X hagi OÜ Old Victoria vastu töölepingu tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, hüvitiste ja töötasu nõuetes
Tsiviilasja hind
3925, 37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxx Kostja: OÜ Old Victoria, registrikood: 11522523, asukoht: Vahtra pst 70, Rakvere, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja seaduslik esindaja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamine
14.09.2023 kohtuistungil, kohtuistungil osalesid hageja X, hageja lepinguline esindaja Maksim Fedotov, kostja OÜ Old Victoria seaduslik esindaja Y
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Old Victoria X kasuks töötasu summas 532,45 eurot (neto).
3.Jätta Xi hagi OÜ Old Victoria vastu töölepingu tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise (TLS § 107 lg 1 ja 2), TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2463,75 euro (bruto), TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 619,09 euro (bruto), puhkusehüvitise 310,08 euro (neto) nõuetes, rahuldamata.
Jätta X menetluskulud 20 % ulatuses OÜ Old Victoria kanda. OÜ-l Old Victoria menetluskulusid ei esine.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis
1.Töövaidlusasjas nr 4-1-282/23 on töövaidluskomisjoni 17.03.2023 otsusega Xi töövaidlusavaldus OÜ Old Victoria vastu rahuldatud osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt Old Victoria Xi kasuks välja töötasu summas 493,13 eurot (netos). Rahuldamata jäeti Xi avaldus töölepingu lõppemise tühisuse tuvastamise, TLS § 109 lg 1 ja TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitiste- ja puhkusehüvitise nõuded ning TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel esitatud töölepingu lõpetamise taotlus (dtl 12-19). Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
2.18.04.2023 hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmiti 22.06.2022 Xi (hageja) ja OÜ Old Victoria (kostja) vahel tööleping ja hageja töötas kostja juures klienditeenindajana ja töökoha asukohaks oli Kiviõlis asuv Laada bistroo. Hageja töökohustusteks oli töö kassas, tellimuste vastuvõtmine, külastajatele toidu kaasa panemine ning külastajatelt tellimuste eest tasu võtmine. Vahetuse lõppedes pidi hageja kassa üle andma teisele töötajale, kes pidi omakorda õhtul kassa sulgema ning kõik läbi kassa tehtud arved ja kassas oleva raha (jättes kassasse sularaha 100 eurot) panema ümbrikusse ja ümbrik tuli panna seifi läbi kitsa pilu. 09.01.2023 kutsus kostja esindaja Y hageja enda juurde ning teatas hagejale, et seifist kadus mitu ümbrikut rahaga. Täpsustavalt käis jutt 9-st ümbrikust 12.12.2022 (1 ümbrik), 27.12.2022 (2 ümbrikut), 28.12.2022 (2 ümbrikut), 02.01.2023 (2 ümbrikut) ning 03.01.2023 (2 ümbrikut). 10.01.2023 nõudis kostja esindaja Y hagejalt, et viimane võtaks süü omaks ja tunnistaks, et hageja võttis raha ning kui hageja eelnevat ei tee, siis ähvardas kostja esindaja pöörduda politseisse ja hageja varguse eest vallandada. Hageja keeldus allkirjastamast paberit, et hageja tunnistab süüd ja kohustub raha kostjale tagastama. 16.01.2023 esitas kostja esindaja Y hagejale allkirjastamiseks töölepingu lisa nr 2 „Töölepingu lõpetamine“. Kostja teavitas hagejat, et lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 79 alusel alates 17.01.2023 ja hageja töötasust peetakse kinni seifist kadunud rahasumma 532,45 eurot. Vastavalt seaduse nõuetele kirjutas hageja alla temale esitatud paberi töölepingu lõpetamise kohta, kinnitades sellega, et teda teavitati töölepingu lõpetamisest. 17.01.2023 teavitas hageja kostjat sellest, et ei nõustu töölepingu lõpetamisega ning ei tunnista oma süüd raha kadumises osas. Hageja hinnangul oli kostja tegevus töölepingu lõpetamisel vastuolus aususe põhimõttega, kostja osutas hagejale survet ja ähvardusega nõudis hagejalt kostjale kasulikel tingimustel töölepingu lõpetamist. Faktiliselt sundis kostja hagejat töölepingu lõpetamise dokumenti allkirjastama. Eeltoodut kinnitavad audiosalvestused,
kus kajastuvad hageja vestlused tööandja esindajatega. Salvestustest tuleneb, et kostjal ei olnud fakte/tõendeid raha kadumise/varguse kohta ja et hageja oleks sellega olnud seotud. Ka tuleneb salvestustest see, et kostja osutas hagejale survet ja nõudis süü tunnistamist ja tööandja esindaja Y ähvardas hagejat igati ning hageja oli vallandamise vastu ja ei andnud TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamiseks oma nõusolekut (sh nõusolekut töötasust varastatud rahasumma kinnipidamiseks). Hageja nõudis kostjalt korduvalt raha kadumise kohta tõendeid, kuid kostja eiras hageja nõuet. Hageja pidas töölepingu lõpetamist tühiseks. Tööleping lõpetati hagejaga kehtiva seadusandluse ja TLS tulenevalt jämeda rikkumisega. Hageja märkis, et ta ei ole kostja poole pöördunud ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks (st ei ole esitanud sellekohast kirjalikku tahteavaldust). Hageja ei tööta hageja juures enam alates 17.01.2023. Töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks oli see, et hageja keeldus süü tunnistamisest, mis puudutab seifist raha kadumist ja kadunud rahasumma kostjale hüvitamist. Audiosalvestises olevalt avaldas tööandja esindaja Y, et vallandamise põhjuseks on hageja suhtes usaldamatus raha vargusega seonduvalt. Hageja tugines TsÜS § 96 lg 1, § 96 lg 2 p 2 ning leidis kokkuvõtvalt, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine on tühine, kuna hageja allkirjastas kokkuleppe kostja ähvarduste mõjul (kostja ähvardas hagejat, et kui hageja kokkulepet ei allkirjasta, siis ta pöördub raha vargusega seonduvalt avaldusega politsei poole ning seda pidas hageja ähvarduseks). Kostja avaldas hagejale survet nõudes süü tunnistamist, esitamata tõendeid raha kadumise osas, väites seejuures korduvalt, et tõendid teiste töötajate tunnistuste näol on olemas. Eeltoodut arvestades viitas hageja TsÜS § 94 lg-le 1 ja leidis, et kostja avaldas hagejale ebaõiget teavet ja et tegemist oli ettekavatsetud valega, mille eesmärgiks oli saada hagejalt nõusolek kadunud rahasumma tema töötasust kinnipidamiseks. Hageja lisas, et 17.01.2023 hageja poolt kostjale esitatud avaldusega oli töölepingu lõpetamise kokkulepe tema poolt tühistatud. Hageja palus hagiavalduses tunnistada tühiseks töölepingu lõpetamine, TLS § 107 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pooltevaheline tööleping alates 17.01.2023; kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2463,75 eurot (brutos), töölepingu lõpetamise tähtaegade mittejärgmise eest hüvitis 619,09 eurot (brutos), puhkusehüvitis 310,08 eurot (netos) ja töötasust ebaseaduslikult kinnipeetud summas 532,45 eurot (neto) (dtl 3-10).
3.20.06.2023 vastuses märkis hageja, et kostja moonutas sündmusi, mis olid seotud vallandamisega. Ka väitis hageja, et seifi tühjendatakse rahast 1 kord 2 nädala tagant, mida oli tööandja esindaja töövaidluskomisjonis avaldanud. Hageja väitis, et laoruumi võtme olemasolust ei olnud ta töötamise ajal teadlik, võtit ei ole talle antud ja ta ei ole seda kasutanud. Reeglina kasutati laoruumi sulgemiseks uksel olevat uksehaaki ja selleks, et uks ei sulguks pangi midagi ukse vahele. Hageja kinnitas, et avastas kassaümbrikud laoruumi alumiselt riiulilt. Hageja lõpetas koristamise ja enne lahkumist helistas ta oma vahetustöötajale Cle, andmaks aru koristamise kohta. C küsis hagejalt ega hageja ei avastanud 12.12.2022 kaduma läinud ümbrikut ning hagejal tuli meelde leid ja ta teatas sellest. Hageja selgitas, et ta ei teavitanud koheselt avastatud ümbrikutest, kuna hageja arvas, et teine töötaja ei suutnud ümbrikuid suruda seifi, kuna seal ei ole vaba kohta, mistõttu pani hageja ümbrikud ise seifi. Kostja väitele, et poolte vahel saavutati 16.01.2023 kokkulepe kinnitab see, et hageja ei tulnud järgneval päeval enam tööle, vastas hageja, et audiosalvestisest olevat kuulda, et 16.03.2023 nõudis kostja esindaja Y hagejalt, et viimane annaks üle läbipääsukaardi ja et hageja enam tööle ei tuleks. Hageja toimis vastavalt kostja juhistele. Muus osas jäi hageja hagis esitatud juurde (dtl 326-328).
4.14.09.2023 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja oli seisukohal, et töölepingu lisa nr 2 on tühine, viidates hageja 17.01.2023 avaldusele, mille ta esitas kostjale ning milles hageja teatas, et ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ja ta võtab oma allkirja tagasi (mh loobub allkirjast dtl 347) ning taganeb kokkuleppest. Hageja arvas, et ta kirjutas 16.01.2023 alla ainult teatele lepingu lõpetamisest, mille kostja talle esitas. Hagejal ei olnud suure surve tõttu aega dokumendiga tutvuda ja kui ta tutvus sellega, siis teatas ta koheselt, et taganeb sellest kokkuleppest (dtl 342).
Kostja vastuväited
5.23.05.2023 vastuses selgitas kostja, et Kiviõli Laada Bistroo meeskonda kuulub 5 töötajat (2 kokka, 1 nõudepesija, 2 klienditeenindajat), söögisaale on kaks, üks teenindaja teenindab peamaja letis, teine osa tööpäevast tagumise hoone letis. Bistroo on avatud E-R, kell 07:30-17:00. Hageja läks sügisest kooli ning sellega arvestavalt tehti töögraafikuid. Hageja alustas klienditeenindajana tööpäeva 07:00 ja lõpetas kell 15:00. Tagumisest hoonest tuli teine teenindaja Q kella 14:30 paiku ning jätkas tööd peamajas, mil hageja lahkus. Q lõpetab päevakassa päeva lõpus ja viidatud isik paneb päevakassa ümbriku koos sularaha ja aruandega seifi, mida tühjendatakse kord nädalas. 09.12.2022 tööpäeva lõpus soovis kostja esindaja seifi tühjendada, kuid võti ununes maha, mistõttu võttis esindaja seifi kaasa ning palus teenindajal Ql päevakassad kõik laoruumi kokku koguda. Nädal hiljem tööle naastes tõi kostja esindaja seifi tagasi. Ümbrikute andmisel avastati köögis, et üks 12.12.2022 ümbrik oli puudu. Q väitis kindlalt, et pani kõik ümbrikud igapäevaselt samale kohale, nagu oli kokku lepitud. Q ladus ümbrikud laoruumis asuvale riiulile, millele oli ligipääs ka teistel töötajatel. Varasemalt pole vargusega probleeme olnud ning tööruumides võõraid ei liigu, siis ei nähtud tol hetkel ohtu. 09.01.2023 seifi tühjendades avastati, et seifist oli puudu 8 ümbrikut (27.12, 28.12, 02.01, 03.01). Kostja alustas vestlust kõigi töötajatega (hagejaga, Qga, Wga, kokad olid lahkunud). Q kinnitas vastutava isikuna, et pani vahetuse lõppedes kõik ümbrikud seifi. Seif ei olnud põrandale küttekaablite tõttu kinnitatud. Kui seif keerata tagurpidi, siis oli võimalik kassaümbrikud välja raputada. Kuna võõrad tööruumides ei liigu, siis saadi aru, et seifist on ümbrikud võtnud oma töökollektiivist keegi. Kostja ei ole nõudnud hagejalt süü omaksvõtmist raha kadumise osas. Vesteldi kogu kollektiiviga ja paluti kirjutada seletuskirju ja anti kõigile paar päeva tunnistuste esitamiseks ja kui keegi süüd omaks ei võta, siis tehakse avaldus politseisse. 06.01.2023 hommikul puhastas hageja ruumi, kus asus seif. Hageja palus põrandat pestes kokal seif toolile tõsta, mida ei ole kunagi tehtud ja selleks vajadus puudub ning seifi (seif oli kerge) tõstmiseks kellegi abi polnud vaja. Koristamisel otsustas hageja laoruumi ukse sulgeda ja pani muusika oma telefonis käima, mida kuulsid teenindaja Q ja nõudepesija W. Kui hageja tööpäeva lõpetas ja lahkus töölt (sh soojendas õues autot), siis helistas hageja kokale Zle, kes oli töölt lahkunud ja rääkis viimasele, et ta leidis kolm kassaümbrikut riiuli pealt ja pani need ise seifi (tegemist oli 2 x 05.01 ja 1 x 06.01 ümbrikutega). Tegemist oli ümbrikutega, mille oleks Q pidanud panema seifi pärast kassa sulgemist. 16.01.2023 allkirjastas hageja töölepingu lõpetamise akti, mis ei ole teavitus, vaid poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine ning kus oli kirjas, et pooled leppisid kokku seifist varastatud kassaümbrikute sularaha osa maha arvestamises hageja töötasust. Hageja luges kokkuleppe teksti läbi, see sobis talle ja hageja kirjutas kokkuleppele omal vabal tahtel alla. Keegi hagejat selleks ei sundinud, ei hoidnud kinni ja muul viisil ei ähvardatud. Pärast töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel hageja tööle ei tulnud, mis kinnitab hageja hinnangul seda, et 16.01.2023 saavutati poolte vahel kokkulepe, mis oli pooltele üheselt mõistetav. Töölepingu lõpetamine lepiti kokku, kuna pooled mõistsid, et töösuhet pole võimalik jätkata olukorras, kus hageja oli varguse osas kahtlusaluseks. Kostja osundas, et süüd omaksvõtvat dokumenti ei eksisteeri ja pole hagejalt sellise dokumendi allkirjastamist nõudnud. Kostja hagis esitatud nõuete tasumisega hagejale ei nõustunud. Lisaks märkis kostja, et ta ei ole hagejat petnud, ähvardanud või muul viisil sundinud kokkulepet allkirjastama. Kuivõrd tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, sh vabatahtlikult, siis leidis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja lõpparve koosnes järgnevast (so väljamakstud summad); töötasu detsember 2022 889,90 eurot, töötasu jaanuar 2023 440 eurot, kasutamata puhkusehüvitis 487,07 eurot, kokku arvestatud tasud 1816,97 eurot, tasutud tulumaks 350,31 eurot, töötuskindlustusmakse (töötaja) 29,07 eurot, töötuskindlustusmakse (tööandja) 14,54 eurot, II sammas kogumispensionimakse 36,34 eurot, väljamakstud netos 1401,25 eurot. Kostja ei nõustunud hageja poolt välja toodud töögraafiku kellaaegade ja tunniarvestustega, kuna hageja tööajaks oli E-R kell 07:00-15:00 (so 8 h päevas), riigipühadel ei töötata. Tabelis toodud kellaajad ei ole korrektsed ega vasta kokkulepetele. Töötasust arvestati eelnevalt maha 532,34 eurot (so seifist varastatud ümbrikutes olev summa) ja hageja
pangakontole teostati väljamakse summas 868,80 eurot. Kostja aktsepteeris hiljem TVK otsust ning pidades tasaarveldamisel kinni kehtivastest töötasu kuutasu alammääradest, tasus kostja hagejale valesti tasaarveldatud töötasu 493,13 eurot (dtl 308-312). Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Viidatule on osundanud Riigikohus näiteks 21.10.2020 lahendis nr 2-17-18305/45 punktis 14; 29.04.2015 lahendi nr 3-2-1-41-15 punktis
8.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -poolte vahel on sõlmitud 22.06.2022 tähtajatu tööleping, hageja töötas kostja juures klienditeenindajana ning töö asukohaks oli Kiviõlis asuv Laada Bistroo (dtl 21); -pooled on allkirjastanud 16.01.2023 töölepingu lisa nr 2, mille kohaselt lõpetasid pooled 22.06.2022 sõlmitud töölepingu TLS § 79 alusel 17.01.2023 poolte kokkuleppel (dtl 25) ja hageja kinnitusel ta alates 17.01.2023 kostja juures ei tööta (dtl 5); -17.01.2023 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et ei nõustu TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamisega, tööandja