KKe kaebus kohtutäitur Enno Kermiku 8. jaanuari enesetaandamise otsuste ja 18. jaanuari 2022. aasta otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 4. juuli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KKe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja/sissenõudja KK (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Jürgen Kirsis ja vandeadvokaat Katrin Prükk Puudutatud isik Saaremaa kohtutäitur Enno Kermik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 4. juuli 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta KKe määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.KK (avaldaja, sissenõudja) esitas 3. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Enno Kermiku (kohtutäitur) 8. jaanuari enesetaandamise otsuste ja 18. jaanuari 2022. a otsuse peale.
1.1.Avalduse kohaselt esitas sissenõudja 17. oktoobril 2021 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel kohtutäitur Enno Kermikule (kohtutäitur) täitmisavalduse kolme solidaarvõlgniku (võlgnikud) vastu. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 07.09.2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx.
1.2.Pärast täitmisavalduse esitamist suhtles sissenõudja kohtutäituriga, et täitemenetluse läbiviimise kohta selgitusi küsida. Kohtutäitur vastas kirjadele valikuliselt ning vastuoluliselt alles pärast seda, kui sissenõudja esitas Justiitsministeeriumile kohtutäituri peale kaebuse. Sissenõudja helistas kohtutäiturile korduvalt. Kui kohtutäitur vastas, siis otsis ta põhjuseid täitetoimingutest hoidumiseks. Kohtutäitur selgitas sissenõudjale, et praeguse menetluse võlgnike suhtes on pooleli palju täitemenetlusi, mis on teiste kohtutäiturite menetluses ning võlgnikud ei asu Saaremaal. Sissenõudja kontrollis kohtutäituri väiteid ning selgus, et kohtutäituri väited on osutunud kas täielikult või osaliselt valedeks. Saaremaa asukoha tõttu sobiks vaidlusalust täitemenetlust läbi viima ainuke Saaremaa kohtutäitur Enno Kermik. Tõele ei vasta ka kohtutäituri väide haigestumise kohta, kuna kohtutäituri töö ei seiskunud tema haigestumise ajal. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on täituri haigusperioodi ajal avaldatud palju täitmisteateid ja enampakkumisteateid. Seega on kohtutäitur kohelnud sissenõudjat ebavõrdselt, eelistades temale teisi sissenõudjaid. Sissenõudja täitemenetlus on siiani algatamata. Samuti ei ole tehtud otsust täitetoimingust keeldumise kohta. Kohtutäitur on sellega rikkunud sissenõudja õigusi. Kohtutäituri tegevusetus sissenõudja vara ja õiguste kaitsmisel on seadusevastane. Võlgnike tegelik asukoht on Saaremaal ning sinna on registreeritud ka kõik võlgnikega seotud juriidilised isikud. Sissenõudja on põhistanud, et kohtutäitur tegutseb võlgnike ja/või kindlate sissenõudjate huvides, aidates võlgnikel oma vara ja kohustusi varjata ning kohustustest kõrvale hoida.
1.3.10. jaanuaril 2022 esitas kohtutäitur sissenõudjale elektrooniliselt enesetaandamise otsuse. 18. jaanuari 2022. a otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata sissenõudja kaebuse kohtutäituri 10. jaanuari 2022. a enesetaandamise otsuse peale. Kohtutäituri otsuse kohaselt ei esitanud sissenõudja täitemenetluse algatamiseks korrektseid dokumente ning ründas kohtutäiturit isiklikult. Kohtutäituri enesetaandamine on näiline. Selle eesmärk on vabaneda ametitoimingute tegemisest. Kohtutäitur on sellega rikkunud kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg-t 2, mille kohaselt võib ametitoimingu tegemisest keelduda üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kuna taandamine ei olnud kohane, tuleb see tühistada.
1.4.Avaldaja palus kohtul kohtutäituri 8. jaanuari 2022. a taandamise otsuse ning
18.jaanuari 2022. a kaebuse lahendamise otsuse tühistada. Alternatiivselt, kui kohus jätab kohtutäituri taandamise otsuse tühistamata, siis palub sissenõudja kohustada kohtutäiturit sissenõudja kaebust enesetaandamise otsuse peale uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus sissenõudja jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituri seisukoht
Kohtutäitur ei vastanud sissenõudja kaebusele.
2-22-3252 Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 4. juuli 2022. a määrusega sissenõudja kaebuse kohtutäituri otsuste peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril seadusest tulenev kohustus ennast taandada, kui ta leiab, et ta ei saa täitemenetlust erapooletult läbi viia. Nimetatud otsustus võib põhineda kohtutäituri subjektiivsel hinnangul, kuid peab olema põhjendatud. Maakohus leidis, et kohtutäitur on oma otsust praeguses asjas piisavalt põhjendanud. Kohtutäitur selgitas, et tema suhted sissenõudjaga on muutunud ebasoodsaks, mistõttu ta ei suuda tagada täitemenetluse erapooletut läbiviimist. Poolte kirjavahetusest, kaebusest ja kohtutäituri 18. jaanuari 2022. a otsusest nähtub, et ebasoodsad suhted võisid tekkida teineteise mittemõistmise või möödarääkimise tõttu (sissenõudja helistamised täiturile töövälisel ajal ja haiguse ajal, kohtutäituri usaldamatus, väidetav laenu andmine võlgnikule, kohtutäituri aususes kahtlemine, kaebuste esitamine Justiitsministeeriumile).
3.2.Maakohus ei nõustunud kaebuse esitajaga selles, et kohtutäituri enesetaandamine oli näiline ning selle eesmärk oli ametitoimingute täitmisest vabaneda. Asja materjalidest nähtuvalt põhjustas täitemenetluse algatamise viibimise ebakorrektne täitedokument – täitedokumendil (kohtumäärus) puudus aastaarv. Maakohus parandas täitedokumendi aluseks olevas kohtulahendis vea 8. detsembri 2021. a määrusega, mis jõustus 28. detsembril 2021. Sissenõudja esitas parandustega kohtulahendi samal päeval kohtutäiturile. Kohtutäitur põhjendas täitemenetluse venimist ka enda ja oma büroo töötajate haigestumisega. Seega ei ole õige sissenõudja seisukoht, et kohtutäitur tegi enesetaandamise otsuse eesmärgiga oma ametitoimingute täitmisest taganeda.
3.3.Sissenõudja heitis täiturile ette ka tegevusetust. Maakohus leidis, et asjaolu, et täitur ei algatanud täitemenetlust, ei ole praegusel juhul iseseisev kohtu poole pöördumise alus. Kui kohtutäitur ei tee otsust või ei vasta, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. Esialgne kaebus tuleb esitada kohtutäiturile. Kohtutäituri tegevuse peale saab kaebuse esitada alles pärast seda, kui kohtutäitur on ise kaebuse läbi vaadanud. Sissenõudja ei ole tõendanud, et on esitanud kohtutäiturile kaebuse tegevusetuse peale.
3.4.Praegusel juhul on kohtutäituri enesetaandamine kohtutäituri kui ametisiku ning kodaniku isiklik suhe asjasse, mis võib olla väljendatud ja põhjendatud isiklike asjaoludega.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja lg 10 kohaselt avaldaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud, mistõttu ei olnud maakohtul vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
5.Koos määruskaebusega esitas sissenõudja kõneeristused sissenõudja telefonikõnedest kohtutäituriga ning kohtutäituri büroo töötajatega. Sissenõudja selgituste kohaselt proovis ta kohtutäituriga korduvalt ühendust saada nii e-kirjade kui telefoni teel, kuid täitur vastas või helistas tagasi mõnel üksikul korral. Sissenõudja sõnul jäi kohtutäituri käitumisest mulje, et ta ei soovi asjaga tegelda. Sissenõudja leidis, et täiturit ei ole võimalik vahetada, kuna võlgnikud elavad Saaremaal. Sissenõudja taotles täitmisavalduses mh võlgnikelt sularaha äravõtmist, koduse vara arestimist ja müüki ning võlgnike nõudeõiguse arestimist, kuna sissenõudjale teadaolevalt on võlgnike registrijärgne vara muudes täitemenetlustes juba arestitud. Taotletud toiminguid saab kõige efektiivsemalt läbi viia täitur, kes tegutseb kohapeal ning omab teavet
2-22-3252 kohapealse olukorra kohta. Kohtutäitur Enno Kermik on ainuke Saaremaal tegutsev kohtutäitur. Ülejäänud Pärnu tööpiirkonna täiturite tegevuskoht on mandril. Seega on Saaremaale kohaletulek keerulisem, aeganõudvam ja kulukam.
5.1.Kuna rahale, vallasvarale ja nõuetele sissenõude pööramisega oli kiire ja oli oht, et võlgnikud hakkavad oma vara peitma, raiskama või hävitama, pöördus sissenõudja
3.detsembril 2021 kaebusega kohtutäituri tegevuse peale Justiitsministeeriumisse.
5.2.Sissenõudja hinnangul kinnitas täitur, et tal puuduvad isiklikud sidemed võlgnikega, seega pole kohtutäituri erapooletuses kahtlemiseks alust. Sellest tulenevalt puuduvad ka seadusest tulenevad alused kohtutäituri enesetaanduseks.
5.3.Maakohtu seisukoht, et kohtutäituril oli isiklik suhe asjasse, on alusetu. Kohtutäitur on ametiisik, kes peab oma ülesandeid täitma ka olukorras, kus tema tegevuse suhtes ollakse kriitilised (sh kui tema tegevuse peale esitatakse kaebus). Vastupidisel juhul peaks täitur end alati taandama, kui ta ei saa võlgniku või sissenõudjaga läbi või kumbki neist esitab tema tegevuse peale kaebuse. Kohtutäitur peab suutma kriitikat taluda ilma, et ta muutuks ühe või teise menetlusosalise suhtes isiklikuks. Kohtutäituril puudub õigus täiteasju valida. Kohtutäituri 3. jaanuari 2022. a kirjast nähtub, et probleem on üldisem. Väidetavalt taandavad täiturid end sageli olukorras, kus nende tegevusega ei olda rahul. See on vastuolus täitemenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõttega. Olukorras, kus maakonna ainus täitur end taandab, suurenevad sissenõudmiskulud. Samuti võib tekkida olukord, et sissenõudja ei leiagi täiturit, kes tema nõudega tegeleks. Seega ohustab kergekäeline enesetaandamise efektiivset õigusmõistmist, mille osaks on ka täitemenetlus. Täituri enesetaandamine peab alati olema objektiivne, mitte lähtuma subjektiivsetest asjaoludest.
5.4.Sissenõudja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul venis täitemenetlus puuduliku täitedokumendi (kohtulahendi) tõttu. Täitmisavalduse saamisel 17. oktoobril 2021 ei viidanud täitur sellele, et täitedokument on puudulik. Väite puuduse kohta esitas täitur alles
7.detsembril 2021. Seega on see põhjendus täitemenetluse algatamisega viivitamiseks otsitud. Tegemist ei ole asjaoluga, mis oleks takistanud kohtumääruse täitmist. Kuigi maakohtu määruse päises puudus kuupäev, oli see olemas määruse digiallkirja lehel. Seadus ei sätesta, et kohtulahendis peab olema selle kuupäev.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri seisukohta.
