Uuno Lootmäe hagi Kersti Ilvese (endine Metsjärv) vastu kasutuseeliste, kahju ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2841 eurot 28 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kersti Metsjärve apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Kersti Ilves (endine Metsjärv) (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Paavo Paal
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Uuno Lootmäe (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. juuni 2022 otsus osas, milles kohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Uuno Lootmäelt Kersti Ilvese kasuks välja menetluskulu 2 134 eurot. Määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Uuno Lootmäe esitas 14. septembril 2021 hagi Kersti Metsjärve vastu, milles palus kostjalt välja mõista XXXXXX kinnisasjast saadud kasutuseelised summas 9351,61 eurot perioodil 1.jaanuar 2013-16. oktoober 2020, sissenõutavaks muutunud viivised 67,64 eurot, kohtuvälise õigusabikulude hüvitis 464,80 eurot ning täiendav viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni põhivõla ja kahju hüvitise 9816,41 euro täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse kinnisasi asukohaga XXXXXX linn, XX. 2012.a lõpus vahetas kostja kinnistul asuvate hoonete lukud ning hagejale võtmeid ei andnud. Hagejal ei olnud enam võimalik kinnistut sihipäraselt kasutada. Kostja andis hagejale elamu võtmed ja kogu kinnisasja valduse üle alles 17. oktoobril 2020. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020.a otsusega lõpetas kohus poolte kaasomandi kinnistu suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel. Käesoleva ajani ei ole kinnisasja veel müüdud. Hageja esitas kostjale nõudekirja kinnisasjast saadud kasutuseeliste hüvitamiseks ning palus hüvitise kanda hagejale üle hiljemalt 1. september 2021. Kostja ei tasunud hüvitist ega reageerinud kirjale. Hagiavalduse kohaselt olid poolte kaasomandi osad võrdsed – 1/2 ja 1/2. Hagejal on kostja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Hageja kaotas täieliku võimu kinnistu üle 2012. a-l, mil kostja vahetas kinnistul asuvate hoonete lukud. Hageja soovis korduvalt juurdepääsu kinnistule, mida kostja ei võimaldanud. Hageja on õigustatud nõudma kasutuseeliseid alates ukselukkude vahetamisest kuni 16. oktoobrini 2020. Kasutuseeliste väärtuseks peab hageja eelnimetatud perioodi eest 9351,61 eurot (93 kuud x 100 eurot + 51,61 eurot). Hageja tõi välja, et lähtuda tuleks mõistlikust üürihinnast 200 eurost (1/2 sellest). Hageja nõudis kostjalt kahjuhüvitist kohtueelselt tekkinud õigusabikulude katteks. Hageja hinnangul on tema kulud 464,80 eurot mõistliku suurusega. Tegemist on õigusabikuluga, mis seondus kostjale nõudekirja saatmisega.
19.jaanuari 2022 seisukohas märkis hageja, et kostja pole täpsustanud ega põhjendanud, mis osas ja mis alusel on hageja nõue väidetavalt osaliselt aegunud. Hageja nõue on seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja leidis, et temal ei lasu kohustust ettepanekute tegemiseks kinnisasja ühiseks kasutamiseks, sest kaasomand on lõpetatud. Hageja ei pea tõendama, et ta soovis maja kasutada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Nõue ei ole selge. Osaliselt on nõue aegunud. Hageja ei ole tõendanud õigusvastase teo toimepanemist, kahju tekkimist ega ka väidetavat kahju suurust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et XXXXXX kinnistu on poolte kaasomandis ning et kohus on otsusega kaasomandi lõpetanud. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et hageja esitas nõudekirja. Kostja hüvitist ei maksnud, sest see nõue on põhjendamatu ja alusetu. Pooltel on kaks alaealist last. Hageja elas ja võimalik, et elab ka praegu alaliselt Soomes. Hageja viibis Eestis kostja ja lastega vaid mõned päevad kuus. 2012. a-l kolis kostja majja tagasi ja vahetas ära lukud, sest ei soovinud, et hageja teda ebakohaselt üllataks. Aastatel 2012-2015 viibis hageja korduvalt XXXXXX majas. Selle aja sisse kuulub ka intsident, kus hageja saabus maja juurde ja nõudis sisselaskmist poja sünnipäevale ajal, mil kõik magasid. 2015. a märtsis pani hageja XXXXXX majas toime kostja suhtes kehalise väärkohtlemise, mille eest on hageja kriminaalkorras süüdi mõistetud. 2019. a paiku hakkas hageja nõudma, et kostja annaks talle üle XXXXXX elamu võtmed. Kostja andis need hagejale pärast elamust väljakolimist 17. oktoobril 2020. Kostja kooselu hagejaga oli lõpetanud, seepärast ei andnud kostja hagejale võtmeid. Kostja leidis, et hagejale ei ole tekkinud kahju, sest hageja ei ole tegelikkuses soovinud maja üldse kasutada. Hageja kasutas Eestis viibimise ajal enda Pärnus asuvat korterit. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Üürihinnad ei ole ülevaatlikud kogu vaadeldud perioodi suhtes ega arvesta tegelikult XXXXXX elamus kasutatavat pinda. Kostja oli seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded on käsitletavad kahju hüvitamise nõudena ning aegumise algust arvestatakse hetkest, mil kahju kannatanud isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai. Hageja sai lukkude vahetamisest teada hiljemalt 2013. a alguses ja sellest ajast hakkas nõude aegumine pihta ning tähtaja pikkus on seaduses sätestatud kahju hüvitamise tähtaeg. Kostja vaidles vastu hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele, sest hageja kasutuseeliste hüvitamise nõudel puudub alus. Kostja leidis ka, et kulutused õigusabile olid ebavajalikud ning ebamõistlikult suured.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. juuni 2022 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 2631,97 eurot (kasutuseelised 2151,61 eurot, kahjuhüvitis 464,80 eurot ning
14.septembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15,56 eurot). Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tasumata kasutuseeliselt ja kahjuhüvitiselt kuni nende tasumiseni. 73% menetluskuludest jäeti hageja kanda ja 27% kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 13,68 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: poolte kaasomandisse kuulus võrdsetes mõttelistes osades kinnisasi asukohaga XXXXXX linn,XX;
poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku kaasomandi kasutuskorra kokkulepet; kinnistul elas kostja koos tema ja hageja ühiste alaealiste lastega. Hageja elas ja töötas Soomes; kostja vahetas 2012.a lõpus kinnisasjal asuvate hoonete lukud ning hagejale võtmeid ei andnud; Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020. a otsusega lõpetati poolte kaasomand kinnisasjale selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel; kostja andis hagejale 17. oktoobril 2020 üle kinnisasjal asuva elamu võtmed ja kogu kinnisasja valduse; hageja esitas kostjale 13. augustil 2021 nõudekirja kinnisasjast saadud kasutuseeliste hüvitamise nõudes. Kostja on nõudekirja kätte saanud. Aegumine Kostja on esitanud aegumise vastuväite, milles leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ning nõue on osaliselt aegunud. Hageja vaidles sellele vastu, leides, et tema nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Kohtu hinnangul on kostja lähtunud aegumistähtaja arvestamisel valest nõudealusest. Hageja nõude puhul ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega, kahju hüvitamise nõudega ega alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Hageja nõudele ei kohaldu ka aegumise erijuhud – TsÜS §-d 153-157. Hageja nõude aegumistähtaeg on 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõude alus Kostja on korduvalt viidanud, et hageja nõue on põhjendamatu, sest ta ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduseid. Kostja on menetluses jäänud seisukohale, et hageja nõue on kahju hüvitamise nõue. Hageja selgitas, et ta esitas kasu hüvitamise nõude asjaõigusseaduse alusel. Kohus leiab, et kostja seisukohad kahju hüvitamise nõude ja selle eelduste tõendamatuse osas on käesolevalt asjakohatud. Seetõttu ei võta kohus pikemat sisulist seisukohta nendele vastuväidetele, kuid selgitab, et hageja nõuet on võimalik esitada kolmel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 10371039 alusel, mille ese võib mh olla alusetult saadud kasutuseelised (vt ka RKTKo 2-19-12055 p 14.1). Tegemist on alternatiivsete alustega ning hagejal on õigus valida, millisel alusel ta nõude esitab. Hageja selgeks valikuks on olnud AÕS § 71 lg 2 ning see nähtub ka hagist. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada nõue kasutuseeliste hüvitamiseks teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa. Kasutuseeliseks on ka see kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda (RKTKo 2-19-12055 p 14, RKTKo 3-2-1-137-10 p 12). Seega on kohtu menetluses kasutuseeliste kui kasu hüvitamise nõue. Hagejal ei ole kohustust põhistada ega tõendada ülejäänud aluste eelduseid ning seda pole ta ka õigustatult teinud. Kasutuseelise hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Esmasteks nõude eeldusteks on: üks kaasomanik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda ja ta kasutab kaasomandis olevat asja viisil, mis takistab teisel kaasomanikul oma
kasutusõigust teostada. Kohus selgitab, et määrava tähendusega on kasutusõiguse teostamise takistamine. See, et üks kaasomanik kasutab suuremat osa asjast kui tema kaasomandi osa, ei tähenda automaatselt kaasomaniku õiguse rikkumist ega ka seda, et ta peaks teisele kaasomanikule kasutuseelised hüvitama. Samuti märgib kohus, et kasutusõiguse teostamine ei tähenda üksnes kinnistul elamist või seal elada tahtmist nagu viitas kostja, vaid kasutusõiguse mõistet tuleb käsitleda laiemalt. Puudub vaidlus selles, et pooltel puudus kirjalik kasutuskorra kokkulepe ning et hageja elas ja töötas vaidlusalusel perioodil Soomes ja kinnistul elasid alaliselt kostja koos tema ja hageja ühiste lastega. Seega kasutas kostja enda kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda ehk sisuliselt kogu kinnisasja. Samuti puudub vaidlus ka selles, et kostja vahetas kinnistul asuvatel hoonetel lukud ning ei andnud võtmeid hagejale. Pooled ei vaidle, et kostja ei takistanud hagejal küll terve asja (kinnistu) kaaskasutamist, kuid takistas kinnistul asuva elamu kasutamist, mis kuulub samuti kaasomandisse. Kasutusõiguse takistamine tulenes elamul lukkude vahetamisest ja võtmete mitte andmises hagejale. Kohus leiab, et nõude eeldused on täidetud ja sellest tulenevalt on hagejal ka nõudeõigus kostja vastu. Siiski on kohtul lisaks nõude eelduste kontrollimisele kohustus hinnata, kas hageja nõue ja/või poolte käitumine on kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja on viidanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole hagejal õigust kasutuseelistele, sest poolte vahel polnud kindlaks määratud kasutuskorda, hageja ei kasutanud kinnisasja ning tal polnud selleks ka vajadust. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegelikult ka tahtis kinnisasja kasutada. Hageja on jällegi viidanud, et just kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kui takistas kinnisasja kasutamist ning et tema ei pea tõendama, et ta tahtis kasutada kinnistut, sest see ei ole tema nõude eelduseks. Samuti ei pea tema pakkuma välja mingit võimalikku kasutuskorda. Kohus leiab poolte seisukohti ja esitatud tõendeid arvestades, et hageja nõue on osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega. Asjaolud ja tõendid kogumis võimaldavad järeldada, et hageja ei avaldanud kostjale tahet kinnisasja kasutada kuni vähemalt 2019. aastani. Kohtu hinnangul võis kostjal hageja käitumise tõttu mõistlikult võttes tekkida arusaamine, et hageja ei nõua temalt mingit hüvitist seal lastega elamise eest ning et hageja ei kavatse ilmselt nõuet ka esitada. Samas pidi kostja kohtu hinnangul vähemalt 2019. a algusest (kostja täpsemalt kuupäeva hagivastuses ega muudes dokumentides ei avaldanud) olema teadlik sellest, et hagejal on tekkinud tahe kinnistut reaalselt kasutada, sest hageja nõudis kostjalt elamu võtmeid. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega, s.o perioodil 1. jaanuar 2013-31. detsember 2018, sest sellel ajal võis hageja mõistlikult võttes hageja käitumisest aru saada, et hageja aktsepteerib olukorda ning ei kavatse hüvitist nõuda. Hageja kasutuseeliste nõue on põhjendatud alates 1. jaanuarist 2019 kuni 16. oktoobrini 2020. Kasutuseeliste hüvitise suurus Kohus tuvastas, et kuna hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on osaliselt põhjendatud, siis tuleb kostjalt vastava perioodi osas hüvitis välja mõista. Hageja on lähtunud hüvitise suuruse määramisel mõistlikust üürihinnast 200 eurot (1/2 sellest), arvestades eelkõige korterite üürihindu Jõgevamaal. Hageja esitas tõendina korterite üürikuulutused perioodil 2013-2020. a ning üürihindade statistika (tl 33-40, 62-63). Kostja leidis, et need üürihinnad ei ole ülevaatlikud kogu vaadeldud perioodi suhtes ning nende hindade puhul ei ole arvestatud tegelikult XXXXXX elamu kasutatavat pindala. Kostja märkis ka, et hüvitada tuleks sellise pinna hind, kus on teine elanik olemas, kes kaaselanikku pidevalt solvab ja teda aeg-ajalt kehaliselt väärkohtleb ning selliste üüripindade osas hageja tõendeid esitanud ei ole.
Üürihindade statistikast nähtub, et perioodiks on valitud 01.2013-10.2020 ning sealt nähtub ka ühe ruutmeeri hind. Kohus märgib mh, et tegelikku statistikat selliste üüripindade osas, kus on teine elanik, kes pidevalt solvab ja väärkohtleb teist elanikku, ei eksisteeri. Sellist statistikat pole eeldatavalt võimalik ka kusagilt saada, sest statistikat üürihindade osas selliselt ei peeta. Seega ei ole kostja vastuväited kohased. Kohus märgib, et üldjuhul Jõgevamaal kinnisasju ei üürita või nende osalus üüriturul on äärmiselt väike. Seega on võrdlusena võimalik ja kohane kasutada suuremate korterite üüriturgu või üldisemalt statistikat korterite üürihindade osas. Hageja on nende kohta tõendid esitanud ning kohus leiab, et neist on võimalik hüvitise kindlaksmääramisel ka lähtuda. Statistika kohasel oli ühe ruutmeetri üürihind perioodil 2019.a keskmiselt 4-4,8 eurot ja 2020. aastal keskmiselt 4-5 eurot. Keskmine ruutmeetri hind oleks kohtu hinnangul mõistlikult võttes umbes 4 eurot. Arvestades XXXXXX kinnistul asuva elamu seisukorda (fotodelt näha) ja suurust (eluks vajalik olemas, kuid üldine seisund halb, 82,20m2) ning võimalust kasutada maja ümber olevat kinnistut, on mõistlik üürihind ühes kuus 328,80 eurot (4€/m2x82,20m2) ehk pool sellest 164,40 eurot. Hageja lähtus 200 eurost ehk pool sellest 100 eurot. Hageja nõuab seega vähem, mis oleks keskmine ning see on võimalik. Kohus lähtub hageja arvestusest. Perioodil 1. jaanuar 2019-16. oktoober 2020 kujuneb kasutuseeliste suuruseks 2151,61 eurot (21k x 100€ + 100€/31p x 16 päeva mais), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtueelsed õigusabikulud kahjunõudena Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude kahjuhüvitise 464,80 eurot. Hageja esindaja on kohtueelses menetluses kostjale 13. augustil 2021 koostanud nõude- ja hoiatuskirja ja edastanud selle kostjale. Hagejale on kohtueelses menetluses tekkinud kahju 464,80 eurot, mis on nõudekirja koostamise ja saatmise kulu. Kostja vaidles nõudele vastu, sest hageja kasutuseeliste hüvitamise nõudel puudub alus. Kostja leidis ka, et kulutused õigusabile olid ebavajalikud ning ebamõistlikult suured. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta pole kasutuseeliseid hagejale maksnud ning et ta sai hageja lepinguliselt esindajalt nõudekirja. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldused – rikkumine ja kahju tekkimine. Kohus leiab, et kostja kohustuse rikkumine ning hagejal tekkinud kahju on omavahel põhjuslikus seoses. Hageja ei oleks pöördunud esindaja poole, kui nad oleks kostjaga omavahel kokkuleppele saanud. Nõudekirjast (tl 19-21) nähtub, et see on esitatud samade nõuete (asjaolude) alusel, millega hageja on pöördunud ka kohtu poole. Kohus leiab, et 464,80 eurot on põhjendatud ja mõistlik kulu. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning kohtueelsed õigusabikulud summas 464,80 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis Lisaks kasutuseelistele ja kahju hüvitamise nõudele nõuab hageja kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist kasutuseeliste hüvitamise nõudelt seadusjärgses määras. Viivis, mis tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista on 15,56 eurot. Hageja nõuab lisaks viivisele ka nn täiendavat viivist nii kasutuseeliste hüvitiselt ja kahju hüvitiselt, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 15. september 2021 kuni kasutuseeliste hüvitise ja kahju hüvitamise nõuete täitmiseni. Kohus leiab, et see on TsMS § 367 alusel võimalik ning hageja nõuded selles osas tuleb rahuldada
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub mõista tema menetluskulud hagejalt välja. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 71 lõiget 2, kuna on jätnud oluliselt asjaolud arvestamata. XXXXXX elamu kasutamiseks oli väljakujunenud kastutuskord. Väljakujunenud kasutuskorra kohaselt kasutas XXXXXX elamut kostja koos hageja ühiste lastega. Hageja nõustus kasutuskorraga ja ei esitanud ettepanekuid selle muutmiseks. Maakohus pole selle väitega arvestanud. 2011. aastal elas kostja XXXXXX elamus koos hageja lastega. Hageja elas ja töötas samal ajal Soomes. Hageja külastas Kostjat ja lapsi XXXXXX elamus ja omas sellele juurdepääsu. 2012. aastal kolis kostja pärast kodutüli XXXXXX elamust koos lastega minema. Hageja elas ja töötas jätkuvalt Soomes. 2012. aasta lõpus kolis kostja koos lastega XXXXXX majja tagasi, kuid vahetas ära elamu lukud. Eeltooduga ei ole maakohus arvestanud. 2019. a hageja esitatud võtmete saamise nõue ei ole kasutuskorra muutmine. Hageja külastas kostjat ja lapsi XXXXXX elamus kuni kriminaalasjas nr 1-16-1303 kirjeldatud sündmusteni. Isegi juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda kasutuseeliseid, tuleks nõue jätta rahuldamata, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega. Kahjuhüvitise väljamõistmine on ebaõige. Kuna kogu hageja nõue on põhjendamatu, ei saa ka nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonkaebus sisaldab ebaolulisi väiteid ja asjaolusid. Enamik väiteid on ka korduvad. Kostja ei ole tõendanud, et elamu kohta oli väljakujunenud kasutuskord. Kasutuskord puudus. Kasutuskorda ei tõenda, et elamus elas kostja koos lastega ja hageja töötas Soomes. Kuna kostja vahetas elamul lukud, ei saa rääkida kasutuskorrast – hageja ei saanud hoonet kasutada. Kuna hageja soovis elamut kasutada, palus ta kostjal anda võtmed. Kuna nõue võtmete saamiseks esitati 2019. a-l ja elamu võtmed saadi 17. oktoobril 2020, kuulub sel perioodil kasutuseelis hüvitamisele. Abihoonete võtmeid ei ole hageja siiani saanud. Nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja ei andnud hagejale hoone võtmeid. Kostja ei ole põhjendanud, miks nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kriminaalasjas tehtud lahend nr 1-16-1303 ei ole selle vaidluse kontekstis asjakohane, kuivõrd ei sisalda väiteid ega tõendeid, mis aitaksid kaasa käesoleva vaidluse lahendamisele. Maakohus rahuldas õigesti kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt kasutuseeliste ja kahjuhüvitise osas, mõistis välja 2 631,97 eurot ja viivise, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude 2 631,97 euro ja viivise väljamõistmiseks ning jätab menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus muus osas on TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja
vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodi 1. jaanuar 2019 kuni 16. oktoober 2020 eest ja mõistis välja kahjuhüvitise 464,80 eurot ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas.
8.Hageja nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks võiks olla põhjendatud alates 1. jaanuar 2019 kuni 16. oktoober 2020, kuna pooled ei vaidle selle üle, et sellest ajast keeldus kostja hagejale võtmete andmisest ja piiras sellega hageja õigust elamusse sisenemisel. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks keelanud või takistanud hagejal viibida kinnistul. Maakohus tuvastas õigesti, et kaasomanike vahel ei olnud sõlmitud kasutuskorra kokkulepet.
9.Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja koos lastega kasutas kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis olevat elamut tervikuna, st kasutas oma kaasomandi osast suuremat asja osa, ei anna hagejale käesolevas asjas alust nõuda kasutuseelise hüvitamist. Maakohus luges hageja nõude kasutuseelise hüvitamiseks põhjendatuks alates 1. jaanuar 2019 kuni 16. oktoober 2020, sest sellest ajast keeldus kostja hagejale võtmete andmisest. Maakohtu hinnangul võis kostjal hageja käitumise tõttu mõistlikult võttes tekkida arusaamine, et hageja ei nõua temalt mingit hüvitist seal lastega elamise eest ning et hageja ei kavatse ilmselt nõuet ka esitada, samuti pidas vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tagantjärele hüvitise nõudmist hea usu põhimõtte rikkumiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas kasutuseeliste hüvitamise nõude ca 10 kuud pärast maja ainuvalduse saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kostja tuvastatud asjaolude kohaselt pelgalt võtmete nõudmisest järeldama, et hageja kavatseb esitada kasutuseeliste hüvitamise nõude. Seetõttu on nõue tervikuna hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei oleks põhjendatud jagada kasutuseelis poolte vahel võrdselt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kinnistu oli lisaks kostjale ka nende kahe ühise lapse elukohaks. Hagejal oli vanemana kohustus tagada oma alaealistele lastele turvaline ja eakohane elamiskeskkond. PKS § 113 järgi on vanem ja laps kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
9.1.AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selles sättes sisaldub tsiviilõiguse üldpõhimõttena tunnustatud keeld kuritarvitada oma õigusi. Ka kaasomanikud peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kaasomaniku õigus asja kasutada ei ole piiramatu, kaasomanik peab arvestama teise kaasomaniku huvidega ning hoiduma tegevusest, mille toime teisele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja käitumine kostja, st teise kaasomaniku ja nende ühiste lastega, läks vastuollu kostja ja laste huvidega. Hageja ei ole selgitanud, mida ta võtmetega soovis teha, kuna on kinnitanud, elamusse elama asumise ja seal pikemalt viibimise soovi tal ei olnud.
9.2.Poolel puudub vaidlus selles, et kostja kasutas koos lastega kaasomandis olevat 82 m2 suurust elamut. Hageja elamut elamiseks ei kasutanud ning ei ole väitnud, et ta oleks soovinud sinna ka vaidlusalusel perioodil elama asuda. Hageja väitel soovis ta vabalt elamusse siseneda, kui ta Eestis käis ja seal viibida, kui ta seda vajalikuks pidas. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ei kooskõlastanud oma tuleku aega teise kaasomanikuga. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: 1) hagejal puudus vajadus kaasomandit elamiseks kasutada; 2) kaasomandis oleva elamu suurus oli 82 m2; 3) hageja oli varasemalt vägivaldselt käitunud ja poolte suhted olid väga halvad. Eeltoodut arvestades ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et tal on õigus kostjaga kokku leppimata elamusse igal ajal siseneda ja seal viibida, ilma et ta rikuks kostja õigust kaasomandi osa turvaliselt koos lastega elamiseks kasutada. Hageja ei kaotanud seega isikliku kasutusõiguse puudumise tõttu rahaliselt hinnatavat kasutuseelist. Kasutuseelise kaotusele väärtuse määramisel ei saa käesoleval juhul arvestada ka keskmise piirkonna üürimäära ega hageja poolt nimetatud hüvitise suurusega, kuna elamu osaline üürile andmine, arvestades kostja ja laste poolt maja kasutamist, ei olnud reaalselt võimalik.
9.3.Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendustel tuleb jätta kohaldamata AÕS § 71 lg 2 tulenev ja hageja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks kostja vastu, kes kasutas kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda, tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt TsÜS § 138 ja AÕS § 72 lg 5).
10.Ringkonnakohus märgib, et hageja varalise kahju nõue kohtueelselt kantud õigusabikulude eest, on VÕS § 128 lg 3 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatav. Õigusteadmistega esindaja kaasamine kohtueelselt ei aidanud hagejal valmistuda kohtuvaidluseks, ega teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke kohtuväliseid toiminguid, seega põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb kohtueelne õigusabi lugeda ebavajalikuks ja mittetulemuslikuks ning jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib, et hageja kasutuseeliste ja kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub alus hinnata viivise nõude põhjendatust.
12.Ringkonnakohtu otsusega jääb hageja nõue rahuldamata ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
12.1.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse nii kostja esindaja tunnihinna määramise kui õigusabile kulunud aja osas. Menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendas otsust kostja menetluskulude vähendamise osas põhjalikult ja jälgitavalt ning määras esindaja tunnihinna ning kulude rahalise suuruse õigesti kindlaks, mistõttu puudub alus sellesse otsustusse sekkuda.
12.2.Kostja esitas ringkonnakohtule kaks menetluskulude nimekirja, nendes ühelt nähtub, et kostja esindaja on advokaat Hansa Law advokaadibüroos. Ühe nimekirja järgi kulus kostja esindajal õigusabi osutamisele kokku 7,5 tundi hinnaga 150 eurot tund (sh 1 t maakohtu otsusega tutvumine; 0,75 t kliendiga suhtlemine; 5 t apellatsioonkaebuse koostamine; 0,75 vastustaja vastusega tutvumine), kokku 1125 eurot (sh km). Teise menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal kliendiga suhtlemisele ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele 2,24 tundi hinnaga 204 eurot tund, so 456,96 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1966,96 (1581,96 eurot õigusabikulu + riigilõiv 385).
12.3.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi kandis hageja apellatsioonimenetluses õigusabikulu 1847,99 eurot. Hageja vaidlustas kostja esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse. Kostja esindaja tunnitasu advokaadina on suurem kui hageja esindajal, kuid mitte märkimisväärselt, apellatsioonkaebuse koostamisele kulub eelduslikult enam aega, kui vastuse koostamisele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja õigusabikulud on ülepaisutatud ning arvestades esindaja tunnihinda on 5 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja poolteist tundi istungiks ettevalmistamiseks osaliselt põhjendamatud. Ringkonnakohtu arvates on mõlema poole esindajatel kulunud asja õiguslikku keerukust arvestades aega määral, mis ületab tavapärase põhjendatud õigusteenuse osutamise ajakulu. Ringkonnakohus loeb TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses istungiga seotud õigusabikulu (204 €) ja 5,5 tundi (825 €) istungile eelnenud õigusabi osutamise eest, sh kaebuse koostamine. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2134 (720 +385+204+825) eurot. Hüvitamisele kuuluvad kulud koos käibemaksuga ja kostja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.