Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja avaldus võlgniku M R mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks ning Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks (täiteasi nr 195/2022/1309)
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinna kohtutäitur kohtutäituri abi Piret Altosaar
Kaja
Lilloja,
esindaja
Puudutatud isik I (võlgnik) M R (isikukood xxxx) Puudutatud isik II (sissenõudja) E R (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K-T R
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Kaja Lilloja avaldus.
2.Peatada M R mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxxx, välja antud xxxx, kehtiv kuni xxxx) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata M Rle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
Tunnistada M R Eesti kodaniku pass (dokumendi nr xxxx, välja antud xxxx, kehtiv kuni xxxx) kehtetuks. Dokument loetakse kehtetuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Keelata M Rle Eesti kodaniku passi andmine kuni kaheks aastaks.
6.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ning loa ja dokumendi kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ning loa ja dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise;
2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1775 lg 1).
7.Kohtumääruse jõustumisel on M R kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (liiklusseaduse § 127).
8.Määruse jõustumisel edastada käesolev kohtumäärus Transpordiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile.
9.Jätta menetlusosaliste menetluskulud M R kanda, kuid nende puudumisel jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Kohtutäitur Kaja Lilloja esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse võlgnik võlgniku M R mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks ning Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ja selle andmise keelamiseks seoses täiteasjaga nr 195/2022/1309. Avalduses taotleb kohtutäitur sissenõudja nõusolekut aluseks võttes TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnikult järgmiste õiguste peatamist või nende andmise keelamist ning tunnistada kehtetuks järgmised võlgniku dokumendid ning keelata nende andmise kuni kaheks aastaks: mootorsõiduki juhtimisõigus (võlgniku juhiluba nr xxxx on kehtivusajaga kuni xxxx); Eesti kodaniku pass.
2.Avalduse kohaselt on võlgniku M R suhtes on sissenõudja E R seadusliku esindaja K-T R avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 195/2022/1309. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohus 19.05.2022 kohtumäärus 2-22-113992 (jõustus 19.05.2022). Täitemenetluse 195/2022/1309 nõude sisuks on elatise võlgnevus ning avalduse kohaselt elatise võla suurus 13.06.2023 seisuga 2 943 eurot. Avalduse kohaselt on täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus võlgnikule kätte toimetatud 23.08.2022 posti teel tähitult väljastusteatega aadressil xxxx. Sissenõudja esitas 31.012023 kohtutäiturile avalduse, milles palus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus ja Eesti kodaniku pass seoses elatise mitte maksmise kohustusest. Sissenõudja kinnitas, et viimane makse on võlgniku poolt tehtud 29.08.2022 summas 113 eurot. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel ja hoiatuse sai võlgnik isiklikult kätte 05.03.2023. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kohtutäituri vahendusel kordagi vabatahtlikult elatist tasunud ning samuti ei ole elatise katteks raha laekunud arestimise tulemusena. Võlgnik ei ole peale hoiatuse kättesaamist kohtutäituriga ühendust võtnud ega andnud selgitusi elatise tasumata jätmise kohta.
Kohtutäitur toob välja, et võlgnik omab juhiluba nr xxxx kehtivusajaga kuni 29.11.2025 ning Eesti kodaniku passi kehtivusaeg kuni 25.04.2033. Kohtutäitur taotleb TMS § 1773 lg 1 alusel järgmiste õiguste peatamist või nende andmise keelamist ning tunnistada kehtetuks järgmised võlgniku dokumendid ning keelata nende andmise kuni kaheks aastaks: 1. mootorsõiduki juhtimisõigus; 2. Eesti kodaniku pass.
2.Võlgnik avaldas 28.06.2023 vastuses kohtule, et on vägagi teadlik oma võlgnevusest ja ei hoia sellest kõrvale. Võlgnik avaldas, et viimased 1,5 aastat on olnud majanduslikult väga rasked ja tal ei ole olnud võimalik elatisraha oma tütrele tasuda. Võlgnik avaldas, et näeb tütart umbes 1-2 korda nädalas ja tasub kõik "kulud" kui on temaga koos. Võlgnik palub kohtul mitte teostada tema juhilubade kehtivuse peatamist ja dokumentide kehtetuks tunnistamist, kuna vajab neid töö tegemiseks. Piirangute seadmisega muutub võlgnik täiesti maksevõimatuks. Samuti on võlgnik avaldanud, et on võimeline oma tütrele elatusraha maksma õigeaegselt alates järgmisest kuust (alates 15.07.2023) ning võlgnik lubas sõlmida ka kohtutäitur Kaja Lillojaga maksegraafiku võlgnevuse likvideerimiseks.
