Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-9047
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X (X) paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.06.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 22.06.2023 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 22.06.2023 kell 11:40 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite ES ja GP ning arst-residendi psühhiaatria erialal HK arvamuse.
2.1.Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik pöördus 12.06.2023 valvetuppa ema saatel psühhootilise häire ägenemise tõttu. Puudutatud isik viibib SA PERH psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda. Viimati viibis statsionaarsel ravil 19.03.2023-26.04.2023 tahtest olenematu raviotsuse alusel diagnoosiga F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomiteta ägeda stressita.
2.2.Eelmise hospitaliseerimise väljavõttest puudutatud isiku kohta nähtub järgnev. Juhtivateks kaebusteks olid kehalised probleemid, südame kloppimine ja valu. Lisaks sellele avaldas hirmusid jälitamisest ja mürgitamisest. Puudutatud isik toodi valvetuppa kiirabiga SA PERH EMO-st ebaadekvaatse käitumise tõttu. Kiirabi oli kutsunud puudutatud isiku ema, kuna puudutatud isik avaldas, et tal on kurgus kõrvaklapp ja ta ei saa selle tõttu rääkida. Visuaalselt võõrkehi suus ega neelus ei olnud. Kiirabi kirjelduse järgi oli puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne, ettearvamatu, kohati pidurdatud. Puudutatud isik koostööd teha ei soovinud. Ta keeldus ka vere ja uriini analüüside andmisest. WC-s üritas ennast kägistada. Ebaadekvaatse käitumise tõttu suunati puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas mudis kaela piirkonda, kus olid näha kriimustused. Ebaadekvaatse ja eelkõige endale ohtliku käitumise tõttu hospitaliseeriti puudutatud isik PERH Psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 19.03.2023 kell 02:02. Osakonnas vajas puudutatud isik palju suunamist, korraldustest hästi aru ei saa. Kriitika oma seisundi osas puudulik.
2.3.Puudutatud isik avaldas valvearstile kuulmismeelepetteid, paranoilise sisuga luulumõtteid ja mõjutuselamusi. Rääkis, et kuuleb pahatahtlikku sisuga hääli. Arvas, et temale on needus peale pandud, et tema sees on saatan, kes teda mõjutab. Tema käitumine on ajendatud psühhootilistest elamustest. Puudutatud isik avaldab tungivalt soovi haiglast lahkumiseks. Puudutatud isik varjab oma haigussümptomeid. Puudutatud isik jaatab, et on ka mõne lähedasega telepaatia teel suhelnud. Raviskeemi korrigeerimisega puudutatud isik nõus ei ole, soovib vaid rahusteid. Kodus ravi võtnud oma sõnul raviskeemi järgi. Raviskeemi järgimist keegi kodus kontrollinud ei ole. On teada, et vähemalt ühel päeval on ravim jäänud võtmata. Puudutatud isik ise seda eitab. Puudutatud isiku emal puudub sisuline arusaam haiguse olemusest, kuid haiglaravi pooldab. Puudutatud isiku elukaaslane haiguse ägenemist ei tunnista ja on varjanud raviarsti eest sümptomeid. Kodune keskkond ei ole käesolevalt piisavalt toetav, et puudutatud isiku saaks suunata ambulatoorsele ravile.
2.4.Anamneesi ja kliinilise leiu alusel esineb puudutatud isikul haiguse ägenemine. Esinevad meelepetted ja luulumõtted. Tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest elamustest ning võib seetõttu olla ohtlik nii teistele, kui temale endale. Puudutatud isik on kodus öösel põletanud küünlaid, eesmärgiga ajada saatanat enda seest välja, mis on potentsiaalne tulekahju oht. Eelmisel hospitaliseerimisel muutus äkiliselt agressiivseks haiglapersonali suhtes. Võttis seinalt
2-23-9047 tulekustuti ära, vehkis sellega. Rahustamisele ei allunud, ravimeid suu kaudu ei olnud nõus võtma. Personali ohustava käitumise tõttu puudutatud isikut ohjeldati mehhaaniliselt ja manustati lihasesiseselt rahustit. Lisaks sõi ta osakonnas viibides suitsukonisid ja väitis, et neelas alla kõrvaklapi. On alust kahtlustada, et ta käitus meelepetete ajel. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F23.0) näol. Tal puudub haiguskriitika ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Ravita jäämisel on ta oma ebaadekvaatse käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele.
3.Maakohus rakendas 22.06.2023 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.