süüdistustega raha omastamise osas ning ei ole eelnevaga seotud ja 16.01.2023 kokkuleppe allkirjastamisega kinnitas hageja üksnes töölepingu lõpetamise teatise kättesaamist (dtl 26). Pooltel on eeskätt vaidlus selles, kas 16.01.2023 sõlmitud töölepingu lõpetamise kokkulepe on tühine, kokkuleppe alusel hageja lõpparvest rahasumma 532,34 euro kinnipidamine oli õigustatud, hageja nõuded TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamine alates 17.01.2023, TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2463,75 euro (brutos), töölepingu lõpetamise tähtaegade mittejärgimise eest hüvitise 619,09 euro, puhkusehüvitise 310,08 euro ning ebaseaduslikult lõpparvest kinnipeetud summa 532,34 euro saamiseks on põhjendatud.
9.Hageja palub hagis tunnistada töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg 1, TsÜS § 94, § 96 alusel töölepingu lõpetamine tühiseks, TLS § 107 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada tööleping alates 17.01.2023, kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2463,75 eurot (brutos), töölepingu lõpetamise tähtaegade mittejärgmise eest hüvitis 619,09 eurot (brutos), puhkusehüvitis 310,08 eurot (netos) ja töötasust ebaseaduslikult kinnipeetud summas 532,45 eurot (neto) (dtl 9).
10.Hageja on hagis leidnud, et 16.01.2023 TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamine tuleb tunnistada TLS § 104 lg 1, TsÜS § 94, § 96 lg 1, § 96 lg 2 p 2 alusel tühiseks, seda järgmistel põhjendustel: 1) hageja ei ole andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks (st ei ole teinud kirjalikku tahteavaldust töölepingu lõpetamiseks); 2) kostja avaldas hagejale survet ja ähvardas teda töölepingu lõpetamisel (st
kui hageja ei tunnista süüd raha omastamises ja ei allkirjasta poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist, pöördub kostja politsei poole ning tööleping lõpetatakse vallandamisega) ning kostja sundis hagejat 16.01.2023 töölepingu lõpetamise dokumenti allkirjastama; 3) töölepingu lõpetamisel oli tegelikuks põhjuseks seifist raha kadumisega seotult usaldamatus hageja suhtes. 14.09.2023 toimunud kohtuistungil ja hagis osundas hageja ka sellele, et 17.01.2023 kostjale edastatud e-kirjas (avalduses) on hageja teatanud, et ei nõustu töölepingu lõpetamisega, hageja on töölepingu lõpetamise kokkulepe e-kirjaga tühistanud, hageja taganes e-kirjaga kokkuleppest, viidates 16.01.2023 kokkuleppele võtab hageja enda allkirja tagasi (mh loobub allkirjast). Hageja väitel allkirjastas ta 16.01.2023 teatise, millega teavitati teda lepingu lõpetamisest ja tal ei olnud kostja poolt esitatud surve tõttu võimalik sellega tutvuda ning kui ta sellega tutvus, siis teatas kostjale koheselt, et ta taganeb kokkuleppest. Kostja ei nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kostja osundas, et 16.01.2023 kokkuleppe näol ei ole tegemist teavitusega, vaid poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega. Töösuhet polnud võimalik jätkata, kui kostja arvates oli hageja peamiseks kahtlusaluseks raha omastamise osas. Kostja selgitas, et hageja luges kokkuleppe teksti läbi, see sobis talle ja hageja kirjutas sellele omal vabal tahtel alla. Kostja ei ole hagejat petnud, allkirja andmisel ei ole hagejat keegi sundinud ega ähvardanud.
