Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023 Tallinn Kohtuasja number
2-23-8407
Kohtuasi
Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) avaldus X suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks kolmeks kuuks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Tallinna SotsiaalTervishoiuameti kaudu), seaduslik esindaja AK
ja
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) (avaldaja) esitas 12.07.2023 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks kolmeks kuuks.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 09.06.2023 määrusega siinses tsiviilasjas rakendanud esialgset õiguskaitset ning kohaldanud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 18.07.2023. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on esitanud avaldajale taotluse, millest nähtuvalt esineb vajadus tahtest olenematu ravi jätkamiseks orienteeruvalt kuni kolmeks kuuks.
3.Psühhiaatrite JK ja OD arvamuse järgi viibib puudutatud isik PERH-i psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul statsionaarsel ravil lühikese aja jooksul juba teist korda. Viimati viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul statsionaarsel ravil 17.04.–15.05.2023, kui tal diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire ning düssotsiaalsed isiksusjooned. Puudutatud isik on viibinud psühhiaatrilisel ravil ka 1991. aastal, kui ta diagnoositi pidurdamatu psühhopaatia dekompensatsioon. Hilisemas elus on puudutatud isik korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes röövimiste tõttu.
3.1.Viimati toodi puudutatud isik PERH-i psühhiaatriakliinikusse haiglaravile politsei ja kiirabi saatel 2023. a aasta aprillis, kuna ta käitus kodus kummaliselt (loopis soola, tegeles loitsudega, suhtles elavalt teispoolsusega) ja tekitas ohtlikke olukordi. Puudutatud isik käitus valvetoas agressiivselt ja vajas mehaanilist ohjeldamist. Puudutatud isikul esinesid meelepettelised elamused (ta vaatas tühjusesse, sosistas ning žestikuleeris elavalt), samuti avaldas ta paranoilist kahjustusluulu (arsti ja õdesid pidas puudutatud isik valedeks inimesteks, kohtunikku ja advokaati koristajateks, arvas, et kõik on pahatahtlikult fabritseeritud, kahtlustas elukaaslast mürgitamises). Raviga psühhoosi sümptomaatika taandus ning esiplaanile jäid düssotsiaalsed isiksusjooned. Puudutatud isik jäi ambulatoorsele jälgimisele.
3.2.Puudutatud isiku seisund halvenes kodus. Puudutatud isik katkestas ravimite tarvitamise, trampis demonstratiivselt nende peal ning oli olekult närviline ja pinges. Puudutatud isik süüdistas Balti Jaama Aleksandrit tema koju sisse tungimises ning mündikogu varastamises (elukaaslase sõnul pole mündid kadunud). Elukaaslast süüdistas puudutatud isik selles, et ta täitis kasti tulnukatega. Puudutatud isik täitis köögis seitse 1,5-liitrist veepudelit, andmata selgitusi. Elukaaslase sõnul esines korduvalt episoode, kus puudutatud isik rääkis elavalt omaette või hoopis tardus, jäädes justkui midagi kuulama. Puudutatud isik toodi kiirabiga psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta oli düsfoorilises meeleolus ja tema emotsionaalsed reaktsioonid olid elavad. Puudutatud isik kõneles valjuhäälselt monoloogina ja normaliseeris enda käitumist. Puudutatud isik avaldas paranoilist kahjustusluulu (kapist varastatud mündikogu, mürgitatud alkoholipudel). Tema tahteaktiivsus oli juhitud psühhootilisest seisundist. Lähtuvalt psüühilise seisundi raskusest, ohust endale ja teistele ning ambulatoorse ravi ebapiisavusest, hospitaliseeriti puudutatud isik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 08.06.2023 kell 08.34.
3.3.Edaspidi avaldas puudutatud isik veendumust, et naabermaja noormehed jälgivad teda telefoni kaudu, suhtlevad temaga ja kirjeldavad puudutatud isikule tema tegevusi. Puudutatud isik nimetab seda telepaatiliseks suhtluseks, mistõttu esineb kahtlus kuulmismeelepetetele. Puudutatud isiku sõnul kontrollivad vaenlased tema telefoni, kustutades sealt sõnumeid (puudutatud isik soovis saata sõnumi numbrile 112).