4.Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 25.06.2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas 25.06.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema 22.06.2023 kell 11.40 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 01.08.2023 kell 11.40 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
5.1.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 22.06.2023. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel muuhulgas, et ta viibib 5. osakonnas. 5. osakonnast tuli ta 9. osakonda. Haiglasse sattumise osas selgitas, et ta tuli ise haiglasse vabatahtlikult. Muret valmistas tema enesetunne. Oli ärev olla. Ärevust võis tekitada see, et ta ei olnud inimestega päris aus. Puudutatud isik ei olnud päris tema ise. Ta ei soovi haiglasse jääda ja soovib lepingust taganeda. Puudutatud isik küsis lepingu koopiat, kuid raviarst ei andnud seda. Selgitas, et kurguprobleemid olid esimesel korral. Esimest korda sattus ta haiglasse, kuna sõi kõrvaklapid ära. Tekkis paanika, sest kõrvaklapid jäid kinni. Enam ei ole tal seda tunnet, et tiksub ja midagi liigub. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.2.Puudutatud isiku raviarst HK selgitas ärakuulamisel muuhulgas täiendavalt, et puudutatud isik viibib teist korda ravil psühhootilise häirega. Eelmine kord läks ta koju aprillikuus 2023. Nüüd saabus kodust teave, et seisund on ägenenud. Puudutatud isik arvas, et on ära neetud ning et tema ja tema elukaaslase sees on saatan. Puudutatud isik palvetas ja tegi nõiarituaale. Mida aeg edasi, seda paranoilisemaks muutus. Ravimeid ta ei võta ja toob põhjuseid, miks ta ravimeid ei võta. Pere isiku ravi suhtes toetav ei ole olnud. Elukaaslane on tema sümptomeid varjanud. Eelmine kord oli isik agressiivne.
5.3.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on tahtest olenematu ravi pikendamine vajalik. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F23.0) näol. Kohus tuvastas, et psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Käesoleval ajal esineb isikul haiguse ägenemine. Psühhoosiseisundis avalduvad meelepetted ja luulumõtted, isiku tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest
2-23-9047 elamustest ning võib seetõttu olla ohtlik nii teistele kui temale endale. Isik on kodus öösel põletanud küünlaid ja viirukeid, eesmärgiga ajada saatanat enda seest välja. Tegemist on potentsiaalse tulekahju ohuga. Puudutatud isik sõi suitsukonisid ja väitis, et neelas alla kõrvaklapi. Varasemalt avaldanud, et kuuleb hääli, mis ütlevad, et „oled neetud, saatan on su sees“. Puudutatud isik arvab, et talle on needus peale pandud ja tema sees on saatan, kes teda mõjutab. Psühhoosi avaldumisel võib ta muutuda äkiliselt agressiivseks (võttis seinalt tulekustuti ära, vehkis sellega, rahustamisele ei allu). Tal puudub haiguskriitika ja võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud. Viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab kohtu hinnangul puudutatud isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta 40 päevaks kinnisesse asutusse alates tema 22.06.2023 kell 11.40 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.
5.4.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis, et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 25.06.2023 määruse tühistada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste järgi peab puudutatud isik ravi pikendamist mittevajalikuks ja põhjendamatuks. Haiglasse tulles tundis ta ärevust ja ebakindlust, kuid ta kinnitab, et juba pärast neljapäevalist ravi tema normaalne enesetunne taastus. Sellest hoolimata ei lubanud arstid teda kodusele ravile, kuigi nii tema ema ja elukaaslane tema kojutulekut toetasid. Puudutatud isik kinnitab, et ta pole ohtlik ei endale ega ümbritsevatele. Meelepetteid ja sundmõtteid, mis tal olid eelmisel korral ravil viibides, väidab puudutatud isik endal seekord mitte olevat. Puudutatud isik pole rahul, et talle ei näidata tema raviplaani, haiguslugu ega kohtuistungi protokolli. Ta ei tea, milliseid ravimeid talle antakse ja mis alusel teda tahtevastaselt haiglas hoitakse. Puudutatud isik leiab, et temalt on ebaseaduslikult vabadus võetud.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda polümorfse psühhootilise häire näol. Tal esinevad elavad halvustava sisuga kuulmismeelepetted ja paranoidsed luulumõtted. Puudutatud isikul ei ole välja kujunenud sisulist haiguskriitikat, tema arusaam ravivajadusest ja enese tervise jälgimisest on puudulikud. Ta eitab endal olevat psühhootilist häiret ja eelistab enda kaebuste leevendamisel esoteerilisi võtteid. Käesolevalt ravita jätmisel ja ravi tõhustamiseta tema seisund suure tõenäosusega süveneb ning ei pruugi hiljem enam ravile hästi alluda. Puuduliku haiguskriitika ja ravikoostöö tõttu ei ole ambulatoorne ravi võimalik. Avaldaja põhjendab, et vestluste jooksul selgitati puudutatud isikule korduvalt tema raviplaani, raviskeemi, ravimite oodatavat toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid. Puudutatud isik vastas omalt poolt nõusolekuga raviskeemi korrigeerimiseks ja tema vastustest peegeldus, et ta on teadlik oma ravimitest ning nende doosidest. Seetõttu ei jäänud kahtlust, et puudutatud isik ei olnud teadlik oma raviplaanist. 04.07.2023 küsis puudutatud isik esmakordselt raviarstilt oma raviskeemi paberile kirja panemist. Talle anti üle paber, milles oli kirjas tema ravimuudatus, uus raviskeem ja sümptomid, mida ta seoses antud ravimuudatusega jälgima peaks.