11.Töölepinguseaduse (TLS) § 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. TLS § 79 eeldab sellekohast mõlema poole tahteavaldust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-24-13 p-is 13 selgitanud, et kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel, eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. Töölepingu seadus ei reguleeri töölepingu lõppemise vaidlustamist juhul, kui pooled on töösuhte lõpetanud poolte kokkuleppel. Seega tuleb lähtuda üldistest alustest ja TLS § 104 lg 1 asjas ei kohaldu. Selleks võis hageja tugineda kokkuleppe (tehingu) tühisusele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustele ja paluda kohtul tunnistada kokkulepe tühiseks. Lisaks on hagejal õigus tühistada töölepingu lõpetamise kokkulepe TsÜS alustel. Hageja on tuginenud hagis kokkuleppe tühisusega seonduvalt TsÜS § 94 lg-le 1, § 96 lg-le 1 ja § 96 lg 2 p-le 2. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 96 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
12.Kohus tuvastas, et pooled on allkirjastanud 16.01.2023 poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise (dtl 25). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja alates 17.01.2023 tööle enam ei läinud (dtl 5). Seega töösuhe on poolte vahel lõppenud 17.01.2023. Kohus ei nõustu hageja väitega, et 16.01.2023 kokkuleppe näol oleks tegemist teatega, milles teatati talle töölepingu lõpetamisest, kuivõrd 16.01.2023 kokkuleppe sõnastusest tulenevalt on selge, et tööleping lõpetati kokkuleppel ja teatele ei viita miski. Seega on ebausutav ka hageja väide, et hageja allkirjastas teatise töölepingu lõpetamise kohta. Kohus selgitab, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel ei ole oluline, millistel põhjustel ja kelle algatusel tööleping TLS § 79 alusel lõpetatakse. Seega ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolud, kelle initsiatiivil (so ettepanekul) ja millistel põhjustel poolte kokkuleppel tööleping lõpetati.
Nii ei ole asjas relevantsed kokkuleppega seonduvalt asjaolud/väited, kas hageja on süüdi seifist kostja rahaliste vahendite omastamises ja kas eelnev ning sellega seotud sündmuse asjaolud on tõendatud, kostja jaoks oli peamiseks kahtlusaluseks raha omastamisega seonduvalt hageja ning kostjal esines eeltoodu osas hageja suhtes usaldamatus. TLS § 79 eeldab mõlema poole tahteavaldust (st pooled on kokkuleppe sõlmimisega nõustunud) ja eelnev on asjas oluline. Kohus on seisukohal, et pooled on 16.01.2023 kokkuleppe allkirjastamisega nõustunud kokkuleppes tooduga ja seeläbi avaldanud VÕS § 29 lg 1 mõistes tahet poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. Kostja tahe TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamiseks väljendub ka 27.02.2023 töövaidluskomisjonile esitatud vastuses (dtl 257), kus kostja on kinnitanud, et tööandja tuli töötajale vastu, et kokkuleppel tööleping lõpetada ja hagi lisa 12 salvestuses on kostja esindaja Y võtnud vastu otsustuse kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. See, et kostjal võis esineda hageja suhtes usaldamatust ja põhjuseid hageja suhtes töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, ei muuda kostja tahet kokkuleppel töölepingu lõpetamise osas, kuna kostja ei ole rakendanud tahet töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Märkivalt on hageja hagis kinnitanud, et alates 17.01.2023 ta kostja juures ei tööta (dtl 5), mis näitab seda, et hageja aktsepteeris poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist. Hagi lisa 13 salvestisest, sh stenogrammist (dtl 303) kajastub asjaolu, et hageja oli töölepingu lõpetamise ajal lõpparve tarbeks jaanuarikuu töötasuga seonduvalt töötatud tunnid ära arvestanud (üleskirjutanud) ja sellest täheldub see, et tal ei olnud vastuväiteid TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamisel. Hagi lisa 12 ja 13 salvestistega ei ole tõendatud, et hageja ei nõustunud poolte kokkuleppe sõlmimisega. Salvestistest kajastub aga see, et pooled arutlesid pikalt ja eesti keeles sündmuse asjaolusid, mis puudutasid seifist raha kadumist ja töölepingu lõpetamist (mh väljendas kostja esindaja vestluse käigus hagejale selgelt ettepanekut poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks, millele aga hageja sõnaselgelt vastuväiteid ei esitanud). Sellest tulenevalt ei saa väita, et hageja ei saanud aru, millele ta 16.01.2023 alla kirjutab ja hagejal oli võimalik võtta mõtlemisaega lepingu lõpetamise (sh kokkuleppega tutvumise) osas. Pärast 16.01.2023 kokkuleppe sõlmimist on hageja 17.01.2023 kostjale edastatud e-kirjas (dtl 26) märkinud, et ei nõustu töölepingu lõpetamisega, kuid eelnev ei muuda 16.01.2023 kokkuleppe hetkel tehtud otsustust (tahet). Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et poolte ühiseks tahteks oli TLS § 79 alusel töölepingu lõpetamine.
