Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS

- tööandja maine kahjustamise eest 3000 eurot. Lisaks esitas tööandja TVK-le 18.05.2020 avalduse täienduse (dtl 861-862), milles loobus nõudest lugeda töötaja tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja palus lugeda töötaja tööleping lõppenuks alates 10.02.2020 TLS § 88 lg 2 p 3 alusel töökohustuste rikkumise tõttu või juhul, kui TVK seda ei rahulda, siis alternatiivselt lugeda töötaja tööleping lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Eelnevale lisas tööandja TLS § 77 lg 2 ja 74 lg 3 alusel nõude mõista töötajalt tööandja kasuks välja ette teatamiseta töölt lahkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 1092 eurot.

KOHTUMENETLUS

Töötaja esitas 11.08.2020 hagiavalduses (dtl 480-483) kohtule järgnevad nõuded: Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi, s.o töötaja kolme kuu keskmine töötasu 1323,60 eurot; Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja vähem makstud töötasu perioodi 1.01.20173.02.2020 eest 4490,17 eurot;

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja ületunnitasu perioodi 1.01.2018- 3.02.2020 eest 355,22 eurot; Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitis ajavahemiku 1.01.20193.02.2020 eest 565,84 eurot; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. -

Kohus on 1.09.2020 määrusega (dtl 524-527) võtnud menetlusse järgnevad nõuded: töötaja hagi tööandja vastu puhkusehüvitise 565,84 euro, töötasu 4490,17 euro ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 1323,60 euro nõudes; tööandja vastuhagi töötaja vastu töötaja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu TLS § 88 lg 2 p 3 või TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks lugemise, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvituse 1092 euro ja kahjuhüvitise kogusummas 2471,98 euro nõudes.

POOLTE SEISUKOHAD

kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Tööandja poolt 27.02.2020 TVK-le esitatud avalduses on tööandja seisukohtade ja väidete mõte selles, et tööandja palub TVK-l tuvastada, et töötaja 3.02.2020 esitatud erakorralise töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, sest puuduvad alused, mille puhul seadus lubab TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda. TVK tuvastas õigesti, et puudusid asjaolud töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Kuid otsuse resolutsioonis ei lahendanud TVK seda nõuet. TVK tegi selles osas vea. Seetõttu palub tööandja kohtul lahendada vastuhagis tööandja poolt esitatud töölepingu töötaja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ning tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja jätta TLS § 100 lg 4 alusel hüvituse nõue rahuldamata. Tegelikult on hagejal õigus puhkust saada 28 kalendripäeva aastas, mitte 35. Tööandja on juba töötajale lõpparvega ära maksnud kasutamata puhkuse hüvituse. Töötaja nõuab puhkuse hüvitust, mille ta on juba kostjalt kätte saanud. Väljamakstud puhkusehüvitus on arvutatud hageja tegelike palgaandmete järgi. Arvestus on tehtud selle järgi, et hagejal on õigus saada 28 kalendripäeva puhkust aastas. Tööandja palub jätta puhkusehüvituse nõue rahuldamata. Hageja vaidlustas TVK-s palka alates 1.01.2019. Kohtus nõuab ta palka veel juurde lisaks kahe varasema aasta eest. See ei ole kooskõlas põhimõttega, et kohtus võib läbi vaadata vaid samu nõudeid, mida TVK on juba lahendanud. Hageja palub menetlusse mitte võtta või menetlus lõpetada palga nõude osas, mis on hagiavalduses esitatud pikema perioodi eest, kui see on esitatud TVK-le, s.o aja eest enne 1.01.2019. Kui hagejal oleks olnud probleem tööga kindlustamise osas, siis oleks ta pidanud tööga kindlustamise nõude esitama 4 kuu jooksul. Hageja ei ole seda teinud. Seetõttu on nõue aegunud. TLS § 31 alusel on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Töötaja nõude mõte on selles, et ta ei nõua mitte tööga teenitud palka, vaid ta nõuab mitte töötatud aja eest hüvitust keskmise palga näol. Tööandja ei ole rikkunud oma kohustusi sel määral, et see õigustaks töötaja poolt nõutud suures summas keskmise palga hüvitamist tagantjärele mitme aasta eest. Juhul kui kohus otsustab lahendada hüvituse nõuet reaalselt töötamata normtundide eest, siis palub tööandja kohtul kohaldada aegumist ja tööseisaku tasu nõude osas menetlus lõpetada.

tahtega ning oma töötasu nõude saab töötaja esitada igal ajal kolme aasta jooksul, olenemata TVK-le esitatud avaldusest, otsusest jne. Töötajal on igal ajal õigus täiendada oma nõuet (lisades olemasolevale nõudele täiendava nõude) töötasu osas kuni kolm aastat tagasi. Töötajale jäävad ka arusaamatuks jäävad tööandja väited aegumise kohta. Mille kohta tööandja aegumist palub kohaldada? Tööandja viitab puhkusehüvitise nõude puhul 4-kuulisele aegumisele, aga on jätnud selgitamata, kuidas selline töötaja nõue saaks olla aegunud. Töötaja esitas TVK-le puhkusehüvitise nõude vähem kui 30 päeva möödudes nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei saa puhkusehüvitise nõue olla aegunud. Arusaamatuks jääb ka tööandja väide nagu oleks pidanud töötaja esitama tööandjale tööga kindlustamise nõude ja seda siis 4 kuu jooksul, peale mida oleks nõue aegunud. Selline tööandja käsitlus ei lähe mitte kuidagi kokku seadusandja mõttega. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Seega ei ole võimalik kohaldada aegumist. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; RKTKo nr 3-2-1-15115, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo nr 3-2-1-151-15, p 15). Tööandjal tuleb siiski selgitada ja tõendada, et töötaja on töölepingut rikkunud (tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu), tööandja on saanud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Tööandjal tuleb siiski täpselt selgitada, kuidas kahju on kujunenud, st millal ja millises suuruses on töötaja väidetavalt kahju tekitanud. Juhul, kui tööandja selgitab ja tõendab eelnimetatud asjaolusid, siis peab töötaja omakorda hagi rahuldamata jätmiseks esile tooma ning tõendama, et ta ei ole kahju tekitanud ning pole kahju tekkimises süüdi. Käesoleval hetkel ei ole tööandja täitnud mitte ühtegi eelloetletud tingimust. Töötaja ei nõustu mitte ühegi tööandja nõudega.

