U. M. (M.) hagi A. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2022/1299 Menetlusosalised ja nende Hageja: U. M. (XXX, XXX), lepinguline esindaja nimi (e-post) Kostja: A. L. (XXX, XXX), lepinguline esindaja nimi (e-post) esindajad Kohtuasi
3.Tunnistada täitemenetlus nr 195/2022/1299 lubamatuks hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mis on kinnitatud Harju maakohtu 19.11. 2021 määrusega, punktide 1.1.1.1.1; 1.1.1.1.2; 1.1.1.1.3; 1.1.1.1.4; 1.1.1.1.5; 1.1.1.1.7; 1.1.1.1.11; 1.1.1.1.12 ja 1.1.2.1.1; 1.1.2.1.2; 1.1.2.1.3.; 1.1.2.1.4; 1.1.2.1.5.; 1.1.2.1.4.1; 1.1.2.1.7; 1.1.5 ja punkti
1.1.7.osas niivõrd, kui see puudutab eelnimetatud puntides (resolutsiooni p 3) märgitud tööde vastuvõtmist.
4.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 18.10.2022 hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 195/2022/1299. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.U. M. (edaspidi: hageja) esitas hagi A. L. (edaspidi: kostja) vastu, milles palus tunnistada täitemenetlus nr 195/2022/1299 lubamatuks ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tsiviilasjas nr 2-XXX kompromissi (edaspidi: kompromiss), mille Harju Maakohus oma 19.11.2021.a määrusega kinnitas. Hageja teostas kompromissis märgitud tööd. Ehitusjärelevalve teostaja esitas 29.06.2022.a puuduste nimekirja, millega hageja ei nõustunud. Hageja hinnangul üritab kostja kompromissi hulka lisada ka töid, mida pole kompromissis kokkulepitud. Tallinna kohtutäitur K. L. esitas 10.08.2022.a täitmisteate, millega kohustas hagejal puudused kõrvaldada. Kohtutäitur andis täitmiseks koos lisaajaga tähtaja 22.09.2022.a. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus on alusetu, kuna kompromissikohaselt on kõik seal märgitud tööd tehtud. Ehitusjärelevalve on välja toonud järgmised puudused:
1.Saunas tehtud tööd ei vasta määruse tingimustele, ei ole valmis või kvaliteetsed.
1.1.Sauna lava on kasutamisel omanikule ohtlik, sest kaks alumist astet ei ole ohutult kasutatavad ning lava piirdeliistud on kinni kruvitud ja puudub juurdepääs lavaaluse ja boilerile. Kerisepoolne aste ei ole liigse pingutuseta lava alla lükatav; alumisel astmel puudub külgedel laudis; puidupinnad on puidukaitsevahendiga töötlemata.
1.2.Varasemalt viimistletud seina ja uue krohvitud seina tasapind on lavapoolses küljes erineva visuaalse väljanägemisega, seina vuuk on töötlemata; uute krohvitud seinte ja põranda vahe on viimistlemata.
1.3.Leiliruumi valgusti on paigaldatud seinale seinast eemale ja viltu.
1.4.Saunaahju kohale kinnitatud tsementkiudplaat on paigaldatud lohakalt, kasutatud on erinevaid kruvisid ja kruvi pead on keeratud plaadi pinnas erinevale sügavusele; laelaudise, tsementkiudplaadi ja liistu vahel on vahe; lagi on SUPI-ga viimistlemata.
1.5.Leiliruumis on põrandale paigutatud lahtised kivivilla ribad, mis ei ole viimistlusega kaetud. Põranda ja seina vahe ei ole silikoonitud.
2.Varjualuses tehtud tööd
2.1.Plaatvundamendi pealispinnas on praod; betooni on sattunud prahti; näha tuuleringid betooni lisatud plastikkiu ümber; plastikkiud turritavad põrandast välja. Betooni valu ei ulatu maapinnani ja selles on augud.
2.2.Kapi ustel kinnitamata piidad; uste sees puuduvad diagonaalid.
3.Tööd on nõuetekohaselt tellijale üle andmata, tööde üleandmise akti ei ole koostatud.
4.Töömaa on koristamata.
5.Puudutavad kaetud tööde aktid ja need on omanikujärelevalvega kooskõlastamata.
6.Omanikujärelevalvele ei ole esitatud kasutatud materjalide ja ehitustoodete kohta sertifikaate ega tootekirjeldusi. Hageja ei nõustu kostja ehitusjärelevalve etteheidetega. Kõik tööd on tehtud vastavuses kompromissi tingimustega, dokumentatsioon on kostjale või omanikujärelevalvele üle antud.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on võetud kohtu menetlusse ebaõigesti.
4.Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole siiani täitnud 19.11.2021.a. kohtumäärusest tulenevat peamist kohustust, punktides 1.1.1.1. ja 1.1.2.1. nimetatud parandustöid. Ta alustas küll töödega, kuid tema tehtud tööd ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Tööd on lõpetamata.
5.Hagi tuleb jätta rahuldamata. Tööde vastuvõtmine on aktiga vormistamata, kaetud tööde akti saadeti kooskõlastamiseks alles 27.06.2022 pärast tööde sulgemist. Tööde kompromissi tingimustele hindamise ainuõigus on kostja inseneril. Hagiga ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ehk muuta kompromissi tingimusi, seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 aluse. Kohus ei saa hagi lahendades muuta 19.11.2021.a. kohtumäärust ja vabastada hagejat määruse punktis 1.1.5. kaetud tööde ettenäitamise kohustusest ega punktis 1.1.7. sätestatud tööde üleandmise kohustusest. Määruse punkt 1.1.1.8. pani hagejale kohustuse ehitada sauna uus lava termo-töödeldud haavalauast. Hageja tegi olemas olnud lava alumise astme ümber. Selle tulemusel muutus saunalava konstruktsioon kasutajale ohtlikuks. Saunalava pole lihtsalt lahti käiv, lava kerisepoolne jalatugi või pink ei ole tervikuna lava alla liigutatav. Lava on piirdeliistudega kinni kruvitud. Alumisel astmel puudub laudis ja vana lava ümberehitusel lõigatud pinnad on puidukaitsevahendiga töötlemata. Lava asub kerisahjule lähemal kui 500 mm, mis ei vasta paigaldusjuhendile ja tuleohutusnõudetele. Varasemalt viimistletud seina ja uue krohvitud seina tasapind on lavapoolses küljes erinev, mis tähendab, et tehtud tööl on visuaalne defekt, mis ei vasta heale ehitustavale. Varasema seina ja uue krohvitud seina vuuk lavapoolses küljes, mida ehitaja pidi omanikujärelevalve juhise järgi pragunemise vältimiseks töötlema, on tegemata. Uute krohvitud seinte ja põranda vahe on viimistlemata, mis tähendab, et niiskus pääseb põranda ja seina vahele. Leiliruumi valgusti on paigaldatud seinale seinast eemale ja viltu nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Valgusti on valesti paigaldamise tõttu tõenäoliselt rikutud, kuna valgusti ei ole kinnitatud seina külge selleks ette nähtud valgusti kinnitustega, vaid kruvi on puuritud valgustist läbi. Hageja võttis selle valgusti 2022. suvel parandustöid tehes, tsementplaadi lakke ja seina panemiseks maha ja pannes selle uuesti tagasi, laienes ka sellele tööle p.1.1.1.3. valminud töö kvaliteedinõue, sõltumata sellest, kuidas see lamp oli seinal enne parandustöid. Saunaahju kohale lakke kinnitatud tsementkiudplaat on paigaldatud lohakalt ja ebakorrektselt, kasutatud on erinevate kruvipeadega kruve. Samuti on kruvi pead keeratud plaadi pinnas erinevale sügavusele, mõni kruvi allapoole plaadi pinda, mõni on jäetud paar millimeetrit ehk osa kruvi peast välja ehk plaati sisse süvendamata. Veeaur pääseb lae vahele ning lisaks on see visuaalne defekt, Ära lõigatud puidust laelaudise laudade otsad, ääred ja lagi on saunakaitsevahendiga viimistlemata. Hageja on lakke tsementplaadi paigaldamiseks lae laudist saagides kahjustanud nii lae- kui seinalaudist – neis on sae jäljed ja täkked. Leiliruumi kerisepoolses küljes on arusaamatutel põhjustel seina äärde põrandale paigutatud lahtised kivivilla ribad, mis tulnuks viimistlusmaterjaliga katta. Vuugid põranda ja seinte vahel pole silikoonitud või muul viisil lõpuni viimistletud, mille tõttu pääseb niiskus põranda ning seina vahele. Varjualuses tehtud tööd ei vasta määruse tingimustele, ei ole valmis ega kvaliteetsed.
Plaatvundamendi pealispinnas on liiga palju pragusid. Pragunemise põhjuseks võib olla betoneerimistöö järelhoolduse puudumine. Betooni pealispinnal on prahti, mis halvendab põranda kvaliteeti. Plastikkiud turritavad põrandast välja, mis on inetu. Vundamendi välimiste servade betoon on jäänud valamisel maapinnani tihendamata, servad on krohvitud lohakalt. Plaatvundamendi servad hakkavad neist kohtadest temperatuuri kõikumise ja niiskuse tõttu peagi lagunema. Hageja pidanuks plaatvundamendi püsimise eesmärgil põranda servad krohvima maapinnani, vajadusel selleks isegi ise pinnast eemaldades. Põrand on vaja ebakvaliteetse töö tõttu täiendava materjaliga katta. Kapi ustel on puudulikud piidad, uksed korralikult kinnitamata. Kapi ustel ei ole sees diagonaale, mis hoiaks ära uste avaneva serva ära vajumise. Hageja lahkus 08.06.2022.a. töömaalt jättes töömaa nii saunas kui varjualuses koristamata. Hageja saatis insenerile kooskõlastamiseks enda koostatud kaetud tööde aktid alles 27.juunil 2022.a. Hageja ei kutsunud inseneri tööde sulgemise juurde, nagu määruse p.1.1.5. teda kohustas. Samuti ei saatnud insenerile fotosid kaetud töödest nende seisundis enne sulgemist. Hageja ei esitanud omanikujärelevalve insenerile enne materjali kasutamist tootekirjeldusi või sertifikaate. Hageja jättis betooni sertifikaadi töömaale kostjale kättesaadavasse kohta. Sauna aurutõkkepaberi sertifikaati ei olnud hageja enne hagi esitamist kostjale esitanud. Sauna soojustamiseks kasutatud soojustusvilla, tsementplaadi ja krohvisegu sertifikaate ei ole hageja siiani esitanud. Töö on üle andmata, sest selle kohta ei ole koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja ei ole ka omalt poolt töid üleandmiseks esitanud. Menetluse käik
6.Kostja tegi taotluse 14.11.2022 kohtuistungil hagi menetlusse võtmisest keelduda või alternatiivselt hagi läbivaatamata jätta perspektiivituse tõttu. Hageja tegi 14.11.2022 kohtuistungil suulise taotluse ekspertiisi määramiseks ja kohus selgitas eelmenetluses 04.01.2023 kirjaga pooltele ekspertiisi läbiviimist ning küsis ekspertidelt seisukohta ekspertiisi maksumuse kohta. Kohus kohustas hagejat tasuma 13.01.2023 ekspertiisi ettemaksu, millest hageja keeldus. Kohus tegi 13.06.2023 määruse, milles keeldus ekspertiis tegemisest ning tegi pooltel ettepaneku ehitustööde puuduste osas kuulata tunnistajana üle Rein S.. Kohus pidas asjas 16.10.2023 kohtuistungi. Kohtu põhjendused
7.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas 2-20-5279 kompromissi, mille kohus kinnitas 19.11.2021 määrusega (tl 6-8). Kompromissi kohaselt pidi hageja teostama omal kulul kostjale kuuluval „X“ kinnistul (registriosa XXX) ehitustöid. Hageja asus kompromissis kokkulepitud töid teostama. Pooled leppisid kompromissi kokku, et tööde kvaliteeti ja kompromissi täitmist hindab ehitusinsener R. S.. Kostja esitas R. S. poolt koostatud 29.06.2022 arvamuses (tl 9, edaspidi : arvamus) ja 13.07.2022 e-kirjas (tl 24-24, edaspidi: e-kiri) hagejale töödes esinevate puuduste nimekirja ning 30.06.2022 kompromissi täitmise nõude (tl 11). Kohtutäitur K. L. alustas 10.08.2022 täitemenetlust, täiteasi 195/2022/1299 (tl 10).
9.Poolte vahel on vaidlus kompromissi täitmise osas, seega tuleb välja selgitada, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on kompromissis kokku lepitud tööd teostatud ning muud kompromissis kokku lepitud kohustused täidetud.
10.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtu hinnangul on hagejal kohustus tõendad, et ta on kompromissis kokku lepitud tööd teostanud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tavapäraselt hinnatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul seda, kas hageja on oma kohustuse täitnud ning kohus annab hinnangu, kas täitmine on toimunud või mitte, lähtudes kohtulahendi resolutsioonis välja toodud kohustustest. Üldjuhul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine nn terviklik nõu, mis tähendab, et kohus otsustab, kas sundtäitmine on lubatav või mitte. Osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on harv. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul vaidluse lahendamiseks hinnata siiski kõikide kompromissis kokkulepitud tööde ja tegevuste täitmist eraldi, sest vastasel juhul võib sundtäitmise küsimus tõusetuda uuesti. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus saab lähtuda sundtäitmise lubamatuse hindamisel kompromissi tekstist st resolutsioonist. Olukorras, kus pooled on kompromissis kokkulepitut oma tegevusega kompromissi täitmise käigus muutunud, ei ole kohtul võimalik poolte vahelist konflikti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses lahendada.
11.Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss nägi ette ehitustööde teostamist, seega tuleb lähtuda tööde valmiduses hindamisel VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1-5 kriteeriumitest. Töö peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga, sellel peavad olema kokkulepitud omadused, töö juurde kuuluvad dokumendid vastavad lepingutingimustele, töö peab vastama otstarbele. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui need tulenevad tellija juhistest, tema poolt hangitud materjalist või kolmanda isiku eeltöödest. Töö vastuvõtmist puudutavas osas tuleb lähtuda samuti töövõtulepingu regulatsioonist, seega VÕS § 638 sätetest, mille järgi tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui see on kokku lepitud. 12 TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Pooled on kompromissi p 1.1.1.3 ja p 1.1.2.3. kokku leppinud, et ehituskvaliteeti hindab R. S.. Kostja alustas täitemenetlust R. S. poolt 29.06.2022 koostatud arvamuses ja 13.07.2022 kostja poolt hagejale saadetud e-kirjas nimetatud töö puuduste tõttu. Koos R. S. poolt kohtuistungil antud ütlustega on nimetatud tõendid koos kostja poolt kohtule esitatud fotodega ehituskvaliteedi hindamise aluseks. Kohus pakkus menetluse käigus välja võimaluse läbi viia ekspertiis, kuid pooled ekspertiisi tegemist lõppastmes ei soovinud. Arvamus on koostatud kompromissi kokku lepitud asjatundja poolt, seega on pooled kokku leppinud tõendi osas ning tõend vastab poolte poolt kokkulepitud tõendile. Kohtule tõendina esitatud e-kirjas toodud tööde puhul on tegemist kostja poolt esitatud nõudmistega, kuid e-kirjast ei nähtu, et nende e-kirjas mainitud tööde kvaliteeti, mis ei kattu arvamuses esitatud töödega, oleks hinnanud R. S.. E-kirjas mainitud tööde osas andis R. S. ütluseid kohtuistungil. R. S. selgitas kohtuistungil, et ta hindas tööde ehituskvaliteeti, kuid mitte seda, kas vaidlusalused tööd on ka kompromissis kokku lepitud. Järelikult saab R. S. ütluseid kasutada vaid ehitustööde kvaliteedi hindamisel. Kohtu arvates on asjaolu, kas mingi töö oli või ei olnud kompromissis kokku lepitud või kas kokkulepet on muudetud, õiguslik küsimus, millele peab vastuse andma kohus, mitte asjatundja.
13.Järgnevalt hindab kohus esitatud tõendite alusel, kas ja millises ulatuse olid kompromissis kokku lepitud tööd teostatud, st kas kõik kostja poolt nõutavad tööd on üldse kompromissis kokku lepitud, kas ja millise ulatuses need on valmis ja milline on nende kvaliteet.
13.1.Hagejal oli kohustus vana saunalava koos karkassiga eemaldada (kompromissi p. 1.1.1.1.1.). Hageja väitel muutsid pooled kompromissi ning leppisid kokku, et saunalava tuleb ümber ehitada, mitte eemaldada. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole arvamuses esitanud vastuväidet sellele, et saunalava ei ole eemaldatud, vaid viitab üksnes lava ehituslikele puudustele. R. S. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt arutati võimalikke muudatusi saunalava konstruktsioonis, kuid ei tõusetunud puudusena küsimus, kas saunalava oleks tulnud tervikuna välja vahetada. Kohtu hinnangul on kostja leppinud kompromissi täitmise käigus asjaoluga, et saunalava ehitatakse ümber. Järelikult ei ole vana saunalava eemaldamise nõue enam sundtäidetav. 13.2.Hagejal oli kohustus kerise ja ukse vahelt ning kerise ja lava vahelt, laudise osaliselt eemaldada kuni laeni, et seina alles jääva laudise ja kerise vahekauguseks jääb 500 mm (kompromissi p 1.1.1.1.2.). Kohtule esitatud fotodest (tl 40-41, 43, 45, 54) ning R. S. ütlustest nähtub, et laudis on eemaldatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et laudise kaugus kerisest oleks vähem, kui 500 mm. Järelikult ei ole laudise eemaldamise nõue enam sundtäidetav.
