2-23-8203 Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu hagi I K vastu korteriomandi võõrandamise ja võlgnevuse nõudes 4372,70 eurot
Kohtuasi
Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
16.08.2023/kirjalik menetlus Hageja: Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu (registrikood 80170383), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja: I K (isikukood XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu hagi osaliselt.
2.Jätta Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu hagi I korteriomandi võõrandamise nõudes rahuldamata.
K
vastu
3.Mõista I K Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 3621,38 eurot.
4.Mõista I K Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu kasuks välja viivis 6. juuni 2023 seisuga 379,40 eurot ja viivis alates 7. juunist 2023 kuni põhinõude (3621,38) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta hageja põhjendatud menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda.
6.Mõista I K Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu kasuks välja menetluskulud 430 eurot.
7.Mõista I K Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (430 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
1(5)
2-23-8203
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Narva linn, Kangelaste prospekt 18a korteriühistu (hageja) esitas hagi I K (kostja) vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri nr XX aadressil XX, omanik. Elamut hooldab hageja. Kostja ei täida oma kohustusi korteriühistu ees. Kostja võlg hageja ees on hagi esitamise seisuga 4000,78 eurot, millest põhivõlg on 3621,38 eurot ja viivis on 379,40 eurot. Võlgnevus on tekkinud 1. jaanuarist 2020 kuni 1. juunini 2023. Kuna kostja oma kohustusi ei täida, otsustasid korteriomanikud 25. jaanuaril 2023 kirjalikul hääletusel kohustada kostjat võõrandama korteriomandi asukohaga XXX, põhjusel, et ei ole tasunud kuue kuu majandamiskulusid üle kolme kuu. Kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks anti kolm kuud, hoiatusega, et pärast seda pöördub hageja kohtusse. Korteriühistu otsus edastati kostjale 15. veebruaril 2023 e-kirjaga, millele kostja ei ole reageerinud ega võlga maksnud.
2.Hageja palub kohustada I K võõrandama korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XX), mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4000,78 eurot (põhivõlg 3621,38 eurot ja viivis 379,40 eurot seisuga 6. juuni 2023) ning viivis põhivõlalt 3621,38 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 7. juunist 2023 kuni kohustuse täitmiseni, samuti mõista välja menetluskulud ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel 13. juunil 2023. Kostja kohtule vastanud ei ole.
4.Kohtuistungil möönis hageja, et otsust tehes on rikutud korteriühistu põhikirja nõudeid. Pärast kohtu selgitusi palus hageja asja arutamine edasi lükata, et saaks esitada parandatud otsuse. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
5.Hageja esitas kohtule 18. septembril 2023 täiendavad tõendid, mille kohaselt on Kangelaste prospekt 18a korteriühistu 6. septembril 2023 toimunud üldkoosolekul kiitnud heaks korteriühistu 25. jaanuari 2023 üldkoosoleku otsuse nr 3, millega kohustati kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand aadressil XXX, kuna korteri omanik ei ole tasunud majandamiskulusid kuue kuu jooksul, ning korteriomandi võõrandamiseks anti aega kolm kuud. Otsuse poolt on hääletanud 48 korteriomanikku 90-st. Ühtlasi esitas hageja tõendid selle kohta, et hääletamise sedel saadeti kostjale e-postiga XXX 16. augustil 2023 ja kostja luges 2(5)
2-23-8203 seda 19. augustil 2023. 7. septembril 2023 edastati kostjale korteriühistu 6. septembri 2023 hääletusprotokoll, mida kostja luges 14. septembril 2023. 7. septembril 2023 edastati dokumendid ka kostja vennale, kes tegelikult korterit kasutab.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Korteriomandi võõrandamine
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Hageja on esitanud nõude korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1‒2 ja § 33 alusel. KrtS § 32 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib muu hulgas esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 1 p 2).
9.Kinnistusraamatu andmetel on korteri asukohaga XXX, omanik V K , kes on surnud. 20. oktoobril 2022 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on V K pärijaks kostja (dtl 8). Seega on kostja korteriühistu liige.