3.05.09.2023 tegi kohus päringu kohtutäiturile, milles palus informatsiooni, kas võlgnik on asunud võlgnevust likvideerima, kas võlgnik on sõlminud maaksegraafiku võlgnevuse tasumiseks ning kas võlgnik on alates 15.07.2023 alustanud elatise maksmisega.
4.Kohtutäitur teatas 15.09.2023 kohtule, et võlgnik M R ei ole 15.09.2023.a seisuga asunud elatist ega elatise võlga tasuma ega sõlminud elatise tasumise osas maksegraafikut.
5.15.09.2023 kohtukirjaga selgitas kohus võlgnikule vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses (TMS § 1774 lg 1), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1). Kohus selgitas, et hagita asja võib läbi vaadata kohtuistungit pidamata, v.a kui kohtuistungi pidamine on seadusega ettenähtud (TsMS § 477 lg 2) ning seadus ei kohusta kohut korraldama võlgniku õiguste piiramise asjas kohtuistungit. Seega vaatab kohus käesoleva tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Kohus selgitas võlgnikule TMS §-s 1772 ja §-s 1774 sätestatut ning määras võlgnikule tähtaja selgitada ja tõendada järgmist: tal on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus; tal on kas lühi- või pikemaajaline mõjuv põhjus elatise osaliselt või täielikult tasumata jätmiseks; õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine, dokumentide kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane; õiguste peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt tema ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustaks nende olukorda; kas ja kuidas õiguste peatamine, õiguste andmise keelamine, dokumendi kehtetuks tunnistamine ja selle andmise keelamine takistaks tal töö tegemist ja sissetuleku teenimist; mis elukutse võlgnikul on ja mis tööd ta teeb või millise töö otsimiseks või tegemiseks on tal vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus; kas võlgnik on suuteline/ei ole suuteline väljamõistetud elatist maksma; kas avalduse rahuldamine aitab kaasa elatise maksmisele; kui võlgnik on töötu, siis mida on ta teinud uue töö leidmiseks; võlgnikul on võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida tööd/tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat tööd/tasuvamat tööd vastu võtta. Harju Maakohtu 15.09.2023 kohtukiri on võlgnikule kättetoimetatud, kuid määratud tähtaja jooksul võlgnik kohtule selgitusi ega tõendeid ei ole esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud avalduse tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg-st 1 tulenevalt läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 kohaselt esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
9.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud nõuetekohaselt oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 195/2022/1309. Vaidlust ei ole ka selles, et täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohus 19.05.2022 kohtumäärus 2-22-113992 (jõustus 19.05.2022) ning 13.06.2023 seisuga oli elatise võlgnevuse suuruseks 2943 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sissenõudja on esitanud 31.01.2023 kohtutäiturile avalduse, milles palus seoses elatise mitte maksmisega peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus ja Eesti kodaniku pass ning kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud TMS § 1771 lõike 1 alusel ja võlgnik on hoiatuse kätte saanud. Asjas välja toodud seisukohtade pinnalt on võimalik järeldada, et vaidlust ei ole ka selles, et viimati tasus võlgnik elatist 29.08.2022 summas 113 eurot. Võlgnik on kohtule avaldanud, et ta on teadlik oma võlgnevusest ja ei hoia sellest kõrvale. Võlgnik avaldas, et viimased 1,5 aastat on olnud majanduslikult väga rasked ja tal ei ole olnud võimalik elatisraha tasuda. Võlgnik palus kohtul mitte teostada tema juhilubade kehtivuse peatamist ja dokumentide kehtetuks tunnistamist, kuna vajab neid töö tegemiseks. Piirangute seadmisega muutub võlgnik täiesti maksevõimatuks. Samuti on võlgnik avaldanud, et on võimeline oma tütrele elatusraha maksma õigeaegselt alates 15.07.2023 ning võlgnik lubas sõlmida ka kohtutäitur Kaja Lillojaga maksegraafiku võlgnevuse likvideerimiseks. Kohtutäitur kinnitas, et vaatamata võlgniku poolt kohtule avaldatust, ei ole võlgnik asunud võlgnevust likvideerima, samuti ei ole võlgnik pöördunud kohtutäituri poole võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku koostamiseks.
10.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS
§ 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
10.1.Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma elatist 313 eurot kuus alates 21.04.2022 kuni lapse E R täisealiseks saamiseni 05.01.2035. Võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kohtutäituri vahendusel kordagi vabatahtlikult elatist tasunud ning samuti ei ole elatise katteks raha laekunud arestimise tulemusena. Sissenõudja seadusliku esindaja kinnitusel tasus võlgnik viimati elatist 29.08.2022 summas 113 eurot. Täitmisavalduse kohaselt oli sissenõudja nõude sisuks igakuine elatis summas 313 eurot kuus ja kahe kuu elatise võlg summas 626 eurot (juuli ja august 2022 eest). Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1774 lõikes 2 p 1 sätestatud õiguste piiramist, lubade kehtivuse peatamist ja dokumentide kehtetuks tunnistamist välistavat eeldust.
10.2.Käesolevas tsiviilasjas on võlgnik lubanud sõlmida kohtutäituriga maksegraafiku võlgnevuse likvideerimiseks. Kohtutäitur on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole sõlminud elatise tasumise osas maksegraafikut. Võlgnik ei ole tõendanud kohtutäituri või sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist, mistõttu ei esine käesolevalt TMS § 1774 lõikes 2 p 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
10.3.Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek või tal on majanduslikult keeruline olukord. Kohus leiab, et vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik ei ole sissenõudjale elatist tasunud ega tõendanud elatise maksmist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole võlgnik ka tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolude pinnalt võib järeldada, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik oma lapse ülalpidamiskohustust ning seetõttu võib asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema lapse toimetulekut. TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kohtu hinnangul annab õiguste piiramata jätmiseks aluse see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul võimalik ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad TMS-s sätestatud asjaolud, mis annaksid aluse avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada põhjendusi ega võlgniku poolt esitatud tõendeid, miks juhtimisõiguse peatamine ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane või ebaproportsionaalne. Võlgnik ei ole kohtule põhistanud, et elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguste peatamine ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamiseks ning Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks rahuldada. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust
TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega ning Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisega.
11.Elatise eesmärgiks on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud iseenesest piisavad, et tagada elatise täielik tasumine. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid, piirates võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelates talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel tähtajatult. Samuti tuleb tunnistada kehtetuks võlgniku pass TMS § 1772 lg 11 p 1 alusel ja keelata selle andmine kuni kaheks aastaks. Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv pass. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse ja passi olemasolu puudumine sissenõudjaid halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule teada andnud, et ta täidab nõuetekohaselt elatise täitmise kohustust. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Võlgnikule on väljastatud juhiluba nr xxxx, mis on välja antud 02.12.2015 ja kehtib kuni 29.11.2025. Ühtlasi kohus tunnistab kehtetuks võlgnikule 25.04.2023 väljastatud Eesti kodaniku passi nr xxxx ning keelab võlgnikule Eesti kodaniku passi andmise kaheks aastaks. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist vajalike toimingute tegemiseks asjaomastele asutustele (TMS § 1774 lg 4). Kohus selgitab võlgnikule, et määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Transpordiametile (liiklusseaduse § 127). Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 13 lg 14 kohaselt tunnistab kohus dokumendi kehtetuks TMS § 1772 lg 11 alusel. Dokument on kehtetu kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohus selgitab võlgnikule, et ITDS § 13 lg 4 järgi kehtetuks tunnistatud dokumendi (Eesti kodaniku passi) kehtivust ei taastata.
12.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Lisaks on kohus seisukohale, et kohtutäitur on täitemenetluse läbiviija, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd võlgnik ei ole elatist tasunud, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine põhjendatud ning menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealise lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse), oleks ebamõistlik ja ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur on osalenud menetluses seadusliku
esindaja kaudu. Sissenõudja osales menetluses seadusliku esindaja vahendusel. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleksid menetluskulusid kandnud. Seetõttu puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.