X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 01.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja, täitemenetluse võlgnik): X Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses, täitemenetluse sissenõudja): Swedbank Liising Aktsiaselts, lepinguline esindaja BK
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused ning võtta toimikusse avaldaja (võlgniku) 18.09.2023 määruskaebuse ja 16.10.2023 seisukoha lisad ning puudutatud isiku (sissenõudja) 04.10.2023 vastuse lisad.
2.Harju Maakohtu 01.09.2023 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendustega.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja (võlgniku) kanda.
5.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, täitemenetluse võlgnik, edaspidi: võlgnik) esitas 17.07.2023 Harju maakohtule avalduse täitemenetluse nr 022/2013/2512 lõpetamiseks aegumise tõttu. Täitemenetluse sissenõudja on Swedbank Liising Aktsiaselts (kohtumenetluses puudutatud isik, edaspidi: sissenõudja). Täitedokument on Pärnu Maakohtu 13.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-7317.
2.Võlgnik märkis, et täidetav nõue on TsÜS § 157 lg 1 ja TMS § 2231 järgi aegunud. Sissenõudja esitas täitmisavalduse 25.04.2013 ja kohtutäitur algatas täitemenetluse 30.04.2013.
3.Koos avaldusega esitas võlgnik esialgse õiguskaitse taotluse, mille maakohus jättis 18.07.2023 määrusega rahuldamata.
4.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Võlgnik tegi maksegraafikute alusel makseid ajavahemikel juuni 2013 – veebruar 2014 (9 kuud), aprill – oktoober 2014 (7 kuud), detsember 2014 – veebruar 2015 (3 kuud). Nõude täitmise aegumine oli sel ajal (kokku umbes 19 kuud) peatunud ja TsÜS § 157 lg 1 järgne 10-aastane aegumistähtaeg pole möödunud.
5.Maakohus küsis seisukoha kohtutäiturilt, kes selgitas, et täitemenetluse kestel sõlmiti võlgnikuga järgmised maksekokkulepped: -
-
-
17.06.2013 maksegraafiku (edaspidi: graafik I) kohaselt kohustus võlgnik tasuma igakuiselt 216,69 €. Graafiku I täitmise ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas graafiku I alusel sissenõudjale makseid juuni 2013 – veebruar 2014 kokku summas 1360,04 € (6 makset). Kohtutäitur luges graafikule I vastava maksekokkuleppe kehtetuks 28.03.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras; 14.04.2014 maksegraafiku (edaspidi: graafik II) kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates aprillist 2014 igakuiselt 216,69 €. Graafiku II täitmise ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas graafiku II alusel makseid aprill – oktoober 2014. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekus graafiku II alusel kokku 550 € (3 makset). Kohtutäitur luges graafikule II vastava maksekokkuleppe kehtetuks 04.12.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras; 10.12.2014 maksegraafiku (edaspidi: graafik III) kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates detsembrist 2014 igakuiselt 216,69 €. Graafiku III täitmise ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja töötasu arestist. Ajavahemikul detsember 2014 – veebruar 2015 tegi võlgnik ühe makse 220 €. Kohtutäitur luges graafikule III vastava maksekokkuleppe kehtetuks 25.02.2015 ja jätkas täitemenetlusega tavakorras.
Kohtutäiturile teadaolevalt ei toimunud täitemenetluse ajal kohtumenetlusi võlgniku vara üle.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus jättis avalduse 01.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.1.Maakohus tuvastas, et täiteasja nr 022/2013/2512 täitedokument on Pärnu Maakohtu 13.04.2012 jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-7317, mis esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 25.04.2013.
6.2.TMS § 2231 lg 1 ls 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Viidatud tähtaeg on üldjuhul 10 aastat, aga selle tähtaja suhtes kohaldub TsÜS § 159 lg 1, § 162 ja § 168 lg 1 alusel aegumise katkemine täitemenetluses kokku lepitud maksegraafiku ajaks (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4). 2 (4)
6.3.Kohtutäituri vastusest nähtub, et täitemenetluses kokku lepitud graafikud I–III kehtisid ja aegumine pikenes vastavalt 284 päeva (17.06.2013 – 28.03.2014), 234 päeva (14.04. – 04.12.2014) ja 77 päeva (10.12.2014 – 25.02.2015) ehk kokku 1 aasta 7 kuu ja 15 päeva. Seega ei ole täitemenetlus avalduse esitamise ajal (17.07.2023) ega vaidlustatud määruse tegemise ajal (01.09.2023) aegunud, mistõttu jäi võlgniku nõue rahuldamata.
6.4.Sissenõudja ei esitanud kulunimekirja, st hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS
7.Võlgnik esitas 18.09.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub võlgnik panna sissenõudja kanda.
7.1.Võlgnik ei nõustu, nagu oleks graafiku I alusel vabastatud võlgniku pangakonto ja töötasu arestist. Kohtutäituri abi 26.06. ja 26.08.2013 e-kirjadest nähtub, et pangakontod olid jätkuvalt arestitud ja mingit kokkulepet ei ole sõlmitud. Nii on maksegraafiku sõlmimine tõendamata ja ebaselge, mistõttu ei saa ka järeldada, et tehti makseid TsÜS § 158 lg 3 tähenduses. Ühtlasi pole täidetud TsÜS § 162 kohaldamise eeldused.
7.2.Kohtutäituri selgituse järgi tegi võlgnik graafiku II alusel kolm makset summas 550 €. Graafiku II kehtivusaeg on ebaselge, sest väidetava ajavahemiku (aprill – oktoober 2014) ehk 7 kuu jookusul pidanuks võlgnik tegema makseid summas 1516,83 €. Kokkuleppe p 7 sõnastuse järgi on maksegraafik kehtetu, kui p 1 ja 2 kohustused jäävad täitmata. Ilmselgelt on need jäänud täitmata ja seega muutunud ka graafik II kehtetuks enne 2014. a oktoobrit. Graafiku II puhul pole TsÜS § 162 eeldused tõendatud.
7.3.Sarnaselt on ebaselge graafiku III kehtivuse aeg, sest võlgnik tegi ainult ühe makse 220 €, kuigi pidanuks väidetava ajavahemiku (detsember 2014 – veebruar 2015) ehk 3 kuu jookusul tasuma 659,07 €. Graafiku III puhul pole TsÜS § 162 eeldused samuti tõendatud.
7.4.Kokkuvõttes tuvastas maakohus aegumistähtaega pikendavad asjaolud ebatäpselt või valesti, mistõttu jõudis ka väära lahendini.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja esitas koos vastusega mh 26.06. ja 29.08.2013 aktid võlgniku pangakontode arestist vabastamise kohta. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 05.10.2023.
9.Vastuseks ringkonnakohtu päringule teatas kohtutäitur 17.10.2023, et võlgniku pangakonto Nordea Pangas arestiti pärast 17.06.2013 maksegraafiku sõlmimist selle osaliselt täitmata jätmise tõttu 22.08.2013. Maksegraafikute kehtivuse ajal olid kontod lisaks lühiajaliselt arestitud 28.03. – 12.05.2014 ja 04. –10.12.2014.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja kaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 21). Võlgnik kannab kaebusega seotud kulud.
11.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebemenetluses esitatud menetlusosaliste taotlused ning võtab tsiviilasja toimikusse nii võlgniku 18.09.2023 määruskaebuse ja 16.10.2023 seisukoha kui ka sissenõudja 04.10.2023 vastuse lisad. Esiteks võimaldab seda TsMS § 662 lg 3, mis lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid – samasugune õigus on ühtlasi vastustajal. Teiseks rikkus maakohus TsMS § 199 lg 1 p 4 ja § 328 lg 2, kui ei andnud menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti kohtutäituri 24.08.2023 vastuse ja selle lisa kohta. Nii said menetlusosalised sisuliselt alles vaidlustatud määrusest teada, millistele kohtutäituri avaldatud andmetele maakohus lahendi rajab. 3 (4)
12.Eelmises p-s 11 kirjeldatud rikkumine on võimalik kõrvaldada ja see ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Menetlusosalised said esitada oma seisukohad kaebemenetluses.
12.1.Maakohus tuvastas õigesti täitedokumendi ja selle esmakordse täitmise esitamisega seotud asjaolud – neid ei ole kaebusega vaidlustatud. Samuti on õige maakohtu sedastus, et ilma aegumise peatumist arvestamata oleks nõude täitmine aegunud. Määruskaebemenetluses on vaidlus küsimuses, kas maakohus tuvastas õigesti aegumise katkemise aluseks oleva asjaolud.
12.2.Esiteks vaidlustas võlgnik maakohtu seisukoha, et täitemenetlust ei viidud läbi ja aegumine katkes alates 17.06.2013, sest sel ajal ja veel ka edaspidi olid tema pangakontod jätkuvalt arestitud. See väide on osaliselt põhjendatud. Sissenõudja esitas ringkonnakohtule kohtutäituri 26.06.2013 arestist vabastamise akti ja võlgniku 27.06.2013 kinnituse, et selleks päevaks oli ka Nordea Pangas olnud konto arestist vabastatud (dtl 111–113). Seega saab lugeda, et täitetoiminguid ei tehtud võlgniku suhtes alates 27.06.2013 (mitte 17.06.2013). Lisaks nähtub kohtutäituri 17.10.2023 selgitusest (dtl 142) ja sissenõudja esitatud 29.08.2013 aktist (dtl 114), et võlgniku konto Nordea Pangas oli arestitud 22.–29.08.2013 ehk 8 päeva. Kokku tuleb graafiku I alusel arvesse võetud aega vähendada 18 päeva võrra (= 10 + 8) ja selleks kujuneb 266 päeva (= 284 – 18). Samuti ei saa täitetoimingute tegemata jätmise ja aegumise aja sisse arvestada graafiku II algusest (14.04.2014) päevi kuni 12.05.2014, sest täiturilt saadud andmete kohaselt oli kuni viimati nimetatud päevani võlgniku pangakontod arestitud. Sel põhjusel tuleb graafiku II alusel arvesse võetud aega vähendada 28 päeva võrra ja selleks kujuneb 206 päeva (= 234 – 28). Graafiku III ajal aegumise peatumise tuvastas maakohus õigesti, sest kohtutäituri andmetel olid võlgniku pangakontod lisaks arestitud vaid graafikute II ja III vahelisel ajal. Kuigi võlgnik seadis kahtluse alla täiturilt saadud andmete õigsuse, ei esitanud ta muid konkreetseid väiteid ega omapoolseid tõendeid.
12.3.Teiseks leiab võlgnik, et maksegraafikute kehtivuse lõpp tulnuks tuvastada maakohtust erinevalt, sest võlgnik ei teinud kõiki graafikutes ette nähtud makseid. Selle väitega ringkonnakohus ei nõustu. Vaidlustatud määruses asjakohaselt viidatud Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb TsÜS §-st 162 koostoimes täitemenetluses maksegraafiku kokkuleppimise ja selle kehtivuse ajaks arestitud pangakonto aresti alt vabastamisega, et kõnealusel ajal on aegumine peatunud (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4). Selline arusaam vastab TsÜS § 162 mõttele, et aegumine oleks peatunud ajal, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. TMS ei sisalda sätteid täitemenetluse ajal maksegraafiku kehtivuse lõppemise kohta. Seetõttu lähtus maakohus õigesti kuupäevadest, mil kohtutäitur luges graafikud I–III lõppenuks ja jätkas täitemenetlusega tavakorras. Nimetatud kuupäevad ja seega ka kõigi maksegraafikute tõttu aegumise peatumise ajavahemike lõpud tuvastas maakohus õigesti. Võlgnik ei väida, et tema pangakontod või töötasu oleks täiendavalt arestitud või tema suhtes tehtud mingeid täitetoiminguid veel muul ajal ja seda ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
12.4.Eelneva põhjal oli aegumine peatunud 549 päeva (= 266 + 206 + 77). Täitedokument esitati esmakordselt täitmiseks 25.04.2013, st kui aegumine edaspidi enam ei peatu või ei katke, siis aeguks sissenõudja nõude täitmine TMS § 2231 lg 1 ls 1, TsÜS § 157 lg 1, § 162 ja § 168 lg 1 alusel kõige varem 26.10.2024. Nimetatud kuupäev ei ole veel saabunud ja maakohus jättis võlgniku avalduse kokkuvõttes õigesti rahuldamata.
13.Kaebemenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Sissenõudja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu pole vaja neid kindlaks määrata.
14.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 2231 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.