määral, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires. Ta sõitis suures tihedas udus lubamatult suure kiirusega 87km/h, mistõttu ei suutnud vajalikul määral teed ette näha ja suure kiiruse tõttu sõitis ta otsa kitsele. Töötaja pidi ette nägema, et kui ta sõidab tihedas udus nii suure kiirusega, siis ootamatu takistuse teele ilmumise korral võib juhtuda õnnetus. Tööandja buss ei oleks viga saanud, kui töötaja ei oleks kitsele otsa sõitnud, seega on olemas põhjuslik seos töötaja poolt liiklusseaduse ja TLS rikkumise ja tööandjal tekkinud kahju vahel. Töötaja süü seisneb tööandja arvates selles, et töötaja oli kohustatud kiirust vähendama, tal ei olnud takistusi kiiruse vähendamiseks, aga ta valis teadlikult sõidukiiruse nii, et halva nähtavusega teel sõites ei olnud selle kiiruse juures võimalik ohu korral bussi pidama saada. Töötaja pidi oma sõiduviisi ohtlikkusest aru saama. Töötaja on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.05.2019 sai vigastada töötaja poolt juhitud tööandja bussi tagant vasak nurk, stange oli purunenud, plastmass mõranenud. Tööandja juhatuse liige H. H. nägi bussi vigastusi ja küsis nende vigastuste kohta bussijuhilt mitu päeva hiljem (5. või 6.05), kui nad kohtusid tööandja töökojas. Töötaja ütles, et tema ei tea, kuidas need vigastused tekkisid. Järgmisel päeval pärast jutuajamist teatas töötaja, et õnnetus pidi juhtuma nii, et keegi pidi Xxxxx parklas sellele bussile otsa sõitma sel ajal, kui tema seda ei näinud. Ta rääkis, et ta oli käinud Xxxxx parklas ja leidis sealt lume seest bussi sinise värvi jääke. Töötajal oli 3.05.2020 tööülesanne, et ta pidi viima inimesed Xxxxx xxxxxxxxx ja pärast xxxxxxxx tagasi tooma. Tööandja maksis talle täispalka aja eest, mil bussijuht sõitis xxxxxxxxxx, pidi xxxxxxxxx ajal valvama bussi ja ootama xxxxxxxxxxxxxxxxx ning pärast xxxxxxxx xxxxx tagasi sõitma. Sealjuures pidi bussijuht täitma oma töökohustusi tööandja suhtes lojaalselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Konkreetsel juhul tähendab see seda, et bussijuht pidi bussi parkima ohutult ja turvaliselt, nii et ära hoida ohtlikke olukordi. Töötaja süü seisnes selles, et ta ei täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega, parkides bussi nii, et tema eemaloleku ajal sai võimalikuks, bussile vigastuste tekitamine. Bussi valvamise asemel läks töötaja xxxxxxxxx. Kuna buss oli valveta, sai võimalikuks, et bussile tekkisid vigastused, bussile otsa sõitnud juht sündmuskohalt põgeneda. Töötaja oli nii hooletu, et ta isegi ei vaadanud bussi üle, et vigastusi avastada. Kahju oli kokku mitu tuhat eurot. Tööandja hinnangul on õigustatud, et bussijuht peab hüvitama omavastutuse osa 600 eurot. Tööandja lisas kahjunõudesse ka 24.08.2019 xxxxxxxxxx xxxxxx toimunud avarii omavastutuse 600 eurot. Lisaks täpsustas tööandja töötasunõude osas, et on töötajale palga välja maksnud kogu töötaja poolt tehtud töö eest. Töötaja ei soovinud rohkem sõite teha, kui need, mis ta ära tegi, sest tal oli peale OÜ Heiki Busside ka teine töökoht, algul töötas ta lisaks xxxxxxxxxx, hiljem teises autovedude äriühingus. Hageja tööst keeldumiste kohta on tööandja esitanud TVK toimikusse väljavõtted telefonisõnumitest (TVK tl 103-106). Lisaks esitas tööandja kohtule tõendid selle kohta, et töötajale on tema töötamise 3 viimase aasta jooksul tema töö eest palgad välja makstud. Töötaja on saamata puhkuse hüvitusega kohut eksitanud, sest tööandja on töötajale saamata puhkuse hüvituse juba välja maksnud. Tõendid selle kohta asuvad TVK toimikus. Kohtule lisas tööandja täiendavalt tõendid tööandja poolt puhkusetasu ära maksmise kohta, lõpparve ja puhkusehüvituse arvutuskäigu.

vastuses, et töötajast hageja oli tööl 0,5 koormusega. Seega ei saa tõsiselt võtta kostja kohtuistungil antud selgitusi hageja töökoormuse kohta. Täiendavalt selgitas töötaja, et ainuke puhkusehüvitis, mis kostja hagejale maksnud on, saabus hageja pangakontole koos lõpparvega 10.02.2020 brutosummas 397,14 eurot, mis sisaldas brutosummas töötasu 30 eurot ja brutosummas puhkusehüvitist 367,14 eurot. Seaduse kohaselt oli lõpparve arvestuses välja toodud eraldi ridadena töötasu ja puhkusetasu suurused. Hageja kinnitab, et on kätte saanud lõpparve ja ei esita bruto summas 397,14 euro osas nõudeid.

laekunud 10.05). Samuti ei ühti palgalehtedel märgitud töötasude summad ja tegelikult töötajale laekunud töötasude summad. Töötaja on oma menetlusdokumendis seda juba algselt välja toonud ja ei pea vajalikuks hakata juba esitatut kordama.

