel esitati üksteise vastu pretensioone. Hageja ei kõlba iseloomu poolest, võib olla hea inimene, aga ta ei sobi ettevõttesse töötama (dtl 196-197). Tahes-tahtmata tekitas hageja ettevõttes pingelist olukorda, temast tuleb usaldamatust, oli koguaeg pinges. Yi jaoks oli peamine see, et ettevõttes ei oleks konfliktseid olukordi, kui töötajate vahel on konflikte olukord, siis see laastab ettevõtet (dtl 197).
14.Hageja leidis seevastu, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine, kuna väidetav tööülesande rikkumine ei ole aluseks katseajal töölepingu lõpetamisel ja töölepingu ülesütlemise põhjused ei ole tõendatud. Näituse kutse täitmine lasus ettevõtte sekretäril, kuid vastav ülesanne anti seekord hagejale. Vastava tööülesande täitmine ei kuulunud hageja töökohustuste hulka ja kostja ei juhendanud selles hagejat. 02.09.2022 ülikooli avaaktusele mineku osas andis hagejale loa kostja esindaja Y. 05.09.2022 õppepuhkuse avaldusele Y ei vastanud, millest hageja järeldas, et õppepuhkuse avaldus on rahuldatud. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles konflikt väljendus ja milliste töötajatega konflikt hagejal esines ning millal algas ja kui kaua konflikt kestis. Kostja viitas juhtkonna korralduste täitmise korrale, kuid ei ole näidanud, millise korraga on tegemist ja kas hagejale oli seda korda tutvustatud. Võib vaid oletada, et kostja ei olnud mõne korralduse täitmisega rahul, kuid kostja ei ole teates märkinud, mis korraldusega tegemist on. Samuti jäi ebaselgeks, kas see korraldus oli seaduslik ja kas see kuulus hageja kohustuste hulka. X andis 21.09.2023 kohtuistungil järgmisi ütlusi: Kui hageja teist korda kirjutas õppepuhkuse avalduse, siis järgneval päeval läks ta direktori kabinetti ja viimane andis talle töölepingu ülesütlemise dokumendi. Hageja küsis teates kirjas olnud kahe punkti kohta selgitusi, mille osas direktor selgitas, et esimese punktiga seonduvalt olevat hageja konfliktne inimene. Hageja kinnitas, et nädal enne seda oli konfliktne olukord kommertsdirektoriga Qga, kuid hageja ise seda konfliktseks olukorraks ei pidanud (dtl 198). Tegemist oli tavalise töö olukorraga, mida võinuks lahendada, mida kinnitas ka direktor, teiste ettevõtte töötajatega konflikte ei olnud (dtl 199). Hageja andis omapoolse seisukoha ja selgitas toimunut. Kommertsdirektor palus hagejal tellida Saksamaale näituse pileti, süsteem ei lubanud registreerida piletit teise isiku nimele ja kui selgus, et pilet oli vormistatud valele nimele, siis võttis hageja ühendust näituse korraldajatega, et teada saada, kuid probleem saaks lahendatud. Organisaator vastas, et kuna voucher on kasutatud, siis seda korduvalt enam kasutada ei saa. Oli olemas kaks väljapääsu, kas kasutada teist voucherit ja siis registreerida Q nimele või siis osta pilet raha eest ja pangakaardi andmed sisestada. Pärast seda, kui hageja ütles välja lahendamise variandid, siis vastas Q sellele mõnitava tooniga. Kommertsdirektori hääletoon kõlas hagejale ebaeetiliselt. Ja sel põhjusel
pöördus hageja direktori poole kirjaga (dtl 198). Töölepingu teate punktis 2 toodu (so enda tõlgendus tööajakavast ja juhtkonna korralduste täitmise korrast ) osas märkis hageja, et kui ta sai augustis TalTechist 02.09 toimuva avaaktuse kutse, siis ta teatas sellest Yt augustis (täpset kuupäeva ei oska öelda) suuliselt. 02.09 ei teatanud töölt äraminekust kellelegi, ei arvanud, et sellest võib probleem tekkida, kuna see oli varem kokku lepitud (dtl 199). Hageja selgitas, et tema tööülesanneteks oli kaks korda päevas riigihangete registri kontrollimine, pidi otsima ettevõttele sobivaid konkursse ja selle leidmisel pidi edastama teabe juhtkonnale ja konkursil osalemiseks dokumentatsiooni ettevalmistamine ning registrisse ülespanek. Lisaks eeltoodule oli tööülesanneteks posti vastuvõtmine, e-postile ja telefonikõnedele vastamine. Pretensioon esines töö osas üksnes valesti tellitud pileti osas (dtl 200). Pileti tellimistega tegeles Z, kes oli sel hetkel puhkusel välismaal ja seetõttu paluti seda teha hagejal. Esimesel korral aitas pileti tellimust teha C ja hageja kordas, et näitus toimus Saksamaal, veebisait ja platvorm, kus pileteid tuli tellida oli hoopis teistsugune. Sealne platvorm lubas tellida pileti teise isiku nimel, see platvorm, kust hageja pileti tellis ei võimaldanud seda teha. Hageja eelnevalt sellest teada ei saanud. Sai sellest teada, kui sai pileti oma nimele. Ql oli hageja viimasel tööpäeval konflikt ka teise töötaja Zga, kes ka vallandati. Z kinnitas samuti, et tal olid Qga pingelised suhted (dtl 200).
