lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-19170/13

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-19170/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1663
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 392 lg 2Eelmenetluse ülesandedTsMS § 4Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 430 lg 1Kompromiss

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-19170/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.10.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tarhan OÜ14613670(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-19170

Kohtuasi

Tallinna linna hagi Tarhan OÜ vastu äriruumide ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks ja võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tarhan OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

40 136,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Angela Reinlaid Kostja Tarhan OÜ (registrikood 14613670), seaduslik esindaja juhatuse liige Vladislav Kondrašin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Tarhan OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 04.10.2023 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tarhan OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 631 lg 1Apellatsioonkaebuse alus
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 656Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamine
VÕS § 97Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
2-22-19170 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, hageja) esitas 23.12.2022 Harju Maakohtule hagi Tarhan OÜ (kostja) vastu, milles palub:  kohustada kostjat vabastama ja üle andma Tallinnas Lühike jalg 9 hoone keldrikorrusel asuvate äriruumide nr 1 ja 2 (üldpinnaga 37,4 m2) ja 1. korrusel asuvate äriruumide 5-15 M4 (üldpinnaga 35,8 m2) (äriruum) valdus hagejale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval;  nimetatud äriruumide mittevabastamisel tõsta kostja vaidlusalustest äriruumidest koos kõigi äriruumides asuvate isikute ja varaga välja;  mõista kostjalt hageja kasuks välja üürivõlg 14 558,67 eurot ja üürivõlalt kuni 30.11.2022 arvestatud viivis 619,83 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.01.2020 äriruumi üürilepingu nr 12-1/3 (üürileping), mille alusel sai kostja kasutamiseks äriruumi. Üürilepingu osaks on Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“ (tingimused).
3.Hageja edastas 19.09.2022 kostjale hoiatuse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja teatas 24.10.2022 avaldusega, et ütleb üürilepingu erakorraliselt üles võla tõttu alates 30.11.2022. Kostjal oli viie kuu eest tasumisele kuuluva üüri võlg 10 660,08 eurot. Äriruumi üleandmiseks paluti kostjal olla Lühike jalg 9 aadressil 01.12.2022. Kostja ei ole ruumide valdust üle andnud. Ka ei ole kostja tasunud võlgnevust.
4.Tingimuste p 9.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu p-s 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta. Tingimuste p 9.3 kohaselt on üürnik kohustatud kandma kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud. Tingimuste p 10.3 sätestab, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.
5.Kostjal on hageja ees üürivõlg perioodi 01.05.2022–30.11.2022 eest 14 558,67 eurot (7x2079,81 eurot) ja võlalt arvestatud viivise võlg on 619,83 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistas tekkinud võlga, kuid põhjendas, et see on tekkinud kostjast mitteolenevatest asjaoludest (COVID-19 ajal turistide puudumisega linnas ning ka sõja tõttu). Kostja on teinud hoones renoveerimistöid enda kuludega. Kommunaalkulud (vesi, elekter, internet jne) on kostja poolt tasutud ja selles osas kostjal võlad puuduvad. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 04.10.2023 otsusega hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot ja viivise.