13.3.Hagejal oli kohustus paigaldada kerisahi leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt tootja paigaldusjuhendile eelmisest asukohast 50-100 mm senise lava asukoha suunas (kompromissi p 1.1.1.1.3.). R. S. ütlustest selgub, et kerisahi on paigaldatud ja selle paigaldamisele pretensioone ei ole. Kostja on üksnes ette heitnud villaribade asetsemist põrandal. Hageja väitel on tegemist kerisahju kütteosa isolatsiooniga, sest kütteosa on viidud läbi seina, sest ahjusuu asub teises ruumis. Asjaolu, et kerisahju ja lava vahel on vahekaugus väiksem, kui 500 mm, ei ole mitte kerisahju paigaldamise probleem, vaid saunalava asukoha probleem. Järelikult ei ole kerisahju paigaldamise nõue enam sundtäidetav. 13.4.Hagejal oli kohustus kahele seinale eemaldatud laudise ulatuses tulekindlast plaadist (tsementkiudplaadist) soojaisolatsiooni paigaldamine, seina plaatimine ja plaaditud seinte vuukimine (kompromissi p 1.1.1.1.4. ja p 1.1.1.1.5.). Arvamuses ega e-kirjas soojaisolatsiooni mainitud ei ole, samuti R. S. ütlustest selgub, et soojaisolatsiooni paigaldamise osas pretensioone ei ole. Kohtuistungil selgus fotodelt, et plaatimise asemel on seinad krohvitud (tl 114-16). Kohus järeldab sellest, et pooled muutsid kompromissis kokkulepitud viimistlust. Järelikult ei ole krohvitud seina osas võimalik sundtäitmist nõuda, sest sellist punkti kompromissis kokku ei lepitud ja krohvitud pinna viimistluse osas ei ole kompromiss sundtäidetav.
13.5.Hagejal oli kohustus leiliruumi ukse kohal seinal asuva valgustuse ümberpaigutamine vastavalt ehitusjärelevalve juhisele (kompromissi p 1.1.1.1.6.). Kohtule ei ole esitatud ehitusjärelevalve juhiseid, mis oleks antud hagejale enne valgusti paigaldust. Tunnistaja R. S. ütluste kohaselt temaga ehitustööde tegemise käigus ei konsulteeritud. Ta teostas vaid ülevaatuse. Fotodelt (tl 119-120) nähtub, et valgusti on paigaldatud lae suhtes viltu ning valgusti korpusest on kruvi läbi kruvitud. Tunnistaja ütluste ja arvamuse kohaselt on kruvi korpusest läbi kruvimisega rikutud valgusti niiskuskindlus ning see ei ole sauna valgusti puhul lubatud. Kohus järeldab sellest, et valgusti ei ole paigaldatud ehitusjärelevalve juhiste järgi, olgugi, et neid ei eelnevalt ei antud, ja selles osas on kompromiss sundtäidetav.
13.6.Hagejal oli kohustus ehitada saunalava karkass termo-töödeldud materjalist sarnaselt olemasoleva saunalava mahule (kompromissi p 1.1.1.1.7.). Arvamuses ega e-kirjas ei ole mainitud karkassi probleeme, samuti R. S. ütlustest selgub, et karkassi osas pretensioone ei ole. Järelikult ei ole saunalava karkassi püstitamise osas nõue enam sundtäidetav.
13.7.Hagejal oli kohustus ehitada lahtikäiv saunalava termo-töödeldud haavalauast. Lava kerisepoolses osa jalatugi pidi olema liigutatav ja saunalava alla nihutatav, et oleks tagatud
tuleohutuse nõuete täitmine (kompromissi p 1.1.1.1.8.). Arvamuses ja R. S. ütlustest selgub, et saunalava aste kõikus. Liigutatav aste ei mahtunud täielikult saunalava alla, mis nähtub fotolt (tl 113), ja selle kaugus kerisest oli tuleohutusnõuetest väiksem. R. S. ütlustest lähtuvalt peab keris olema vähemalt 500 mm kaugusel tuleohtlikust materjalist. Olgugi, et tunnistaja ei osanud öelda, millisest standardist see tuleb, ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja sellekohastes teadmistes. Kohtu hinnangul ei ole arvamuses antud hinnang astme ohtlikkusele selge ja tunnistaja ütlusest ei saa tõsikindlalt järeldada, et saunalava alumise astme kõikumine oli sedavõrd eluohtlik, et pidada tööd lepingule mittevastavaks. Järelikult ei ole selles osas kompromiss sundtäidetav. Samas on võimalik fotost järeldada, et sauna alumine aste ei mahu saunalava alla ja järelikult on selles osas kompromiss sundtäidetav. Vaidlust ei ole, et saunalava ei ole lahtikäiv ning saunalava serv on kerisahjule lähemal, kui 500 mm. Hageja väitel on võimalik lava avada, kui piirdeliist eemaldada. Kohtu hinnangul ei vasta selline võimalus kompromissi tingimustele, sest kompromissi p 1.1.1.3. järgi peab saunalava olema kergesti lahtikäiv, istmepind ja jalatugi ülestõstetav põranda ja boileri puhastamiseks. Piirdeliistude eemaldamine igakordselt puhastustööde teostamiseks ei ole mõistetav kergesti lahtikäiva konstruktsioonina. Kompromissi täitmise käigus või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses ei ole hagejal võimalik muuta kompromissi tingimusi isegi, kui hageja välja pakutud konstruktsiooniline lahendus oleks sarnane või samaväärne kompromissis kokkulepituga. Järelikult on saunalava lahtikäimise ja saunalava ning kerisahju vahekauguse muutmise nõude osas kompromiss sundtäidetav.
13.8.Hagejal oli kohustus paigaldada leiliruumi puidust katte- ja nurgaliistud (kompromissi p 1.1.1.1.9.). Arvamuses ja R. S. ütlustest selgub, et saunalava piirdeliistud olid paigaldamata, mis on näha ka fotodelt (tl 112,113). Hageja on väitnud, et liistude paigaldamine saunalava alumisele astmele on kole või konstruktsiooniliselt ebamõistlik. Kompromissi täitmise käigus või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses ei ole hagejal võimalik muuta kompromissi tingimusi isegi, kui hageja välja pakutud konstruktsiooniline lahendus oleks parem, sarnane või samaväärne kompromissis kokkulepituga. Järelikult on leiliruumi puidust katte- ja nurgaliistude osas kompromiss sundtäidetav. 13.9.Hagejal oli kohustus katta puitmaterjal puidukaitsevahendiga (kompromissi p 1.1.1.1.10.). Arvamuses ja R. S. ütlustega on tõendatud, et saunalava astmeosa servad ei ole puidukaitsevahendiga töödeldud, mis nähtub ka fotodelt (tl 112,113). Samuti on tunnistaja ütluste ja arvamuse järgi ära lõigatud puidust laelaudise laudade otsad, ääred ja lagi on saunakaitsevahendiga viimistlemata. Hageja ei vaidle sellele ka otseselt vastu, kuid väidab, et see ei ole vajalik. Kompromissi täitmise käigus või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses ei ole hagejal võimalik muuta kompromissi tingimusi isegi, kui hageja välja pakutud konstruktsiooniline lahendus oleks parem, sarnane või samaväärne kompromissis kokkulepituga. Järelikult on leiliruumi puidust osade puidukaitsevahendiga katmise osas kompromiss sundtäidetav.
13.10.Pooled on kompromissi p 1.1.1.1.11 kokku leppinud, et hagejal on kohustus teha kõik muud ilmnevad ja kaasnevad tööd mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks. Niivõrd abstraktses määratluses on võimatu nõuda sundtäitmist. Igal juhul saavad olla sellised tööd tähtsusetut laadi. Arvamusest ja e-kirjas on kostja hagejale ette heitnud laelaudises olevaid täkkeid, pragusid seintes ja põrandal, kuid need ei ole kohtu hinnangul kaasnevad tööd vaid renoveerimistöödega kaasnev risk, et olemasolevad pinnad saavad kahjustada. Sellised kahjustused on küll esteetiliselt inetud, kuid täkete ja saagimisjälgede kõrvaldamise osas ei saa kostja nõuda sundtäitmist.
13.11.Kostja heidab hagejale ette, et kerisahju kohale on tsementkiudplaat paigaldatud ebakorrektselt. Arvamuse ja tunnistaja ütluste kohaselt oli plaadi paigaldamisel kasutatud erineva kruvipeaga kruvisid ning kruvid on plaadi sisse keeratud ebaühtlaselt, mis on näha ka fotodelt (tl
122-124). Samas ei ole pooled seda kompromissis kokku leppinud. Sellist tööd ei saa pidada kaasnevaks tööks, sest see ei ole väikesemahuline, lisandus vaid konkreetse funktsiooniga ehituskonstruktsioon. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul on tegemist esteetilise möödalaskmisega, mitte puuduliku tööga. Järelikult ei ole lae tsementkiudplaadi kruvide ühetaolisteks vahetamise ja korrektse sissekruvimise nõue sundtäidetav.
13.12.Hagejal oli kohustus eemaldada varjualuse vundamendilt lakikiht (kompromissi p 1.1.2.1.1.). Pooled ei vaidle selle üle, et lakikiht on eemaldatud. Järelikult ei ole lakikihi eemaldamise osas nõue enam sundtäidetav.
13.13.Hagejal oli kohustus kompromissi p 1.1.2.1.2. ja p 1.1.2.1.3. järgi tasandussegu ja betooni eemaldamine 5-25 mm sügavuselt ning aluspadja kruntimine vastavalt tasandussegu tootekirjelduses ettenähtud nakkedispersiooniga järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et betoonikiht on eemaldatud. Järelikult ei ole betoonikihi eemaldamise ja kruntimise osas nõue enam sundtäidetav.
13.14.Hagejal oli kompromissi p 1.1.2.1.4. järgi kohustus tasandada plaatvundament tasandusseguga Ceresit CN 83 või analoogse külmakindla tasandusseguga, et põrand oleks sile, välisservad ühel kõrgusel ning oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade suunas. Tasandussegu kihi paksus 5-25 mm. Pooled ei vaidle tasandussegu valiku ja tasandussegu paksuse üle. Kostja heidab hagejale ette, et plaatvundamendi pealispinnal on liiga palju pragusid. See seisukoht on väljendatud nii arvamuses kui ka tunnistaja ütlustest. Pragude olemasolu on tõendatud ka fotodega (tl 131-141). Kohtu hinnangul ei ole piisav kvaliteedi minetus tunnistaja hinnang „liiga palju pragusid“ ning väide, et vundamendi pealispinnal on betooni sees prahti. Vaidlust ei ole, et hageja on tööd teostanud ettenähtud materjalist ja kriteeriumite järgi, seega on kostjal kohustus tõendada, et pragude olemasolu on niivõrd suur puudus, et see õigustab sundtäitmist. Prahi olemasolu betooni sees on küll esteetiliselt sobimatu, kuid tõenditest ei nähtu, et see vundamendi kvaliteeti kahjustaks. Kostja on hagejale ette heitnud ka betoonpinnal asuvaid tuuleringe ehk lihvimise tagajärjel tekkinud mustrit ja betoonist välja turritavaid plastiku niite. Tunnistaja ei osanud kohtuistungil selgitada, millise standardi vastu sellise tööde teostamisega on eksitud vaid vastas üldsõnaliselt, et see ei vasta heale ehitustavale. Kohus möönab, et üldjuhul peavad ehitustööd olema teostatud tehniliselt korrektselt ja ka visuaalselt ilusti, kuid esteetika küsimused ei saa olla sundtäitmise aluseks. Kohtu hinnangul on tuuleringide puhul tegemist visuaalse minetusega. Järelikult ei ole betoonikihi valamise ja viimistluse osas nõue enam sundtäidetav.
13.15.Hagejal oli kohustus krohvida plaatvundamendi ääred (kompromissi p 1.1.2.1.5). Arvamuse ja tunnistaja ütluste kohaselt olid vundamendi ääred krohvitud ebakvaliteetselt. Kostja on nõudnud vundamendi äärte krohvimist maapinnani või vastavalt maapinna tõstmist. Tunnistaja sõnul ei tohi krohvitud äär ulatuda maapinnani. Fotodelt (tl 142-144) nähtub, et vundamendi ääretel on viimistlusmaterjal, kuid ääred ei ole sirged. Ääred ei ulatu maapinnani. Kohtu hinnangul on kostja oma nõudmises vastuoluline. Arvamuses on nõutud maapinna tõstmist krohvitud ääreni, samas tunnistaja kohtuisutungil väitis, et see ei ole vajalik. Maapinna tõstmise vajadust kompromiss ei sisalda, samuti ei ole kompromissi märgitud krohvitöö kriteeriume. Kohus möönab, et vundamendi äärte viimistlus ei ole esteetiline, kuid seda ei saa pidada ka selliseks puuduseks, mis õigustaks sundtäitmist. Järelikult ei ole vundamendi äärte krohvimise osas nõue enam sundtäidetav.
