Tööõigus

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 13. maist 2022 müüja ametikohal, hiljem lihuniku abi ametikohal. Kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Kostja ütles 22. novembri 2022 avaldusega hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles. Ülesütlemisavalduse kohaselt võttis hageja ilma kostja loata kassast sularaha ja selle kohta on kostja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus. Hageja ei nõustunud ülesütlemisavaldusega ja leiab, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevad asjaolud on esitatud teadvalt ebaõigesti. Kostja ei maksnud hagejale töötasu tavapärasel viisil, s.o ülekandega töötaja pangakontole. Tööandja esindajaga sõlmitud suulise töölepingu alusel töötas hageja algul müüjana päevatasuga 30 eurot, millele hiljem lisandus järjekordse suulise kokkuleppe alusel lihuniku abina tehtud töö eest päevatasu 50 eurot + boonus väljamüügilt. Mingit tööaja arvestust tööandja ei pidanud. Tööandja korraldusel võis töötaja tööpäeva lõpus võtta töötasu sularahas tööandja kassast, mille kohta koostas käsitsi kirjutatud arvestuse. Arvestusest tegi hageja foto, mille saatis kostja esindajale Aleksandr Zemljanuhhinile. 2022. a novembris hakkas kostja esindaja Valentina Zemlyanuhhina survestama hagejat, et viimane kirjutaks nn „omal soovil lahkumisavalduse“. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja ei täitnud seega tööandjale ettenähtud kohustusi, sh kirjaliku töölepingu sõlmimine, töötajate tööaja ja töötasu arvestuse pidamine, töötasu maksmine töötaja pangakontole jms. Käesolev vaidlus on põhjustatud kostja enda tegevuse tulemusena.

MAAKOHTU LAHEND

hageja töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 22. novembril 2022. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 654 eurot (bruto). Maakohus jättis poolte menetluskulud kostja kanda. Maakohus lisas, et määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -

hageja töötas kostja juures alates 13. maist 2022 algselt müüjana, hiljem ka lihuniku abina; hagejaga ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut; mai ja juuli 2022 eest maksti hagejale töötasu pangaülekandega (dtl 284, 285), muul ajal maksti hagejale sularahas;

Kostja väidab, et ütles hagejaga töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu, kuivõrd 21. novembril 2022 alustati hageja suhtes kriminaalasja karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 alusel. Menetluse alustamise ajendiks oli asjaolu, et hageja võttis kostja kassast raha ilma kostja nõusolekuta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja võttis kassast raha. Seda kinnitavad nii kogutud tõendid (dtl 30, dtl 332-335) kui ka hageja ise (dtl 343). Pooled vaidlevad, kas hagejale töötasu maksmine käis viisil, et hageja pidas ise töötasu arvestust ning tegi ka kassas oleva sularaha arvel väljamaksed. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Nimetatud andmete esitamise kohustus on tööandjal (TLS § 5 lg 2, lg 3). Kostja on jätnud eeltoodud kohustused täitmata, mille tõttu on ebaselge, millisel viisil töötajale töötasu maksti. Kostja on menetluse kestel ja töövaidluskomisjonis esitanud erinevaid versioone poolte kokkuleppest töötasu maksmise kohta (dtl 113, dtl 143, dtl 367). Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud töötasu väljamaksmise kokkulepet. Maakohus ei nõustunud ka kostja esindaja kalkulatsiooniga justkui oleks hageja saanud tema esitatud asjaolude pinnalt 215 eurot päevas töötasu. Selle arvestuse on teinud kostja ise. Hageja väiteid kinnitavad varasemalt kostja juures töötanud isikud, kes on saanud töötasu samal viisil nagu hageja (dtl 215, tõlge dtl 351 ja dtl 219, tõlge dtl 352). Aleksandr Zemljanuhhin on 10. aprillil 2023 andnud politseile ütlusi, mis ei ole kooskõlas endiste töötajate ütlustega (dtl 222, tõlge 351). „Minuga ei olnud mitte mingisugust kokkulepet, ei olnud sellist korda, et töötajad võtavad ise omale iga päev tööpäeva lõpus töötasu. Nagu ma juba ütlesin, maksti töötasu kord kuus. Nii oli mitte ainult Blinovaga, vaid ka teiste töötajatega. Töötasu maksti üks kord kuus.“ Kuivõrd Aleksandr Zemljanuhhini politseile antud ütlused ei ole kooskõlas kostja menetluses antud selgitustega, jättis maakohus need arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Olukorras, kus hageja oli teadlik kaamerate paigaldamisest ja et tema tegevust jälgitakse (dtl 185, tõlge dtl 349), ei ole maakohtule usutav, et hageja oleks otse kaamerate all pannud toime teo, milleks tal ei olnud tööandja heakskiitu.

Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud ka töölepingu ülesütlemine. Seega tuleb tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel. Kostja on esitanud mitmeid hageja ja tema abikaasa töötasu arestimise akte (dtl 288-318), millega soovib tõendada hageja väidetava varguse motiivi. Maakohus leidis, et tegemist ei ole tõendiga, mis annaks kinnitust töötasu maksmise kokkuleppe olemasolu kohta. Üksnes asjaolu, et hagejal oli vajalik täitemenetluste raames võlgasid tasuda, ei tähenda, et hageja kostjalt raha varastas. Lisaks on hageja esitanud ka tõendid, et tasumised on olnud väiksed (dtl 321-329). Maakohus luges poolte töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 22. novembrist 2022. Maakohus leidis, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks 22. november 2022 (maksukorralduse seaduse § 252 lg 2 ja 255 p 3). Hageja on palunud TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu minimaalse töötasu ulatuses s.o 1962 eurot (3 × 654). Kohaldamisele kuulub enne 17. märtsi 2023 kehtinud TLS § 109 redaktsioon. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Kostja on hüvitise väljamõistmisel palunud arvestada hageja lühikese tööstaažiga. Maakohus selgitas, et hüvitise määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise maksmise. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 654 eurot (bruto). Maakohus arvestas seejuures hageja tööstaaži. Maakohus ei pidanud vajalikuks anda hinnangut palgateatistele (dtl 270-276) ja kostja deklaratsioonidele (dtl 277-283), kuna vaidluse all ei ole hageja töötasu suurus. Dokumendid dtl 330-331 ei oma maakohtu hinnangul puutumust käesoleva tsiviilasjaga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

töötaja Aleksandra Ikko seletus (dtl 89, tõlge dtl 88) millest selgub, et peale töösuhte katkestamist selgus, et hageja müüs kaupa, mida tootevalikus ei olnud; Aleksandr Zemljanuhhini ettekanne, mille kohaselt kadus hageja töötamise ajal raha;

-

-

poolte kirjavahetus, milles kostja palub selgitada kassast raha võtmist (dtl 210); videokaadrid koos selgitustega (dtl 235-242) millelt on näha hageja kummaline tegevus, kus raha pannakse erinevatesse pakenditesse ja millelt ei ole näha, et hageja maksaks kellelegi töötasu; video, millelt on näha, et hageja saab kalaosakonna müüjalt 15 eurot kana poolkoibade müügist, mille eest on maksnud kostja ja paneb raha riiulile (17:09:00 - 17:09:40). Edasi on videost näha, et hageja võttis raha riiulilt ja pani kassa alla kasti selle asemel, et toote müügist saadud raha kassasse panna (17:17:00 - 17:18:30).

Eelnevaga on tõendatud, et hageja käitumine oli vastuoluline. Kostjalt ei saanud eeldada hagejaga töösuhte jätkamist. Mõlemad kriminaalasja tunnistajad andsid seletusi sündmuste kohta, mis toimusid 2022. a märtsist kuni augustini (dtl 215, 219). Kostja ütles töölepingu üles asjaolude tõttu, mis leidsid aset 2022. a oktoobris-novembris. Seega ei kinnita tunnistajad fakti, et 2022. a oktoobrisnovembris oli hagejal õigus võtta töötasu kassast sularahas. Mitte ükski tõend ei kinnita, et hagejal oli õigus võtta kahe päeva jooksul kassast 430 eurot. Maakohus jättis palgateatise tähelepanuta. Kostja hinnangul on tegemist olulise tõendiga, kuna see kinnitab, et hageja palk ei saanud olla 220 eurot päevas. Maakohus jättis asjas kohaldamata TLS § 29 lg 2, mille kohaselt, kui lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Avaldaja töötas müüjana turul. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2022. aasta kolmandas kvartalis jaemüügiasutuse müüja keskmine töötasu Ida-Virumaal 885 eurot ning turumüüja keskmine töötasu 529 eurot. Maakohtu järeldus, et hageja tegevus kassast 220 eurot päevas võttes on seaduspärane, on ekslik. Samuti jättis maakohus hindamata TSD deklaratsiooni vormi ja panga maksekorraldused hagejale töötasu maksmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

on 10. augustil 2023 kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kinnitab koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega, et hageja ei andnud oma käitumisega põhjust ülesütlemisavalduses märgitud asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.