Kohus määras 21.03.2022 eelmenetluse lõpptähtajaks 14.04.2022 (dtl 1087).

samuti töötajale arusaamatud. Tööandja on jätnud selgelt väljendamata, kui suures ulatuses ja millistele hageja töötasunõuetele tuleks kohaldada aegumist. Seega tuleb kostja töötasu aegumise taotlus jätta rahuldamata. Tööandja on oma seisukohas selgitanud, et on ise teostanud 5.02.2020 bussiveoteenuse, samas aga sõidu ära jäämise kohta esitanud hageja vastu nõude. Kostja ei ole oma seletustes järjepidev ning muudab pidevalt oma seisukohti ja arusaamisi vastavalt endale meelepärases suunas. Tunnistaja K.S. ütlusi ei saa tõeselt võtta, kuna tegemist on tööandja juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxx, kellel on omavahel ka lapsed. Tunnistaja A. K. on tööandja töötaja ning otseses majanduslikus sõltuvuses kostjast ning annab selliseid ütlusi, nagu on tööandja poolt nõutud, seega ei ole erapooletu. Tunnistaja J.T. on tööandja esindaja H. H. xxxxx, kes aeg-ajalt busside garaažis õlut käis joomas ning kindlasti ei oska erinevate juhtumite kohta ütlusi anda. Seega tuleb jätta taotlus tunnistajate ülekuulamiseks töötaja hinnangul rahuldamata.

sõiduauto pesemise, tankimise ja remondi osas kogusummas 671,98 eurot. Maakohus lõpetas nimetatud määrusega seoses nõudest loobumisega menetluse tööandja kahjunõudes 4.02.2019 toimunud avarii eest. Maakohus otsustas jätkata tööandja hagi menetlemist kahjuhüvitise nõudes kogusummas 1200 eurot, s.o kahest avariijuhtumist (3.05.2019 ja 20.10.2019) põhjustatud igakordse kahjukindlustuse omavastutuse kogusumma. Maakohus jättis rahuldamata tööandja taotluse tunnistajate K. S., J. T. ning A. K. ülekuulamiseks. Maakohus jättis tsiviilasjas nimetatud hetkeks pooltel tekkinud menetluskuludest pool (s.o 1⁄2) kulusid kandnud poole enda kanda.

LÕPLIKUD NÕUDED JA SEISUKOHAD

töötaja poolt 02.02.2020 tööandja kütusemahutist tangitud kütuse maksumus 71,98 eurot (sh km), töötaja isikliku auto pesemise eest 02.02.2020 OÜ tööandja töökojas 24 eurot (sh km) töötaja isikliku sõiduauto xxx remonditööde, puhastamise ja värvimistööde eest tööandja töökojas 480 eurot (sh km). ja jätta menetluskulud töötaja kanda. -

Töötaja märkis 9.10.2023 viimases seisukohas (dtl 1219-1227) mh järgnevat.

kohustatud tööaja määraga 0,5 tasuma töötajale vastavalt töölepingu p-le 3.1 kokku lepitud tunnitasu 2019. aasta jaanuarist kuni augustini 4 eurot tunnist ning alates 2019. aasta septembrikuust 5 eurot tunnist. Seega käis töötasu arvestus kalendaarse tööajafondist poole arvestusega vastava kuu tundidest. Kuna tööandja jättis korduvalt töötasu täielikult maksmata (jaanuar, märts, august, oktoober, november 2019 ja jaanuar 2020), siis see oli ka üks peamisi põhjuseid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja poolt. Samuti ei taganud tööandja töötajat kokkulepitult 0,5 määras tööga. Kuna tööandja keeldus lubamast töötajat puhkusele (selgitades, et puhkad oma vabadel päevadel) ja ei olnud nõus ka puhkusetasu hüvitama, siis oli ka see põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja ei koostanud aasta alguses puhkusegraafikut ja keeldus töötasuarvestuse kohta dokumenti väljastamast. Eelnevast nähtub üheselt, et põhjendatud oli töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine töösuhte kohese lõpetamisega.

31.6 Tööandja kindlustuse omavastutuse kahjuhüvitise nõudele vastu vaieldes tõi töötaja mh välja, et Riigikohus on lahendi nr xxxxxxx p-s 21 avaldanud, et kostja tegevusvaldkonda veoteenuse osutajana arvestades pidanuks ta ise sõlmima veoki suhtes kaskokindlustuslepingu. Varalise vastutuse kokkulepe ei saa asendada kindlustust ega töötajad olla tööandja jaoks kindlustusandjaks. Seega tulnuks tööandjal oma bussid kindlustada täielikult kaskokindlustusega. Tööandja on kohtus selgitanud, et tema poolt on sõlmitud busside osas kaskokindlustuse lepingud, mille omavastutus on 600 eurot. Tööandja väitel ei ole saanud enne 2020.a. sõlmida kaskokindlustust omavastutust rakendamata. Tööandja on aga esitanud Salva kindlustuse poliisi periood 26.04.2018 – 25.04.2019 kohta, milles on selgesõnaliselt öeldud, et omavastutust ei rakendata asulavälisel teel loomale otsasõidust tingitud kahju hüvitamisel. Seega ei ole tööandja avaldanud kohtuistungil tõtt. Tööandja väidete kohaselt on ta pöördunud kindlustuse poole kõigi kolme avariijuhtumi korral ning tema enda kanda on jäänud omavastutus iga õnnetuse korral 600 eurot. Kohtuistungil 19.09.2023 tunnistas aga tööandja, et ta ei ole erinevate juhtumitega seoses kindlustuse poole pöördunud, vaid on ise busside kahjustused likvideerinud. Seega ei saa tööandjal olla töötaja vastu kindlustuse omavastutusest tulenevaid kahjunõudeid. Xxxxxxxxxx laadal 24.08.2019 juhtunud väidetava avarii osas on töötaja esitanud aegumise taotluse, kuna tööandja on selle juhtumi osas esitanud nõude alles 06.10.2021 kohtuistungil. Tulenevalt TLS § 74 lg-st 4 aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Tööandja on kinnitanud, et sai väidetavast kahjust teada mõned päevad hiljem. Seega on nõude esitamiseks ette nähtud 12-kuuline tähtaeg möödunud ning nõude osas tuleb kohaldada aegumist. Samuti on tööandja 19.09.2023 kohtuistungil tõdenud, et kuna Xxxxxxxxxx avariist tekkinud kahju suurus jäi omavastutuse piiridesse, siis ta ei pöördunud kindlustusfirma poole. Xxxxxxxxxx xxxxxxx Xxxxx parklas 03.05.2019.a toimunud avarii ja kitsega 20.10.2019.a toimunud avarii osas ei ole tööandja mitte ühegi kirjaliku tõendiga suutnud tõendada talle tekkinud kahju, mis oleks väidetavalt tekkinud kindlustuse omavastutuse kohaldamisest (samuti ka 24.08.2019 juhtumil). Tööandja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et avariide toimumise ajal oleks mõnigi kehtiv kaskokindlustuse leping olnud sõlmitud busside osas, mis väidetavalt kindlustusjuhtumites osalesid. Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi pilti, millelt nähtuks kahju olemasolu ja selle suurus. Kohtule tõenditena esitatud piltide failinfo kohaselt on piltide pildistamise aeg täiesti erinev väidetavate juhtumiste aegadest ning ei ole seostatavad väidetavate busside vigastustega. Ei ole tõendatud mitte ühtegi kindlustusjuhtumi läbiviimist kindlustusandja poolt kolme avariiga seoses ning omavastutuse kohaldamist tööandja suhtes. Kui tööandjal isegi oleks olnud kaskokindlustusleping sõlmitud, siis ei oleks tingimuste kohaselt omavastutust rakendatud asulavälisel teel loomale otsasõidust tingitud kahju hüvitamisel. Seega ei ole usutav, et kitsega 20.10.2019.a toimunud avarii puhul kandis tööandja omavastutust 600 eurot ning vastupidist ei ole tööandja ka tõendanud. Täiendavalt vajab selgitamist, et kahju hüvitamise eelduseks on TLS § 74 alusel töötaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu ja selle ettenähtavus, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, põhjuslik seos lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü olemasolu kahju tekitamises. Mõne eelduse puudumise korral, ei ole kahju hüvitamise nõue rahuldatav. Esmaseks kahju hüvitamise eelduseks on lepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Tööandja pole aga tõendatud, et töötaja oleks rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, mistõttu on kahju hüvitamise esmane eeldus täitmata ning kahju hüvitamise nõue (3 x 600) 1800 eurot tuleb jätta rahuldamata. Samuti puudub töötajal süü avariijuhtumitel otsese varalise kahju tekitamises. 31.7 Kütusehüvitise nõudele vastu vaieldes märkis töötaja mh, et tööandja ja töötajate vahelise kokkuleppe kohaselt said töötajad tankida oma autosse tööandja kütust ning pidid tasuma selle eest

1 eurot/liitri kohta. Kütuse kasutamise kokkulepe nähtub ka tööandja 10.10.2020 esitatud tõendist kütuse tankimine (dtl 548). Töötaja tankis oma autosse tööandja kütust 02.02.2020 kokku 49,99 liitrit ning pidi selle eest tasuma tööandjale 49,99 eurot. Töötaja ei nõustu tööandja väitega nagu tulnuks tal tasuda kütuse eest 71,98 eurot mis teeks ühe liitri maksumuseks 1,439 eurot (KM-iga). Seega ei nõustu töötaja ka tööandja poolt esitatud tõendiga kütuse maksumuse kohta tanklas. Kuna tööandja ostis kütust hulgihinnaga, siis kujunes tavapäraseks, et kõik töötajad said kütust osta liitri hinnaga 1 euro. Tööandja väidetava 1,439 eurose kütuse maksumuse korral ei oleks olnud töötajal üldse vajadust ja põhjust tööandja juures kütust tankida, kuna igas tanklas oleks ta saanud kütust osta sama hinnaga ning seega oleks kaotanud mõtte tööandja juures tankimine. Samas on tööandja poolt 15.11.2021 esitatud tõendina Alexela kütuse maksumusest (dtl 1033; II kd, tl 121) näha, et üks liiter kütust on koos käibemaksuga maksnud 1,344 eurot, mis kokku oleks 67,18 eurot (49,99 x 1,344), tööandja aga nõuab töötajalt ühe liitri maksumust summas 1,439 eurot. Seega ei ole tööandja esitatud nõue ja selle juurde esitatud tõend omavahelises seoses. Seega ei ole eluliselt usutav tööandja väide kütuse maksumuse kohta. Tööandja poolt esitatud tõend kütuse maksumuse kohta tanklas ei tõenda mitte midagi ning ei ole isegi teada, kas tegelikult selle arve alusel kütust üldse osteti. Töötaja on korduvalt väljendanud, et on valmis tasuma tööandjale kütuse maksumuse 1 eurot liitri eest. 31.8 Sõiduauto pesukulude nõude osas märkis töötaja, et tööandja on väitnud, et töötaja pesi oma autot nii seest kui väljast ning kasutas pesemisel tööandja kemikaale. Tööandja ei ole oma väidet mitte kuidagi tõendanud. Tööandja selgitas, et esitab videosalvestised autopesust, kuid neid siiski ei ole menetluse käigus esitatud. Tööandja poolt esitatud tõendid autokeemia ja nendes maksumuse kohta ei tõenda nende olemasolu ja kasutamist töötaja poolt. Samuti ei ole tööandja tõendanud, et autopesu teostati autol seest ja väljast. Tegelikkuses loputas töötaja oma autot väljast poolt tavalise veega. Selline tegevus oli tööandja ja kõikide töötajate vaheline kokkulepe, et oma autot võib pesta tasuta. Isegi kui arvestada, et töötaja loputas oma autot väljastpoolt, siis ei saa selle tegevuse juures kasutatav veekulu olla suur ning arvestades, et 1m3 vett koos reovee ärajuhtimisega maksab koos käibemaksuga 1,80 eurot, siis ei saa töötajale auto loputamise eest esitatav arve olla suurem kui 1,80 eurot. 31.9 Remonditööde nõude kohta avaldab töötaja, et ei ole sellist remonttööde tegemise teenust tellinud ning tegelikkuses autot remonditud ei ole. Septembris 2019 vahetas töökaaslane M. R. töötajale kuuluval autol piduriklotsid ning tegi kerel mõned värviparandused. Tööandja juhatuse liige H. H. aitas M. R. värviparandustöödel. Poolte vahel ei olnud mitte mingeid rahalisi kokkuleppeid. Pärast töötaja ja tööandja vahelist töösuhte lõppemist ehk siis 7,5 kuud hiljem otsustas H. H. esitada arve väidetavalt teostatud tööde eest. Arve koostamise ajal ei mäletanud H. H. enam ise kas ja millist tööd töötaja auto juures teostati ning selleks pidi SMS-sõnumiga suhtlema endise töötaja M. R.. Arve oli koostatud ja esitatud selle tõttu, et töötaja pöördus oma nõuetega töövaidluskomisjoni poole. Selline pahatahtlik arve esitamine on vastuolus ka käibemaksuseaduse § 37 lg-ga 1, mille kohaselt maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Tõendatud ei ole ka arvel kajastatud käibemaksu tasumine riigile, millest saaks järeldada arve õigsust. Arve esitaja on Heiki Bussid OÜ, kellelt töötaka ei ole mingeid remonttöid tellinud ning mingit lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Remonttöid ei ole autol teostatud. H. H.oli ise isiklikult nõus värviparandusi tegema, sest ta oli paar nädalat varem L. T.le kuuluva auto ära rikkunud. Kohtuistungil 19.09.2023 selgitas tööandja esindaja H. H., et arve on esitatud töötaja auto värvitööde eest. Heiki Bussid OÜ arve kajastab aga autole teostatud remonttöid. Seega on arvel kajastatu ja tööandja esindaja kohtuistungil antud selgitused omavahel vasturääkivad. Ei ole tõendatud Heiki Bussid OÜ ja L. T. vaheline kokkulepe remonttööde (värviparanduste) tegemiseks

ja selle tasu osas. L. T. auto värviparandusi aitas teostada H. H. füüsilise isikuna, aga mitte Heiki Bussid OÜ seaduslik esindaja H. H.. Seega tuleb vastav nõue jätta rahuldamata.

Tööandja avaldas 9.10.2023 viimases seisukohas (dtl 1254-1259) mh järgnevat.

32.1 Kindlustuse omavastutuse nõudega seonduvalt (3 avariid) märkis tööandja üldiselt, et põhjuslik

seos on olemas juhul, kui töötajale etteheidetava teota ei oleks kahju tööandjale tekkinud. Konkreetsetel juhtudel ei oleks tööandja buss viga saanud, kui töötaja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Seega on olemas põhjuslik seos töötaja poolt LS ja TLS rikkumise ja tööandjal tekkinud kahju vahel. Töötaja hoolsuse määr, mille järgimata jätmisel töötaja vastutab, määratakse tema töösuhte järgi (TLS § 16 lg 2). Bussijuhile on eluliselt vajalik rakendada suurimat hoolsust ohutu liikluse tagamiseks, sest ohus on otseselt inimeste elud ja LS nõuete rikkumisel on riskid suured. Töötaja oli ohutuks liiklemiseks välja õpetatud. Tööandja juhendas ise ja maksis eraldi asjatundjate koolituse eest, kus hagejale õpetati vajalikud ametialased teadmised, mida nõutakse ohutuse tagamiseks bussijuhi töös. Töötaja ei järginud bussijuhi töös hädavajalikku hoolsuse määra. Töötaja töötas tööandja juures bussijuhina alates 2014.a. ja tal olid vajalikud teadmised ohutuks liiklemiseks ja bussijuhi tööks. Süü seisneb selles, et hageja oli kohustatud täitma TLS ja LS nõudeid ning mh tagama kahju tekitamise vältimise – tal ei olnud takistusi seaduslike kohustuste täitmiseks, aga ta valis teadlikult käitumise, mille tagajärjel tekkis tööandjale kahju. Hageja pidi oma sõiduviisi ohtlikkusest aru saama. Bussi juhtimisel vajalikud toimingud ja sooritused nõuavad juhi teadlikku ja tahtlikku tegevust. Hageja on süüvõimeline. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Töötaja töökohustuste rikkumine seisneb selles, et ta rikkus eelkõige lojaalsuskohustust (TLS § 15 lg 1 ja TLS § 16 lg 1). See hõlmab muuhulgas kohustust, et töötaja peab töötama nii, et ta ei tekitaks tööandjale kahju (ka TLS § 15 lg 2 p 5 alusel). Hagejal olid bussijuhi tööks vajalikud teadmised ja oskused, 6-aastase kutselise bussijuhi töökogemuste juures pidi ta ette nägema, et TLS ja LS nõuete rikkumisele võib järgneda materiaalne kahju tööandjale ja ta pidi bussijuhi töös rakendama hoolsust, mis hoiaks ära kahju tekkimise. Töötaja ei järginud bussijuhi töös vajalikku hoolsust ja seetõttu peab ta vastutama tööandjale tekitatud varalise kahju eest. 32.2 Kitsele otsasõidu, s.o 20.10.2019, avariiga seonduvalt selgitas tööandja, et töötaja sõitis paksus tihedas udus tööandja bussiga otsa kitsele. Otsasõit toimus xxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx. Vigastatud sai bussi esimene vasak juhipoolne nurk ja uks. Bussi kordategemiseks vahetati bussi eesots ja remonditi uks. Tööandja kahju oli kokku üle 2000 euro. Tööandja ei nõua töötajalt mitte kogu kahju hüvitamist, vaid töötaja vastutuse ulatuseks on ainult 600 eurot. Vastutust on vaja rakendada selleks, et sundida autojuhti ohutult liiklema. Töötaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine seisneb selles, et ta halva nähtavusega teel sõites ei vähendanud kiirust sel määral, et suudaks bussi seisma saada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires. Ta sõitis suures tihedas udus lubamatult suure kiirusega 87km/t. Seda tõendab bussi liikumist jälgiv Navireci väljavõte (I kd, tl 110). Suure kiiruse tõttu, mis ei olnud vastavuses ilmaoludega ega nähtavusega, ei suutnud ta vajalikul määral teed ette näha ja suure kiiruse tõttu sõitis ta otsa kitsele. 6-aastase kutselise bussijuhi töökogemuste juures pidi ta ette nägema, et paksus tihedas udus on takistuste või ootamatute asjaolude korral võimalik seda näha alles väga lähedalt, mitte samaväärselt kauguselt nagu tavalise nähtavuse korral. LS kohustab juhti valima ohutu kiiruse. Töötaja rikkus seda LS nõuet ja pidi ette nägema, et kui ta sõidab tihedas udus nii suure kiirusega, siis ootamatu takistuse teele ilmumise korral võib juhtuda õnnetus. Süü seisneb selles, et hageja oli kohustatud sõitma väiksema kiirusega, tal ei olnud takistusi kiiruse vähendamiseks, aga ta valis teadlikult sõidukiiruse nii, et halva nähtavusega teel sõites ei olnud selle kiiruse juures võimalik ohu korral bussi pidama saada.

