Võlausaldaja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ
avaldus
X
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtusse menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Bohman Lookivi OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Bohman Lookivi OÜ (võlausaldaja) esitas 24.01.2023 Harju Maakohtule X (võlgnik) maksejõuetusavalduse. Võlausaldaja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja We R.Signs OÜ 14.02.2020 mitteeluruumide üürilepingu, mille kohaselt oli We R.Signs OÜ kohustatud maksma aadressil KKK asuvate pindade üürimise eest üüri ja kõrvalkulusid. 18.02.2020 sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab võlgnik isiklikult kõigi We R.Signs OÜ üürilepingust tulenevate põhi- ja kõrvalkohustuste eest 175 275,36 euro ulatuses. We R.Signs OÜ on jätnud tasumata üüri- ja kõrvalkulude arveid. Võlgnik võlgneb võlausaldajale käenduslepingu alusel 175 275,36 eurot.
2.Maakohus võttis 03.02.2023 avalduse menetlusse.
3.Võlgniku vastuste kohaselt on ta Vene Föderatsiooni kodanik, kes ei oma Eestis elamisluba. Samuti ei ole ta Eesti resident. Tal ei ole enam mingit seost aadressiga KKK. Neis ruumides on tema firma tegevus seoses üürilepingu lõppemisega lõppenud. Võlausaldaja poolt esitatud käenduslepingu p-d 6.4 ja 6.5 on võltsitud ja lepingul puudub võlgniku allkiri. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe. Võlgnik esitas maakohtule tõenditena enda Vene Föderatsiooni passi koopia ning majaraamatu väljavõtte koos tõlkega. Võlgnik selgitas, et käib Eestis ainult vajadusel ning 20.03.2023 viibis ta siin lühiajaliselt, kuna käis kohtule esitatava tõendi saamiseks vandetõlgi juures.
4.Võlausaldaja 15.03.2023 seisukoha kohaselt on võlgnik käenduslepingu allkirjastanud ning seda ei ole võltsitud. Võlgniku huvide põhikese ja alaline elukoht on Eestis, mistõttu allub asi Harju Maakohtule. Võlausaldaja tõi 20.03.2023 täiendavalt välja, et võlausaldaja volitatud esindaja VM nägi 20.03.2023 võlgnikku Solarise keskuse juures. Rahvastikuregistris on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist märgitud võlgniku aadressideks KKK maakond ning PPP. Nimetatud andmed muudeti registris 07.03.2023 ehk pärast kohtuvaidluse algatamist. Võlgnik ei ole oma tegeliku elukoha muutmist tõendanud. Võlausaldaja lepingulise esindaja kolleeg elab samuti aadressil PPP. Tegemist on Tallinna kesklinnas oleva majaga, mida tuntakse nime all DDD. Kolleeg teatas võlausaldaja esindajale, et teab võlgnikku ning kinnitas, et on näinud teda korduvalt (sh enne ja pärast elukoha muutmist registris) DDD maja privaatses osas, kuhu pääsevad ainult majas elavad inimesed. Samuti parkis maja maa-aluses privaatparklas võlgniku kasutuses olev sõiduauto kabriolett Mini.
5.Võlgnik selgitas 20.04.2023 täiendavalt, et tema elukoht on hetkel ja oli aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist Moskva oblast, MMM. Võlgnikul ei ole elukohta Eestis. Ta käib vajadusel lühiajaliselt Eestis seoses ettevõtte või muude asjadega. Aadressid PPP ja KKK olid kantud rahvastikuregistrisse informatiivselt lisa-aadressina, kuna mõlemad on seotud talle kuuluva ettevõttega We R.Signs OÜ. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis pankrotiavalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest võlgniku elukoht ei ole Eestis. Maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohajärgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht ja füüsilisest isikust
ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal (FiMS § 5 lg 2). Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (pankrotiseadus (PankrS) § 3 lg 2 lause 1). Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi (TsMS § 79 lg 1 ja 2). Majaraamatu väljavõtte kohaselt on võlgnik alates 29.06.1993 registreeritud aadressil Moskva oblast, MMM. Rahvastikuregistris on märgitud võlgniku lisa aadressideks perioodil 30.06.2021–07.03.2023 Eesti, Harju maakond, KKK (kehtetu); 21.09.2021–07.03.2023 Eesti, PPP (endine) ning 01.07.2021–07.03.2023 KKK (kehtetu). Nimetatud aadressidel on registreeritud ettevõtted, millega võlgnik seotud on. KKK aadressil asuvad WRS ESTONIA OÜ ja We R.Signs OÜ. Võlgnik on WRS ESTONIA OÜ ettevõtte juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja ning We R.Signs OÜ juhatuse liige ja osanik. PPP aadressil asub Tark Consulting OÜ. Võlgnik on nimetatud ettevõtte juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabi leping) järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht (artikkel 21 lg 1 lause 1). Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 14 lg 1). Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (TsÜS § 14 lg 2). Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht (TsÜS § 14 lg 4). Elukoha määratlemisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast, mitte üksnes registrikannetest. Võlgniku elukoht on registreeritud Vene Föderatsioonis. Võlgnikul puudub Eestis elamisluba ning tal puudub rahvastikuregistri andmetel Eestis elukoht. Ettevõtete olemasolu Eestis ei tähenda, et võlgniku elukoht on Eestis. Muud vara võlgnikul Eestis ei ole. Võlgnik on välja toonud, et ta elab Venemaal, kuid külastab Eestit vajadusel. Võlgniku viibimine tema ettevõtte registreeritud aadressil ei anna alust eeldada, et võlgnik seal püsivalt elab. Esitatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et võlgniku elukoht on lisaks Vene Föderatsioonile ka Eestis. Määruskaebus
7.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi tuleb kohtualluvust hinnates silmas pidada, et nii TsÜS § 14 kui Vene tsiviilseadustiku art 20 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, st isiku faktiline elukoht. Täiskasvanud isiku elukohta ei määra ei Eesti ega Vene õiguse kohaselt isiku registrijärgne elukoha-aadress ega muu õiguslik fiktsioon. FiMS § 5 lg 2 näeb ette, et eeldatakse, et füüsilisest isikust võlgniku elukoht on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht. Registrijärgse elukoha eeldus on presumptsioon, millest lähtutakse, kui isiku faktiline elukoht pole teada. See loob ümberpööratud tõendamiskoormuse. Võlausaldaja on esitanud arvukalt tõendeid, mille kohaselt on võlgniku faktiline elukoht PPP. Alates 2021. aastast kuni 07.03.2023 olid rahvastikuregistris võlgniku lisa-aadressideks