2-23-9047
8.Maakohus küsis määruskaebusele Rae Vallavalitsuse seisukohta. Rae Vallavalitsus tõi seisukohas määruskaebusele välja, et puudub varasem kokkupuude puudutatud isikuga, teadaolevalt ei ole ta pöördunud Rae Vallavalitsuse poole. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et puudutatud isiku ravi osas tuleb lähtuda psühhiaatrite hinnangust.
9.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Avaldaja teatas 07.07.2023, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.
11.Ringkonnakohus küsis 11.09.2023 avaldajalt asja lahendamiseks täiendavaid selgitusi.
12.Avaldaja esitas 15.09.2023 kohtule täiendavad selgitused, milles kokkuvõtvalt leiti, et antud haigusjuhu puhul on täidetud kõik tahtevastasele ravile võtmise tingimused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
16.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Puudutatud isik on varasemalt üritanud ennast kägistada, söönud suitsukonisid ja muutunud äkiliselt agressiivseks haiglapersonali suhtes (seejuures võttis seinalt tulekustuti ära ja vehkis sellega). Psühhiaatrid on leidnud, et anamneesi ning kliinilise leiu alusel esineb patsiendil haiguse ägenemine. Tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest elamustest ning võib seetõttu olla ohtlik nii teistele, kui temale endale. Tal puudub haiguskriitika ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 01.08.2023.
2-23-9047
17.Avaldaja selgitas 15.09.2023, et puudutatud isik pöördus 12.06.2023 valvetuppa ema saatel peamiselt kuulmispetete ja ebaadekvaatsete mõtete tõttu (häälte sisu pahatahtlik ja on veendunud, et tal on needus peal ning et tema sees on saatan), kodus küünalde põletamise tõttu ning põhjusel, et puudutatud isik ei rääkinud enam (hallutsineeris). Seejärel oli puudutatud isik enda vabal tahtel haiglas kuni 22.06.2023, mil ta avaldas soovi haiglast lahkuda. Avaldaja märkis, et 22.06.2023 püsis puudutatud isikul äge psühhootiline seisund. Ägedas psühhootilises seisundis kaotab puudutatud isik kontakti reaalsusega, tegutseb lähtuvalt enda psühhootilistest elamustest, millest tulenevalt esines oht eelkõige tema enda elule ja tervisele (varasemalt on ta psühhootiliste elamuste ajel püüdnud end kägistada). Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist järeldada ohtlikkust tema enda elule ja tervisele, mistõttu ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul ning esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 01.08.2023. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja puudutatud isiku haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja tema raviskeemi järgimist keegi kodus kontrollinud ei ole ning vähemalt ühel päeval on tal ravim jäänud võtmata. Seetõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
18.Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et ta pole ohtlik endale ega ümbritsevatele ja puudutatud isik väidab endal mitte olevat meelepetteid ja sundmõtteid, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isik on kaebuses ka ise möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et vestluste jooksul selgitati puudutatud isikule korduvalt tema raviplaani, raviskeemi, ravimite oodatavat toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid. Ühtlasi põhjendati, et puudutatud isikule anti üle paber, milles oli kirjas tema ravimuudatus, uus raviskeem ja sümptomid, mida ta seoses antud ravimuudatusega jälgima peaks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda raviasutuse arsti määruskaebuse vastuses avaldatu osas.
20.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
22.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.