2-23-8407
3.4.Puudutatud isiku tahtest olenematut ravi pikendati Harju Maakohtu 11.06.2023 määrusega kuni 40 päevani. Puudutatud isik viibis akuutravi osakonnas u 10 päeva, kus ta oli pahura olekuga, haiguskriitikata ja nõudis väljakirjutamist. Ka üldpsühhiaatria osakonnas oli puudutatud isik pahur, tal olid kahjustusluulumõtteid ja puudutatud isik avaldas intensiivseid kuulmismeelepetteid.
3.5.Vaatamata ravi tõhustamisele oli puudutatud isiku psüühiline seisund vähese paranemisega. Puudutatud isik on muutunud mõnevõrra rahulikumaks, kuid ta räägib jätkuvalt erinevate inimestega läbi kiipide, mõnikord viidates nähtamatule telefonile, millega saab alati kontaktis olla nendega, kellega vaja. Puudutatud isik ei mõista ravi vajadust ning avaldab igapäevaselt vastumeelsust ravi suhtes.
3.6.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2), mis on ägenenud. Elukaaslase andmeil võttis puudutatud isik kodus enne hospitaliseerimist korraga sisse kaheksa aspiriini tabletti (maksimaalne ööpäevane annus), väites et tal on palavik, kuigi teadaolevalt oli puudutatud isik palavikuvaba. Puudutatud isiku käitumine ja mõttekäik on tõsiselt häiritud ning esineb valmidus selle ajel käituda. Sellega võib puudutatud isik ohustada nii enda kui ka teiste tervist. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja haiglaraviga ta ei nõustu. Muu abiviis ei ole hetkel piisav. Puudutatud isiku seisukohad
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas oma seisukohas, et ta kuulas puudutatud isiku ära PERH-i psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik selgitas, et viimasel kolmel päeval on tema enesetunne parem ning et tal pole enam ärevust. Selle kohta, kuidas haiglaravi talle mõjunud on, puudutatud isik midagi konkreetset ei öelnud, selgitades, et psüühikaga ongi nii, et kes teab, mis sellele üldse mõjub. Puudutatud isik ei soovinud rääkida haiglasse sattumisest, sest see ei ole tema huvides. Elukaaslane korraldas puudutatud isiku haiglasse saatmise. Puudutatud isik selgitas, kuidas tema kodus on käinud mingid mehed vargil ja tema elukaaslast kuritarvitanud. Puudutatud isikut sel ajal kodus ei olnud ja elukaaslane peitis ta haiglasse ära. Varastatud on väärtuslik mündikogu, mida mindi Balti jaama turule müüma. Samuti kirjeldab puudutatud isik väga filmilikult ja üsna ebausutavalt varaste kinnivõtmist. Ravimite kohta ütles puudutatud isik, et võttis neid kodus ja tema elukaaslasel olevat samad ravimid. Puudutatud isik hoidis enda ravimeid salajas ja lõikas need žiletiga karbist välja. Telepaatiliste suhtluskanalite kohta ei soovi puudutatud isik midagi rääkida, sest muidu tahavad inimesed neid kohe näha. Riigi õigusabi korras esindaja märgib, et tal ei ole tõendeid ega motiveeritud vastuväiteid, mis kummutaksid avalduses ja ekspertiisiaktis toodu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 17.07.2023 määrusega avaldus rahuldati, paigutati puudutatud isik tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 17.10.2023 ning kohaldati puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus määras, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 17.10.2023 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p-le 1.
