Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19489
Kohtuasi
Tallinna Linnavalitsuse avaldus X ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna Linnavalitsus Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXX, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3 üksus, Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II: Sotsiaalkindlustusamet Eestkosteasutus: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 05.07.2023 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2023 avaldus täisealise isiku X kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud
2-21-19489 isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna Linnavalitsus (avaldaja) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku X (puudutatud isik I) kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.
2.Avalduse kohaselt seati Viru Maakohtu 07.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-2212519 puudutatud isiku I üle eestkoste ja eestkostjaks määrati Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) tähtajaga 07.12.2025. Puudutatud isik I on keskmise puudega (vaimupuue) ja puuduva töövõimega isik (määratud kuni 30.01.2028). Tal on diagnoositud düssotsiaalne isiksus ja lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Puudutatud isiku I igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.
3.Harju Maakohtu 06.07.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19489 paigutati puudutatud isik I tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 05.07.2023. Puudutatud isik I viibib hetkel kinnises hoolekandeasutuses, AS Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuses.
4.Käesoleva ajani ei ole ära langenud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused. Tema seisund ei ole muutunud määral, mis annaks võimaluse kohaldada puudutatud isikule I madalama järelevalvega teenust. Raviarsti hinnangu ja teenusasutuse iseloomustuse kohaselt on puudutatud isikule I sobilikuks teenuseks kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus, sest ta ei tunneta ühiskondlikke norme. Samuti ei taju ta enda täielikku toimetulematust ega sõltuvusprobleemi. Puudutatud isikul I ei ole teenusel oldud aja jooksul tekkinud haiguskriitikat ning tema haiguskriitika tekkimise võimalikkuse hindamiseks on vajalik pikem järjepidev ravimite manustamine. Puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine on vajalik, kuna puudutatud isik I ei püsiks ühelgi vabatahtlikkuse alusel pakutaval teenusel. Isik on eestkoste spetsialistile väitnud, et ta soovib elada nagu varem – viibida mahajäetud majades ja süüa prügikastist leitud toitu. Puudutatud isiku I enda huvide kaitseks on vajalik pidev järelevalve kontrollitud keskkonnas, et tagada tema tervise kaitse. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamata jätmine seab ohtu just puudutatud isiku I tervise.
5.Avaldaja palub pikendada puudutatud isiku I nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra. Puudutatud isikute seisukohad
6.Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust.
7.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) leidis, et puudutatud isiku I huvides on tema ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamine kohtumääruse alusel.
7.1.Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire - düssotsiaalne isiksusehäire (F60.2), lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus (F18.74) ja sõltuvus lenduvatest
2-21-19489 lahustitest (F18.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi.
7.2.Haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise tõttu on puudutatud isik I eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused ei ole ära langenud, sest tal ei ole siiani tekkinud adekvaatset haigusteadvust ja kriitikat nii oma seisundi kui ka sõltuvusainete tarvitamise osas. Oma elus isik midagi muuta ei taha, soovib jätkata oma senist asotsiaalset elustiili. Isik ei tunneta ühiskondlikke norme. Käesolevalt on puudutatud isik I viibinud kinnises asutuses ligi aasta. Hoolekandeteenused AS Merimetsa 3 üksuse iseloomustusest selgub, et isik üritab ravimitega petta ka järelevalve all – võimalusel pistab tableti tasku ning hiljem viskab prügikasti. Dr KK 02.06.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates käitumishäiretega ning vägivaldne. Samast ajast nuusutab ta ka lenduvaid lahusteid. Isik on korduvalt viibinud vanglas. Pärast viimast vanglast vabanemist hulgub isik ringi, ööbib lagunenud majades ning tarvitab jätkuvalt lahusteid. Mingit sissetulekut isikul ei ole olnud ja tööle isik ei asunud. Sageli on isik olnud ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega, mistõttu on ta vajanud ravi psühhiaatriakliinikus. Haiglasse saabudes on isikul olnud sügelised ja täid ning tema riided on olnud määrdunud. Puudutatud isik I on ise olnud vihane, süüdistav ning oma toimetulematust ta ei tunnista. Merimetsa 3 kodus on isik olnud pinges ja pahur.