7.Kohtutäituri selgituste kohaselt võib sissenõudja vabalt valida endale sobiva täituri ning ei pea lähtuma võlgniku elukohast. Praegusel juhul ei algatanud kohtutäitur menetlust eelkõige sissenõudja huve silmas pidades. Kohtutäituri eesmärk oli vältida hilisemaid põhjendatud kaebusi ja kahjunõudeid. Hiljemalt hetkest, kui sissenõudjale oli selge, et pooled saavad asjadest väga erinevalt aru, oli tal võimalus valida täitur, kes teeks vajalikud toimingud sissenõudjale sobival viisil. Olenemata kõigist süüdistustest leiab kaebaja endiselt, et parim täituri büroo tema asjaga tegelemiseks on just see büroo, kelle peale ta kaebuse esitas. Kohtutäitur selgitas sissenõudjale, et tema nõuet on lihtsam sisse nõuda neil täituritel, kelle menetluses on ammu juba kõik samade võlgnike asjad ning seega on nende täiturite kontrolli all ka kogu võlgnikele kuuluv vara, mida on olnud võimalik kindlaks teha. Õige ei ole sissenõudja väide, et vaidlusaluse menetluse täitur on ainuke täitur Eestis, kelle tegevuskoht on Saaremaal. Täitemenetlus on juba kümne aasta jooksul jagatud nelja tööpiirkonna vahel ning vaidlusega seotud piirkonnas tegutseb kaheksa täiturit. Täitemenetlust võib algatada ka võlgniku asukoha, elukoha või vara asukoha järgi. Seega on ühe praeguse menetluse võlgnikuga seotud menetlustest varem algatatud kaks Saaremaal, ülejäänud kõik mandril. Sissenõudjal on võimalik valida ligi 30 kohtutäituri vahel. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et menetluse saab läbi viia ainuke Saaremaa kohtutäitur. Õige ei ole ka sissenõudja väide, et tema asjaga ei ole kohtutäituri büroos tegeldud. Kirjavahetusest ja kõnede salvestustest
2-22-3252 nähtub, et kohtutäituri on sissenõudjaga juba enne menetluse algatamist suures mahus suhelnud. Telefonivestlused on kestnud rohkem kui 10 tundi. Kohtutäitur taandas end eelkõige sissenõudja alusetute süüdistuste tõttu.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 4. juuli 2022. a määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.Määruskaebuse väidete kohaselt puudusid kohtutäituril seadusest tulenevad objektiivsed alused enesetaandamiseks ning kohtutäitur rikkus täitemenetluse algatamata jätmisega sissenõudja õigusi. Sissenõudja esitas koos määruskaebusega ka kohtutäituriga ning kohtutäituri bürooga tehtud telefonikõnede väljavõtted ning sissenõudja e-kirjad kohtutäiturile.
10.1.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäituril esines TMS § 9 lg 1 p-st 6 tulenev alus enesetaanduseks. Menetluses esitatud asjaolud kinnitavad, et kohtutäituri ja sissenõudja vahelised suhted pingestusid, kuna juba enne täitemenetluse alustamist esitas sissenõudja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse Justiitsministeeriumile. Samuti nähtub sissenõudja e-kirjadest ründav ja süüdistav hoiak kohtutäituri suhtes (vt 19.11.2011 e-kirja sissejuhatav pöördumine kohtutäituri poole, tl 13; 29.10.2021 e-kirja esimene lõik, tl 15). Sissenõudja väljendab oma vaenulikku suhtumist täiturisse ka praeguses menetluses maakohtule esitatud avalduses (tl 4), väites, et kohtutäitur tegutseb võlgnike ja/või kindlate sissenõudjate huvides, aitab kaasa võlgnike vara varjamisel ning kohustustest kõrvalehiilimisel. Sissenõudja on kohtutäiturit süüdistanud ka võlgnikule raha laenamises (tl 40). Korduv kontrollimatute süüdistuste esitamine kohtutäituri ametitegevusega mitte seotud küsimustes on isiklik rünnak kohtutäituri vastu. Isiklik rünnak kohtutäituri vastu oli praegusel juhul piisavaks enesetaandamise aluseks.
10.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust ka kaebaja väitel, et tema asjaga ei tegeletud ja täitemenetluse alustamisega venitati põhjendamatult. Kohtutäituri huvipuuduse ja tegevusetuse lükkavad ümber sissenõudja esitatud telefonikõnede eristused, millest nähtub, et kohtutäitur ja ka tema büroo töötajad on teinud sissenõudjaga tundide pikkusi kõnesid (rohkem kui 10 tundi), milles on püüdnud täitemenetluse asjaolusid põhjalikult selgitada (vt määruskaebuse lisad 1 ja 2, tl 78 ja 79).
10.3.Vastuseks kaebaja seisukohale, et seadus ei sätesta, et kohtulahendis peab olema kuupäeva täpsusega selle tegemise aeg, selgitab ringkonnakohus, et kuna lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäevast võib sõltuda selle kaebetähtaja kulgemise algus, siis on see kohustuslik osa kohtulahendi päisest (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. II osa, § 442 kommentaarid, kohtuotsuse päis, alapunkti 3.3.2. kommentaarid, lk 1051 ja kuupäeva tähtsuse selgitus vt alapunkt 3.3.3. – sissejuhatava osa täpsuse olulisus, lk 1052).
10.4.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus on kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjendatult ja õigete järelduste põhjal rahuldamata jätnud.
2-22-3252 Menetluskulud
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.