2-23-8407
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras kohus 13.07.2023 ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Psühhiaater KK tegi 15.07.2023 ekspertiisi (psühhiaatri ekspertiis), mille kohaselt on puudutatud isik teadvusel, ta orienteerub ajas, kuigi meenutab kaua aastat (ütleb, et arvudega on tal raske toimetada). Puudutatud isik teab, et on psühhiaatriahaiglas, kuigi nimetab seda järjekindlalt vana nimega – psühhoneuroloogiahaigla. Situatsiooni hinnang on mõjutatud tema psühhootilistest arusaamadest. Kontakt puudutatud isikuga on rahuldav. Puudutatud isikul esinevad pseudokuulmismeelepetted – kaugjuhtimisega telefonid, mis on temaga ühendatud tema kõrvadesse ebaseaduslikult paigutatud kiibi abil. Puudutatud isiku mõttekäik on üldjoontes jälgitav. Ta avaldab paranoilist luulu oma elukaaslase suhtes, on veendunud, et mingid pätid on tema pähe kiibid pannud ning on paranoiline haigla suhtes – arvab, et teda hoitakse siin mingil tema eest varjatud eesmärgil. Puudutatud isik on pinges, erutunud, meeleheitel ega suuda oma psüühilist terveolekut tõestada. Oma elukaaslase suhtes on puudutatud isik selgelt vaenulik. Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema luulumõtetest ja meelepetetest – ta soovib kirjutada politseisse avaldust oma „piinajate“ kohta. Puudutatud isiku tähelepanu on hajuv. Arvudega manipuleerimine on puudutatud isikul raskendatud. Elu anamneesi andmetel ei suuda ta aastaarve hästi meenutada. Väljendunud intellekti langust puudutatud isikul ei esine. Ekspert määras puudutatud isiku diagnoosiks ägeda skisofreenia taolise psühhootilise häire (F23.2), isiksuse iseloomujoonte rõhutamise (düssotsiaalsed iseloomujooned Z73.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit võib ta väljaspool haiglat ja ravita jäämisel olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele – seda näitab tema varasem käitumine – on olnud ebaadekvaatne, laseb ennast petta, on tekitanud tuleohtlikke olukordi. Kuna puudutatud isik ise oma haigusest aru ei saa ja ravi vajalikuks ei pea, siis võib koduses olukorras tema agressiivne käitumine taas korduda. Puudutatud isikul esinevad lisaks vaimuhaigusele ka düssotsiaalsed isiksusejooned, mis kombinatsioonis psühhoosiga hoiavad kõrgel impulsiivse ja agressiivse käitumise riski. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada peale tahtevastase psühhiaatrilise ravi muid abinõusid või ravi, sest tal puudub igasugune haiguskriitika ja seetõttu ka koostöövalmidus igasuguseks raviks. Eksperdi hinnangul vajab puudutatud isik tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist kuni kolme kuu vältel.
8.Avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Kuivõrd puudutatud isiku käitumine on periooditi agressiivne ja tal puudub haiguskriitika, võib ta ohustada nii enda kui ka teiste elu, tervist ja julgeolekut ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks, mistõttu on ebatõenäoline, et puudutatud isik jätkaks ravi haiglast välja saamisel. Praegusel juhul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Seega tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks.
9.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Lisaks on maakohus küsinud seisukohta avalduse osas puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja vabastada ta viivitamatult kinnisest asutusest.
2-23-8407
11.Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud PsAS-st tulenevad eeldused tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isikul puudub niisugune raske psüühikahäire, mille tõttu ta oleks ohtlik endale või teistele. Puudutatud isiku haiglasse paigutamise taga on tema elukaaslane, kellel on igasugused kuritegelike kalduvustega kahtlased tuttavad. Puudutatud isik ei saanud sellest alguses aru, aga nüüd ta teab seda. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei ole olnud ohtlik endale ega teistele ning on valmis võtma ravimeid kodus edasi. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
12.Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud.
13.PERH-i hinnangul on puudutatud isiku psüühikahäire kroonilise kuluga ning tõenäoliselt jääb ravi efekt vaatamata küllaldasele ravile osaliseks. Seetõttu on eriti oluline tagada puudutatud isikule sotsiaalne rehabilitatsioon, mille raames pakutakse puudutatud isikule elukohta ning jälgitakse tema ravimite võtmist. Ravi käigus korraldati puudutatud isikule korduvaid kohtumisi sotsiaaltöötajatega, mille raames saab suure tõenäosusega puudutatud isik koha Pruuna hooldekodusse 2023. a aasta septembri kuuks. Käesolevalt haiglaravita jäädes, arvestades püsiva elukoha ning toetusgrupi puudust, on haiglavälises keskkonnas ravi katkestamise risk ning selle foonil niigi vaid osaliselt paranenud psüühilise seisundi täielik dekompensatsiooni risk kõrge. Selle kõige foonil tõuseb oluliselt eeskätt endale ohtlikkuse tase (ennast hooletusse jätmine). Puudutatud isik on luululine oma endise elukaaslase suhtes, keda ta kahtlustas truudusetuses ning kelle juurde planeeris elama minna. Puudutatud isik on psühhoosi tõttu veendunud, et tema elukaaslane ootab teda koju tagasi. Puudutatud isiku agressiivse käitumise risk on ka elukaaslase suhtes kõrgenenud. Vaatamata antipsühhootilise ja meeleolustabiliseeriva ravi kombinatsioonile ei olnud puudutatud isiku raviefekt piisav. Puudutatud isik oli jätkuvalt äärmiselt paranoiline.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
16.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kolmeks kuuks, sh vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks.