registreeritud PPP ja KKK. Võlgnik kustutas andmed registrist menetluse kestel. 25.01.2023 kohtus võlgnik võlausaldaja esindajaga aadressil KKK, samuti kohtus võlgnik enne maksejõuetusmenetluse algust korduvalt võlausaldaja lepingulise esindajaga Tallinnas Advokaadibüroo COBALT ruumides. 20.03.2023 nägi VM võlgnikku Tallinnas Solarise keskuses. 22.03.2023, samuti enne ja pärast on isikut nähtud PPP asuvas elamukvartalis DDD, mille eraparklas on seisnud ka võlgniku kasutatav kabriolett Mini. Võlgnik on olnud Eesti äriühingute kaudu Eestiga tihedalt seotud juba vähemalt 2019. aastast. Võlgnik ei ole oma faktilise elukoha kohta esitanud ühtegi tõendit. Passikoopiad ja majaraamatu väljavõte näitavad üksnes seda, milline aadress on kunagi ammu märgitud tema registrijärgseks elukohaks Venemaal. Võttes arvesse, et võlgnik kasutab Eestis eluruume esinduslikus elamukvartalis DDD ja luksuslikku sõiduautot, ei ole eluliselt usutav, et tema tegelik alaline elukoht on alates 1993. aastast olnud lagunevas kortermajas Moskva oblastis koos oma vanematega. Vabariigi Valitsuse 08.09.2022. a korraldusega nr 247 piirati alates 19.09.2022 oluliselt Vene Föderatsiooni kodanike sisenemist Eestisse. Võlgniku väitel ei oma ta Eestis elamisluba ning ei ole Eesti resident. Vene Föderatsiooni kodanikele kehtivad piirangud Eestisse sisenemisel annavad täiendavalt alust kahtlustada, et võlgniku väited lühiajaliste Eesti külastuste kohta ei vasta tõele. Avalikult kättesaadavatel andmetel võlgnikuga seotud Eesti ettevõtete tegevus jätkub või vähemalt jätkus vahetult enne maksejõuetusmenetluse algust. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ettevõtete WRS ESTONIA OÜ, Tark Consulting OÜ ja We R.Signs OÜ 2023. a I kvartali käive vastavalt 27 672,62 eurot, 5 405,40 eurot ja 18 829,83 eurot. Äriühingud ja nende veel hiljutine aktiivne majandustegevus tõendavad, et võlgnik tegutseb Eestis. Maakohus ei ole võtnud seisukohta poolte vahel 18.12.2020 sõlmitud käenduslepingus sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe osas, mille kohaselt pooltevahelised vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Menetluse edasine käik
8.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Võlausaldaja teatas 09.08.2023 kohtule, et võlgnik kõndis samal päeval võlausaldaja lepingulisele esindajale Tallinnas aadressil RRR vastu ning oli suundumas DDD poole.
11.Ringkonnakohus küsis 21.08.2023 võlgnikult täiendavaid andmeid ja tõendeid. Samuti edastas ringkonnakohus 19.09.2023 teabenõude krediidiasutustele ja Politsei- ja Piirivalveametile. 17.10.2023 küsis kohus täiendavat teavet Politsei- ja Piirivalveametilt.
12.Võlgniku 31.08.2023 vastuse kohaselt elab ta Venemaal, siseneb vajadusel Venemaalt Euroopa Liitu teiste EL riikide kaudu ning külastab Eestit lühiajaliselt EL-is kehtiva vaba liikumise printsiibi alusel. Alates 14.02.2020 on ta ületanud Eesti-Vene piiri ühel korral 2022. aastal. Ta taotles Eesti isikukoodi eesmärgiga hakata Eestis äritegevusega tegelema. Kahjuks Eestis registreeritud ettevõtetel tegevus puudub. Võlgnikul ei ole olnud Eestis elamisluba. Kõiki
võlgnikuga seotud ettevõtteid on olnud võimalik juhtida väljaspool Eestit. Tark Consulting OÜ tegevusalaks on ettevõtte põhivara realiseerimine, majandustegevus puudub. We R.Signs OÜ tegevusalaks on seadmetele varuosade ost-müük. Sooritati üksikuid tehinguid, kuid majandustegevus puudub. WRS ESTONIA OÜ juhtimisega on tegelenud teine osanik, majandustegevus puudub. SmartLegal OÜ-l samuti majandustegevus puudub.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. TsMS § 667 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määruskaebust läbivaatav kohus vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebemenetluses kohtu poolt kogutud tõenditena Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.2023 ja 23.10.2023 vastused ning krediidiasutuste vastused.
15.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama normi lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna võlgnik on Venemaa kodanik, kohaldub kohtualluvuse kindlaksmääramisel esmalt õigusabileping, mille artikkel 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
16.Täidetud on FiMS § 5 lg 2 teisest lausest tulenev Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse esitamise eeldus. Maakohtu tuvastatu kohaselt olid võlgniku lisa-aadressidena aasta enne pankrotimenetluse algatamist rahvastikuregistrisse 21.09.2021–07.03.2023 märgitud PPP ning 30.06.2021–07.03.2023 KKK, Harju maakond. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse maakohtule 24.01.2023. Seega olid nimetatud aadressid rahvastikuregistris kehtivad üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik on Eesti aadressid registrist eemaldanud pärast tema suhtes pankrotiavalduse esitamist.
17.TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama normi lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas, sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust (vt RKTKo 19.10.2005, 3-21-89-05, p 24, RKTKm 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 13). Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb välja selgitada tõendite abil.
17.1.Maakohtu tuvastatu kohaselt võib võlgniku üheks elukohaks olla Venemaa. Samas ei välista see, et tema elukoht võib olla ühel ajal mitmes kohas, sh Eestis.
17.2.Võlgnik selgitas, et Eesti aadressid olid registrisse lisa-aadressidena märgitud, sest seal tegutsesid tema ettevõtted. Võlgnik on juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja äriühingutes Tark Consulting OÜ, We R.Signs OÜ ja WRS ESTONIA OÜ. Lisaks on ta juhatuse liige äriühingus SmartLegal OÜ. Äriühingute We R.Signs OÜ ja WRS ESTONIA OÜ registrijärgne asukoht on KKK, Harju maakond ning Tark Consulting OÜ asukohaks on registris märgitud PPP.
17.3.Võlgniku selgitused seoses PPP aadressiga on vastuolulised. Vastuseks võlausaldaja väidetele, et võlgnikku on korduvalt nimetatud aadressil nähtud, on võlgnik 20.04.2023 seisukohas selgitanud, et sellel aadressil asub Tark Consulting OÜ kontor, mida ta vajadusel külastab. Samas on võlgnik 31.08.2023 ringkonnakohtule esitatud vastuses märkinud, et Tark Consulting OÜ-l (ning kõigil teistel temaga seotud ettevõtetel) pärast ettevõtte registreerimist majandustegevus puudub. Kui ettevõttel juba pärast selle registreerimist (21.09.2021) majandustegevus puudub, puuduks nimetatud aadressil vajadus jätkuvalt ettevõtte kontori pidamiseks.
17.4.Äriregistri andmetel oli Tark Consulting OÜ 2023. a II kvartali maksustav käive 3000 eurot ning We R.Signs OÜ-l 22 910,41 eurot. WRS ESTONIA OÜ maksutatav käive 2023. a I kvartalis oli 27 672,62 eurot. Ringkonnakohus palus võlgnikul selgitada, kuidas on ettevõtetel tekkinud käive olukorras, kus äriühingutel igasugune majandustegevus puudub. Võlgnik selgitas, et äriühingud on sooritanud üksikuid tehinguid: Tark Consulting OÜ on realiseerinud ettevõtte põhivara; We R.Signs OÜ on tegelenud seadmetele varuosade ostu-müügiga ja sooritanud üksikuid tehinguid; mille kohta võlgnik esitas ka arved ja We R.Signs OÜ käibedeklaratsiooni, milles on osad lahtrid kaetud (dtl 204–210). Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid ei kinnita Tark Consulting OÜ ja We R.Signs OÜ majandustegevuse lõppemist. WRS ESTONIA OÜ käibe kohta ei ole võlgnik selgitusi andnud. Asjaolu, et WRS ESTONIA OÜ juhtimisega tegeleb teine osanik, ei tähenda majandustegevuse puudumist äriühingul. Seega on võlgniku väited nimetatud osas vastuolulised.
18.Võlgniku sõnul elab ta Venemaal ning külastab Eestit aeg-ajalt lühiajaliselt lähtuvalt vajadusest.
