X hagi Nutikas Kool OÜ ja Y vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.02.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y ja C määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Evelin Lisett Ratnik Kostja I Nutikas Kool OÜ (pankrotis, registrikood 12869789), seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrus Õnnik, ajutine juhatuse liige C Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 22.02.2022 määrus muutmata.
3.Jätta Y määruskaebus ajutise juhatuse liikme tasu kindlaksmääramise (maakohtu määruse resolutsiooni p 3 esimese lause) osas läbi vaatamata. Seoses sellega jääb läbi vaatamata ka Y taotlus nõuda välja Clt e-kirjavahetus, seoses kostja I esindajana tegutsemisega koostatud analüüsid, kokkuvõtted, nõudekirjad ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peetud infovahetus mis tahes isikuga.
4.Jätta Y määruskaebus ülejäänud osas rahuldamata.
5.Jätta C määruskaebus rahuldamata.
6.Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu X hagist loobumise ja lõpetas menetluse (resolutsiooni p 1); tühistas 22.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise ja vabastas C Nutikas Kool OÜ (pankrotis) ajutise juhatuse liikme ülesannetest (resolutsiooni p 2); jättis juhatuse liikme tasu Nutikas Kool OÜ 1(13)
(pankrotis) kanda (resolutsiooni p 3 teine lause) ning võttis vastu Y loobumise 29.04.2021 määruskaebusest ja lõpetas määruskaebemenetluse (resolutsiooni p 4).
7.Jätta Y määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Y kanda ning C määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud C kanda.
8.Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista Ylt X kasuks välja menetluskulud 1056 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Yl tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Jätta Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus C määruskaebusega seonduvate menetluskulude osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale ei saa Riigikohtule määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 606 lg 4).
esitada
Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.X (hageja) esitas 19.03.2021 Pärnu Maakohtusse hagi Nutikas Kool OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks, milles palus kutsuda Y Nutikas Kool OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
2.Maakohus võttis 22.03.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse. Lisaks tegi maakohus samal kuupäeval määruse, millega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning määras kostja I ajutiseks juhatuse liikmeks C kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus määras, et Cl on kostja I juhatuse liikmena iseseisev esindusõigus ning et kostja I juhatuse liikmed võivad kostjat I esindada üksnes koos Cga.
3.Kostja II esitas 29.04.2021 maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise määruse tühistada.
4.Maakohus tegi 18.05.2021 määruse, millega peatas hageja taotlusel tsiviilasja nr 2-21-4382 menetluse (sh kostja II 29.04.2021 määruskaebuse menetlemise) kuni Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-4692 kostja I pankroti väljakuulutamiseks 15.04.2021 tehtud pankrotimääruse või selle tühistamise määruse jõustumiseni. 2(13)
5.C esitas 05.07.2021 taotluse menetluse uuendamiseks ja ajutise juhatuse liikme vabastamiseks. C esitas juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu saamiseks nõudeavalduse kostja I pankrotimenetluses 2691,67 euro (bruto) ulatuses. C taotles, et kohus määraks sama summa ajutise juhatuse liikme tasuna kindlaks. Lisatud aruande kohaselt kulus Cl oma ülesannete täitmiseks perioodil 23.03.2021–19.05.2021 23 tundi ja 10 minutit arvestusega 130 eurot tunnis, mis teeb tasu suuruseks 3011,67 eurot. Aruandes on täiendavalt selgitatud, et märtsis on ta täitnud ajutise juhatuse liikme ülesandeid kokku 14 tundi, millele vastab tasu 1820 eurot; aprillis vastavalt 6 tundi 40 minutit - 866,67 eurot; mais 2 tundi 30 minutit - 325 eurot. Kuivõrd ülesannete täitmise mahule vastav tasu summa ületab märtsikuus kokku lepitud kalendrikuu tasu maksimumsummat, on märtsikuu eest tasu 1500 eurot.
7.Kostja II palus 26.08.2021 seisukohas jätta C taotlus osaliselt rahuldamata ning määrata tema tasu suuruseks 780 eurot (5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis). Valdav osa kirjeldatud kuludest ei seostu kostja I igapäevase majandustegevusega. Suurem osa toimingutest on tehtud erinevate tsiviilasjade raames, milles C ei ole menetlusosaline ning mis ei seondu tema ülesannetega.
8.Kostja I pankrotihaldur teatas 31.08.2023, et tal puuduvad vastuväited C taotletud tasule.
9.Hageja avaldas 01.09.2021, et kuna kostja I suhtes on välja kuulutatud pankrot, ei ole kostja II enam kostja I suhtes esindusõigust omav isik, mistõttu loobub hageja hagist. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad on hageja nõude rahuldanud.
10.Kostja II ei vaidle 09.09.2021 seisukohas hagist loobumisele vastu, kuid vaidleb vastu hageja taotletud menetluskulude jaotusele. Kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja II on algusest peale leidnud, et hageja nõue on perspektiivitu. Kostja II palub jätta kõik menetluskulud (sh ajutise juhatuse liikme tasud ja kulud) hageja kanda. Ühtlasi loobub kostja II oma 29.04.2021 määruskaebusest. Maakohtu määrus
11.Maakohus võttis 22.02.2022 määrusega vastu hageja taotluse hagist loobumiseks, lõpetas menetluse, tühistas 22.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise ning vabastas C kostja I ajutise juhatuse liikme (juhatuse asendusliikme) ülesannetest. Maakohus määras Cle juhatuse liikme tasuks 1560 eurot (bruto) ning jättis selle kostja I kanda. Lisaks võttis maakohus vastu kostja II loobumise 29.04.2021 määruskaebusest ja lõpetas määruskaebemenetluse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu nende suurust kindlaks ei määranud. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi tuleb hageja hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Tuginedes TsMS § 663 lg-le 1 ning § 664 lg-tele 1 ja 4 tuleb kostja II määruskaebusest loobumise tõttu lõpetada selle menetlus. Kuna hageja on hagist loobunud ja menetlus lõpetatakse, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada ka hagi tagamise korras C juhatuse asendusliikmeks määramine ja vabastada ta juhatuse liikme ülesannetest.
12.Maakohus leidis, et C tasu on põhjendatud osaliselt järgmises ulatuses:
3(13)
1) Pärnu Maakohtu 22.03.2021 määruse läbitöötamine, teatise koostamine ja edastamine Eesti Advokatuurile, kontaktandmete muutmine ettevõtjaportaalis, suhtlus Swedbanki ja LHV Pangaga seoses juurdepääsuõiguste piiramisega ja Nutikas Kool OÜ arvelduskonto ülevõtmine LHV Pangas (kliendiandmete vormide täitmine) - põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Kahtlust ei saa olla äriregistris juhatuse liikmete ja kontaktandmete ning pankades kontode juurdepääsuõiguste muutmise vajalikkuses. Ilma C osaluseta ei olnud teistel juhatuse liikmetel andmete muutmiseks õigust ega võimalust. 2) Hageja 19.03.2021 hagi ja lisade läbitöötamine (23.03.2021 toimingud) - põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 25 minutit. C volitused laienesid ka Nutikas Kool OÜ esindamisele käesolevas tsiviilasjas, mistõttu oli asja materjalidega tutvumine vajalik. 3) 23.03–24.05.2021 Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le dokumentide väljaandmiseks nõudekirja koostamine ja täiendamine - põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kuna Y oli 17.03.2021 tsiviilasjas 2-18-18091 esitanud kohtule taotluse tagatise tagastamiseks ja kandmiseks Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ kontole, oli C õigustatud nõudma advokaadibüroolt dokumente. Põhjendamatu ja mittevajalik oli tagatise tagastamise määruse peale määruskaebuse esitamine. Määruskaebusega vaidlustas C sisuliselt Nutikas Kool OÜ esindajana Nutikas Kool OÜ esitatud taotluse rahuldamise määrust (Y oli juhatuse liikmena taotluse esitanud 17.03.2021, s.o enne hagi tagamise määrusega tema esindusõiguse piiramist), määruskaebusega seotud ajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. 4) 25.03.2021 Tartu maakohtu 25.03.2021 määruse läbitöötamine (2-18-18091 määruskaebuse menetlusse võtmata jätmine), tsiviilasja 2-18-18091 materjalide ülevaatus e-toimikus, selles asjas tehtud Tartu maakohtu ja ringkonnakohtu lahenditega tutvumine - põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 20 minutit. Tegemist ei ole õigusabi osutamisega hagejale (nagu väitis kostja II). Viidatud tsiviilasjas tehtud lahenditega on kostja I kasuks välja mõistetud raha ja menetluskulusid. Juhatuse liige oli õigustatud dokumendid läbi töötama, et otsustada kohtuotsuse täitmiseks ja osaühingu kasuks rahasummade sissenõudmiseks vajalike toimingute tegemist. Samuti oli juhatuse liikmel vajalik nende andmetega tutvuda, täitmaks kohustust esitada osaühingu majandustegevuse, nõuete ja kohustuste kohta andmeid 22.03.2021 ametisse nimetatud Nutikas Kool OÜ ajutisele haldurile. Põhjendatud ei ole toimingute tabelis 09.04.2021 1 tunni ja 20 minuti kulutamine 25.03.2021 määruse täiendavaks läbitöötamiseks, samuti edasikaebamise võimaluse ja vajaduse analüüsimiseks. 5) Seoses pankrotimenetlusega oli osaühingu seaduslikul esindajal vajalik tutvuda Y esitatud Nutikas Kool OÜ pankrotiavalduse ja lisadega, töötada läbi ajutise halduri päring, tutvuda X vastusega panktorihalduri päringule ja koostada ajutisele haldurile vastus ning komplekteerida selle lisad (26.03., 30.03. ja 06.04.2021 toimingud) - põhjendatud ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit. 6) Osaühingu seadusliku esindaja ülesannete täitmiseks oli vajalik Tartu Maakohtu 15.04.2021 Nutikas Kool OÜ pankrotimääruse läbitöötamine ja õiguslik analüüs (tabelis 15.04.2021 toimingud), mille põhjendatud ajakulu on 50 minutit; Nutikas Kool OÜ võlausaldajate 05.05.2021 I üldkoosoleku protokolli ja lisade läbitöötamine 30 minutit (06.05.2021 toiming); Tartu Maakohtu 06.05.2021 määruse (VU I ÜK häälte määramata jätmine) läbitöötamine 20 minutit (07.05.2021 toiming); Tartu Maakohtu 11.05.2021 määruse ning Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-4382 X menetluse peatamise taotluse läbitöötamine ja õiguslik analüüs 40 minutit (12.05.2021 toimingud), Pärnu Maakohtu 18.05.2021 menetluse peatamise määrusega tutvumine 15 minutit (19.05.2021 toiming).
4(13)
7) Põhjendatud juhatuse liikme kohustuste täitmiseks tuleb pidada 27.04–29.04.2021 ekirjavahetust Yga, kuid põhjendatud ja vajalik ajakulu selleks on 1 tund. Juhatuse liikmel ei olnud vaja tutvuda kostja II 29.04.2021 määruskaebusega hagi tagamise määruse peale ja 18.05.2021 taotlusega nõuda hagejalt menetluskulude tagatist. Kohus ei olnud nende kohta kostjalt I arvamust küsinud. Selles osas on C tegutsenud pigem hageja huvides ning dokumentidega tutvumine ja õiguslik analüüs on käsitatavad hagejale õigusabi osutamisena. Nende toimingute tegemisel ei täitnud C osaühingu juhatuse liikme kohustusi. Olukorras, kus vahetult pärast juhatuse asendusliikme määramist on osaühingule määratud ajutine pankrotihaldur, käesolevas tsiviilasjas menetlus peatati ning juhatuse liikme ülesanded piirdusid osaühingu esindamisega pankrotimenetluses, ei saanud ajutise juhatuse liikme ülesannete täitmisele kuluda rohkem aega. Eeltoodu alusel on C poolt juhatuse asendusliikmena ülesannete täitmise vajalikuks ajakuluks 12 tundi (taotletud 23 tunni ja 10 minuti asemel). Tunnitasu määra 130 eurot on kohus 22.03.2021 hagi tagamise määruses juba tunnustanud. Seega on C juhatuse liikme tasu suuruseks kokku 1560 eurot, mis jääb 22.03.2021 kohtumääruse ja TsMS § 605 lg 1 alusel kostja I kanda.
13.Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel analoogia korras TsMS § 162 lg-t 4 ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas kostjate vastu hagi kostja I juhatuse liikme tagasikutsumiseks põhjendusega, et kostja II on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning teinud osaühingule majanduslikult kahjulikke tehinguid/toiminguid. Hageja loobus hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist kuulutati välja kostja I pankrot ning kostja II kaotas võimaluse osaühingut kahjustada, mistõttu langes ära vajadus tema tagasikutsumiseks. Kostja II poolt pankrotiavalduse esitamine võib olla võrreldav juhatuse liikme tagasikutsumise nõude rahuldamisega. Hageja menetluskulude TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda jätmiseks ei piisa üksnes hageja nõude rahuldamisest kostja poolt. Kostja peab olema nõude rahuldanud pärast seda, kui ta sai teada tema vastu hagi esitamisest. Olukorras, kus kostja kohustuse täitmise ajal ei tea, et tema vastu on hagi esitatud, ei saa lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja II esitas kostja I pankrotiavalduse Tartu Maakohtule 24.03.2021. Praeguses asjas esitas hageja hagi 19.03.2021 ning kohus võttis selle menetlusse 22.03.2021 määrusega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja II hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja hagi tagamise määruse vastu võtnud e-toimiku kaudu 14.04.2021. Kostjale II tehti samas dokumendid etoimikus nähtavaks 23.03.2021 ning saadeti samal päeval e-kirjaga e-posti aadressile xxx. Samalt e-posti aadressilt saatis kostja II järgmisel päeval Tartu Maakohtule kostja I pankrotiavalduse. See, kas ja millal kinnitab kostja II talle e-kirjaga saadetud dokumentide kättesaamist, sõltus üksnes temast endast. Seega esitas kostja II pankrotiavalduse pärast seda, kui oli teada saanud hageja poolt hagi esitamisest. 24.03.2021 pankrotiavalduse esitamine on käsitatav hageja nõude rahuldamisena pärast hagi esitamist. Kõiki asjaolusid arvestades oleks ebaõiglane panna kostjatele kohustus hüvitada hageja menetluskulud. Kostja I on pankrotis. On põhjendatud arvata, et kostja I oli püsivalt maksejõuetu juba hagi esitamise ajal. Ajutise halduri aruande kohaselt oli osaühing bilansiliselt maksejõuetu juba 31.12.2020, osaühingu sisuline tegevus oli lõppenud juba 2019. aastal. Kostja I juhatuse liikmena oli ka hagejal kohustus osaühingu maksejõuetuse korral pankrotiavaldus esitada. Pankrotimenetluse tõttu käesolevas asjas sisulist menetlust ei ole toimunud. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud iga kulu kandnud poole enda kanda. 5(13)
Kostja II määruskaebus
14.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis kostja II menetluskulud tema enda kanda, ning teha uus määrus, millega jätta kostja II menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Lisaks palub kostja II tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus määras C ajutise juhatuse liikme tasuks 1560 eurot (bruto), ning teha selles osas uus määrus, millega määrata C ajutise juhatuse liikme tasuks 780 eurot (bruto).
14.1.Tsiviilasja menetlus on tekkinud põhjusel, et hageja on esitanud perspektiivitu hagi ning sellisest hagist loobumisel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II ei ole hagi rahuldanud ega õigeks võtnud. Kuna hageja on esitanud ühingu juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise hagi, siis saaks kostja II poolt hagi rahuldamine seisneda üksnes selles, et ta astub juhatuse liikme kohalt tagasi. Selliseid asjaolusid ei eksisteeri. Ebaõige on maakohtu väide, et kostja poolt ühingu pankrotiavalduse esitamine, täites seejuures seadusest tulenevat kohustust, on samastatav kostja poolt hagi rahuldamisega. Puudub vaidlus, et kostja I majandustegevus on lõppenud 2019. aastal ning see oli teada ka hagejale kui juhatuse liikmele. Seega oli nii kostjal II kui ka hagejal kohustus esitada juhatuse liikmena kostja I pankrotiavaldus hiljemalt 31.12.2020. ÄS § 180 lg 5 järgse hageja hagi rahuldamise ja ühingu pankroti väljakuulutamise tagajärjed on nii faktiliselt kui õiguslikult erinevad. Esimesel juhul on tulemuseks, et kostja ametiseisund juhatuse liikmena lõpeb ja kostja loetakse tagasikutsutuks kohtu poolt. Sellisel juhul jätkab ühing majandustegevust, ühingul on üks juhatuse liige ja esindaja (hageja). Teisel juhul ühingu majandustegevus lõpeb (ühingu likvideerimine halduri poolt), ühingu esindusõiguslikuks isikuks saab pankrotihaldur (PankrS § 35 lg 1) ja mõlema juhatuse liikme (hageja ja kostja) esindusõigust piiratakse. Kummagi juhatuse liikme ametiseisund ei lõppe. Ainetu on arutelu selle üle, mis kuupäeval on kostja esitanud ühingu pankrotiavalduse. Hageja oleks saanud saavutada kostja esindusõiguse piiramise, kui ta oleks esitanud ÄS § 180 lg 51 järgi ühingu pankrotiavalduse. Hageja tegi aga hagiavalduse esitamisel teadliku valiku, mida tehes pidi ta arvestama, et kostjale võivad tekkida menetluskulud. Pelgalt asjaolu, et kostja I suhtes on välja kuulutatud pankrot, ei takista hagi edasist menetlemist. Sellist regulatsiooni ühestki seadusest ei tulene. Seega ei ole hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks hageja pankrotistumine. Hagi läbi vaatamata jätmise otseseks ja ainsaks põhjuseks on hageja poolt hagist loobumine. Hageja on soovinud hagi esitamise kaudu kostjat II survestada ning tegemist on korduva käitumismustriga. Hageja on sarikaebaja, kelle keskseks meetodiks on inimeste kohtu kaudu alusetu survestamine oma eesmärkide saavutamiseks. Kostja ei ole käesolevat menetlust initsieerinud ning tal on tulnud kanda ulatuslikke menetluskulusid selleks, et ennast hageja esitatud alusetu nõude eest kaitsta. TsMS § 162 lg 4 on erinorm, mille kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei oleks praegusel juhul ebaõiglane või ebamõistlik. Pankroti väljakuulutamine ei anna alust väita, et menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane.
14.2.Kohtul tuli C kulude vajalikkuse hindamisel lähtuda analoogia korras TsMS §-s 175 sätestatust ja kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetest õigusabikulude kindlaksmääramisel.