17.TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
18.Nõustuda ei saa puudutatud isiku hinnanguga, et tema puhul ei esinenud PsAS §-s 11 ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud dokumendid ja
2-23-8407 tõendid vastupidist. Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt esineb puudutatud isikul äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2) ja isiksuse iseloomujoonte rõhutamine (düssotsiaalsed iseloomujooned Z73.1). Puudutatud isikul on alates noorukieast esinenud käitumisprobleemid. Ta on korduvalt seadust rikkunud ja viibinud korduvalt vanglas. 2023. aastal on puudutatud isik vajanud psühhoosi tõttu juba teistkordselt hospitaliseerimist psühhiaatriakliinikusse. Peale esimest hospitaliseerimist jättis puudutatud isik ravimite võtmise katki, trampides demonstratiivselt nende peal. Puudutatud isikul ägenesid taas luulumõtted ja meelepetted, mistõttu vajas ta uuesti hospitaliseerimist 08.06.2023. Puudutatud isiku seisund ei ole praeguseks oluliselt paranenud. Puudutatud isik väidab, et „telefonikontakte“ (s.o meelepetteid) on vähem, kuid samas püsivad paranoilised luulumõtted. Puudutatud isik on praeguseni hõivatud oma psühhootilistest elamustest ning tema käitumine ja tulevikuplaanid on neist mõjutatud. Puudutatud isikul ei ole kujunenud haiguskriitikat, mistõttu ta ei saa ravivajadusest aru. Ringkonnakohtu hinnangul oli psühhiaatri ekspertiis küllaldane kinnitamaks puudutatud isikul psühhikahäire esinemist. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikul oli määruse tegemise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.
19.Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt võib puudutatud isik tema psüühilist seisundit arvestades olla väljaspool haiglat ja ravita jäämisel ohtlik iseendale ja ümbritsevatele – seda näitab tema varasem käitumine – ta on olnud ebaadekvaatne, laseb ennast petta ning on tekitanud tuleohtlikke olukordi. Kuna puudutatud isik ise oma haigusest aru ei saa ja ravi vajalikuks ei pea, siis võib koduses olukorras tema agressiivne käitumine taas korduda. Puudutatud isikule esinevad lisaks vaimuhaigusele ka düssotsiaalsed isiksusejooned, mis kombinatsioonis psühhoosiga hoiavad kõrgel impulsiivse ja agressiivse käitumise riski. Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p- s 2 sätestatud kriteerium. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Praegusel juhul väljendub puudutatud isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele, sest puudutatud isik on teda ümbritsevate inimeste suhtes olnud agressiivne.
20.Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt puudub puudutatud isikul igasugune haiguskriitika ja seetõttu ka koostöövalmidus raviks. Puudutatud isikul esineb vaimuhaigus (äge skisofreenia taoline psühhootiline häire), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Määruskaebuses on puudutatud isik küll märkinud, et ta pole ohtlik endale ega teistele ning on valmis võtma ravimeid kodus edasi, ent ringkonnakohus ei pea eelnevalt käsitletud psühhiaatri ekspertiisi alusel siiski veenvaks.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
22.Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi PERH-ile ja avaldajale. Juhindudes TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast (RKTKm 30.04.2019, 2-18-17167, p-d 15–16) toimetab ringkonnakohus määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku vahendusel. Kui puudutatud isiku terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista ja see võib tekitada olulist kahju tema tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte toimetada üksnes väljavõtte kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
23.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
24.Määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus,
2-23-8407 samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.