18.1.Võlgnik selgitas oma 31.08.2023 vastuses, et alates 14.02.2020 on ta ületanud Eesti-Vene piiri ühel korral 2022. aastal ning ülejäänud kordadel on ta Eestisse sisenenud teiste Euroopa Liidu riikide kaudu. Võlgnik esitas tõenditena fotod oma passist, millest nähtuvalt on ta alates 14.02.2020 külastanud erinevaid riike (sh Holland, Itaalia, Küpros, Türgi, Araabia Ühendemiraadid) (dtl 213–215).
18.2.Politsei- ja Piirivalveameti väljavõttest võlgniku piiriületuste kohta (dtl 239) nähtub, et võlgnik on Narva piiripunkti ületanud neljal korral järgmiselt: 10.05.2022 Eestist väljudes, 16.05.2022 Eestisse sisenedes, 09.07.2022 Eestist väljudes ning 15.07.2023 Eestisse sisenedes. Seega ei ühti võlgniku esitatud andmed piiriületuste kohta Politsei- ja Piirivalveameti andmetega. Viimaste põhjal saab väita, et võlgnik on külastanud hoopis Venemaad lühiajaliselt ning naasnud seejärel tagasi Eestisse.
18.3.Lisaks on võlgnik Politsei- ja Piirivalveameti andmetel alates 24.01.2022 väljunud Eestist Tallinna piiripunkti kaudu 23.02.2023 ja sisenenud 05.03.2023 ning väljunud 30.07.2023. Viimasel piiriületusel 30.07.2023 on isik sõitnud Istanbuli. Politsei- ja Piirivalveamet on täiendavalt selgitanud, et seoses Schengeni ühtse viisaruumiga ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite liikumist ning piiriületusi ei registreerita, mistõttu võib isik olla ületanud ka sisepiiri. Politsei- ja Piirivalveameti 23.10.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgnik Eestis elamisluba omanud, kuid teda on lubatud Eestisse siseneda Itaalia elamislubade alusel. Samuti on võlgnik 01.07.2021 saanud Eesti Vabariigi e-residentsuse (dtl 257).
18.4.Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kuigi võlgnikul puudub Eestis elamisluba ning elamisõigust ei anna ka e-residentsus, on võlgnikul võimalik Eestisse siseneda teise Euroopa Liidu liikmesriigi ehk Itaalia elamisloa alusel. Võlgnik on seda korduvalt ka teinud ja viibinud pikemaid perioode Eestis.
18.5.TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel arvestab ringkonnakohus muu tõendamisvahendina ka võlausaldaja seletust, mis ei ole antud vande all (vt ka RKTKm 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 12). Võlausaldaja seletuste kohaselt on võlausaldaja mitmel korral kohtunud võlgnikuga Tallinnas Advokaadibüroos COBALT, samuti 25.01.2023 aadressil KKK (dtl 64). 20.03.2023 nägi võlausaldaja sõnul võlausaldaja volitatud esindaja VM võlgnikku Tallinnas Solarise Keskuse juures (dtl 89). Võlausaldaja on välja toonud, et tema lepingulise esindaja kolleeg elab samuti aadressil PPP. Kolleeg on kinnitanud, et on näinud võlgnikku korduvalt maja privaatses osas, kuhu pääsevad vaid elanikud. Samuti parkis maja maa-aluses privaatparklas võlgniku sõiduauto kabriolett Mini (dtl 123).
18.6.Kokkuvõttes saab tõendite alusel tuvastatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et võlgniku üheks elukohaks on Eesti Vabariik.
19.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendamatult, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 5 alusel (koostoimes FiMS § 14 lg 1 p-ga 1, TsMS 477 lg-ga 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2-ga) läbi vaatamata, sest pankrotiavaldus ei allu Eesti kohtule. Kuna võlgniku üheks elukohaks on Eesti Vabariik, kuulub tema suhtes esitatud maksejõuetusavalduse lahendamine Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 alusel Eesti kohtu pädevusse.
20.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja lõplikul lahendamisel.
21.FiMS § 18 lg 10 kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.