13.TsÜS § 94, § 96 tulenevate kokkuleppe tühisuse eelduste tõendamiskoormis lasus hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohtule esitatud tõenditega (hagi lisa 8, kirjavahetus tööandjaga dtl 67, hagi lisad 10 ja 11 dtl 68, 69 70, hagi lisad 12 ja 13 salvestused, stenogrammid dtl 298-304,17.01.2023 e-kiri dtl 26) tõendanud pettust, ähvardust ja kostjapoolset survestamist 16.01.2023 kokkuleppe allkirjastamisel. Salvestustes kajastuvalt oli hagejal võimalik otsustada, kas ta allkirjastab 16.01.2023 kokkuleppe või mitte. Salvestustest ei kajastu seda, et kostja esindaja oleks hääleliselt või sõnaliselt hagejat kokkuleppe allkirjastamiseks survestanud, ähvardanud või mingil viisil petnud. See, et kostja esindaja osundas asjaolule, et tal on võimalik raha omastamist silmas pidades pöörduda politsei poole, on kostja õigus, kuid eelnevaga seonduvalt ei ole hagejat kokkuleppe sõlmimisel survestatud. Ka ei ole tõendamist leidnud see, et kostja esindaja oleks hagejat survestanud süü tunnistamise osas. 17.01.2023 e-kirja sisuks on, et hageja ei nõustu töölepingu lõpetamisega ja süüdistusega raha omastamise ning hageja seotuse kohta. Sellest lähtuvalt ei ole hageja 16.01.2023 kokkulepet tühistanud ega sellest taganenud ning muid sellekohaseid tõendeid asjas esitatud ei ole. Kohus selgitab, et 16.01.2023 käsikirjaliselt kokkuleppele antud allkirja ei ole võimalik tagasi võtta ega sellest loobuda. Kohus on seisukohal, et 16.01.2023 kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta on kehtiv. Antud juhul ei ole tööleping lõppenud ülesütlemisavalduse alusel, vaid TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Sellest tulenevalt ei kohaldu asjas TLS § 107 lg 1 ja 2, TLS § 109, TLS § 100 lg 5 (poolte
kokkuleppel ei pea töölepingu lõpetamisest ette teatama) ja kuna kokkulepe on kehtiv, siis muudel õiguslikel alustel hüvitiste nõudmine on välistatud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja nõuded: tunnistada 16.01.2023 sõlmitud kokkulepe (töölepingu lõpetamine) tühiseks, lõpetada tööleping alates 17.01.2023, kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2463,75 eurot (brutos) ja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 619,09 eurot (brutos), rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kasutamata jäänud puhkusehüvitise summas 310,08 eur (neto). TLS § 71 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töösuhte lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 (edaspidi määrus) „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Määruse § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole töösuhte ajal põhipuhkust kasutanud. Töölepingust nähtuvalt alustas hageja töötamist 01.07.2022 (dtl 21) ning tööleping lõppes TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel 17.01.2023 (dtl 25). Töölepingu p 4.1 kohaselt oli põhipuhkuse pikkuseks 28 kalendripäeva (dtl 22). Kostja on hagejale 17.01.2023 maksnud töölepingu lõppemisel lõpparve summas 868,80 eurot (netos) (hageja pangakontoväljavõte dtl 27). Seega tuleb määruse nr 91 § 2 lg 2 järgi võtta puhkusehüvitise aluseks 2023. aasta jaanuarikuule eelnenud töötasud ehk 2022. aasta juuli kuni detsembrikuu töötasud. Hageja pangakonto väljavõtte järgi oli juuli kuni novembrikuu 2022 töötasud kokku summas 3879,72 eurot (netos) (10.08.2022 735,27 eurot (juuli 2022), 12.09.2022 861,56 eurot (august 2022), 11.10.2022 724,67 eurot (september 2022), 11.11.2022 778,66 eurot (oktoober 2022), 12.12.2022 779,62 eurot (november 2022). Kostja on vastuses välja toonud, et 2022.a detsembri töötasu oli 889,90 eurot (bruto) ehk 706,33 eurot (netos) (dtl 310). Seega oli hageja kuue kuu töötasu kogusummaks 4586,05 eurot (netos). Vastavas perioodis oli 180 kalendripäeva, millest on välja arvestatud riigi- ja rahvuspühad ning hageja keskmiseks kalendripäevatasuks kujunes 25,48 eurot (netos; 4586,05/180 kalendripäeva). Töötatud aja eest oli hageja väljateenitud põhipuhkus 15,34 kalendripäeva x 25,48 eurot= 390,86 eurot netos. Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale 17.01.2023 puhkusehüvitise lõpparves välja maksnud ning hageja puhkusehüvitise nõue summas 310, 08 eurot (netos) rahuldamisele ei kuulu.
15.TLS § 78 lg 1 sätestab erisättena, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega lubab seadus tööandjal kohtuväliselt tasaarvestada oma nõuded vaid kahel tingimusel, so töötaja kirjalikul taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja töötaja töötasu nõudega. Hageja palub kostjalt lõpparvest kinnipeetud 532,45 euro (netos) väljamõistmist. Pooled ei vaidle selle üle, et 16.01.2023 kokkuleppes lepiti kokku hageja töötasust 532,45 euro (netos) (seifist varastatud kassaümbrikutes olnud sularaha) kinnipidamine. Tegemist on TLS § 78 lg 1 mõistes tasaarvestusega ja hageja on kokkuleppe allkirjastamisega andnud nõusoleku kokkuleppe punkt c kohaselt enda töötasust vastava rahasumma kinnipidamiseks. Hageja on hagis
vaidlustanud kostja kahjunõude 532,45 euro (netos) töötasust kinnipidamise ja seda põhjendusel, et hageja ei ole kahju tekitanud (so kostja seifist raha summas 532,45 eurot omastanud) ning seetõttu ei olnud kahjunõude kinnipidamine õigustatud (dtl 8 ja 9). Kuivõrd hageja on tasaarvestusele vastu vaielnud, pidanuks kostja oma tasaarvestuse aluseks oleva kahjunõude olemasolu tõendama, kuid kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Kostja on esitanud fotod (dtl 313, 314, 317), millega ei ole tõendatud kahju olemasolu ja et kahju põhjustajaks oli hageja. Kuna kostja ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu tõendanud, siis ei olnud kostjal nõuet, mida saanuks hageja töötasuga tasaarvestada. Seega ei ole tasaarvestamiseks VÕS § 197 lg 1 mõistes eeldused täidetud. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et kahjunõude 532,45 euro tasaarvestamine hageja töötasuga ei olnud põhjendatud. Kohus rahuldab hagi töötasu 532,45 euro (netos) saamise nõude osas. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 532,45 eurot (netos). Kohus jätab hagi töölepingu tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise (TLS § 107 lg 1 ja 2), TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2463,75 euro (brutos), TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 619,09 euro (bruto), puhkusehüvitise 310,08 eurot (netos) nõuetes, rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus hageja menetluskulud 20% (arvestusega, et asjas esitati 5 nõuet, millest 4 jäeti rahuldamata ning 1 rahuldati, so 1/5 20%) ulatuses kostja kanda. Kostjal menetluskulusid ei esine. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.