10.Hagiavalduse kohaselt on kostja majandamiskulude võlg hageja ees 4000,78 eurot. Võlg on tekkinud 1. jaanuarist 2020 kuni 1. juunini 2023, sellele lisandub jooksev võlg. Kostja võlale vastu ei ole vaielnud. Seega on kostja vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, mis annab hagejale õiguse esitada kostja vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõue KrtS § 32 lg 2 p 2 alusel.
11.KrtS § 32 lg 3 järgi otsustavad korteriomanikud võõrandamisnõude esitamise üle häälteenamuse alusel. Korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 kohaselt otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandiosadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja p 3.3 kohaselt (dtl 22) on korteri võõrandamise nõude esitamise otsustamiseks vajalik ühistu liikmete enamus.
12.20. jaanuari 2023 üldkoosolekust võttis protokolli kohaselt (dtl-d 14‒20) osa 23 ühistu liiget 90st, mis ei ole ühistu liikmete enamus. Sellest otsusest ei saanud seega tuleneda kostjale kehtivat nõuet korteriomand võõrandada.
13.6. septembril 2023 toimunud üldkoosolekul kiideti 23. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus heaks. Otsuse poolt on hääletanud 48 korteriomanikku 90-st, mis on ühistu liikmete enamus (dtl-d 58‒ 85).
14.23. jaanuari 2023 üldkoosoleku protokoll edastati kostjale 15. veebruaril 2023 elektrooniliselt (dtl 21). Kostja ei ole selle kättesaamist kinnitanud. 6. septembri 2023 üldkoosoleku protokoll edastati kostjale elektrooniliselt 7. septembril 2023 (dtl-d 90‒91). Kostja e-postilt on tulnud
14.septembril vastuseks lugemiskinnitus. 3(5)
2-23-8203
15.KrtS § 33 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest.
16.Isegi kui lugeda, et kostja on 6. septembril 2023 vastuvõetud otsuse 14. septembril 2023 kätte saanud, ei ole kättesaamisest möödunud seaduses nõutavat kolme kuud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa lähtuda jaanuaris tehtud otsusest, mis oli kvooruminõude rikkumise tõttu tühine ja sellest ei saanud tuleneda kostjale õiguslikke tagajärgi. Seaduse järgi peab kohustust rikkunud korteriühistu liikmete jääma korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks kolm kuud. Võõrandamise nõue peab olema kehtiv ja kolmekuuline tähtaeg möödunud enne hagi esitamist. Vastasel juhul kaotab korteriomanik võimaluse lahendada probleem kohtuväliselt ja väiksemate kuludega. Tähtaega ei saa tagasiulatuvalt lugeda tühisest otsusest.
17.Eelneva alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks korteriomandit võõrandama. Võlgnevuse nõue
18.KrtS § 40 lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Hageja põhikirja punkti 4.2 c) järgi tuleb ühistu liikmel teha perioodilisi ettemakseid ühistu majanduskulude katteks (hooldus‐ ja remondikulud, kindlustus ja muud sihtotstarbelised maksed) üldkoosoleku kinnitatud tariifide alusel vastavalt kaasomandi osa suurusele; d) tasuma regulaarselt – üks kord kuus, iga kuu viimaseks päevaks maja ühiste kommunikatsioonide kaudu tarbitud maksed kommunaalteenuste eest (soojavarustus vee‐ ja kanalisatsioonivarustus, elektrivarustus, prügivedu jne) pärast kulude suuruse selgumist.
19.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
20.Kostja talle esitatud arveid (dtl 2) tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on ajavahemikul
1.jaanuarist 2020 kuni 1. juunini 2023 kostjal tasumata põhivõlg 3621,38 eurot. Hageja on arvestanud viivist nimetatud aja eest 379,40 eurot. Kostja võlale ega viivisele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb võlg koos viivisega kogu ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
22.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4(5)
2-23-8203
23.Kohus rahuldas hagi osaliselt ‒ ühe esitatud nõude kahest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb hageja põhjendatud menetluskuludest 50% jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 470 eurot ja õigusabikulud 630 eurot.
25.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab samas, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide ja täiendavate tõendite esitamiseks kohtule kokku viis tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega ning pole toimunud sisulist vaidlust. Põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku kolme tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg 15 minutit, mis teeb kuluks 390 eurot. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 860 eurot (470+390).
26.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuludest 50% ehk 430 eurot.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.