32.3 Xxxxx parkla õnnetusega seonduvalt märkis tööandja, et vigastada sai töötaja poolt juhitud tööandja bussi tagant vasak nurk, purunenud oli stange, plastmass mõranenud. Tööandja juhatuse liige H. H. nägi bussi vigastusi hiljem ja küsis nende vigastuste kohta bussijuhilt, kui nad kohtusid tööandja töökojas. Töötaja ütles, et tema ei tea, kuidas need vigastused tekkisid. Jutuajamise käigus pakkus ta välja mitu erinevat versiooni, kuidas õnnetus võis juhtuda. Järgmisel päeval pärast jutuajamist teatas töötaja, et õnnetus pidi juhtuma nii, et keegi pidi Xxxxx parklas sellele bussile otsa sõitma sel ajal, kui tema seda ei näinud. Ta rääkis, et ta oli käinud Xxxxx parklas ja leidis sealt bussi sinise värvi jääke. Töötajal oli tööülesanne, et ta pidi viima inimesed Xxxxx txxxxxxxxxx ja pärast xxxxxxxx tagasi tooma. Tööandja maksis talle täispalka aja eest, mil bussijuht sõitis xxxxxxxxx, pidi etenduse ajal valvama bussi ja ootama xxxxxxxxxxxxxxxx ning pärast xxxxxxxxx lõppu tagasi sõitma. Sealjuures pidi bussijuht täitma oma töökohustusi tööandja suhtes lojaalselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Konkreetsel juhul tähendab see seda, et bussijuht pidi bussi parkima ohutult ja turvaliselt, nii et ära hoida ohtlikke olukordi. Töötaja süü seisneb selles, et ta ei täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega, parkides bussi nii, et tema eemalolekul sai võimalikuks, et bussile tekitati vigastused. Kui buss oli pargitud nii, et oli risk vigastuste saamiseks, siis pidi bussijuht bussi valvama. Töötaja jättis selle kohustuse täitmata. Selle asemel läks bussijuht xxxxxxxxx. Kuna buss oli pargitud riskantselt ja buss oli valveta, sai võimalikuks, et bussile tekkisid vigastused, bussile otsa sõitnud juht sai sündmuskohalt põgeneda. Bussijuht oli nii hooletu, et ta isegi ei vaadanud bussi üle, et vigastusi avastada. Buss oli hageja kasutusse antud tööülesannete täitmiseks. Tööajast ja tööülesandest tuleneb bussijuhi vastutus. Hageja pidi kindlustama bussi ohutuse. Kui ta oleks seda nõuet täitnud, siis ta oleks näinud, kui teine sõiduk lähenes ja õnnetuse oleks saanud ära hoida. Kui ta bussi juurest mitmeks tunniks lahkus, siis pidi ta naasmisel kohe kontrollima, kas buss on korras. Hageja seda ei teinud. Hageja ei järginud bussijuhi töös vajalikku hoolt. Kahju oli kokku mitu tuhat eurot. Kahju miinus omavastutuse osa 600 eurot hüvitas Salva Kindlustus. Selles olukorras on õigustatud, et bussijuht peab hüvitama omavastutuse osa. 32.4 Xxxxxxxxxx laada õnnetuse (24.8.2019) kohta selgitas tööandja, et töötaja sõitis tööandja bussi Mercedes-Benz Turismot xxx xxx juhtides parkimisalal bussiga otsa liiklusmärgile. Bussi vigastuseks oli pikk sügav kriips paremal pool taganurgas. Bussijuht pidi täitma oma töökohustusi tööandja suhtes lojaalselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Konkreetsel juhul tähendab see seda, et ta pidi muuhulgas täitma LS nõudeid. LS § 6 lg 5 alusel ei tohi liiklusmärke kahjustada. Hageja ei järginud vajalikku hoolt ja rikkus seda nõuet. 32.5 Kütuse tankimise nõude osas avaldas tööandja, et hageja on kütuse tankimise omaks võtnud kohtu eelistungil ja 19.01.22 hageja vastuse p-s 5. Eelistungil võttis hageja omaks ka kütuse koguse ja nõustus, et kütuse eest tuleb maksta. Hageja nõustus maksma 49,99 eurot. Kostja ei saa nii odava hinnaga kütuse müügiga nõustuda. Hageja poolt nõutud kütuse ostuhind ei ole mõistlik, sest see on oluliselt vähem, kui on reaalne ostu-müügi hind. Tööandja jääb oma seisukoha juurde, et töötaja peab 02.02.20 tööandja kütusemahutist isiklikku sõiduautosse tangitud kütuse iga liitri eest maksma vastavalt esitatud arvele. Vaidlus on kütuse hinnas. Kostja soovib kindlasti vastu võtta hageja pakutud summa 49,99 eurot (s.o 1€/1L), kuid lisaks sellele peab hageja maksma kogu nõutud summa 71,98 eurot, sest kostja ise ostis kütuse sisse selle hinnaga. See on tõendatud Alexela arvega, mis näitab kütuse hinda, millega kostja ise kütuse sisse ostis. 32.6 Sõiduauto pesemise nõude kohta märkis tööandja, et töötaja pesi oma töölt lahkumise päeval 02.02.2020 tööandja töökojas tööandja pesuvahenditega oma isiklikku sõiduautot põhjalikult nii seest kui ka väljastpoolt. Hageja kasutas ilma loata isiklikuks otstarbeks tööandja leotusainet, pesuvahendit, vett, elektrit. Tööandja oli ostnud enda vajadusteks auto pesuvahendeid. Kuna