6(13)
Kostja II vaidlustab järgmiste toimingute ajakulu: - Pärnu Maakohtu 22.03.2021 määruse läbitöötamine, teatise koostamine ja edastamine Eesti Advokatuurile, kontaktandmete muutmine ettevõtjaportaalis, suhtlus Swedbanki ja LHV Pangaga seoses juurdepääsuõiguste piiramisega ja Nutikas Kool OÜ arvelduskonto ülevõtmine LHV Pangas (kliendiandmete vormide täitmine) - nimetatud toimingute ajakulu saab olla põhjendatud kuni ühe töötunni ulatuses. - Mittevajalik oli 19.03.2021 hagi ja lisade läbitöötamine (23.03.2021 toimingud). Viidatud toimingud ei olnud vajalikud kostja I seisukohalt ning C ei ole nendega seoses teinud ühtegi menetlustoimingut. Tal puudus sisuline vajadus sellise väidetava toimingu tegemiseks. Toimingu tegemine ei ole ka eluliselt usutav, kuna e-toimiku andmete kohaselt on Cle tehtud hagi ühes lisadega nähtavaks alles 24.08.2021. - 23.03–24.05.2021 Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le dokumentide väljaandmiseks nõudekirja koostamine ja täiendamine - nõudekirja koostamise ajakulu (e-kiri) saab olla kõige enam 15 minutit. - Mittevajalik oli 25.03.2021 Tartu Maakohtu 25.03.2021 määruse läbitöötamine (2-18-18091 määruskaebuse menetlusse võtmata jätmine), tsiviilasja nr 2-18-18091 materjalide ülevaatus etoimikus, selles asjas tehtud Tartu maakohtu ja ringkonnakohtu lahenditega tutvumine. Viidatud asjas tegi ringkonnakohus otsuse juba 09.11.2020 ja kohtuotsus oli jõustunud. Mitmeid kuid varem jõustunud lahendi tegemisega lõppenud kohtuasja analüüsimine ja materjalidega tutvumine on sisutu tegevus. Viidatud toiming ei ole olnud vajalik kostja I seisukohalt ning C ei ole sellega seoses teinud ühtegi menetlustoimingut. - Mittevajalikud on 26.03., 30.03. ja 06.04.2021 toimingud. Pankrotimenetlusega seotud dokumentide eraldiseisvaks läbitöötamiseks puudus sisuline vajadus. See saab puudutada üksnes hagejat ja kostjat II. Cl kui ajutisel juhatuse liikmel puudus võimalus ajutise halduri või pankrotihalduri määramisele määruskaebust esitada. Õigustatuks saaks pidada pankrotimääruse resolutsiooniga tutvumist, s.o halduri määramise faktiga tutvumist. See kulu saab olla kõige enam 10 minutit. - Mittevajalik oli Tartu Maakohtu 15.04.2021 Nutikas Kool OÜ pankrotimääruse läbitöötamine ja õiguslik analüüs; Nutikas Kool OÜ võlausaldajate 05.05.2021 I üldkoosoleku protokolli ja lisade läbitöötamine; Tartu Maakohtu 06.05.2021 määruse (VU I ÜK häälte määramata jätmine) läbitöötamine; Tartu Maakohtu 11.05.2021 määruse ning Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-214382 hageja menetluse peatamise taotluse läbitöötamine ja õiguslik analüüs; Pärnu Maakohtu 18.05.2021 menetluse peatamise määrusega tutvumine. Kuna sellel hetkel tegutses juba pankrotihaldur, siis on pankrotis ettevõtjale kulutusi juurde tekitada sisutu ja ebavajalik. C ei olnud menetlusosaline, tal puudus kaebeõigus jne. Tegemist ei ole kostja I igapäevast majandustegevust puudutavate toimingutega. - Mittevajalik oli 27.04.–29.04.2021 e-kirjavahetus Yga. Sellises mahus kulu kandmine on ka eluliselt ebausutav, kuna ühe e-kirja saatmise ajakulu saaks olla kõige enam 10 minutit. Valdav osa töödest puudutavad toiminguid, milles C ei ole menetlusosaline, samuti ei ole ta nendega seoses teinud menetlustoiminguid. Väidetavate toimingute tegemise kohta puuduvad mis tahes tõendid. Tegemist on valdavalt töödega, mille oleks pidanud tegema hageja või tema esindaja. Kostja I huve ja igapäevast majandustegevust need ei puuduta. C ülesandeks ei olnud asuda kostjale I advokaaditeenust osutama ning õigusabi osutama. C määrati ühingu igapäevast 7(13)
majandustegevust ellu viima, kuid reaalset igapäevast majandustegevust ei ole kostjal I ca kaks aastat juba olnud. Menetlusökonoomiast tulenevalt ei vaidle kostja II vastu kuludele 5 töötunni ulatuses, s.o 780 euro ulatuses (5x130+km). C ei ole ühelgi viisil põhistanud ega tõendanud, et ta taotluses nimetatud kulud oleks reaalselt kandnud ja viidatud toimingud teinud. Kostja II taotles maakohtus kulude osas tõendite kogumist, kuid maakohus jättis asjaolud välja selgitamata. Kostja II taotleb veelkord, et kohus nõuaks Clt välja kogu e-kirjavahetuse, mille ta on kostja I juhatuse liikmena pidanud mis tahes isikuga, samuti tuleb tal esitada kõik tema poolt seoses kostja I esindajana tegutsemisega koostatud analüüsid, kokkuvõtted, nõudekirjad, kogu muu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peetud infovahetus mis tahes isikuga. C määruskaebus
15.C esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus jättis juhatuse asendusliikme tasunõude osaliselt rahuldamata. C palub teha uue määruse, millega rahuldada juhatuse asendusliikme tasunõue kogu ulatuses ja määrata tasu suuruseks 2691,67 eurot. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut ega analüüsinud juhatuse asendusliikme toiminguid perioodil 23.03.–19.05.2021. Tasu põhjendamatut vähendamist ei ole määruses põhjendatud, samuti ei ole maakohtu seisukoha kujunemine nii välja mõistetud kui välja mõistmata jäetud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse osas jälgitav. Pole võimalik aru saada, mille alusel maakohus määruse põhjenduste punktides 15–17 esitatud järeldusteni jõudis. Määruse punkti 16 alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesannete täitmiseks 3 tunni ja 25 minuti lugemine põhjendatud ajakuluks on juhatuse asendusliikme pühendumist alavääristav ja näitab maakohtu sisulise analüüsi puudumist ajakulu hindamisel. LHV Pank AS-i kohustuslik külastamine 2 tunniga ei ole reaalselt võimalik. Ainuüksi Pärnu Maakohtu 22.03.2021 hagi tagamise määruse ning X hagiavalduse ja lisade (43 lk) läbitöötamisele kulub keskmise tasemega lugemiskiiruse ja analüüsivõime juures enam kui 2 tundi. Määruse punkti 16 alapunktis 3 kirjeldatud ülesannete täitmiseks 1 tunnise ajakulu lugemine põhjendatuks ei ole õige. Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le nõudekirja esitamise eelduseks oli asjakohaste dokumentide sisuline läbitöötamine ning nõude õiguslik hindamine enne selle esitamist. Meelevaldne on lugeda 24.03.2021 toimingud puutuvalt määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu 18.03.2021 kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-18-18091 täies ulatuses põhjendamatuks, kuna juhatuse asendusliikme kohustuseks on muu hulgas tagada osaühingu vara säilimine ja sissenõudmine kolmandatelt isikutelt. Y tegevus Nutikas Kool OÜ poolt makstud tagatise 1800 eurot tagastamise taotlemisel Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole oli teadlik ja pahatahtlik tegevus. Tänaseks on identse nõude esitanud Nutikas Kool OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik. Koos Pärnu Maakohtu 18.05.2021 menetluse peatamise määrusega e-toimiku vahendusel edastatud Y esindaja 18.05.2021 taotluse ja lisade läbitöötamine ja õiguslik hinnang oli vajalik. Määruskaebuse esitaja ei saanud juhatuse asendusliikmena suhtuda ükskõikselt talle e-toimikust nähtavaks tehtud dokumentidesse, mistõttu on 19.05.2021 toimingule kulunud 1 tund täies ulatuses põhjendatud.
8(13)
Määruse punkti 17 alapunktis 7 vähendas maakohus töömahtu 40 minuti võrra 27.04. ja 29.04.2021 tehtud toimingute osas mistahes põhjendusi esitamata. Ei saa nõustuda maakohtu põhjendustega määruse punkti 16 lõpus. Juhatuse asendusliikme kohustuste hoolsa täitmise eelduseks oli muu hulgas Y 29.04.2021 määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja 18.05.2021 taotluse läbitöötamine ning õiguslik analüüs. Viimasele kulunud aeg on põhjendatud. C ei ole antud tsiviilasjas, Nutikas Kool OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ega muudes kaasnevates menetlustes olnud erapoolik ega tegutsenud mitte kellegi teise kui Nutikas Kool OÜ huvides. Menetluse edasine käik
16.Hageja, kostja I ja C vaidlevad kostja II määruskaebusele vastu ja paluvad selle rahuldamata jätta.
17.Hageja ja kostja I ei vaidle C määruskaebusele vastu. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
18.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kostja II määruskaebus tuleb jätta osaliselt, st ajutise juhatuse liikme tasu kindlaksmääramise osas, läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2 alusel koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1). TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Lg 2 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 606 lg 3 esimese lause kohaselt võivad juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse ametisse nimetatud isik ja juriidiline isik. Kuna kostja II ei osale menetluses juriidilise isiku ehk kostja I nimel (kostjat I esindab pankrotihaldur), ei ole tal TsMS § 606 lg-st 3 tulenevalt õigust ajutise juhatuse liikme tasu kindlaksmääramise osas määruskaebust esitada. Seega on maakohus selles osas kostja II määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata. Seoses sellega jääb läbi vaatamata ka kostja II taotlus nõuda välja Clt e-kirjavahetus, seoses kostja I esindajana tegutsemisega koostatud analüüsid, kokkuvõtted, nõudekirjad ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peetud infovahetus mis tahes isikuga.