13.16.Kompromissi p 1.1.2.1.4. ja 1.1.2.1.4.1. on pooled kokku leppinud, et kui põranda parandustööde käigus põranda kõrgus muutub, kohustub hageja korrigeerima varjualuse kraanikausi ja panipaiga uksi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et põranda kõrgus muutus. Arvamuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et varjualuse uksed kiilusid kinni ning neil puudusid sisemised diagonaalid, mis hoiaksid uksi vajumast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varjualuse panipaiga uksi korrigeerinud. Ta väitis vaid kohtuistungil, et ei ole praktiline uste kõrgust ja suurust
korrigeerida, kui oli ebaselge, kas vundamendi peale tuleb veel põrandale ka viimistlusmaterjal. Hageja ei saa kompromissi tingimusi muuta, ka olukorras, kus see talle endale tundub mõistlik. Hageja oleks pidanud küsima juhiseid tellijalt, kui talle tööde teostamise käigus midagi arusaamatuks jäi. Hageja seda teinud ei ole. Järelikult on panipaiga uste korrigeerimise osas kompromiss sundtäidetav.
13.17.Kompromissi p 1.1.1.1.12 ja p 1.1.2.1.7. järgi oli hagejal kohustus teostada koristustööd. Pooled ei vaidle, et hageja lahkus töömaalt 08.06.2022. Hageja ei ole tõendanud, et teostas korrastustööd. Kostja väidab, et tegi need ise. Järelikult ei ole selles osas kompromiss sundtäidetav.
13.18.Hagejal oli kohustus kompromissi punkti 1.1.4. järgi esitada kostjale materjalide sertifikaadid. Kostja sõnul on hageja seda teinud osaliselt. Hageja ei ole tõendanud, et on esitanud selle kohustuse täitnud. Samas möönab kohus, et sellise kohustuse asendustäitmine ei ole võimalik, kuid hageja ei ole sundtäitmise võimatust tõendanud.
13.19.Kompromissi p 1.1.5. järgi oli hagejal kohustus koostada kaetud tööde aktid ja kaetud tööd enne sulgemist omanikujärelevalvele ette näidata, mida võis asendada fotode tegemisega. Arvamuses on kostja ette heitnud nii kaetud tööde aktide puudust, kui ka nende esitamata jätmist. Kohtuistungil möönis tunnistaja, et aktid esitati ja koostati tagant järgi. Kohtu hinnangul on kostja ise oma etteheidetes vastuoluline ning tegelikkuses on kompromissis kokku lepitud kohustus täidetud. Järelikult ei ole sundtäitmine selles osas võimalik.
13.20.Tööde vastuvõtmisakti osas märgib kohus, et kuna kohus tuvastas käesolevas otsuses tööde valmisolu või selle puudumise, ei ole vajalik ka tööde vastuvõtmise vormistamine eraldi aktiga ning selle osas tuleb ka tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
14.Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus töövõtjale on ebaselge täpne töö sisu, kavandatud tööd võiks või saaks teostada teistmoodi või teises järjekorras, on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik kohustatud küsima tellijalt juhiseid. Sama käib ka tellija omanikujärelevalvega suhtlemise kohta. Initsiatiiv suhtluseks peab tulema töövõtjalt. Samuti tuleb eeldada, et töövõtja oskab vormistada ka vajaminevaid dokumente, näiteks kaetud tööde akte, ja teab, millisel moel kaetud tööde teostamine ja vormistamine käib. Lihtsamalt öeldes oleks pidanud hageja ja kostja omavahel tööde teostamise osas pidevalt suhtlema ning töövõtja on üldjuhul kohustatud järgima tellija juhiseid, mitte tegema tööd nii, nagu talle sobiv, meeldiv või mõistlik tundub.
15.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsusega kõik lahendamata taotlused ja hagi tagamise küsimused. Kostja esitas oma vastuses hagi läbivaatamata jätmise taotluse, sest hagi on perspektiivitu, sest hagiga ei saa muuta kompromissi sisu. Kohus jätab hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata. Kohus on teinud asjas sisulise lahendi ja osaliselt hagi rahuldanud, seega on hagil perspektiivi.
16.Kohus tühistab hagi tagamise kohtotsuse jõustumisel, sest sundtäitmine on osaliselt põhjendatud. Samas märgib kohus, et pooltel on kõige mõistlikum lahendada omavaheline konflikt selliselt, et hageja tasub kostjale mõistliku kahjuhüvitise tegemata tööde eest ning sundtäitmine lõpetatakse. Tsiviilasja hinna määramine
17.TsMS § 132 lg 5 järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi mittevaraline nõue, mille hind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga .
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.