töötaja kasutas need pesuvahendid enda tarbeks, siis tööandja neid ise kasutada ei saanud. Sellest tulenevalt kandis kostja kahju pesuvahendite kulus. 32.7 Töötaja isikliku sõiduauto remonttööde hüvitamise nõude kohta avaldas viitas tööandja võlaõigusseaduse asjaomastele paragrahvidele ja käsunduslepingu normidele. Sõidukite remonttööd, sh värvimine, on tööandja tegevusala, see on kirjas ka kostja veebilehel. Covid-19-ga seotud piirangute tõttu kadusid paljud juhuvedude tellimused ning mõnel perioodil ei olnud üldse juhuvedude tellimusi, sel ajal oli sõidukite remonttööd kostja põhiliseks sissetulekuallikaks. Remonttööde, puhastamise ja värvimistööde kohta oli töötaja ja tööandja vahel sõlmitud leping suuliselt. Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Heiki Bussid autot remontima ja töötaja pidi selle eest tasuma. Töö teostas OÜ Heiki Bussid ja töö oli suure mahuga. Hageja isiklikul autol remonditi pidurid, eemaldati tõrv ja pigi, tehti silicon-pesu, et värv nakkuks, eemaldati rooste, kasutati rooste-surma, auto pahteldati, lihviti, krunditi, värviti, lakiti, poleeriti. Lisaks välisilme parendamisele parandati hulgaliselt detaile. Eespool loetletud tööde tegemiseks kulutas tööandja spetsiaalseid vahendeid: leotusvahend, silicon, rooste surm, pahtel, krunt, värv, lakk, lisaks tekkis kulu ka vee, elektri, ruumide kasutamisest. Kostja vastusele 9.10.2020 lisatud pildid (dtl 549; II kd, tl 56) tõendavad, et auto nägi pärast remonti ja värvimist välja väga uhke. Eeldada tuleb, et äriühing teeb sõidukite remonttöid, puhastamist ja värvimist ainult tasu eest, mitte tasuta. Töötaja ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tasu maksmise. Tööandja palub kohtul töötajalt välja mõista kahjuhüvitis vastavalt tööandja poolt töötajale esitatud vastavasisulisele arvele. Igal juhul palub tööandja töötajalt välja mõista mõistlik tasu teenustöö eest ja lisaks sellele mõistlikud kulud, mida vastuhageja käsundisaajana on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Seaduse mõtte kohaselt peab eelduslikult olema tasu vähemalt nii suur, et see kataks käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ja vastuhagejal tekkinud kahju. 32.8 Tööandja selgitab täiendavalt, et töötaja võttis H. H.lt laenu ja sellest on siiani maksmata 900 eurot. Töötaja on seda ise tunnistanud, et ta laenu sai, aga ta otsustanud seda mitte tagasi maksta. On väga ebaõiglane, kui tööandja peab kandma kahju ka hageja poolt tekitatud avariide, hageja isikliku sõiduauto pesemise, tankimise ja remondi tõttu. 32.9 Vastuväitena töötaja saamata palga nõudele märgib tööandja, et töötajale on kogu palk tehtud töö eest välja makstud. Töötaja ei ole arusaadavalt põhjendanud ega tõendanud, et ta oleks teinud tööd, mille eest oleks palk saamata. Hagejal ei ole õigust nõuda palka kollektiivlepingu alusel, sest kostjale ei kohaldu ükski kollektiivleping. Muude töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks on töövaidlusorganile nõude esitamise aeg 4 kuud ja kostja on taotlenud aegumise rakendamist. Töötaja ei ole arusaadavalt põhjendanud, mille eest ta palka nõuab. Tööandja ei ole nõus maksma palka aja eest, mil töötaja ei töötanud ja ei olnud nõus töötama. Töötaja ei soovinud rohkem sõite teha, kui need, mis ta ära tegi, sest tal oli peale OÜ Heiki Busside ka teine töökoht. Algul töötas ta lisaks juuksurina, hiljem teises autovedude äriühingus. Töötaja tööst keeldumiste kohta on tööandja esitanud TVK toimikusse väljavõtted telefonisõnumitest (I kd tl 105-106). 32.10 Vastuväitena töötaja puhkuse hüvitise nõudele märgib tööandja, et tööandja on töötajale saamata puhkuse hüvituse juba välja maksnud. Töötajal ei ole õigust saada puhkust 35 kalendripäeva, sest kollektiivleping ei kohaldu töötajale. TLS § 68 lg 6 alusel aegub põhipuhkuse nõue 1 aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist 2019.a -st varasema aja eest. Töötaja on 19.01.2022 vastuses on omaks võtnud, et tööandja maksis lõpparvega 10.02.2020.a 397,14 eurot brutos, mis koosnes töötasust 30 eurot ja puhkusehüvitisest 367,14 eurot brutos. Töötaja on kinnitanud, et ta

