lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-10119/10

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-10119/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10119

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

K. B. avaldus täitemenetluse nr 022/2013/2512 lõpetamiseks aegumise tõttu nende Avaldaja: K. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Puudutatud isik: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia tn 8, 15039 Tallinn; volitatud esindaja B. K., e-post: xxxx). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta K. B. avaldus täitemenetluse nr 022/2013/2512 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1.K. B. esitas 17.07.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 022/2013/2512 lõpetamiseks aegumise tõttu. Avalduse kohaselt palub K. B. lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 022/2013/2512, kuivõrd nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 157 p 1 ja TMS §2231. Kohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse 18.07.2023 määrusega rahuldamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohus võttis avalduse 15.08.2023 määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikule Swedbank Liising Aktsiaselts ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha esitamiseks.

2-23-10119 Swedbank Liising Aktsiaseltsi 30.08.2023 seisukoha kohaselt puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, et nõue on aegunud. Täitemenetluse läbiviimise aluseks on Pärnu Maakohtu 13.04.2012 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-7317. Puudutatud isik esitas avalduse esmakordselt täitemenetluse algatamiseks 25.04.2013 ning täitur algatas menetluse 30.04.2013. Võlgnik teostas maksegraafiku alusel makseid perioodidel: juuni 2013 – veebruar 2014 (9 kuud), aprill 2014 – oktoober 2014 (7 kuud), detsember 2014 – veebruar 2015 (3 kuud). Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumist reguleerib TsÜS § 157. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Nõude täitmise aegumine on vahepeal peatunud maksegraafiku kokkuleppimise tõttu väljatoodud perioodidel ja sellest tulenevalt ei ole TsÜS § 157 lg 1 välja toodud 10-aastane aegumistähtaeg veel saabunud. Avaldaja on kohtutäituriga sõlminud maksegraafiku, mida avaldaja on täitnud kokku 19 kuud (9+7+3). Seetõttu on avaldaja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg pikenenud ca 1 aasta 7 kuud tulenevalt TsÜS §-dest 162 ja 168. Kuivõrd nimetatud ajavahemikul tegi avaldaja sissenõudja nõude täitmiseks kohtutäiturile regulaarseid makseid, millest oli avaldajal võimalik keelduda, siis on TsÜS § 162 eeldused täidetud. Kohtutäituri abi on kinnitanud, et kõigi maksegraafikute täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Lisaks ei ole kohtutäiturile teadaolevalt täitemenetluse ajal toimunud kohtumenetlusi võlgniku vara üle. TsÜS § 168 lg 1 järgi seda aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvata aegumistähtaja hulka. Seetõttu on avaldaja vastu esitatud nõude aegumistähtaeg pikenenud tulenevalt TsÜS §-le 162 ca 1 aastat 7 kuud ning kohtule avalduse esitamise seisuga (s.o 16.07.2023) ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Swedbank Liising Aktsiaselts palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

3.Vastusena 15.08.2023 kohtunõudele teatas kohtutäitur 24.08.2023 vastuses, et kohtutäitur E. V. menetluses on K. B. (xxxx) suhtes algatatud täitemenetlus 022/2013/2512. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 13.04.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-7317 ja sissenõudja Swedbank Liising AS 25.04.2013 esitatuid täitmisavaldus. Täitemenetluse kestel sõlmiti võlgnikuga järgmised maksekokkulepped: 1) 17.06.2013 koostatud maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Maksegraafiku täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas maksegraafiku alusel sissenõudjale makseid perioodil juuni 2013 – veebruar 2014 kokku summas 1360,04 eurot (6 maksegraafiku makset). Kohtutäitur luges maksegraafiku kehtetuks 28.03.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavapärases korras; 2) 14.04.2014 koostatud maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates aprillist 2014 igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Maksegraafiku täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas maksegraafiku alusel makseid perioodil aprill 2014 – oktoober 2014. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekus antud perioodil maksegraafiku alusel kokku 550 eurot (3 makset). Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 04.12.2014 ja jätkas täitemenetlusega tavapärases korras; 3) 10.12.2014 koostatud maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates detsembrist 2014 igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Maksegraafiku täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Võlgnik teostas maksegraafiku alusel makseid perioodil detsember 2014 – veebruar 2015. Võlgnik teostas kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ühe maksegraafikujärgse makse summas 220 eurot. Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 25.02.2015 ja jätkas täitemenetlusega tavapärases korras. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole täitemenetluse ajal toimunud kohtumenetlusi võlgniku vara üle.

2-23-10119

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
6.Avaldusest ja kohtutäituri poolt esitatud asjaoludest nähtub, et täiteasjas nr 022/2013/2512 on täitedokumendiks 13.04.2012 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-7317. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et täitedokumendiks olev Pärnu Maakohtu 13.04.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-7317 on jõustunud. Lähtuvalt tsiviilasja materjalidest on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 25.04.2013 (dtl 70-72).
7.Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Tulenevalt kohtule esitatud tõendist algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine lahendi täitmiseks esitamisel 25.04.2013 ning aegumise peatumise ja/või katkemise asjaolude puudumise korral aeguks nõue 25.04.2023.
8.Tulenevalt kohtutäituri vastusest on avaldaja (võlgnik) ja puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts sõlminud võlgnevuse tasumise osas maksegraafikuid (dtl 68-69). Maksegraafikute sõlmimisele tugineb oma seisukohas ka puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-21-10665 p-s 12.4 selgitanud, et TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega, nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Kohtutäituri 24.08.2023 vastuse kohaselt võlgnikuga sõlmitud maksegraafiku täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud TsÜS § 162 eeldused ning kuivõrd täitemenetluse kestel sõlmiti maksegraafik, siis peatus nõude täitmise aegumine maksegraafikuga kokkulepitud tähtajaks.
9.TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtutäituri poolt esitatud vastusest nähtub, et avaldaja (võlgnik) ja puudutatud isiku vahel oli 17.06.2013 koostatud maksegraafik võlgnevuse igakuiseks tasumiseks vähemalt 216,69 euro ulatuses. Kohtutäitur luges maksegraafiku kehtetuks 28.03.2014. 14.04.2014 koostatud maksegraafiku järgi kohustus avaldaja tasuma igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 04.12.2014. 10.12.2014 koostatud

2-23-10119 maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates detsembrist 2014 igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 25.02.2015 (dtl 68-69). Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et aegumine pikenes maksegraafikute sõlmimise tõttu 284 päeva (17.06-2013-28.03.2014) + 234 päeva (14.04.2014-04.12.2014) + 77 päeva (10.12.2014-25.02.2015) ehk kokku 1 aasta, 7 kuu ja 15 päeva võrra, mille jooksul saab täitmist läbi viia. Seega ei ole täitemenetlus ei avalduse esitamise seisuga 17.07.2023 ei käesoleva kohtumääruse seisuga 01.09.2023 aegunud, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õige jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik esitas kohtule seisukoha, kuid menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium