M. A. hagi A. S. A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Hagi hind 611 eurot. Hageja: M. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg (OÜ HUGO; Keemia 4, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: A. S. A. (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja: xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Tsiviilasja läbivaatamine
H.
A.
Lihtmenetlus. Kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M. A. hagi A. S. A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses M. A. kanda.
(isikukood
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.24.08.2021 sõlmisid H. A. ja M. A. alaealisele lapsele A. S. A. kokkulepe elatise tasumiseks. Kostja taotles 24.08.2021 kokkuleppe täitmist kohtutäituri vahendusel kuna kostja keeldus tasumast elatist seadusest sätestatud suuremas ulatuses. Pooltevaheline kokkuleppe punkt nr 1.2.7. sätestab, et kui pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist muudetakse seadusega alaealisele elatise maksmise suurust ja/või selle arvutamise korda, kohustub M. A. maksma alaealisele lapsele selles kokkuleppes märgitud tähtpäevaks elatist seadusega sätestatud suuruses. Kostja sellest kokkuleppe punktist kinni pidanud ei ole ning nõudis kohtutäituri vahendusel elatise tasumist ühes kalendrikuus 300 eurot.
2.Arvestades, et poole kokkuleppe tõlgendamises kokkuleppele ei jõudnud ja hageja majanduslik-ja perekondlik olukord on elatise maksmise kokkuleppe sõlmimisest oluliselt muutunud otsustas hageja kostjale elatise maksmise kokkuleppe üles öelda. Hageja edastas H. A.’le elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduse 02.02.2023. Kostja kirjast nähtuvalt kostja ei aktsepteeri hageja poolt talle elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avaldust ning on veendumusel, et tal on jätkuvalt õigus kohtutäituri vahendusel nõuda kokkuleppe täitmist.
3.PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209,20 eurot, mistõttu on PKS § 101 sätestatud miinimummäär suurenenud. Alates 01.04.2022 on seadusjärgne elatis (miinimumsumma) üldjuhul 225,64 eurot, kui elatise vähendamise aluseid ei esine. Eelnimetatud summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5).
4.Kuni 31.01.2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. 01.02.2023 jõustuva PHS § 17 lg 2 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates 01.01.2023 jõustunud Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse teise lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon muudatuse, mille kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19- aastaseks saamist. Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.
5.Hageja ütles üles kokkulepe elatise tasumiseks alaealisele lapsele A. S. A. ’le VÕS § 196 lg 1 alusel (kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
6.Riigikohtu hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab vanem ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud. Seadusemuudatus iseenesest selliseks asjaoluks ei ole. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe saab üles öelda VÕS § 195 lg 1 järgi, ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. Kui ülesöeldud kokkuleppe alusel alustatakse täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. Hageja leiab, et seoses elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduse esitamisega H. A.’le on põhjendatud esitada avaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
7.Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuivõrd hageja on ülalpidamiskohustuse täitnud täies ulatuses ning tal puuduvad mistahes ülalpidamiskohustuse võlgnevused kostja ees. TMS § 221 lg 11 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendialusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxx TMS § 221 lg 11 alusel, sest hageja on elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe ülesütlemise avaldusega elatise maksmise kokkuleppe üles öelnud. Kostja vastus
8.Käesolevaga ei tunnista A. S. A. vastu esitatud hagi õigeks, mille on esitanud M. A. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise täiteasjas ning palun hagi jätta rahuldamata. Pöördudes kohtutäituri K. V.i poole tuginesin Tallinna notari S. R. koostatud notariaalse lepingu punktile 2.1 Pooled on kokku leppinud, et juhul kui M. A. ei tasu käesolevas notariaalaktis märgitud ja kokkulepitud igakuiseid elatisi ning tasumata summadelt viivist, annab M. A. tagasivõetamatu nõusoleku alluda kogu tasumata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.7 Vastavalt täitemenetluse seadustiku §2 lg 1 täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: punkt 181 elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda koheselt sundtäitmisele.
9.Usaldasin siinkohal kohtutäituri pädevust teadmata, et ühepoolne avaldus võiks lõpetada notariaalse lepingu. Tean, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, kuid kui kohtutäitur elatisnõude vastu võttis, siis usaldasin täituri pädevust antud nõudes. Samuti vastas M. A. täiturile, saates notariaalse ülesütlemise avalduse K. V.ile, seetõttu jääb mulle arusaamatuks, miks siiski elatisnõue täitmisele suunati kohtutäituri poolt.
10.Notariaalse lepingu punkt 3.1 Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik (M. A.) nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Selgituseks lisan, et M. A. pole pakkunud võimalust anda ülalpidamist muul viisil enne notariaalse lepingu ülesütlemise avaldust, vaid vastupidi. Alates augustist 2022 kuni tänaseni on ta kostjat A. S. A. võtnud endale külla kokku 4 päeval, mis kõik jäid detsembri kuusse. Seega pole ta ka ajaliselt lapsesse panustanud. Ülalpidamist muul viisil (näiteks toit) on ta kasutanud võimalust 2-3 korral, mil ta on viinud kostja A. S. A. lõunat sööma.
11.Notariaalse lepingu punkt 3.2 Käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga (24.08.2021) on kuupalga alamäär viissada kaheksakümmend neli eurot (584 eur) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. M. A. poolt saadetud Elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avalduses väidab hageja, et tema varaline seisund ja kohustused on oluliselt muutunud. Kui hageja saatis kohtutäitur K. V.ile kirja, et miks ei arvestatud ülesütlemise avaldusega väidab ta muuhulgas, et käis just välismaal reisil, kuid samas on tema varaline seisund nii kehv, et ta ei suuda notariaalset lepingut täita. Teadaolevalt käis ta elukaaslasega puhkusereisil. Hagejaga on meil hetkel kohtus ka ühise lapse jagamise kord, kuna isa ei soovi lapsega regulaarseid kohtumisi ning ühes oma vastuses põhjendab ta seda, miks ta meie ühist last enda juurde külla ei võtta, väites, et tööd on liiga palju ning loetleb töökohti, milleks on: Xxxx (amet xxxx), Xxxx (amet xxx) ning M OÜ (meditsiinilise transpordi teenuse pakkuja)
12.T AS personalijuht T. K.i sõnul on xxxx brutopalk tunnis 9.20 eurot. Graafik on ühes kuus 6-7 päeva 24h vahetust, mille tulemusel on keskmine töökoormus kuus 168 tundi. 9,2 x 168= 1545,6 , seega Xxxx brutopalk ühes kuus on (ilma lisatundideta) on 1545,6 eurot. Kui kohus teeks siinkohal ettevõttesse päringu, siis leiame sealt kindlasti suurema palganumbri. 9,2 eurot/h on alustava xxxx palk, need, kes on kvalifikatsiooni tõstnud ning kellel kogemus ajas tõuseb, nende tunnipalk on kõrgem. Hetkel minul arvutatud kõige väiksema tunnihindega.
13.T AS jurist-personalijuht R. K. ei soovinud täpset bruto tunnihinda avaldada, küll aga väitis, et see jääb Tallinnaga üsna samale tasemele. Ning keskmine brutopalk olenevalt kogemusest jääb samuti 1500 euro kanti. Ning samuti sõltub palk kvalifikatsioonist ja kogemusest. M OÜ on registreeritud M. A. minia K. A. nimele. Ettevõte on registreeritud M. A. ema korterisse xxxx. Ettevõte pakub meditsiinilist transporti. Teatmik.ee andmetel on töötajaid märgitud 1 aga tööjõukulud on 0. Erinevate kvartalite käibed jäävad vahemikku 700 eur kuni 21 000 eur. Kuid väga kummalisel viisil 2023 aastal käive äkitselt puudub. Olgu ka mainitud, et K. A. ei oma vastavat kvalifikatsiooni pakkumaks meditsiinilist transporti.
14.N OÜ on 2009 aastal loodud ettevõtte, algselt küll ühe perekonna tuttava poolt ning hiljem hakkas sellega tegelema hageja poeg S. A.. Ettevõtte müüs ja on endiselt seotud orgaaniliste toodetega. Isegi koduleht viitab sellele, kuid tegevus on nüüd muudetud sobivalt, kui juhatuse liikmeks on saanud ka hageja M. A.. Nimelt on põhitegevuseks märgitud hoonehalduse abitegevused ning muud tervishoiuteenused. 2023 a. I. Kvartali käive on 9936 eurot ning väga sobival kombel tööjõukulud null eurot.
