Harju Maakohus Antero Maksing 15. detsember 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-8299
Tsiviilasi
SH avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: SH (isikukood 39908071416), lepingulised vandeadvokaadid Allar Aru ja Rahel Behrsin Puudutatud isik I: KT (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull Puudutatud isik II: RR (isikukood XXX) Puudutatud isik III: TA (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kalev Kangur Puudutatud isik IV: PV (isikukood XXX) Puudutatud isik V: KA (isikukood XXX) Puudutatud isik VI: HK (isikukood XXX) Puudutatud isik VII: KR (isikukood XXX) Puudutatud isik VIII: RL (isikukood XXX) Puudutatud isik IX: AL (isikukood XXX) Puudutatud isik X: KA (isikukood XXX) Kohalik omavalitsus: Lääne-Harju vald (vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000200), esindaja Eha Kõiv
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada SH (avaldaja) ja KT (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:
2-21-8299
1.1.SH ja puudutatud isik KT ning kolmas isik RT on 07.11.2025 teinud Tallinna notar Rainis Int juures tehingu ja sõlminud kompromissi. SH ja KT on kokku leppinud, et loevad 07.11.2025 lepingu sõlmimisega käesoleva tsiviilasja kompromissi korras lahendatuks ja esitavad avalduse tsiviilasja nr 2-21-8299 menetluse lõpetamiseks selliselt, et nende poolt kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda.
3.Jätta avaldaja ja puudutatud isik KT menetluskulud nende endi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta solidaarselt SH ja KT kanda.
4.Määrata puudutatud isiku VI põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 436 eurot ja mõista see summa SH’lt ja KTlt solidaarselt HK kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata puudutatud isiku VII põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 436 eurot ja mõista see summa SH’lt ja KTlt solidaarselt KR kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool avalduselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot selle tasunud Advokaadibüroo TARK OÜ arveldusarvele nr EE192200221002161742. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Kohtu menetluses on SH (avaldaja) avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. 15.10.2025 teatas puudutatud isik I kohtule, et on avaldajaga jõudnud kokkuleppele ning kokkuleppe osapooled plaanivad tehingu lõpule viia notariaalselt. Sellest tulenevalt tühistas kohus 15.10.2025 määruse varem määratud lahendi teatavaks tegemise aja ja andis avaldajale ning puudutatud isikule I nende taotlusel täiendava tähtaja vaidluse kokkuleppel lahendamiseks.
2.Avaldaja ja puudutatud isik KT esitasid 18.11.2025 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kirjalikus menetluses kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Avaldaja palub tagastada pool avalduselt tasutud riigilõivust. 2 (5)
2-21-8299
3.Kohus andis 27.11.2025 määrusega menetlusosalisele, kes ei olnud kompromissi osapoolteks, tähtaja esitada taotlusi seoses menetluskuludega. Taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks esitasid puudutatud isikud HK ja KR.
3.1.Taotluse esitanud puudutatud isikud paluvad mõlemad enda menetluskuludena kindlaks määrata 436 eurot, millest 336 eurot on ekspertiisiakti saamise kulu ning 100 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Puudutatud isikud VI ja VII paluvad enda menetluskulud välja mõista koos viivisega alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmäärava lahendi jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.2.Avaldaja ja puudutatud isik I paluvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja ei ole käesolevas tsiviilasjas taotlenud teiste puudutatud isikute kaasamist ega nende vastu ka ligipääsunõuet esitanud. Puudutatud isik I leiab, et XXX kinnistu müümise eelselt saavutatud kokkuleppe kohaselt pidi XXX kinnisasja omandaja (avaldaja) taotlema juurdepääsu XXX kinnistule üle YYY kinnistu ning üle WWW kinnistu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.1.TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on kompromissi osalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.
4.2.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Kompromissi osalised on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada.
4.3.Võttes arvesse, et avaldaja soovib menetluse lõpetamist tervikuna ja menetluse lõpetamise osas ei ole vastuväiteid ka menetlusosalistel, kes ei ole kompromissi osapoolteks, lõpetab kohus menetluse tervikuna kõigi menetlusosaliste suhtes.
5.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja kompromissi osapoolte kokkuleppest jäävad kõik nende menetluskulud nende endi kanda.
6.Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsu asjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi nende kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi 3 (5)
2-21-8299 naabrite suhtes siduvalt. Seega peab kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasama puudutatud isikutena kõik puudutatud kinnisasjade omanikud (vt RKTKm 06.06.2023, 2214128, p 13 ja seal viidatud RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13). Sellest tulenevalt ei nõustu kohus avaldajaga, et tema teiste puudutatud isikute kaasamist ei taotlenud ning nende vastu nõuet ei esitanud. Juurdepääsu määramise vaidluse eripärast tulenevalt ei esita avaldaja nõuet mitte ühegi isiku vastu, vaid üksnes juurdepääsu saamiseks (kindlaksmääramiseks) ning asjast puudutatud isikud kaasab TsMS § 198 lg-st 3 tulenevalt kohus.
7.Juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. See ei välista menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu (RKTKm 01.06.2022, 2-1920416, p 17). Samas annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20).
7.1.Kohtu hinnangul on praegusel juhul asjaolusid, menetluse käiku ja tulemust arvesse võttes õiglane menetluskulude jätmine solidaarselt avaldaja ja puudutatud isiku I kanda ning teistele menetlusse kaasatud menetlusosalistele nende taotlusel menetluskulude hüvitamine. Kuna lahend tehakse kokkuvõttes avaldaja ja puudutatud isiku I huvides ning kompromissi osapooled ei ole omavahelises suhtes leppinud kõigi ülejäänud menetluskulude kandmise osas kokku teisiti, tuleb kompromissis mitteosalenud puudutatud isikute menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks puudutatud isikute VI ja VII menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide põhjal. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 järgi on muu hulgas asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.
8.1.Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tuleb niisiis lugeda määruskaebustelt tasutud riigilõiv 2×100 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulud (vt RKTKm 03.11.2014, 3-2-1-93-14, p 22). Kohus määrab eelneva põhjal puudutatud isiku VI vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 436 eurot (asja läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv 100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult I välja. Puudutatud isiku VII vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab kohus 436 eurot (asja läbivaatamise kulu 336 eurot ja riigilõiv 100 eurot) ja mõistab selle solidaarselt avaldajalt ja puudutatud isikult I välja.
8.2.Puudutatud isikute VI ja VII taotlusel tuleb avaldajalt ja puudutatud isikult I välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele kuulub tagastamisele tasutud riigilõivust pool ehk 50 eurot.
4 (5)
2-21-8299
10.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing, kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.