7.3.Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik, sest isik ei ole koostöövalmis ega võta vastu abi, mida ta tegelikult vajab stabiilseks toimetulemiseks. Puudutatud isik I sõltub üsna suurel määral kõrvalabist. Harju Maakohtu 06.07.2022 määrusest selgub, et puudutatud isiku I suhtes on püütud rakendada muid abinõusid, talle on pakutud vältimatut sotsiaalabi ja transpordi korraldamist Tapa linna, kus on võimalik elukohajärgsel omavalitusel teda abistada. Isik keeldub igasugusest abist ning soovib jätkata ennast ja teisi kahjustavat kodutu elustiili. Samuti puudub isikul sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks võimeline tema käitumist ohjama. Muude abinõude kasutamine ei ole isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu olnud võimalik. Ka käesolevalt ei ole isiku eestkostja esindaja pöördunud SKA-sse erihoolekandeteenuste saamiseks, sest isikul puudub igasugune koostöövalmidus ja soov oma elus muutusi teha. Puudutatud isik I oleks võimalik paigutada kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldhooldusteenusele, kuid on üsna tõenäoline, et ta lahkub sealt juba järgmisel päeval. Isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu ega abi korraldama, nt ravimeid võtma või rahaasju ja asjaajamisi korraldama. Isiku ohutu toimetulek sõltub ennekõike keskkonnast, kus on talle tagatud nii järelevalve, toetusravi kui ka kaasamine igapäevaelu tegevustesse.
8.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust, käesoleval juhul on täidetud avalduse rahuldamise eeldused. Puudutatud isik I avaldas kohtumisel esindajale, et Merimetsa 3 üksuses talle ei meeldi, töötajad on kurjad, sunnivad teda tööle ja raha ta töö eest ei saa, kuna tal on mitmeid täitemenetlusi seoses võlgadega. Kui isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg lõpeb, siis sooviks isik kindlasti jääda elama Tallinna. Peret puudutatud isikul I ei ole, sugulasi samuti mitte. Minna ei ole isikul tegelikult kuhugi. Kui pakutaks korterit või tööd, siis isik kaaluks pakkumist. Tööl ei ole puudutatud isik I kunagi käinud, eriala ei ole ning kooliharidust on kuus klassi. Ravimeid võtab isik seetõttu, et töötajad annavad ja peab võtma. Milleks ravi vaja on vajalik, seda isik ei tea. Ise ravimeid isik ei võtaks. Isik ei eita lahustite nuusutamist, kuid enda sõnul on ta kinnises asutuses viibides sellest harjumusest loobunud. Töötajate sõnul on puudutatud isik I suhteliselt rahulik, kaasklientidega ei suhtle ning hoiab omaette. Puudutatud isikule I ei meeldi kinnine asutus ja ta on avaldanud soovi asuda koheselt pärast vabanemist elama samalaadset kodutu elu nagu varem.
2-21-19489 Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 05.07.2023 määrusega rahuldati avaldaja avaldus, pikendati puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist alates 06.07.2023 tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 05.07.2024 (k.a) või kuni vajaduse äralangemiseni. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale, s.o Tallinna Linnavalitsusele (TsMS § 541 lg 4). Maakohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda.
10.Maakohus viitas, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/379 on psühhiaater JK märkinud, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäirete kogum (düssotsiaalne isikus F60.1, F18.21 sõltuvus lendavatest lahustitest, käesolevalt kaine, kontrollitud keskkonnas, kerge vaimne alaareng F70.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Isikul esinevad psüühikahäired on elukestva iseloomuga ning ei allu medikamentoossele ravile. Sõltuvushäire ravi ei ole võimalik, kuna puudutatud isik I ise ei soovi seda ega tunnista endal sõltuvushäiret. Isiku puhul on võimalik ainult sümptomaatiline ravi, millega saab vähendada isiku impulsiivust ja agressiivsust. Puudutatud isik I ravivajadusest aru ei saa ning ka kontrollitud keskkonnas üritab ravimite võtmist vältida (välja sülitada jms). Ravita jätmisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt halveneb, tema impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning agressiivse ja vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale ja teistele ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral on arvestades tema varasemat anamneesi ning käitumismustri ja sõltuvushäire püsivust, pigem kindel kui tõenäoline. Isiku enda ja ümbritsevate inimeste ohutust on eksperdi arvamusel võimalik tagada vaid tugevdatud järelevalvega keskkonnas, kus on tagatud kindel ravi- ja elurežiim ning sõltuvusainete puudumine. Puudutatud isiku I suhtes ei ole eksperdi arvates käesolevalt võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise, kuna tal puudub kriitika enda käitumise suhtes ning ta keeldub kategooriliselt koostööst ning eirab sotsiaalseid reegleid. Puudutatud isiku I käitumismuster ja hoiakud on aastaid püsinud muutusteta vaatamata varem rakendatud ravi- ja korrektsioonimeetoditele.
11.Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-le 1, TsMS §-le 533 ja §le 5391 ning leidis, et puudutatud isiku I suhtes on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele.
12.Puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire (düssotsiaalne isiksusehäire (F60.2), lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus (F18.74) ja sõltuvus lenduvatest lahustitest (F18.2), mis on tõendatud muu hulgas käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisiaktiga nr 7.1-3/379. Puudutatud isikul I esinev raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning sellest tulenevalt vajab isik regulaarselt kõrvalabi.