15.Käesoleval aastal 2023 on M. A. liitunud ka OÜ L. Elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avalduses väidab hageja, et kokku on tema igakuine sissetulek 2000 euro piires. Leian, et see on info on väär. Olen elanud hagejaga koos 7 aastat ning tean, et tegemist ei ole ärimehega, kes ajaks asju kõige ausamal moel. Sobivalt on teda nimetatud teda internetis ka Pankrotimeistriks. Ka eelmisele elukaaslasele ei soovinud ta maksta elatist ning peitis oma varasid ja tegelikke sissetuleku allikaid. Viiteks C.- M. A. (esindaja E. J.) vs M. A..
16.Elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avalduses väidab hageja, et igakuised kohustused on muutunud. Aastatel 2021-2022 elas M. A. xxxx üürikorteris, mille hinnaks ta tol hetkel väitis olevat 700 eurot koos kommunaalidega. Elades ka ise xxxx üürikorteris usun, et hind oli ka selline nagu tollel hetkel hageja väitis. Augustis 2022 kolis hageja xxxx uue elukaaslase ostetud korterisse. Seega puuduvad hagejal elukoha liisingu- ja rendikulud. Hageja omab kahte luksusautot, kuid mõlemad autod on märgitud töösõidukitena ettevõtte alla. Kuid kütust peab hageja ise ostma. Hageja sõidab elukohast xxxx töökohta xxxx autoga RAM ning suudab sellele osta kütust. Vähem ei võta kütust ka sõiduauto BMW X5 (xxxx). Sõiduk RAM on tavaliselt 5,5 -5,7 liitrise mootoriga ning kütusekulu on bensiini puhul 15 liitrit saja kilomeetri kohta. Hageja pole tahtnud nii kallist autot vahetada ökonoomsema vastu, siis kuidas mõista Elatise kokkuleppe ülesütlemise avalduses väidet, et „vähenenud on rahalised vahendid“.
17.Elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avalduses selgitab hageja veel, et muuhulgas õigustatud isikute ring on muutunud. Hageja uuel elukaaslasel on 2 alaealist last, kellel omakorda on isa olemas ja toetamas. Muus osas on jäänud laste arv samaks: S. A. -xxxx aastane, C.-M. A. -xxxx aastane ja A. S. A. -xxxx aastane.
18.Lõppkokkuvõttes leian, et Elatise kokkuleppe ülesütlemise avaldusel ei ole alust ning kui kohtumenetlus peaks edasi kestma, siis peaks olema võimalus uurida hageja sissetuleku allikaid lähemalt. Ühtlasi võib leida tõendeid kohtulahenditest, et antud käitumine on muutumas hageja mustriks.
19.Olen kasvatanud kahte last üürikorteris tänaseks juba 6 aastat. Üürikorteri hind on 650 eurot, lisaks kommunaalid 250 eurot. Elukohaks on xxxx jäänud seetõttu, et kostja A. S. A. on xxxx laps, kes käib xxxx kooli väikeklassis. Xxxx kool on pakkunud väga head tuge ja laps tunneb ennast seal turvaliselt. Seetõttu pole me ka elukohta vahetanud xxxx kaugemale. Muuhulgas maksan esindatava A. S. A. kunstikooli arveid, igakuiselt summas 35 eurot (tulemas suvelaager 150 eurot), samuti on nüüd minu maksta jäänud füsioterapeudi poolt soovitatud kergejõustiku trenn, igakuiselt 55 eurot. Hageja maksis algselt kergejõustiku ise, kuid alates veebruarist 2023 kuni mai 2023 ta seda enam ei tasunud ning sellest, et on tekkinud 170 eurone võlg, sain teada alles mai alguses. Kui küsisin hagejalt miks ta enam kergejõustiku arveid ei maksa, siis sain ma vastuseks, et seetõttu, et alustasin kohtuteed (hageja vihjab kohtuasjale, mille algatasin, et isa võtaks last vahest ka enda juurde), mitte ei väida, et tal puuduvad rahalised vahendid.
20.Alates sellest hetkest kui hageja ütles notariaalse lepingu üles, pole ta ostnud lapsele ka riideid, ega jalanõusid, millest jällegi tuleb mulle täiendav kulu. Kuna isa ka last enda juurde ei võta, on tekkinud täiendavad toidu-, meelelahutus-, meditsiini-, koolivahendite ja
kasvatuskulud. Alates 05.06.2023 kolib minu teine laps (C.-R. S.) elama omaette. See tähendab, et lisaks sellele, et edaspidi hakkab tema isalt saadud elatis minema otse pojale ning nagu seadus ette näeb, pean ka mina omalt poolt sama palju oma pojale maksma. Ühes kuus tähendab see minule rahaliste vahendite kaotust 600 eurot. Emadele pole kahjuks antud valikut, kas loobuda notariaalsetest kokkulepetest, sest nemad peavad isa loobumisel ikkagi oma lapsed saama toidetud ja vajadused rahuldatud ning suutma kõrvale panna ka selleks hetkeks kui on raskem. Mitte kõrvale panema selleks, et maksta isa kohtukulusid. Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
22.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja H. A. sõlmisid 24.08.2021. a notariaalse kokkuleppe elatise maksmiseks A. S. A.le (tl 6). • Lepingu p 2.1. kohaselt andis hageja tagasivõetamatu nõusoleku alluda kogu tasumata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. • Kohtutäitur K. V. saatis 16.11.2022. a hagejale täitmisteate. • Hageja saatis 02.02.2023. a H. A.le e-kirja, milles ütles elatise maksmise kokkuleppe üles. • H. A. sai e-kirja kätte ja vaidles avaldusele vastu.
23.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
24.Hagiavalduse kohaselt on hageja majanduslik ja perekondlik olukord muutunud, seega on hagejal mõjuv põhjus kokkuleppe ülesütlemiseks. Hageja on kõik kohustused täitnud täies ulatuses, hagejal puuduvad mistahes ülalpidamiskohustuse võlgnevused A. S. A. ees.
25.Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Hagiavaldusest ei nähtu mõjuvat põhjust ega üldse mittemingisugust põhjust lepingu ülesütlemiseks. Hageja väites sissetuleku olulise vähenemise kohta on jäänud käesoleva menetluses tõendamata. Hageja on esitatud asjaoludel sõlminud lapse emaga kokkuleppe, mille alusel on ta kohustunud maksma kostja ülalpidamiseks iga kuu 300 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni kui laps elab emaga koos. Leping on notariaalselt tõestatud ja sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega.
26.Hageja ja H. A. sõlmitud leping on olemuselt leping vanema seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta perekonnaseaduse (PKS § 100 lg 3) esimese lause mõttes. Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust).
27.Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla
suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Vanemad lepingupoolena võivad VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Seejuures ei ole ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul vaja VÕS § 80 lg 6 järgi lepinguga soodustatud isiku (ülalpidamist saama õigustatud lapse) nõusolekut. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist perekonnaseaduse alusel (vt PKS § 100 lg 3 teine lause).
28.Kokkuleppe saavutamata jäämisel saab lepingupool üldjuhul VÕS § 97 lg 1 järgi nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.
29.Tulenevalt vanematevahelise ülalpidamislepingu eripärast, ei saa vanem VÕS § 97 lg 1 järgi teiselt vanemalt ülalpidamislepingu muutmist vähemasti üldjuhul siiski nõuda, kuna tegemist ei ole lepinguga, millest tuleneksid vanemate vastastikused õigused ja kohustused, mille vahekord saaks muutuda. Pigem tekib ülalpidamiskokkuleppe muutmise vajadus siis, kui muutuvad lapsele makstava elatise suurust mõjutavad asjaolud (PKS §-de 99 ja 102 ning § 105 lg 3 teise lause järgi ülalpidamist saama õigustatud isiku(te) vajadused ja kohustatud isiku(te) varaline seisund, sh sissetulek, samas järjekorras ülalpidamist saama õigustatud ülalpeetavate ring vms (vt viidatud sätete kohta ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 19, 20 ja 23). Samuti oleks viidatud sätte alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmine raskendatud või lausa võimatu, kuna VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud tingimused välistavad ülalpidamiskokkuleppe muutmise valdaval osal juhtudest, mil see vajalik võiks olla. Nii tuleb VÕS § 97 lg 2 järgi lepingu muutmiseks lisaks asjaolude muutumisele teha kindlaks ka see, et kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda, ei saanud asjaolude muutumist mõjutada, ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt asjaolude muutumise riisikot ega oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 16; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p-d 13-16). Ülalmärgitud põhjendustel ei ole ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil vähemasti üldjuhul kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue.
30.Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset
huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab vanem ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni.
31.Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-101-15).
32.VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
33.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 02.02.2023. a saatnud H. A.le e-kirja notariaalse kokkuleppe ülesütlemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemal viibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Puudub vaidlus, et H. A. on hageja tahteavalduse kätte saanud.
34.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul siiski lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud (TsÜS § 77 lg 3 teine lause). Vaidlusaluses lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et lepingut võiks muuta või lõpetada mingis muus kui notariaalses vormis. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.