2-22-19170

8.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena äriruumi kuulumise hagejale, üürilepingu sõlmimise, sellele tingimuste kohaldumise ja ülesütlemise asjaolud ning selle, et kostja ei ole ruumide valdust hagejale tagastanud.
9.Üürileping lõppes poolte vahel hageja erakorralise ülesütlemise tõttu alates 30.11.2022 (VÕS §-d 313 ja 316). Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ja nõustub, et tal tekkis võlgnevus, kuid üüritud ruume hagejale ei ole tagastanud. Kuna kostjal ei ole pärast 30.11.2022 õiguslikku alust äriruume vallata, on hageja nõue ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks põhjendatud VÕS § 334 lg 1 järgi ja ta saab nõuda üürieseme tagastamist endale.
10.Hageja on esitanud kostjale igakuiselt perioodil 01.05.2022–30.11.2022 üüriarveid. Igakuise üüri suurus on 2079,81 eurot. Kostja üürivõlgnevus on 14 558,67 eurot. Kostja ei ole üürivõlale ja selle arvestusele vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks üürivõla tasunud. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt üürilepingu kehtivuse ajal kokku lepitud üüri tasumist ja seega on põhjendatud mõista kostjalt välja üürivõlg 14 558,67 eurot. Kostja väited selles osas, et kostja on tasunud kommunaalkulud (vesi, elekter, internet jne) on vaatamata kohtu selgitustele jäänud paljasõnaliseks.
11.Kostja ei esitanud viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ning ka kohus ei tuvastanud viivisearvestuses eksimusi. Seega on põhjendatud ka viivise nõue.
12.Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited selle kohta, et ta on teinud hoones renoveerimistöid enda kuludega. Kostja ei ole sellega seoses menetluses nõudeid esitanud. Ka ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide selles, et ta pöördus EAS-i poole abi saamiseks.
13.Seoses kostja väitega, et pöördus kohtuväliselt hageja poole üürist vabastamiseks, märkis maakohus, et nõuet sellega seoses ei ole kostja menetluses esitanud. Maakohus selgitas, et turistide ja Tallinna vanalinnas liikuvate inimeste vähesus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust nõuda lepingu muutmist ja üürist vabastamist VÕS § 97 alusel. Lepingust ja seadusest tuleneb kostjale kohustus maksta üüri, sealjuures ei sõltu üüri maksmise kohustus sellest, kas ja kui palju kostja ruume kasutab. Ruumide kasutamise vajaduse muutumine on kostja äririsk, mida ei pea hageja kandma. Üürilepingu eseme kasutamine kostjal ei ole olnud takistatud. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Kostja hinnangul seisneb vaidlus selles, et hageja ei soovi pikendada kostjaga üürilepingut. Kostjal esinevad mõjuvad põhjused, miks talle peaks võimaldama äriruumide kasutamist. Kostja ei mõista, miks hageja ei anna kostjale võimalust tekkinud võla maksegraafiku alusel tasumiseks. Olukorda on võimalik lahendada kohtuväliselt. Kostja on teinud korduvalt ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, kuid ei ole hagejalt vastust saanud.
16.Maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 646 järgi olenemata muudest põhjendustest ja poolte taotlustest, kuna maakohus rikkus eelmenetluses oluliselt menetlusõigusnorme (TsMS § 392 lg 2 ja § 5), kui jättis arvestamata kostja seisukohtade ja ettepanekutega ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis arvestab üksnes hageja huvidega.

2-22-19170

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
18.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks peab maakohus olema rikkunud menetlusõiguse normi või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuid praegusel juhul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust seda järeldada. TsMS § 631 lg 1, § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust kaebuse väidetest nähtuvates piirides. Erandiks on olukord, kus maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud (TsMS § 656).
20.Kostja ei heida maakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks kostja hinnangul ebaõigesti tuvastanud üürilepingu ülesütlemise või et kostja ei nõustuks maakohtu väljamõistetud võla ja viivise suurusega. See, et kostja eelistaks hagejalt äriruume edasi üürida ja tasuda üürivõlga ositi, ei tähenda, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või eksinud menetlusõiguse normide vastu. Kostja võimekus hageja nõudeid täita seondub tema majandusliku olukorraga ega tingi maakohtu otsuse tühistamist.
21.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes eelmenetluse läbiviimise osas. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud veenma pooli mõlema poole huvisid arvestavat kokkulepet sõlmima. Ringkonnakohus ei saa tühistada maakohtu otsust üksnes põhjusel, et pooled ei saavutanud maakohtus kokkulepet ja maakohtu poolt pakutud kompromissettepanek oli kostja hinnangul tema suhtes ebaõiglane. Maakohus võttis ettepaneku koostamisel arvesse kostja taotlust võimaldada tasuda üürivõlg 3 aasta jooksul ja hageja nõustus sellega. Kostja ei nõustunud kompromissettepanekuga ja seadis tingimuseks üürilepingu jätkamise. Menetlusnormide rikkumiseks ei saa pidada seda, et maakohus ei veennud hagejat nõustuma kostjaga üürisuhet jätkama. TsMS § 4 lg-st 4 ei tulene kohtule kohustust sundida pooli kokkulepet sõlmima. Tegemist on sedavõrd olulise kokkuleppe tingimusega, et ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et pooled saavutaksid kostja taotletud tingimustel ringkonnakohtu menetluses kompromissi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse õiguspärasust ei saa kuidagi mõjutada asjaolu, et väidetavalt hageja ei vasta kostja kompromissettepanekutele.
22.Ringkonnakohus märgib, et kui kostja siiski näeb võimalust vaidluse lahendamist kokkuleppe sõlmimise teel, saab ta teha hagejale ettepaneku ja pooltel on võimalus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega (TsMS § 430 lg 1).

2-22-19170

23.Eeltoodud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
24.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt asja lahendamise tulemusele. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ega rahalise kindlaksmääramise kohta.
25.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
27.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium