R. K. hagi N. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasjade hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. K. , isikukood XXX, lepinguline esindaja S. D.; Kostja N. K. , isikukood XXX, seaduslik esindaja N. P., lepinguline esindaja advokaat T. T..
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R. K. hagi N. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.
2.Jätta menetluskulud R. K. kanda. 2.1 Määrata N. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 712,50 eurot (sh käibemaks). 2.2 Välja mõista R. K. lt N. K. kasuks menetluskulude katteks 712,50 eurot (sh käibemaks). 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 2.4 Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda kostja seadusliku esindaja N. P. a (Pärn) arveldusarvele nr XXX (Swedbank).
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.R. K. (hageja) esitas 26. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi N. K. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse järgi on kostja 9. jaanuaril 2023 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11209. Täitmisteate kohaselt on nõude suurus 13. jaanuari 2023 seisuga 1400 eurot (elatise võlgnevus perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2023). Hageja leiab, et tal puudub võlgnevus elatise eest. Hageja tasus kostja seadusliku esindaja arveldusarvele kokku 6008 eurot ja kostja arveldusarvele veel 771 eurot. Lisaks tasus hageja 656,25 eurot kostja reisi eest, mis toimus 17.-24. juulil 2021. Reis oli kooskõlastatud kostja seadusliku esindajaga ning kokkuleppe kohaselt tuli reisi maksumuse võrra elatist vähem maksta. Hageja ostis kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni 986,88 euro eest, mistõttu tuleb elatise katteks arvestada järelmaksu osamakseid summas 869,76 eurot. Hageja tasub poolte kokkuleppel kostja sidekulude eest igakuiselt 20 eurot, mistõttu tuleb elatise katteks täiendavalt arvestada 500 eurot (25 x 20). Seega tasus hageja ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2023 kokku 9045,01 eurot (6008+240+771+656,25+869,76+500). Kohtuotsuse järgi tuli tasuda 25 kuu eest kokku 7300 eurot (292x25). Seega on kostja nõude täitnud ja täitemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4.Vastuse kohaselt ei saa hageja poolt perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. jaanuar 2023 kostja arvele taskuraha maksmist, kostja reisikulude katmist, kostjale telefoni ostmist ning kostja sidekulude eest tasumist lugeda kostjale elatise maksmiseks, kuivõrd hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel puuduvad kokkulepped nimetatud summade mahaarvamiseks kostja ülalpidamiseks makstavast elatisest. Hageja maksis perioodil
1.jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2023 elatist igakuiselt vähem kui temalt 4. oktoobri 2016 tsiviilasjas nr 2-16-11209 tehtud kohtuotsusega välja mõisteti ning võlgnes seetõttu seisuga 9. jaanuari 2023 seisuga kostjale elatisena rohkem kui 1400 eurot. Seetõttu oli õigustatud kostja poolt kohtutäituri poole pöördumine hagejalt elatise võla sissenõudmiseks summas 1400 eurot. Kohtutäitur on algatanud kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse õigesti ning põhjendatult ning puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel.
7.Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr XXX. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29. mai 2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu) sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise sisukohalt tähtsust omavate asjaolude üle: - Kostja N. K. on sündinud 6. juunil 2013 hageja R. K. ja N. P. a kooselust. - Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11209 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (tl 5-6). - Võlgniku R. K. suhtes on sissenõudja N. K. avalduse alusel algatatud 13. jaanuaril 2023 täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-11209. Põhinõude sisu on elatise võlg. Põhinõude suurus on 1400 eurot (1. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuar 2023) (tl 7-9). - Hageja ei elanud perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2023 kostjaga koos ega osalenud tema kasvatamises.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli täitemenetluse alustamise ajal elatise võlg, ning sellest tulenevalt, kas täitemenetlus on alustatud põhjendatult. Hageja on seisukohal, et ta on tasunud perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. jaanuar 2023 eest elatist kokku 9045,01 eurot, kuigi kohtuotsuse alusel oleks ta pidanud maksma kokku 7300 eurot. Hageja väitel on ta tasunud perioodi eest elatist, makstes nimetatud perioodil kostja seadusliku esindaja arveldusarvele kokku 6008 eurot, kostja arveldusarvele 771 eurot, tasudes kostja reisi eest 656,25 eurot, makstes kostjale järelmaksuga ostetud telefoni osamakseid kokku 869,76 eurot ning makstes kostja sidekulude eest kokku 500 eurot. Kostja leiab, et hageja ja kostja ema N. P. ei ole sõlminud ühtegi kokkulepet vaidlusalusel perioodil kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks muul viisil kui raha maksmisega N. P. a arveldusarvele.
10.Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (Riigikohtu 8. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p-s 11).
11.Seega tuleb kohtul vaidluse korral tuvastada, kas pooled on kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmise teistsugusel viisil, kui see nähtub Tartu Maakohtu
4.oktoobri 2016 kohtuotsusest, või on hageja oma kohustuse täitmise asendanud ja kostja sellega nõustunud.
12.Vanemad võivad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda (PKS § 100 lg 3). Seega võivad vanemad kokku leppida ka muul viisil elatise andmises.
13.Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11209 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. Kohtuotsuse kohaselt pidi hageja igakuise elatise maksma kostja ema N. P. a arveldusarvele. Kohtuotsus ei näinud ette ülalpidamise andmist mingil muul viisil. Viidatud kohtuotsusest ning perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-test 1 ja 2 ning § 2172 lg-st 1 tulenevalt kohustatud perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2023 ülalpidamiskohustuse täitmiseks maksma igakuiselt N. P. a arveldusarvele kostja elatisena 292 eurot ning kogu perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. jaanuar 2023 eest kokku 7300 eurot.
14.Kohus märgib, et isikul on õigus vabalt käsutada talle kohtuotsusest tulenevat rahalist nõudeõigust. Võlausaldajal on seega õigus nõudeõigusest kas osaliselt või täielikult loobuda. Seega on vanematel õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid elatise andmise viisi, sh elatise summa ja tasumise korra, kohta ka pärast seda, kui on jõustunud kohtulahend, millega elatis välja mõisteti. Kokkuleppe sõlmimisele kohalduvad perekonnaseaduses sätestatud piirangud, eeskätt PKS § 109.
15.Hageja väitel on hageja tasunud perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. jaanuar 2023 eest N. P. a arveldusarvele kostja elatisena kokku 6008 eurot. Hagiavalduse lisadena nr 3 ja 4 esitatud hageja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et hageja on perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 25. jaanuar 2023 teinud N. P. ale ülekandeid kokku summas 6248 eurot (tl 10-13). Hageja on 5. juulil 2021 maksnud N. P. ale 800 eurot selgitusega „N. K. KOMPROMIS“ (tl 10). Tartu Maakohus on 1. juuli 2021 määrusega kinnitanud
kompromissi tsiviilasjas nr 2-20-18579 (R. K. hagi N. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), mille kohaselt oli R. K. l kohustus tasuda N. K. le 800 eurot enne 13. novembrit 2020 sissenõutavaks muutunud elatise nõuete, mis tulenevad Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-11209, katteks (tl 39-41). Kompromissilepingus sisalduv kokkulepe ei puuduta alates 13. novembrist 2020 tasumisele kuuluvat elatist. Kohus järeldab sellest, et 5. juulil 2021 tehtud makse näol on tegemist kompromissimääruse alusel tehtud ülekandega, mis tehti tsiviilasjas nr 220-18759 kinnitatud kompromissi täitmiseks. Teisiti ei saa ülekande selgitust – „Nikita Koronevski KOMPROMIS“ – tõlgendada. Nimetatud summat ei saa lugeda tehtuks jooksva elatise katteks. Seega on hageja perioodi 1. jaanuar 2021 kuni 31. jaanuar 2023 eest maksnud N. P. a arvetusarvele elatist üksnes summas 5448 (6248 - 800) eurot ning hagejal on nimetatud perioodi eest elatise võlg summas 1852 (7300 - 5448) eurot.
16.Hageja leiab, et elatise katteks tuleb arvestada 771 eurot, mille hageja on kandnud vaidlusalusel perioodil kostja kontole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt kostja pangakontole tasutud summasid kokku 771 eurot (tl 14-15) ei saa lugeda elatise maksmiseks. Tegemist on ülekannetega lapse kontole väikestes summades ehk n-ö taskurahana. Kohtuotsusega on ette nähtud, et elatis tuleb tasuda kostja seadusliku esindaja arveldusarvele. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oleks olnud kokkulepe, et lapse arveldusarvele kantud summad arvestatakse igakuise elatise katteks.
17.Hageja väitel tuleb elatist vähem maksta 2021. aasta juulis toimunud reisi maksumuse võrra. Hageja on esitanud reisilepingu ja reisikorraldaja arve nr 76113 summas 2625 eurot (tl 16-18). Kostja leiab, et reis toimus hageja initsiatiivil koos hageja uue perekonnaga. Hageja pidas kostja emaga läbirääkimisi reisiks nõusoleku saamiseks ning kinnitas, et kannab ise kõik kostja reisiga seonduvad kulud. Reisikulude võrra igakuiselt makstava elatise vähendamisest juttu ei olnud ning vastavat kokkulepet vanemate vahel ei sõlmitud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja seadusliku esindaja poolt reisiks antud nõusolekut ei saa käsitada kokkuleppena elatise vähendamiseks reisi maksumuse võrra. Hageja väide vastavasisulise kokkuleppe kohta on jäänud paljasõnaliseks. Seega puudus vanemate vahel kokkulepe selle kohta, et reisi maksumuse võrra tuleb hagejal vähem elatist maksta ning reisi maksumust ei saa elatisest maha arvestada.
18.Hageja selgitab, et ta ostis kostjale mobiiltelefoni Apple iPhone 11 Pro. Hageja on teinud järelmaksu osamakseid summas 869,76 eurot, mis tuleb lugeda elatise katteks. Hageja on esitanud Tele2 Eesti AS arve nr XXX (tl 19). Kostja väitel ei nõustunud kostja seaduslik esindaja nii kalli telefoni ostmisega ega sõlminud ka mingit kokkulepet telefoni järelmaksu osamaksete mahaarvamiseks elatisest. Mobiiltelefoni näol on ilmselt tegu isa kingitusega lapsele. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja seadusliku esindaja kokkulepet, et telefoni osamaksed on lubatud elatise tasumise kohustusest maha arvata, siis ei saa telefoni järelmaksu osamakseid summas 869,76 eurot elatise katteks arvestada.
19.Hageja väitel tuleb elatisekohustus lugeda kaetuks hageja poolt kostja sidekulude tasumisega summas 500 eurot. Hageja on esitanud enda kontoväljavõtte (tl 20-22). Kostja leiab, et telefoni ostmisel avaldas hageja soovi võtta enda kanda ka kostja igakuised sidekulud, kuid mingit kokkulepet selle kohta, et nimetatud kulude võrra vähendatakse igakuiselt makstava elatise suurust, hageja ja kostja seaduslik esindaja ei
sõlminud. Kohus märgib, et taaskord ei ole hageja tõendanud kokkulepet hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel, et kokkuleppeliselt sidekulude võrra võib hageja kostjale elatist vähem maksta. Hageja on esitanud tema poolt kostja sidekulude kandmise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte Tele2 Eesti AS-ile perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 23. detsembrini 2022 tehtud maksete kohta (tl 20-22). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud pangakonto väljavõte ei tõenda hageja poolt kostja sidekulude kandmist ega hageja poolt kantud kostja sidekulude suurust, kuna pangakonto väljavõttelt ei nähtu, mille eest hageja tegelikult Tele2 Eesti AS-ile makseid on teinud.
20.Kohus on seisukohal, et hageja väited kokkuleppe sõlmimise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohus märgib, et ülalpidamise andmine igakuiselt ja ettemakstult rahas võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal kulude planeerimisel laekuva elatisesummaga arvestada. Elatist ei saa ühepoolselt vähendada põhjusel, et hagejal oli soov teatud kostja igakuised kulutused enda kanda võtta. Ülalpidamise eesmärki ei täida erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine lahuselava vanema poolt, ilma et selles oleks läbi räägitud ja kokku lepitud teise vanemaga. Lisaks ei võimalda selline käitumine elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal planeerida kulutusi igakuise eelarve lõikes. Juhul kui lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatise maksmisele osta lapsele asju (nt mobiiltelefoni) või tasuda teatud teenuste eest (nt puhkusereis, sideteenus), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või alternatiivselt saavutada lapsega kooselava vanemaga vastavasisulise kokkuleppe. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud lahuselava vanema ja lapsega kooselava vanema vahelist kokkulepet, et hageja ülalnimetatud kulutused teenustele ja kaupadele tuleb poolte kokkuleppel lugeda tehtuks elatise katteks. Samuti ei tulene selline alus seadusest.
21.Hageja viidatud Riigikohtu praktika ei ole asjakohane, kuna nimetatud kaasuses seisnes konkludentne tahteavaldus elatise kohustuse täitmise asendamiseks selles, et elatise maksmine asendati lapse kasvatamises vahetult osalemisega (Riigikohtu 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 12-13). Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolus, et hageja ei ole kostjat vahetult ülal pidanud.
22.Riigikohus on leidnud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusalusel perioodil täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu (Riigikohtu 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-78-11, p 11). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole muid erandlikke asjaolusid kohtu ette toodud.
23.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ehk hageja.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulude tekkisid.
26.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 712,50 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi osutamise maht kokku on 4,75 tundi. Õigusabi osutati tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandus käibemaks 20%. Koos käibemaksuga oli õigusabi tunnihind 150 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohuslane.
27.Hageja ei ole kostja menetluskuludele seisukohta esitanud.
28.Kostjat on menetluses esindanud advokaat. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ja taotletavad menetluskulud on asja mahtu ja keerukust arvestades täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 712,50 eurot, sh käibemaks.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja taotlusel tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda kostja seadusliku esindaja arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.