on need summad kätte saanud ja ta ei esita nõudeid nimetatud summade osas. Tööandja leiab, et ringkonnakohtu määruse p 7.1 alusel tuleb jätta töötaja hagi puhkusehüvituse nõude osas, mis väljub summast 367,14 eurot, läbi vaatamata. 32.11 Tööandja leiab, et käesolevas asjas puuduvad täielikult asjaolud, mis on kohustuslikuks eelduseks töötajapoolse erakorralise töölepingu ülesütlemiseks. Kui need asjaolud puuduvad, siis ei saa tööleping lõppeda töötajapoolselt erakorraliselt. Tööandja on kindlalt veendunud, et puuduvad asjaolud töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel, sest puuduvad tööandja olulised rikkumised. Tööandja õiguslik põhjendus selle kohta, et 03.02.2020 puudusid asjaolud töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel on esitatud 01.07.2020 hagiavalduse p-s 5. Tööandja jääb nende seisukohtade juurde. Töötajal on TLS § 100 lg 4 alusel tööandjalt hüvituse nõude õigus ainult sel juhul, kui tööandja on oluliselt lepingut rikkunud. Hagiavalduse kohaselt seisnes tööandja väidetav rikkumine kollektiivlepingu tingimuste mittetäitmises. Konkreetselt töötaja arvates selles, et tööandja ei maksnud töötasu kollektiivlepinguga ettenähtud suuruses ja ei võimaldanud kollektiivlepingu alusel puhkust 35 kalendripäeva. Tegelikult ei ole tööandja lepingut oluliselt rikkunud. Tööandja ei ole ühegi kollektiivlepinguga seotud ega kuulu tööandjate liitu ega ühingusse, kes on sõlminud kollektiivlepingu. Tööandjale ei saa rakendada kollektiivlepingut. Riigikohus on oma 11.5.2020.a otsuses nr 2-18-7821 selgitanud, et sellesisulises olukorras ei teki kollektiivlepingust kohustusi sellele tööandjale, kes ei kuulu sellesse liitu või ühingusse, kes on sõlminud kollektiivlepingu. Seega tööandja ei pidanud täitma hageja poolt väidetud kollektiivlepingut ja töötajal ei ole õigust nõuda kollektiivlepingu täitmist. Kuna tööandjapoolsed olulised rikkumised puuduvad on töötaja hüvitise nõue alusetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

esitatud töötaja töötundide arvestusest (II kd, tl 15-15p; dtl 487-488), mille alusel on tuvastatav, et vähemasti perioodil jaanuar 2019.a. kuni jaanuar 2020.a. jäid tema töötunnid ühes kalendrikuus vahemikku 60-120,5 h, keskmiselt selle perioodi kohta 87,5 h kuus (arvutuse selgitus: tööajatunnid kokku nimetatud ajavahemikul jagatud 13-ga).

teda tööga sellises ajalises mahus, võib kostja kohustus maksta töötasu aja eest, mil hageja tööd ei teinud, tuleneda nt TLS §-st 35 (vt RKTKo nr 2-17-458, p 15). Kuna käesolevalt ei saa jaatada täistööajaga töötamist, jäävad edutuks töötaja väited selle kohta, et tal on õigus saada õigus saada töötasu 0,5 määraga kalendaarse tööajafondist poole arvestusega vastava kuu tundidest (TLS § 35). Kohtu hinnangul oli töötajal õigus saada töötasu kokkulepitud määras selle aja eest, mil ta reaalselt töötas. Kuna töölepingu p-s 4.1 olid pooled kokku leppinud osalises tööajas vastavalt tellimustele, pidi tööandja tagama töötajale ka vastavas osalises, kuid täpselt kindlaksmääramata mahus tööd. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt jäid töötunnid (2019-2020) vahemikku 60–120,5 h/kuus, keskmiselt 87,5 h/kuus (vt kohtuotsuse p 41). Lisaks kinnitavad töötaja ja tööandja Messengeri-vestlused tööandja poolt kohtule avaldatut, et töötaja oli paralleelselt tööl ka kolmandate isikute heaks (I kd, tl 103, 105106; dtl 601, 603-604), mistõttu oli tal valikuvõimalus, kas ja millises mahus töötada kostja heaks või mitte. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et tööandja on arvestanud töötasu õigesti ja töötaja vähem makstud töötasunõue 416,91 eurot tuleb jätta rahuldamata.

vastaspool lepingu sõlmimisele kategooriliselt vastu vaidleb. Kohus on seisukohal, et väidetavale töövõtjale arve esitamine ei tõenda pooltevahelise lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimist ei tõenda ka L. T. xxx-st tehtud fotod müügiportaalis (II kd, tl 56; dtl 549). Pigem viitavad hageja poolt kohtule esitatud Messengeri-vestlus kostja seadusliku esindaja ja remonti teostanud M. R.(R.) vahel (II kd, tl 152; dtl 1069) ja L. T. kirjalikud avaldused äriühingult saadud arve kohta (I kd, tl 145-146; dtl 828-829) kohtu hinnangul sellele, et sõiduki remont teostati heast tahtest. Kuna lepingu sõlmimine poolte vahel on tõendamata, jääb rahuldamata ka lepingule tuginev sõiduauto remonttööde hüvitamise nõue. Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 6 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega on mh seotud õiguste kuritarvitamise, sh vastuolulise käitumise keeld – see puudutab olukordi, kus isiku varasem käitumine ja hilisem õiguste teostamine on vastuolus. Kohtu hinnangul on analüüsitava nõude puhul tegemist just sellise olukorraga – on antud mõista, et sõiduk remonditakse heast tahtest, kuid 7 kuud hiljem esitatakse üllatuslikult arve. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega.

MENETLUSKULUD

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.