Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-8988
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X (X) paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.06.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 21.06.2023 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 20.06.2023 kell 18:32 rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KT ja KE ning arst-residendi psühhiaatria erialal KP arvamuse.
2.1.Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik viibib Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus ravil 14-ndat korda. Tal on varem diagnoositud krooniline raske psüühikahäire püsikujuline paranoidne skisofreenia F20.00. Puudutatud isik haigestus psüühiliselt 2002. aastal. Viimati viibis haiglaravil haiguse ägenemise tõttu 21.02.2023 13.03.2023. Püsikululise haiguse tõttu on tema toimetulek raskendatud, mistõttu elab ööpäevaringselt hooldekodus.
2.2.Puudutatud isik toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa 20.06.2023 Rapla hooldekodu juhataja poolt. Puudutatud isiku seisund oli ägenenud viimase kahe kuu jooksul. Puudutatud isik oli olnud luulumõtete tõttu rahutu ja ettearvamatu käitumisega. Näiteks andis ära oma riided ja väitis, et need on tema arvates Kaitsepolitsei omad. Ta oli kuri ja verbaalselt agressiivne hooldekodu personali ja teiste klientide vastu. Tekitas neis hirmu. Puudutatud isik keeldus ka söögist ja ravimitest. Öösiti ei maganud ja karjus teisi hirmutava häälega. Puudutatud isik tegi veidraid avaldusi väites, et ta pole tema ise ja teda on seksuaalselt ahistatud. Juunikuu jooksul teostati korduvalt kiirabi väljakutseid puudutatud isiku ebakohase käitumise tõttu. Puudutatud isik on ka ise endale kiirabi kutsunud. Psühhiaatriakliiniku vastuvõtutoas oli puudutatud isik vaenulik hooldekodu töötaja suhtes ja eitas kõike ülal kirjeldatut ning oli süüdistava ja kurja olekuga. Haiguse esinemist ja ravivajadust eitas. Valvepsühhiaater hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu ravi otsusega 20.06.2023 kell 18:32.
2.3.Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isiku mõttekäik on raskesti jälgitav ja rohkete luulumõtetega. Avaldab suurusluulu ja tagakiusamisluulu. Räägib, et ta on ansambli W laulja ja teenib albumite pealt raha ning on 8 aastat Jaapanis õppinud võitluskunsti salajase organisatsiooni mägitemplis. Samuti esinevad kuulmismeelepetted ja mõjustusluuluelamused. Paar nädalat tagasi pani onu talle mobiiltelefoni pähe paremasse kõrva ja nüüd saab rääkida onuga. Alice, kes on tema tugiisik, sõimab teda tema peas ja öösiti tuleb puudutatud isiku voodisse ja kuritarvitab teda seksuaalselt. Puudutatud isikul puudub igasugune haiguskriitika enda seisundi osas ja haigeks ennast ei pea. Ravist keeldub, sest ravimid tekitavad hääli. Puudutatud isiku hinnangul elavad hooldekodus psüühiliselt haiged inimesed, kes puudutatud isikut kiusavad, mistõttu peab end nende eest kaitsma. Unetust põhjendab asjaoluga, et joob 7 tassi kohvi õhtuti. Vestluse lõpul puudutatud isik arvab, et raviarsti käes pole tema haiguslugu, vaid hoopis teise isiku oma.
2.4.Puudutatud isik põeb rasket psüühikahäiret paranoidne skisofreenia (F20), mis on käesolevalt ägenenud. Tema käitumine on psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega, mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste ja hooldekodu personali turvalisust. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama.
2-23-8988
3.Maakohus rakendas 21.06.2023 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.
4.Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 23.06.2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas 23.06.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema 20.06.2023 kell 18:32 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 30.07.2023 kell 18.32 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.1.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 21.06.2023. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel, et viibib Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Haiglasse sattus sellepärast, et ta helistas 7 korda. Kiirabi ei toonud haiglasse. C tõi ta haiglasse, kes on tema ülemus. Selgitas, et ta käis ema haua peal ja nuttis 2 päeva järjest. Praegu tunneb ennast hästi. Ainult natuke väsinud, kuna on 12 päeva järjest laulnud. Ta on nõus haiglasse jääma. Varasemalt ei ole psühhiaatrilisi rohtusid määratud. Selgitas, et laulis 12 päeva, kuna ta on ansambli W laulja ja ta on laulnud erinevates riikides. On enda sõnul laulmisest tüdinud ja nüüd on aeg maha võtta. Soovib paar kuud puhata. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.2.Puudutatud isiku raviarst KP selgitas ärakuulamisel muuhulgas täiendavalt, et puudutatud isik on haiglas korduv patsient paranoilise skisofreenia diagnoosiga. Tuli eile Raplast hooldekodust. Ta on kurja verbaalselt agressiivse käitumisega - süüdistab ja ähvardab. Puudatud isik tekitab pidevalt hirmutunnet kaasklientidele hooldekodus. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb verbaalses agressioonis - ähvardab ja ravisoostumus temal puudub.
5.3.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on tahtest olenematu ravi pikendamine vajalik. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20), mis on käesolevalt ägenenud. Kohus tuvastas, et raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Tema käitumine on psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega, mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste ja hooldekodu personali turvalisust. Puudutatud isik on rohkete luulumõtetega. Avaldab suurusluulu ja tagakiusamisluulu. Räägib, et on ansambli W laulja ja teenib albumite pealt raha ning on 8 aastat Jaapanis õppinud võitluskunsti salajase organisatsiooni mägitemplis. Tal esinevad kuulmismeelepetted ja mõjustusluuluelamused. Paar nädalat tagasi onu pani talle mobiiltelefoni pähe paremasse kõrva. Nüüd saab rääkida onuga. Alice, kes on tema tugiisik, sõimab teda tema peas ja öösiti tuleb isikule voodisse ja kuritarvitab teda seksuaalselt. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika enda seisundi osas. Haigeks ennast ei pea. Ravist keeldub, sest ravimid tekitavad hääli. Puudutatud isik käitub agressiivselt. Oma psüühikahäirest tulenevalt ei ole võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Maakohus leidis, et kinnisesse
2-23-8988 asutusse paigutamise tingimused on täidetud. Viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab kohtu hinnangul puudutatud isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta 40 päevaks kinnisesse asutusse alates tema 20.06.2023 kell 18:32 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
5.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 23.06.2023 määruse tühistada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste järgi on puudutatud isik ansambli W solist ja tal oli selja taga väsitav turnee. Oli nõus jääma haiglasse, et puhata ja taastuda esinemisest. Seetõttu ei vaidlusta
21.juunil tehtud määrust. Pole nõus sellega, et tema haiglas viibimist ja ravi on pikendatud kuni 40 päevaks. Puudutatud isik kinnitab, et tal puudub psüühikahäire ja ta ei vaja mingisugust ravi. Ta on tänaseks täiesti taastunud ja valmis kohe koju minema. Puudutatud isik leiab, et eelkõige pole täidetud PsAS § 11 ettenähtud kinnisesse asutusse paigutamise põhialus ja nimelt puudub tal raske psüühikahäire. Kõik teised alused on seotud selle asjaoluga.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Antud haigusjuhu puhul on maakohtule esitatud arstide arvamuses täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1. Raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia F20) püsimist ja jätkuvat ravivajadust kinnitab ka puudutatud isiku poolt luululistel ajenditel esitatud määruskaebus, et ta on turneelt naasnud W solist, kes tuli haiglasse puhkama.
8.Maakohus küsis määruskaebusele puudutatud isiku eestkostja Rapla Vallavalitsuse seisukohta. Rapla Vallavalitsus tõi seisukohas määruskaebusele välja, et puudutatud isikule osutatakse erihoolekandeteenust võttes arvesse tema tervislikku seisundit. Puudutatud isiku tervislik seisund on muutunud lühikese aja jooksul järsult halvemuse poole. Palub eestkostjana, et puudutatud isiku tahtevastane ravi jätkuks ja seeläbi tagada kliendile parim võimalik ravi, võttes arvesse tema hetkelist tervislikku seisundit. Määruskaebus tahtevastase ravi lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Puudutatud isikul on raske puue vaimse kõrvalekalde tõttu (Sotsiaalkindlustusameti otsus). Puudutatud isiku igapäevane iseseisev tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
9.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-23-8988
12.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
13.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Puudutatud isik on tahtest olenematu ravi otsuse, s.o 20.06.2023 eelselt kahe kuu jooksul olnud kuri ja verbaalselt agressiivne hooldekodu personali ja teiste klientide vastu ning tekitanud neis hirmu. Arstide arvamusest nähtuvalt puudutatud isik öösiti ei maganud ja karjus teisi hirmutava häälega. Puudutatud isiku enda hinnangul elavad hooldekodus, kus ta ka ise elab, psüühiliselt haiged inimesed, kes teda kiusavad, mistõttu peab ta end nende eest kaitsma. Puudutatud isik keeldus ka söögist ja ravimitest. Rapla Vallavalitsuse seisukohast määruskaebusele nähtub, et puudutatud isik avaldas, et preestrid käivad tema toas ja püüvad teda vägistada ja lisaks käsivad preestrid tal teha koledaid asju. Preestrid räägivad temaga tema peas ja ta ei jaksa neid enam kuulata. 15.06.2023 külastas sotsiaaltööspetsialist puudutatud isikut. Pealelõunasel ajal oli tema tuba hoolekandeteenusel segamini, riided kapist välja tõstetud ja ta teatas, et viskas oma uue telefoni puruks, sest KGB kuulas teda ikka veel pealt ning hääled tema peas ei jää vait. Psühhiaatrid on leidnud, et esineb puudutatud isiku haiguse ägenemine. Tema käitumine on psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega (näiteks hooldekodus elavad psüühiliselt haiged inimesed, kelle eest peab end kaitsma ning hääled peas käsivad teha koledaid asju), mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste ja hooldekodu personali turvalisust. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 30.07.2023.
14.Puudutatud isik keeldus söögist ja ravimitest ning tal on luulumõtted ja verbaalselt agressiivne käitumine. Söögist ja ravimitest keeldumisel on oht puudutatud isiku enda elule ja tervisele. Välistatud ei ole, et puudutatud isiku verbaalselt agressiivne käitumine, mis tekitab teistes hirmu, võib provotseerida ja põhjustada füüsilise konflikti teiste ja puudutatud isiku vahel. Puudutatud isiku hinnangul teda kiusatakse ja ta peab end kaitsma. Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist järeldada ohtlikkust tema enda ja teiste elule ning tervisele. Puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades ei olnud tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul ning esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 30.07.2023. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja puudutatud isiku haiguskriitika puudumisest, et
2-23-8988 muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta on keeldunud ravimitest ning ta ei pea ennast haigeks. Seetõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
15.Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isik on kaebuses ka ise möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
18.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.