20.Ülejäänud osas puudub seaduslik alus maakohtu määruse muutmiseks ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel).
21.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja ajutise juhatuse liikme 9(13)
tasu kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus hagist loobumise vastuvõtmise (resolutsiooni p 1), hagi tagamise tühistamise (resolutsiooni p 2), juhatuse liikme tasu kostja I kanda jätmise (resolutsiooni p 3 teine lause) ning kostja II määruskaebusest loobumise vastuvõtmise (resolutsiooni p 4) osas edasi kaebamata jõustunud.
23.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
24.Menetluskulude jaotuse osas on maakohus jätnud menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-2-128-12, p 15). Maakohus leidis, et kostja II poolt kostja I pankrotiavalduse esitamine pärast käesolevas asjas hagi esitamist on käsitletav hageja nõude rahuldamisena TsMS § 168 lg 5 tähenduses ning seetõttu tuleks menetluskulud jätta kostja II kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5). Hageja nõude eesmärgiks oli see, et kostja II enam kostja I juhatuse liikmena edasi tegutseda ei saaks. Kuna kostja II esitas kostja I pankrotiavalduse ja kostja I pankrot kuulutati välja, esindab kostjat I pankrotihaldur ning hageja eesmärk sai seega täidetud. Sel põhjusel loobus hageja hagist. Asjaolusid arvestades ei oleks põhjendatud kostjalt II hageja menetluskulude väljamõistmine. Kuna kostja I oli juba hagi esitamise ajal maksejõuetu, siis oli kostjal II äriühingu juhatuse liikmena seadusest tulenev kohustus esitada kostja I pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamist ei saa kostjale II seega ette heita. Samas ei saa asuda seisukohale, et kostja II esitas pankrotiavalduse seetõttu, et hageja nõuet rahuldada. Asjaolu, et kostja II tegevuse tagajärjel saavutas hageja sisuliselt oma hagi eesmärgi, ei õigusta hageja menetluskulude kostja II kanda jätmist. Seetõttu on õiglane, et menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
25.Ringkonnakohus ei nõustu C määruskaebuse väitega, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut juhatuse asendusliikme toimingutele perioodil 23.03.2021–19.05.2021. Maakohus on kõiki taotluses kajastatud toiminguid analüüsinud ning toonud välja, miks ja millises ulatuses iga toiming põhjendatud on. Kui kohus selgitab, miks on toimingu ajakulu põhjendatud just mingis konkreetses ulatuses, siis ei pea ta omakorda põhjendama seda, miks ajakulu ülejäänud ulatuses põhjendatud ei ole. Samuti ei nõustu ringkonnakohus väitega, et maakohus on toimingute ajakulu põhjendatuse hindamisel juhatuse asendusliikme pühendumust alavääristanud. Sellist järeldust ei saa maakohtu põhjenduste pinnalt teha. Maakohus on toiminguid analüüsides määranud tasu mõistlikus ja põhjendatud määras. Nõustuda ei saa ka C etteheidetega maakohtule, et maakohus on ebaõigesti hinnanud 23.03 ja 25.03 tehtud toimingute (sh LHV Panga külastamise) ajakuluks kokku 2 tundi. Maakohus on 23.03 ja 25.03 toimingute all käsitlenud järgmiste toimingute ajakulu: 22.03.2021 määruse läbitöötamine, teatise koostamine ja edastamine Eesti Advokatuurile, kontaktandmete muutmine 10(13)
ettevõtjaportaalis, suhtlus Swedbanki ja LHV Pangaga seoses juurdepääsuõiguste piiramisega ja kostja I arvelduskonto ülevõtmine LHV Pangas (kliendiandmete vormide täitmine). Arvestades 22.03.2021 määruse mahtu, saab sellega tutvumise maksimaalne ajakulu olla 15 minutit. Ülejäänud toimingud ei ole oma sisult samuti nii mahukad, et õigustaksid suurema ajakulu määramist kui 1 tund ja 45 minutit. Samuti on maakohtu määratud 1 tund ja 15 minutit hageja 19.03.2021 hagiavalduse ja lisade läbitöötamiseks mõistlik ajakulu. Hagiavalduse dokument on 12 lk pikk, millest hagiavalduse asjaolud moodustavad ca 6 lk ning hagi tagamise taotlus 3 lk. Hagiavalduse lisasid on 13. Lisadeks on erinevate äriühingute üld- ja isikuandmete ajaloo väljavõtted, üks kandeavaldus, kuvatõmmised rakeduse LinkedIn profiili infost, kostja I arvelduskonto väljavõte 2019 aasta kohta, kostja I andmete otsingutulemused veebilehelt Google, kuvatõmmis kostja I kodulehelt, foto, hageja ja kostja II e-kirjavahetus, kostjate I ja II menetlusdokumendid teises tsiviilasjas ja C nõusolek juhatuse liikmeks määramise kohta. Lisade maht on 21 lehte ja tegemist pole keeruliste mahukat analüüsi vajavate dokumentidega. Mahukamad on üksnes teise tsiviilasjaga seotud materjalid. Hageja soovis nendega tõendada asjaolu, et teine tsiviilasi on samuti menetluses ja kostja II on selle menetlemise käigus esitanud kindlad väited (vt hagiavalduse p 1.11 ja p 2.2.17). Hinnates seega hagiavalduse ning selle lisade mahtu kokku, on maakohtu määratud ajakulu põhjendatud. Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ-le kirja koostamise ajakuluks määras maakohus 1 tund. Nagu maakohus välja tõi, oli kostja II esitanud tsiviilasjas nr 2-18-18091 kohtule taotluse tagatise tagastamiseks ja kandmiseks Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ kontole, mistõttu oli C õigustatud nõudma advokaadibüroolt dokumente. Ringkonnakohus nõustub sellega. Samuti on põhjendatud C väide, et nõudekirja esitamise eelduseks oli asjakohaste dokumentide läbitöötamine. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades nõudekirja sisu ja mahtu, tuleb selle koostamise ning eelnevalt vajalike dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakuluks pidada 1 tundi. Maakohus leidis, et Tartu Maakohtu 18.03.2021 määruse peale määruskaebuse esitamine ning kostja II 29.04.2021 määruskaebuse ja 18.05.2021 taotluse läbitöötamine juhatuse asendusliikme poolt ei olnud põhjendatud toimingud. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja II 17.03.2021 tagatise tagastamise taotlus oli tsiviilasjas nr 2-18-18091 esitatud siis, kui tema juhatuse liikme volitusi ei olnud kohtu poolt veel piiratud, oli C poolt määruskaebuse esitamine tagatise tagastamise määruse peale põhjendamatu. Samuti leidis maakohus, et kuna kohus ei olnud kostja II 29.04.2021 määruskaebuse ja 18.05.2021 taotluse osas kostjalt I seisukohta küsinud, siis puudus vajadus nende dokumentide läbitöötamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kohtul on TsMS § 605 alusel tasu määramisel lai diskretsioon. Seejuures saab kohus kulutuste hüvitamise põhimõtete ning tasu määramisel arvestada määratud isiku ülesannete iseloomu, keerukust ning töömahtu (TsMS III komm (2017), § 605, p-d 3.1 ja 3.2). Maakohus on nimetatud asjaolusid hinnanud ning omapoolsed põhjendused esitanud. Samuti on maakohus selgitanud, et võttis ajakulu põhjendatuse hindamisel arvesse seda, et vahetult pärast juhatuse asendusliikme määramist nimetati kostjale I pankrotihaldur ning käesolevas asjas menetlus peatati. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alus. Eeltoodust tulenevalt jääb C määruskaebus rahuldamata.
11(13)
26.Kuna ringkonnakohus jättis kostja II määruskaebuse osaliselt läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata, jäävad kostja II määruskaebusega seonduvad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 ja § 639 lg-ga 1 ning § 171 lg 1 alusel kostja II kanda. C määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel M. C kanda.
27.Kostja I pankrotihaldur on teatanud, et tal ei ole määruskaebustega seonduvalt menetluskulusid tekkinud.
28.C ei ole ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud.
29.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja üksnes seoses kostja II määruskaebusega. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 1998 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele, analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 1,25 tundi; tõendite kogumisele ja nende analüüsimisele 1 tund; määruskaebusele vastuse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja vastuse kohtule esitamisele 6,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 180 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse kostja II määruskaebuse ning hageja seisukoha sisu ja mahtu, on määruskaebusega tutvumise ning kliendiga suhtlemise põhjendatud ajakulu 1 tund ning vastuse koostamise ja tõendite kogumise põhjendatud ajakulu 4 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Kokku on põhjendatud ajakulu seega 5,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, määrab ringkonnakohus hageja põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1056 eurot (5,5h *160 eurot + KM). Nimetatud summa kuulub kostjalt II hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Hageja taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on C määruskaebusega seonduvaks menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 585 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 3 tundi ning 17.05.2022 kohtu kirjaga tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi (st 0,5 tundi / 2). Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja II palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja II palub menetluskuludelt välja mõista ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja II menetluskulud seoses C määruskaebusele vastuse esitamisega ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kuna kostjal II ei olnud TsMS § 606 lg-st 3 12(13)
tulenevalt õigust juhatuse asendusliikme tasu kindlaksmääramise peale määruskaebust esitada ning tasu jäi kostja I kanda, ei puudutanud C määruskaebus kostja II õiguseid. Seega jäävad kostja II menetluskulud seoses C määruskaebusega Clt välja mõistmata ning kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus C määruskaebusega seonduvate menetluskulude osas jääb rahuldamata.
31.Menetluskulude kindlaksmääramist saab vaidlustada üksnes juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.