lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-17544/18

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-17544/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1518
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-17544

Tsiviilasi

Kalev Närepi avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2025/798

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalev Närepi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)

esindajad

Kalev

Närep

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kalev Närep (avaldaja) esitas 17. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2025/798 kuni Soome Helsingi esimese astme kohtu menetluse lõpptulemuseni. Avaldaja esitas 22. oktoobril 2025 täpsustatud avalduse, milles palus lisaks täitemenetluse peatamisele kohustada kohtutäiturit vabastama kõik avaldaja pangakontod, tema pension ja muud sissetulekud ja tagastama avaldajale õigusvastaselt kinni peetud pension, tunnistada kehtetuks elatusmiinimumi määramine summas 0 eurot, lõpetada täitemenetlus kohtutäituril territoriaalse pädevuse puudumise tõttu ning mõista kohtutäiturilt välja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja esitas 26. oktoobril 2025 ka taotluse täitemenetluse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks. Avalduse kohaselt on Soome Helsingi esimese astme kohus menetlus, mille eesmärgiks on hinnata, kas Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-52132 on avaldaja põhihuvide kese (COMI – Centre of Main Interests) määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. a määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (määrus nr 2015/848). See küsimus mõjutab kõiki avaldaja vastu algatatud täitemenetlusi nii Eestis kui Soomes. Soome kohtumenetlus võib mõjutada täiteasja õiguspärasust. Täitemenetlus tuleb peatada, kuni avaldaja põhihuvide keset puudutav küsimus on selgeks tehtud. Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määrus põhines Harju Maakohtu 22. augusti 2011. a tagaseljaotsusel (tsiviilasi nr 2-11-17681), mille õiguspärasuse suhtes on jätkuv vaidlus. Avaldaja tugineb täpsustatud avalduses sellele, et kohtutäitur on avaldajale Eestis makstava pensioni arestimisel ületanud oma territoriaalset pädevust ja määranud valesti mittearestitava sissetuleku osa. Avaldaja on alates 30. aprillist 2020 Soome püsielanik ja kasutab saadud pensionit Soomes oma igapäevaseks elatusvahendiks. Kohtutäitur on liitnud kokku avaldaja Eesti ja Soome pensionid ning rakendanud pensioni arestimisel Eesti elatusmiinimumi alusel määratud summat. Avaldaja Soomes elamiseks vajalikud vahendid on arestitud Eestis kehtiva miinimumi järgi, mistõttu avaldaja on ilma jäänud Soomes elamiseks vajalikust sissetulekust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2025. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks ja keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg-s 1 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole täidetud. Avaldaja nõude õiguslik alus saab olla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Seadus ei näe TMS § 45 kohase avalduse lahendamisel ette võimalust esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud avalduse vormi- ja sisunõuetele (sh ei ole avalduselt tasutud riigilõivu). Samas ei ole avalduses väljatoodud asjaoludel võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada ka siis, kui avalduse puudused kõrvaldada. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, sest 2

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud (vt RKTKm 12.06.2012 3-2-1-79-12, p 11). Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi võlgniku vara võõrandamisest tulenev vara kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Erandlike asjaolude esinemisel ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline. Täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel ei saa taotleda õiguskaitsevahendina olukorras, kus võlgnik ei pea tema suhtes läbiviidavat sundtäitmist lubatavaks või kohtutäituri tegevust seadusega kooskõlas olevaks. Täitemenetluse registrist ja kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku suhtes täitmisele esitatud täitedokumendiks Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-12420 (Kalev Närepi kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. augusti 2024. a otsusele täiteasjas nr 084/2024/2966), mille alusel on täitedokumendi nõudeks menetluskulud 255 eurot. Nimetatud tsiviilasjas jäeti rahuldamata avaldaja kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. augusti 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2024/2966. Määruse selgituste kohaselt oli avaldaja mööda lasknud TMS § 217 lg-s 1 nimetatud 10 päevase tähtaja täitemenetluse alustamise vaidlustamiseks. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2024. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus muutmata. Riigikohus keeldus 27. jaanuari 2025. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele (ehk pankrotimenetlustele). Viidatud määrus ei reguleeri täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja ei ole välja toonud TMS § 45 mõistes erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust täitemenetluse peatamiseks. Puudub välisriigi lahend, mille tekkimist avaldaja ainult eeldab. Avaldust ei ole selles märgitud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada. Perspektiivitu nõude menetlemisega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada, seejuures tekitaks see menetlusosalistele üksnes täiendavaid menetluskulusid.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta tema avaldus täitemenetluse peatamiseks menetlusse. Avaldaja palub käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2-14-52132. Avaldaja palub vajadusel kohaldada esialgset õiguskaitset täitemenetluse peatamiseks kuni lõpliku lahendini. Maakohus ei arvestanud sellega, et avaldaja põhihuvide keskme määramise küsimus on menetluses Soome kohtus (tsiviilasja nr H 706/2025/16326). Põhihuvide keskme määramise otsus mõjutab täitemenetluse õigsust ja rahvusvahelist pädevust tsiviilasjas nr 2-14-52132. Kohtutäitur on ületanud avaldaja pensionit arestides oma territoriaalset pädevust, rikkudes sellega rahvusvahelise täiteõiguse põhimõtteid. Avaldaja põhiõigusi on rikutud sellega, et avaldaja igapäevaseks eluks vajalikud vahendid on arestitud, jättes avaldajale alla Soome elatusmiinimumi (950 eurot kuus). Avaldaja põhihuvide keskme asukoht peab olema kindlaks määratud, enne kui saab hinnata täitemenetluse seaduslikkust. Kui määrus jääb jõusse, jätkub täiturite tegevus avaldaja Soomes asuvate elatusvahendite arestimise näol.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3

5.Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigele seisukohale, et avaldust ei ole selles märgitud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada. Seega ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja maakohus jättis põhjendatult avalduse TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Avaldaja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja põhihuvide keskme määramise küsimus on menetluses Soome kohtus. Avaldaja esitab 5. novembri 2025. a e-kirjas taotluse, milles palub esitada kirjalik selgitus õigusliku aluse kohta, mille tõttu ei ole senistes määrustes määratud tema põhihuvide keset, kuigi määruse nr 2015/848 artikli 3 kohaselt on põhihuvide keskme määramine kohustuslik kõigis rahvusvahelistes menetlustes. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu sõltuks täitemenetluse seaduslikkus praegusel juhul sellest, millises riigis on tema põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt. Maakohus märkis õigesti, et avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele ega reguleeri täitemenetluse läbiviimist. Riigikohus on märkinud avaldaja varasema täitemenetlusi puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et kohtud on õigesti selgitanud, et täitemenetluse käigus võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt (vt RKTKm 16.04.2025, 2-24-11100/45, p 9).
8.Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et avaldaja täitemenetluse peatamise taotluse õiguslikuks aluseks saab olla TMS § 45. Kui võlgniku arvates on kohtutäitur tema sissetuleku arestimisel eksinud, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamine TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohus märkis avaldaja varasema täitemenetlusi puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et Eesti kohtutäitur lähtub Eesti seadustest ning mittearestitava summa osas tuleb kohtutäituril lähtuda eelkõige TMS §-st 131 jj, mitte selle välisriigi seadustest, kus avaldaja elab. Välisriigis ei ole kohtutäitur pädev täitetoiminguid tegema (TMS § 4 lg 4 esimene lause) ega olegi seda praegusel juhul teinud. Eesti kohtutäituril ei ole seega kohustust lõpetada täitemenetlus ainult sellel põhjusel, et võlgnik elab välisriigis või kolib menetluse ajal sinna elama, juhul kui Eestis on jätkuvalt võlgnikule kuuluvat vara, millele saaks pöörata sissenõuet (vt RKTKm 16.04.2025, 2-24-11100/45, p 10.2).
9.Avaldaja palub määruskaebuses käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2--14--52132, sest teemad haakuvad. Eeltoodut saab käsitada ettepanekuna liita avaldused ühte menetlusse TsMS § 477 lg 1 ja § 374 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et liitmiseks puudub alus, mh ka seetõttu, et ringkonnakohus jättis 17. novembri 2025. a määrusega avaldaja tsiviilasjas nr 214-52132 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja see tsiviilasi ei ole enam ringkonnakohtu menetluses.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium