Määrata, et kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ei täideta viivitamatult, kui kostja K R maksab 7 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest tagatise 3500 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank a/a EE571010220229377229 või Swedbank AS-is a/a EE062200221059223099 või ASis LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT:LHVBEE22) või AS Luminor Bank a/a EE221700017003510302 selgitusega: “Tagatis tsiviilasjas nr 2-23-8572“. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja K R kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-23-8572 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et hageja on korteriomandi asukohaga Xxx-x (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) ainuomanik.
2.Hageja ja kostja on endised elukaaslased kelle suhe lõppes septembris 2022. Hageja kolis septembris 2022 oma korterist välja, kuna kostja keeldus korterist välja kolimast. Hageja ja kostja vahel on suuline kinnisasja tasuta kasutamise leping alates septembrist 2022.a.
3.14.03.2023 edastas hageja elektroonilise posti teel kostjale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse mille kohaselt teavitas hageja kostjat, et kostja kohustub kinnistu vabastama hiljemalt 14.04.2023. 30.05.2023 edastas hageja teistkordselt elektroonilise posti teel kostjale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise teatise. Kostja hageja väljatõstmisteadetele vastanud ei ole ja kostja ignoreeris kuni 12.06.2023 hageja poolt temale saadetud ülesütlemise avaldusi. 12.06.2023 edastas kostja hagejale elektroonilise posti teel kirja, milles kinnitas ülesütlemise avalduse kättesaamist.
4.Kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks hageja kinnisasja vabastanud.
5.Hageja palub: mõista K R (isikukood xxx) valdusest välja kinnisasi Xxx korteriomand number x (registriosa number xxx) A P (isikukood xxx) otsesesse valdusesse ning kohustada K R’i nimetatud kinnisasjal asuvat korteriomandit viivitamatult vabastama; - juhul, kui K R (isikukood xxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta K R (isikukood xxx) Xxx korteriomand number x (registriosa number xxx) koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud kehtiva suulise üürilepingu olemasolu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et tasuta kasutamise leping üldse kunagi sõlmiti. Ei ole võimalik üles öelda lepingut, mida ei eksisteeri. -
7.Kostja on tasunud vaidlusaluse eluruumi kasutamisega seotud kulusid.
8.02.12.2017 andis hageja allkirja kostja ja poolte ühise lapse registreerimiseks temale kuuluvasse korterisse, andes sellega ka nõusoleku meil korterit tähtajatult kasutada.
2-23-8572
9.Hageja ei maksa elatist, kostjal ja poolte ühise lapsel pole vahendeid uue eluruumi soetamiseks või üürimiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • hagejale kuulub kinnisasi asukohaga xxx (registriosa number xxx; edaspidi kinnisasi; dtl 7-8 - kinnistusraamatu väljavõte); • kostja valdab kinnisasja.
12.Hageja palub: mõista kostja valdusest välja kinnisasi Xxx-x (registriosa number xxx) hageja otsesesse valdusesse ning kohustada kostjat nimetatud korteriomandit viivitamatult vabastama; juhul, kui kostja keeldub resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta kostja korteriomandist koos talle kuuluva varaga välja TMS sätestatud korras.
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kasutuslepingut, kuid valdusõiguse annab asjaolu, et poolte ühine laps on nimetatud korterisse n.ö sisse kirjutatud; (ii) on tasunud korteromandi kasutamisega seotud kulusid; (iii) hageja ei maksa elatist, kostjal ja poolte ühise lapsel pole vahendeid uue eluruumi soetamiseks või üürimiseks.
14.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“
15.Puudub vaidlus, et kinnisasi on hageja omandis ja kostja seda valdab. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. Hageja on nõudnud kinnisasja valduse vabastamist ja hagejale üleandmist (dtl 13-17). Kostja ei ole tänaseni kinnisasja vabastanud. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.
2-23-8572
16.Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus kinnistu valdamiseks. Kostja on rõhutanud, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks mõni kasutusleping sõlmitud. Kohus on kostjale selgitanud, et kostja ülesanne on tõendada, et tal esineks korteriomandi valdamiseks õiguslik alus. Kostja ei ole valdusõiguse olemasolu tõendanud. Valdusõigust ei anna sissekirjutus, mis sisuliselt omab vaid informatiivset rolli, kuna kajastub rahvastikuregistris. Valdusõigust ei anna ka asjaolu, et kostja on tasunud korteri kasutamisega seotud kulude eest. Kui eeldada, et poolte vahel oli kasutusleping (nt tasuta kasutamise leping, mille olemasolule on hageja tuginenud), siis ongi kostja kohustus vastavaid kulusid tasuda (vt nt VÕS § 391 lg 1). Poolte ühise lapse elatisega seonduv ei anna valdusõigust. Tegemist on hageja kui lapse isa ning lapse kui elatise saamiseks õigustatud isiku vahelise õigussuhtega, millesse kostja ei puutu. Hagi rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas kostjal on võimalik uus kodu soetada või üürida. Vastupidist ei sätesta seadus ega ka kohtupraktika.
17.Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus vaidlusaluse kinnistu valdamiseks.
18.Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnisasja omanikule vaidlusaluse kinnisasja valdus tagastada.
19.Hageja on palunud kohustada kostjat nimetatud korteriomandit viivitamatult vabastama. TsMS § 461 lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks valduse rikkumise kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks või valduse taastamiseks asjaõigusseaduse §-de 44 ja 45 järgi tehtud otsuse. TsMS § 468 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise korral määrab kohus ka tagatise, mille andmisel otsust viivitamata ei täideta. Kuna hagi näol tegemist on vindikatsioonihagiga st. omaniku nõudega valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks, määrab kohus, et TsMS § 468 lg 1 p 4 tulenevalt tuleb otsuse resolutsiooni p 2 kuulutada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus lähtub TsMS § 468 lg-s 2 nimetatud tagatise suuruse määramisel hagihinnast, mis on käesoleval juhul on 3500 eurot. Pooled ei ole tagatise suuruse osas seisukohti avaldanud. Sellest tulenevalt määrab kohus, et juhul, kui kostja tasub tagatise 3500 eurot 7 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse tegemisest kohtu deposiitkontole, siis otsust viivitamata ei täideta. Kohus selgitab, et tagatise tasumine võimaldab vältida üksnes lahendi viivitamatut täitmist ega välista lahendi täitmist pärast selle jõustumist (TsMS § 461 lg 1). Tagatis
2-23-8572 antakse puhuks, kui hagejal tekib viivitamatu täitmata jätmise (ja eeldusliku kostja valduse jätkumise) tõttu kahju.
20.Hageja on palunud, et juhul, kui kostja keeldub valdust vabatahtlikult vabastamast, tõsta kostja kinnisasjalt koos talle kuuluva varaga välja TMS sätestatud korras. TsMS § 445 lg 1 kohaselt on otsuse täitmise viisi võimalik reguleerida. Hageja taotletud otsuse täitmise kord (tõsta kostja ja temale kuuluv vara eluruumist välja) sisaldub juba seaduses (TMS § 180 lg 3), mistõttu seda täiendavalt määrata ei ole vaja. Kohus jätab otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse rahuldamata.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.