13.Käesoleva menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral põhjustab puudutatud isik I oma asotsiaalse elustiiliga olukordi, millega seab ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise tõttu on ta eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale ja teistele ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral on arvestades tema varasemat anamneesi ning käitumismustri ja sõltuvushäire püsivust pigem kindel kui tõenäoline.
2-21-19489
14.Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud isiku suhtes küllaldaseks ning käesolevalt ei ole samuti võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise. Puudutatud isikul I puudub kriitika enda käitumise suhtes ning ta keeldub kategooriliselt koostööst ning eirab sotsiaalseid reegleid. Puudutatud isiku I käitumismuster ja hoiakud on aastaid püsinud muutusteta vaatamata varem rakendatud ravi- ja korrektsioonimeetoditest. Puudutatud isikul I ei ole siiani tekkinud adekvaatset haigusteadvust ja kriitikat oma seisundi ja sõltuvusainete tarvitamise osas. Puudutatud isik I oma elus midagi muuta ei taha, soovib jätkata oma senist asotsiaalset elustiili. Puudutatud isiku I isiklikul ärakuulamisel tõdes kohus, et puudutatud isikul I puudub ravikriitika ning ilma järelevalveta ta raviskeemi ei järgiks. Ravita jätmisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt halveneb, tema impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning agressiivse ja vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Kogutud tõenditest ilmneb, et vaid kontrollitud keskkonnas ja regulaarsel ravimiste võtmisel on võimalik tagada isiku enda ja ümbritsevate ohutust.
15.AS Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksus on arvamusel, et puudutatud isik I vajab jätkuvalt ööpäevaringset erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel kinnises hoolekandeasutuses. Merimetsa tee 3 üksuses viibimise ajal isikul haiguskriitikat ei tekkinud. Ravimite võtmist tuleb rangelt jälgida, sest võimaluse korral võib isik pista tableti taskusse ning edaspidi viskab neid prügikasti. Merimetsa tee 3 üksus leiab, et isik vajab stabiilset ravi tagavat ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul on ta ohtlik kõigepealt iseendale (nõrgema järelevalvega hooldusasutusest ta ilmselt põgeneks ja jätkaks taas ennast kahjustavat kodutuelu, nagu varem on olnud). Puudutatud isiku I toimetulek on võimalik ainult kindlalt struktureeritud elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel.
16.Kohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Määruskaebus
17.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas puudutatud isiku I nimel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks rahuldamata.
18.Puudutatud isiku I hinnangul ei saa asuda seisukohale, et ta on ohtlik iseendale ja teistele ning muu abi andmine ei ole tulenevalt tema psüühilisest seisundist võimalik ja seega on tingimused kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Kohtu seisukoht puudutatud isiku I enda tahte puudumise osas oma elustiili muuta on oletuslik ja põhineb isiku varasemal elustiilil enne kinnisesse asutusse paigutamist.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-13 rõhutanud, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise teist eeldust, st et isik on hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele, peab väga täpselt ja põhjalikult põhjendama, tuvastades mh selle aluseks olevad asjaolud. Tuginemine ekspertarvamusele, kus hinnatakse isiku senist elu ja toimetulekut väljaspool ravi- või hoolekandeasutust, ei ole piisav. Põhjendama peab, milles võib isiku ohtlikkus endale ja teistele väljenduda, samuti, millal ja mis asjaoludel on isik ohtlikul viisil varem käitunud. Piisavaks ei saa lugeda põhjendusi, et isik on psüühiliselt haige ja vajab ravi ja et ta ei tuleks iseseisva elu korraldamisega toime ega tarvitaks iseseisvalt ravimeid, mis omakorda muudab tema psüühika ebastabiilseks.
2-21-19489
20.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks). Lisaks on Riigikohus märkinud, et eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv.
21.Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil. Puudutatud isik I ei ole välistanud seda, et ta võtaks siiski vastu omavalitsuse poolt pakutava abi, nt elamispinna ja muud toetavad teenused. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
22.Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud. Puudutatud isiku I puhul on tegemist sõltuvushäirega isikuga, kellel puudub arusaam ühiskonnaelu normidest. Vanglas viibimised ja arvukad kinnipidamised ei ole muutnud puudutatud isiku I arusaamu ega käitumist. Hoolekandeasutuse ja psühhiaatri arvamusele tuginedes tuleb nentida, et teenusel viibimise ajal on toimunud mõningane positiivne nihe, isik on nõus tegema mõnevõrra tööd ja näiteks saab aru, kui riided vajavad pesemist. Samuti suhtleb ta personaliga. Samas ei mõista ta raha väärtust ja tal on endiselt soov naasta kodutuna Tallinna tänavatele. Võimalikul teenuselt lahkumisel võib üsna kindlalt prognoosida tagasilangust ning sõltuvushäire aktiviseerumist ja süvenemist, millega kaasneb ohtlikkus nii isikule endale kui ka ümbritsevatele. Varisemisohtlikes või tühjades majades ööbimisel on lisaks varinguohule ka tulekahju oht, mis ohustab nii isikut ennast kui naabruses elavaid inimesi. Trepikodades ööbimisel reostab isik majaelanike ühisruume ja tekivad konfliktid, mille tulemus võib olla ettearvamatu. Teenuse pikendamine ja ravi jätkamine annaksid isikule võimaluse jätkata kontrollitud keskkonnas ühiselu reeglitega kohanemist ning annaksid lootust, et edaspidi on võimalik siirduda vaba režiimiga hoolekandeasutuse teenusele. Puudutatud isiku I iseseisev elu ja toimetulek ei ole praegusel hetkel tõenäoline.
23.Tallinna Linnavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.1.Puudutatud isikul I esinev raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Käesoleva menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral põhjustab puudutatud isik I oma asotsiaalse elustiiliga olukordi, millega seab ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Puudutatud isikul I puudub ravivajadusest arusaam. Kõik muud võimalikud abimeetmed ja erihooldusteenused, mida puudutatud isikule I võiks pakkuda, on vabatahtlikud teenused ning eeldavad isikupoolset koostööd, mis aga puudutatud isikuga I käesoleval hetkel võimalik ei ole. Raviarsti hinnangu ja teenusasutuse iseloomustuse kohaselt on puudutatud isikule I sobilikuks teenuseks kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus, sest ta ei tunneta ühiskondlikke norme. Samuti ta ei taju enda täielikku toimetulematust ega sõltuvusprobleemi. Isikul ei ole teenusel oldud aja jooksul tekkinud haiguskriitikat ning tema haiguskriitika tekkimise võimalikkuse hindamiseks on vajalik pikem järjepidev ravimite manustamine. Isiku enda huvide kaitseks on vajalik pidev järelevalve kontrollitud keskkonnas, et tagada tema tervise kaitse.
23.2.AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksus on arvamusel, et isik vajab stabiilset ravi tagavat ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul on ta ohtlik kõigepealt iseendale (nõrgema järelevalvega hooldusasutusest ta ilmselt põgeneks ja jätkaks taas ennast kahjustavat kodutuelu, nagu varem). Puudutatud isik I on kinnitanud nii AS
2-21-19489 Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuse töötajatele kui ka ekspertiisi läbiviinud psühhiaater JKle, et soovib elada nagu varem – omaette tänaval või viibida maha jäetud majades ja otsida prügikastidest süüa. Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik I ei soovi muuta oma elustiili ja ei ole valmis koostööks, mis on oluliseks eelduseks muude abimeetmete rakendamisel.
24.SKA leidis, et puudutatud isiku I huvides on tema ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamine kohtumääruse alusel. On pigem tõenäoline kui oletuslik, et väljaspool kontrollitud keskkonda ei tarvita puudutatud isik I ordineeritud ravimeid ja pääseb ligi sõltuvusainetele, mis vallandab ebastabiilse käitumise. Haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise tõttu on ta eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Isikul ei ole siiani tekkinud adekvaatset haigusteadvust ja kriitikat nii oma seisundi kui ka sõltuvusainete tarvitamise osas. Harju Maakohtule on tsiviilasja nr 2-21-19489 raames varem esitatud dokumendid, mis kirjeldavad, et oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik I ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik, sest ta ei ole koostöövalmis ega võta vastu abi, mida ta tegelikult vajab stabiilseks toimetulemiseks. Puudutatud isik I väljendas oma soovi vabaduses iseseisvalt elada SKA teenuste konsultandile Evelin Amurile 21.07.2023. Vestlusest temaga selgus, et käesolevalt ei ole tal elukohta ja ta ei ole võimeline seda ka iseseisvalt hankima.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
26.Tallinna Ringkonnakohus palus 28.08.2023 kirjaga menetlusosalistel ja käesolevas asjas ekspertiisi läbi viinud ekspert JKl täpsustada, milles konkreetselt seisneb puudutatud isiku I ohtlikkus endale või teistele.
26.1.01.09.2023 seisukohas kordas SKA suures osas juba menetluses esitatud seisukohti. SKA märkis, et puudutatud isik I on viibinud kinnises asutuses ligi aasta. Isikul ei ole teenusel oldud aja jooksul tekkinud haiguskriitikat ning ravimeid võtab isik vaid rangelt kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele on alates 12.08.2022 (s.o on kinnisesse asutusse paigutamisel) viidud miinimumini, kuna ta asub kinnises keskkonnas. On pigem tõenäoline kui oletuslik, et väljaspool kontrollitud keskkonda ei tarvita puudutatud isik I ravimeid ja pääseb ligi sõltuvusainetele, mis vallandab ebastabiilse käitumise. Puudutatud isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates käitumishäiretega ning vägivaldne, isik on olnud korduvalt vanglas. Sageli on isik olnud ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega, mistõttu ta on vajanud ravi psühhiaatriakliinikus.
26.2.04.09.2023 seisukohas leidis Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu), et puudutatud isik I on avaldanud, et ta soovib elada nagu varem – viibida mahajäetud majades ja süüa prügikastist leitud toitu. Kodutul on alati alajahtumise oht ja võimalus joobes olles „tänavakaakidelt“ peksa saada. Piiravate meetmeteta on isik esimesel võimalusel oma endise elu juures tagasi, tarbib lenduvaid lahusteid (millest on tekkinud püsiv tunnetuskahjustus), ööbib tühjades hoonetes ja teeb seal lõket, kui on külm (st on tuleoht). Toksikoloogilises joobes on isik ettearvamatu ja agressiivne, millega ohustab teisi inimesi. Puudutatud isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates käitumishäiretega ning vägivaldne. Arvukad varasemad fikseeritud õigusrikkumised on tunnistuseks, et tegu on toksikomaaniga ning lisaks veel ravi vajava inimesega.
2-21-19489
26.3.04.09.2023 seisukohas märkis avaldaja (Tallinna linn), et ekspertide hinnangu kohaselt ei ole puudutatud isik I valmis vabatahtlikult sotsiaalteenuseid kasutama. Seega on esmajärjekorras teenuseta jäämine ohtlik puudutatud isiku I tervisele ja elule, st ohuks on enda hoolitsuseta (söök, jook, soe koht) jätmine. Lisaks on rohkem kui tõenäoline, et puudutatud isik I jätkab järelevalve alt vabanedes sõltuvusainete kasutamist, mis omakorda viib suure tõenäosusega ka agressiivse käitumiseni kolmandate isikute suhtes.
26.4.04.09.2023 seisukohas märkis ekspert (psühhiaater JK), et puudutatud isiku I ohtlikkus endale seisneb selles, et ta ei ole temal esineva psüühikahäire tõttu võimeline tagama endale turvalist keskkonda ja keeldub jätkuvalt talle pakutud abist. Puudutatud isik I on elanud antisanitaarsetes tingimustes, ööbinud kütteta majades, teinud lõket ja tekitanud tulekahju ning ta nuusutas igapäevaselt nitrolahustit. Pideva lahusti nuusutamise foonil on tema käitumine olnud ebaadekvaatne ja ettearvamatu (nt on isik käinud bensiinijaamas novembrikuus poolpaljana, rääkis ja karjus omaette, hallutsineeris). Puudutatud isiku I oht saada raskeid vigastusi või surra tulekahju või külmumise tõttu on väga tõenäoline. Puudutatud isiku I ohtlikkus teistele väljendub selles, et ta teostab oma elustiili pidevate õigusrikkumise kogumina. Isik on korduvalt tunginud võõrastesse majadesse, kus on tekitanud tuleohtliku ja antisanitaarse olukorra. Isik on sõitnud ühistranspordis nuusutades lahustit ja samal ajal mängides välgumihkliga. Isik on korduvalt rikkunud avalikku korda, kahjustanud linnavara ning teostanud vargusi. Varasemast on teada isiku kalduvust vägivallale. On tõestatud, et isik on käitunud vägivaldselt ja agressiivselt ümbritsevate suhtes, kuigi ta ise eitab seda. Nitrolahusti tarvitamise tagajärjel on isikul korduvalt tekkinud segasusseisund, mille käigus muutus ta käitumine ettearvamatuks ja ebaadekvaatseks. Ekspertiisi käigus avaldas isik, et ta soovib ka edaspidi elada kodutuna mahajäetud hoonetes ning ei vaja meditsiinilist ja sotsiaalset abi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
28.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
29.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vääralt järeldanud, et käesoleval juhul olid täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks.
2-21-19489
30.Ringkonnakohus nõustub, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus – puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. 03.07.2023 ekspertiisiakti nr 7.1-3/379 kohaselt esineb isikul raske psüühikahäirete kogum (düssotsiaalne isikus (F60.1), sõltuvus lendavatest lahustitest (F18.21), kerge vaimne alaareng (F70.1)). 28.04.2022 ekspertiisiakti nr 7.1-3/277 kohaselt esinevad isikul düssotsiaalsele isiksushäirele (F60.2) omased iseloomujooned ja käitumismustrid ning lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus (F18.74), mis moodustavad kogumina muu raske psüühikahäire.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aga piisava kindlusega tuvastanud, et puudutatud isik I on ohtlik endale või teistele.
32.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-153662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007, 3-21-145-06, p 19).
33.Ringkonnakohus märgib, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb isiku tegelik ohtlikkus alati konkreetselt tuvastada. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda isiku ohtlikkust (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-81-07, p 11). Ohtlikkust tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi ning see tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. See tähendab, et isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ning isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda (vt nt RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435/138, p 18; RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662/92, p 14; RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).
34.Esitatud avalduses märgib avaldaja, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamata jätmine seab ohtu just puudutatud isiku I tervise. Maakohus leidis, et haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise tõttu on puudutatud isik I eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Maakohus kordas, et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral põhjustab puudutatud isik I oma asotsiaalse elustiiliga olukordi, millega seab ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Selliselt ei ole maakohus aga ringkonnakohtu hinnangul konkreetselt tuvastanud, milles võib isiku ohtlikkus väljenduda. Ringkonnakohus leiab, et isiku asotsiaalsest elustiilist ega üldisest viitest ettearvamatule käitumisele ei saa järeldada isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohus märgib ka, et ravita jäämisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt halveneb, tema impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning agressiivse ja vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Selliselt on maakohus teinud viite 03.07.2023 ekspertiisiaktis nr 7.1-3/379 märgitule, kuid ei ole viidanud ühelegi lähiminevikus aset leidnud konkreetsele olukorrale, kus oleks esinenud puudutatud isiku I agressiivne ja vägivaldne käitumine. Selliselt on maakohtu määrus olulises ulatuses põhjendamata.
2-21-19489 Ringkonnakohus märgib ka, et eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv, vaid üks tõenditest, mida kohus peab koos teiste tõenditega kriitiliselt analüüsima.
35.Isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta ei piisa üksnes kaugemas minevikus toimunud sündmustega arvestamisest, vaid hinnata tuleb vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist ning analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut. Isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja seal viibimise pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi (RKTKm 07.06.2014, 3-2-1-33-14, p 16; RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 16). Asja materjalidest nähtuvalt viibib puudutatud isik I 06.07.2022 kohtumääruse alusel AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3 üksuses. Ringkonnakohus märgib, et avaldusele lisatud AS Hoolekandeteenuste iseloomustuse kohaselt on puudutatud isik I olnud viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses stabiilne, agressiivsust ega konflikte ei ole olnud. Ka puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindajale on hoolekandeasutuse töötajad avaldanud, et puudutatud isik I on suhteliselt rahulik, kaasklientidega ei suhtle ning hoiab omaette. Lisaks on ringkonnakohus 28.08.2023 kirjaga palunud menetlusosalistel täiendavalt selgitada, kas puudutatud isik I on olnud ohtlik endale või teistele pärast 06.07.2022 kohtumäärust. Vastuseks ringkonnakohtule ei ole menetlusosalised (Tallinna linn, Tapa vald, SKA) ohtlikkusele viitavaid sündmusi välja toonud, vaid on kogumis leidnud, et kinnises hoolekandeasutuses on puudutatud isiku I väidetav ohtlikkus viidud miinimumini ning et puudutatud isiku I suhtes ei ole kinnises hoolekandeasutuses vahejuhtumeid registreeritud.
36.Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik I on harrastanud varem asotsiaalset eluviisi. Siiski ei saa asjaoludest, et isik häirib selliselt ühiskonnaelu, rikub avalikku korda ega tunneta ühiskondlikke norme (Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2021 vastusest linnaosa valitsuse järelepärimisele nähtub näiteks, et isik elas ebaseaduslikult Tallinnas aadressil YYY, hoones oli palju prahti, mille sees jooksid rotid; isik pesi ennast linna purskkaevudes ja kuivatas end paberrätikutega, mille jättis vette ligunema, reostades selliselt linna territooriumi; isik võttis 04.11.2021 restorani kõrval narkojoobes olles püksid maha; isik valmistas 17.11.2021 väidetavalt narkojoobes olles poe ees narkootikumi; isik varastas 20.11.2021 joobes olles prügikasti ja hakkas nitrolahustit tarvitama; lisaks on isik ööbinud trepikodades ja reostanud selliselt majaelanike ühisruume) tuvastada tema ohtlikkust. Ringkonnakohus rõhutab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 lg 2 p 5 lubab selles punktis nimetatud isikute (nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolik või narkomaan) kinnipidamist vaid juhul, kui nad on endale või teistele ohtlikud (vt ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 20, p 51, https://pohiseadus.ee/sisu/3491). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 1 teise lause järgi ei ole lubatud kelleltki võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt kinnitanud, et seaduslikuks ei saa pidada sellist kinnipidamist, mis ei vasta riigisisesele õigusele. Konventsiooni art 5 lg 1 rikkumised on leitud ka siis, kui riigisisesed kohtud on jätnud hindamata isiku ohtlikkuse kui riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise eelduse (vt EIKo (SK) 17.01.2012, Stanev vs. Bulgaaria, 36760/06, p 143–147 ja 157, kus EIK leidis, et isiku ohtlikkus endale või teistele ei olnud tõendatud, kuna ei piisa sellest, et psüühilise häirega isik muutub alkoholi juues agressiivseks. EIK võttis rikkumise tuvastamisel arvesse ka seda, et ajal, mil isik oli olnud erihoolekandel (social care home) ei olnud ta vägivaldne olnud).
37.Riigikohus on selgitanud, et pelgalt see, et isik ei võta ravimeid või kuritarvitab alkoholi, ei ole aluseks isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662/92, p 15.2). Selliselt ei saa ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses tuvastada ka asjaolust, et puudutatud isik I on varem kahjustanud oma tervist
2-21-19489 seeläbi, et on nuusutanud nitrolahust. 05.07.2022 istungil on puudutatud isik maakohtule selgitanud, et ta tarbib nitrolahust talvel, et mitte ära külmuda. Asjaolu, et isik soovib jätkata ennast kahjustavat kodutu elustiili (viibida mahajäetud majades, süüa prügikastist leitud toitu, tarbida nitrolahust) ei anna alust isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võtaks iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele (vt RKTKm 12.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 koos seal sisalduvate viidetega). Seega ka asjaolud, et isik vabatahtlikult ravimeid ei tarvita, tal ei ole tekkinud haiguskriitikat, isik ei taju enda toimetulematust ega sõltuvusprobleemi, ei anna alust isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kui puuduvad viited isiku ohtlikkusele endale või teistele. Avaldaja ega maakohus ei ole piisvalt selgelt ja konkreetselt välja toonud, milles seisneb isiku reaalne ohtlikkus iseendale ja teistele lähitulevikus.
38.Tallinna Ringkonnakohus palus 28.08.2023 kirjaga menetlusosalistel ja käesolevas asjas ekspertiisi läbi viinud psühhiaater JKl täpsustada, milles konkreetselt seisneb puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele. Vastuseks ringkonnakohtu päringule ei ole menetlusosalised ega ekspert suutnud ringkonnakohtu hinnangul välja tuua selliseid isiku ohtlikkusele viitavaid sündmusi, millest tulenevalt võiks järeldada, et isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Menetlusosalised tõid välja, et puudutatud isik I on toime pannud mitmeid õigusrikkumisi ning on seetõttu viibinud ka vanglas. Ringkonnakohus märgib, et esiteks ei ole menetlusosalised välja toonud, et tegu oleks lähiminevikus aset leidnud sündmustega ning teiseks ei saa ainuüksi kuri- ja väärtegude toimepanemisest järeldada isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 mõttes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I suhtes alustatud mitmeid kriminaal- ja väärteomenetlusi suuremas osas seoses pisivargustega. Kohtu ette tuleb tuua konkreetsed lähiminevikus aset leidnud sündmused, millest isiku ohtlikkus oleks tuvastatav. Kinnisesse asutusse paigutamise otsustust ei saa teha tuginedes aastatetagustele sündmustele. SKA ja Tapa vald viitavad puudutatud isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023 arvamusele, millest nähutvalt on puudutatud isik I noorukieast alates käitumishäiretega ning vägivaldne, lisaks on isik olnud ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega. Samas ei ole vaidlusaluses arvamuses välja toodud ühtegi lähiminevikus aset leidnud konkreetset juhtumit, kus puudutatud isik I oleks olnud teiste isikute suhtes vägivaldne või ohtliku käitumisega. Tapa vald on märkinud, et toksikoloogilises joobes on puudutatud isik I ettearvamatu ja agressiivne, millega ohustab teisi inimesi, kuid ei ole samas välja toonud ühtegi läbiminevikus aset leidnud sündmust, kus puudutatud isik I oleks oma agressiivse käitumisega seadnud ohtu teiste isikute elu ja tervise. Menetlusosalised leiavad, et seniste eluviiside jätkamisel on puudutatud isikul I oht saada raskeid vigastusi või surra tulekahju tagajärjel, lisaks alajahtumise oht või oht joobes olles „tänavakaakidelt“ armutult peksa saada. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole selliste asjaoludega, mis õigustaks isiku kinnisesse asutusse paigutamist. Asjaolust, et nitrolahusti tarvitamise tagajärjel on puudutatud isiku I käitumine olnud ebaadekvaatne ja ettearvamatu (nt käis isik novembrikuus poolpaljalt bensiinijaamas, rääkis ja karjus omaette, hallutsineeris; sõitis ühistranspordis nuusutades lahustit ja samal ajal mängides välgumihkliga), ei saa tuvastada puudutatud isiku I sellist ohtlikkust endale ja teistele, mis õigustaks isiku kinnisesse asutusse paigutamist.
39.Ringkonnakohus toob siiski välja, et 14.12.2021 avalduses on avaldaja selgitanud, et 31.03.2020 teatas korteriühistu XXX, Tallinn, juhatuse liige MH, et öösel toimus kinnistul YYY, Tallinn tulekahju. Tulekahju põhjustas hoones ebaseaduslikult viibinud kodutu (puudutatud isik I). Pöörduja kirjelduste kohaselt on hoones varem väiksemaid lõkkeid tehtud, kuid need on õnnestunud kustutada XXX elanike poolt. Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2021 vastusest linnaosa valitsuse järelepärimisele, et 18.06.2021 oli puudutatud isik I pikali maas kõnniteel, kus sõidavad trammid ning üritas ennast püsti ajada, aga ei suutnud. Politseipatrulli
2-21-19489 saabudes oli isik adekvaatne ning lahkus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist isiku enda kui ka teiste inimeste elule ja tervisele potentsiaalselt ohtlike olukordadega. Arvestades aga, et isiku ohtlikkus tuleb tuvastada piiratud ajalise distantsiga ning hoolekandeasutuse hinnangul on isik olnud viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses stabiilne, agressiivsust ega konflikte ei ole olnud, siis ei anna ringkonnakohtu hinnangul nimetatud 2020. ja 2021. aastal toimunud juhtumid käesoleval juhul alust järeldada, et puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele isikutele on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Esitatud asjaoludel puudub kohtul alus tõsikindlalt arvata, et puudutatud isik I võiks olla kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral lähemas tulevikus ohtlik endale või teistele. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise eeldused olid täidetud.
40.Käesoleval juhul ei ole vaja tuvastada, kas SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus on täidetud. Kuna puudub isiku ohtlikkus endale või teistele (SHS § 105 lg 1 p 2), siis puudub õiguslik alus isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse rahuldamata.
41.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et olgugi, et puuduvad eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks, nähtub toimiku materjalidest, et tegemist on abivajava isikuga. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik I välistanud seda, et ta võtaks vastu omavalitsuse pakutava abi, nt elamispinna ja muud toetavad teenused. Puudutatud isik I on ka 21.07.2023 kohtumisel avaldanud SKA teenuste konsultandile, et ta võiks olla ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Seega kuigi puudutatud isik I on varem avaldanud, et ta ei soovi pakutavat abi võtta, tuleb siiski arvestada puudutatud isiku I määruskaebuses ja SKA teenuste konsultandile avaldatut.
41.1.Vastuses määruskaebusele ja 01.09.2023 seisukohas on SKA märkinud, et puudutatud isiku I eestkostja (s.o avaldaja) ei ole esitanud taotlust ööpäevaringse erihooldusteenuse saamiseks. Omavalitsusüksusel, kus on puudutatud isiku I sissekirjutus (Tapa vald), ning omavalitsuspiirkonnal (Tallinna linn), kus puudutatud isik I elab, ei ole omavahel kokkulepet, kes peaks puudutatud isikule I sotsiaalhoolekandelist abi andma. Kuna ringkonnakohus otsustab, et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise alused on ära langenud, siis on võimalik isik paigutada kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldhooldusteenusele.
41.2.Asja materjalidest nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-12519 tehtud Viru Maakohtu 07.12.2022 määrusega määratud puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja tähtajaga 07.12.2025. PKS § 206 lg 1 järgi kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 07.12.2022 kohtumääruse kohaselt on puudutatud isiku I eestkostja ülesandeks mh puudutatud isiku I elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Seega on eestkostemäärusega antud eestkostjale õigus teha puudutatud isiku I nimel ja huvides vajalikke tehinguid temale sotsiaalteenuste osutamiseks (vt ka RKTKm 11.03.2020, 2-13-70131, p 16).
41.3.Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus on Tapa vald. SHS § 5 lg 1 järgi on isiku elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud korraldama isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. SHS § 5 lg 3 järgi väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle
2-21-19489 haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.
41.4.Arvestades eeltoodut, tuleb avaldajal hoolitseda selle eest, et puudutatud isik I saaks vajalikke sotsiaalteenuseid, seejuures on avaldajal õigus teha puudutatud isiku I nimel ja huvides vajalikke tehinguid temale sotsiaalteenuste osutamiseks. Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus on Tapa vald, kuid puudutatud isik I on aastaid elanud Tallinnas ning on menetluses avaldanud, et Tapa valda ta naasta ei soovi. Ringkonnakohus märgib, et Tapa vallal ja Tallinna linnal tuleks puudutatud isiku I huvides SHS § 5 lg-st 3 tulenevalt jõuda kokkuleppele puudutatud isikule I sotsiaalteenuste korraldamise osas ning teha kõik endast olenev, et võimaldada puudutatud isikule I vajalike ja sobivate sotsiaalteenuste osutamine esimesel võimalusel.
42.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
43.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.