15.TLS § 101 lg 1 järgi rakendub töötajale tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 96 sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, mida on kostja järginud. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda (Riigikohtu 11.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12; 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199, p 11). Ka on Riigikohus 01.11.2017 tsiviilasjas nr 216-9199 p 11 selgitanud, et: „ Tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise korral katseajal (TLS § 86 lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4). Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi või tööandja majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg-te 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele)“. Seega, TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Katseaja eesmärgist lähtuvalt tuleb hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Seega lasus kostjal tõendamiskoormis, mis puudutab seda, et töölepingu ülesütlemine hagejaga oli kooskõlas katseaja eesmärgiga.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus tööleping katseajal erakorraliselt üles öelda. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas ülesütlemine on kehtiv. Seega järgnevalt kontrollib kohus, kas tööleping on materiaalõiguslikult erakorraliselt üles öeldud kooskõlas TLS § 86 lg 1 sätestatuga või on tööleping üles öeldud põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4) ning kas kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvad põhjused on TsMS § 230
lg 1 kohaselt tõendatud. Kohus on seisukohal, et 28.09.2022 ülesütlemise teates toodud mõjuvaid põhjuseid ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostja seadusliku esindaja Yi vande all antud ütlustega tõendatud. Y ei osanud 21.09.2023 toimunud kohtuistungil välja tuua dateeritult detailseid episoode, millest saanuks järeldada hageja oskamatust kollektiivis töötamise osas ja et hagejal oleks olnud mitmeid konfliktseid suhteid kaastöötajatega (sh alatasa vaidles vahetu juhiga, sh millal ja millistel asjaoludel, on teadmata). Subjektiivsete ja abstraktsete arvamuste pinnalt, et hageja iseloomu, usaldamatuse ja väidetavalt ettevõttes pingelise ja ebamugava õhkkonna/olukorra tekitamise tõttu ei ole alust tööleping lõpetada. Asjaolusid kordamata ei ole asjas vaidlust selles, et hageja ei saanud hakkama näituse kutse täitmisega (tööülesandega, mis oli tegelikkuses ettevõtte sekretäri tööülesandeks, kes viibis puhkusel) ning sellega kaasnes hagejal kommertsdirektoriga Qga konflikt. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et töölepingust (hageja oli töölepingu p 2.1 kohaselt võetud tööle xxx xxxna, mis vastab hageja 21.09.2023 kohtuistungil antud ütlustega, so tööülesannete kirjeldusega ning ükski muu asjas esitatud dokumentaalne tõend vastupidist ei tõenda) tulenevalt ei olnud vastava tööülesande täitmine hageja töökohustuseks. Kostja poolt sellise korralduse (tööülesande) hagejale täitmiseks andmine oli vastuolus TLS § 17 lg-s 1 (tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega) tooduga. Olenemata eeltoodust ja hageja enda heausksest tahtest ülesande täitmise (sellega kaasnevalt katseaja läbimisega seonduvalt) osas, ei ole kostja TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt hagejat ka ülesande täitmisel ühelgi viisil juhendanud, arvestades siinjuures, et tegemist oli katseajal, so vähest aega tööl olnud töötajaga. Väide, et hageja oleks soovinud ise näitusel osaleda ei ole asjas tõendamist leidnud ning hagejale seeläbi omistatud käitumisviisi ei ole kohus asjas tuvastanud. Kohus on seisukohal, et eelnevalt viidatud tööülesande mittenõuetekohane täitmine ei näita katseaja eesmärgi mittetäitmist ja seega on tööleping sel põhjusel erakorraliselt ülesöeldud vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4). Tallinna Tehnikaülikooli 05.09.2022 tõendi nr 1488 kohaselt õpib hageja alates 10.08.2022 täiskoormusega Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskõrgharidusõppes inseneriteaduskonna telemaatika ja arukate süsteemide (kood 175357) õppekaval, nominaalseks õppeajaks on 3,5 aastat (dtl 43). Ühegi asjas esitatud tõendiga ei ole hageja tõendanud, et hagejal oli 02.09.2022 ülikooli avaaktusele minekuks kostja nõusolek või hageja väitel sellekohane suuline kokkulepe olemas ning et tal esinesid 02.09.2022 tervislikud alused töölt puudumiseks. Töövõimetuslehtede väljavõttest (dtl 73) nähtuvalt oli hageja haiguslehel perioodidel 07.09.2022-16.09.2022 ja 29.09.2022 kuni 13.10.2022. Õppepuhkuse avalduse (so 05.09.2022-06.09.2022 õppepuhkusele minekuks) on hageja kostjale edastanud 05.09.2022 e-kirjaga (dtl 62; dtl 72), kuid õppepuhkust kostja ei aktsepteerinud. Täheldavalt soovis hageja õppepuhkust samast päevast, mil esitas kostjale avalduse õppepuhkuse saamiseks. Hageja eiras Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 13 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt pidanuks hageja õppepuhkuse kasutamisest teatama kostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette. Asjaolu, et kostja hageja õppepuhkuse avaldusele e-kirja teel ei vastanud, ei tähenda, et hagejal olnuks õigustatud ootus saada õppepuhkust avalduse esitamisest ilma etteteatamistähtajata. Eeltoodust järelduvalt ei olnud hagejal 02.09.2022, 05.09 ja 06.09.2022 töölt puudumiseks aluseid. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole töölt puudumise osas TLS § 88 lg 3 kohaselt hoiatusi teinud, mistõttu ei olnuks ka TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töölepingu lõpetamine põhjendatud. Relevantseks on see, et hageja töölt puudumised ei kvalifitseeru asjaoluks, mis näitaks suutmatust tööga toime tulla. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa töölepingut TLS § 86 lg 1 mõistes üles öelda. Töölt omavoliliselt puudumise näol on tegemist selgelt töölepingu rikkumisega, kuid sellisel juhul oli kostjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi, järgides TLS § 97 ettenähtud etteteatamistähtaega. Osundavalt jäi hageja asjas selle juurde, et tööleping lõpetati TLS § 86 lg 1 alusel ja 28.09.2022 töölepingu ülesütlemise teates toodud
põhjendustel. Kuna töölt puudumised ei ole TLS § 86 lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, siis ei ole vastaval põhjusel töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 1 kohaselt põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et 28.09.2022 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine.
17.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus on eeltoodud põhjendustele tuginevalt asunud seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud ega seaduslik ning töölepingu lõpetamine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Juhindudes TLS §-st 96 (kostja on järginud etteteatamistähtaega, so 15 kpv) ja TLS § 107 lgst 2 tuleb tööleping nr 47 lugeda lõppenuks 13.10.2022.
18.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus on seisukohal, et antud sättes toodut tuleb kohaldada ka antud asja lahendamisel, olenemata sellest, et säte hakkas kehtima alates 17.03.2023. Seega TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue ei ole lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja VÕS-i 7. peatüki sätteid ei kohaldata. Kohus võtab hüvitise väljamõistmisel arvesse, et tegemist oli lühikese töösuhtega, poolte käitumist töösuhtes, hageja töölt puudumisi, kostja poolt ebaseaduslikult töölepingu ülesütlemist ja leiab, et mõistlik, proportsionaalne, põhjendatud ja õiglane hüvitis on 500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 500 eurot (brutos). Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ja tuvastab, et poolte vahel 21.07.2022 sõlmitud töölepingu nr 47 erakorraline ülesütlemine on tühine, loeb TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõppenuks 13.10.2022 ning mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 500 eurot (brutos).
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.