1.Eveliin Kaarneem (avaldaja, võlgnik) esitas 16. juunil 2023 kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 2. juuni 2023. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359. Võlgnik teatas, et sai kohtutäituri otsuse kätte 6. juunil 2023 e-posti teel. Maakohus jättis 11. juuli 2023. a määrusega avalduse käiguta ja andis võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul oli võlgniku nõue ebaselge, kaebuses ei olnud märgitud, millises osas ta täituri otsust vaidlustab, mis on tema lõppeesmärk ja millisel alusel. Võlgnik saatis 27. juulil 2023 e-kirja, milles teatas, et tema nõudmised jäävad samaks ning kohtutäitur on seadust rikkunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus keeldus 1. augusti 2023. a määrusega võlgniku kaebust kohtutäituri 2. juuni 2023. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359 menetlusse võtmast, jättis menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks, sest asjas ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud. Maakohus tagastas võlgnikule tasutud riigilõivu selle tasunud isiku Olav Kivi kontole. Võlgnik ei kõrvaldanud ühtegi puudust kohtu määratud tähtajaks. Kohus ei saa lahendada ebaselget nõuet ja on seda avaldajale puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud. Kohtutäituri 2. juuni 2023. a otsusest nähtub, et sõlmitud on osadena tasumise kokkulepe tähtajaga 4 kuud ja seni jääb kinnistu arest kehtima. Otsuses viidatud kokkulepet ei ole võlgnik kohtule esitanud. Kaebuses teatab võlgnik, et kohtutäitur jättis tema kompromissettepaneku tähelepanuta. Samuti viitab võlgnik Riigikohtu seisukohale, et sundmüük on lubatav siis, kui võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on nii vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud või eelduslikult ei õnnestu sissenõudja nõuet rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 1 ei ole absoluutne keeld, vaid sisaldab välistust: välja arvatud juhul kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Nimetatud sättest tulenevalt peab täitur hindama, kas sissenõude rahuldamine muul viisil oleks võimalik või mitte. Kaebust esitades on võlgnikul kaks põhjendusteed: ta näitab ära, et tegelikult on tal nõude täitmine muul viisil võimalik või toob välja puudused täituri analüüsis/hinnangus. Praegu pole kaebuses kumbagi varianti esitatud: kaebuses pole välja toodud, millisest varast, millal ja kuidas täitur nõuet mõistliku aja jooksul täita saaks või kuidas on täitur otsuses täitmise võimalikkust ebaõigesti hinnanud (näiteks jätnud mingi vallasvara tähelepanuta vms) ning millises suhtes on kogu olukorraga otsuses viidatud kokkulepe. Seega on kaebuse asjaolud ebaselged ja vastuolulised, mistõttu ei ole arusaadav, kas võlgnik vaidlustab jätkuvalt arestimise akti, enampakkumist (hinna määramist) või kaebuse läbivaatamisel sõlmitud kokkulepet ning millistel põhjendustel ta seda teeb. Kohus ei saa ebaselget avaldust menetleda ja seetõttu tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Maakohus keeldus kaebust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmast, kuna kaebuses esinevaid puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tunnistada maakohtu määruse kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise osas tühiseks, kohustada Tartu Maakohut tegema uue määruse ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Arvestades sissenõudja nõude suurust ja müüdava kinnisvara turuväärtust, siis on igal juhul kohtutäitur vara arestimisega kahjustanud võlgniku huve.
Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27. aprilli 2023 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri
17.oktoobri 2022. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359 osaliselt, tühistas kohtutäituri 17. oktoobri 2022. a otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku 9. oktoobri 2022. a kaebuse vara ülearestimist puudutavas osas ning kohustas kohtutäiturit kaebus selles osas uuesti läbi vaadata. Kaebuse uuesti läbivaatamine toimus
25.mail 2023 kohtutäituri büroos. Arutelu toimus vastavalt Tartu Ringkonnakohtu ettekirjutusele TMS § 53 lg 3 järgi, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil. Sisulist kaebuse arutelu järjekordselt ei toimunud. TMS 198 lg 1 sätestab järjekorra, mille kohaselt sissenõue pööratakse kõigepealt rahale, seejärel vallasvarale ja viimasena kinnisvarale, mida kohtutäitur eelnevalt ei ole arvestanud ja millised toimingud olid siiani tegemata täitemenetluse algatamisest alates 2020. a. Vaidlusaluses otsuses on kohtutäitur jätkuvalt seisukohal, et kinnistu arestimine ja sundmüüki panemine, enampakkumise nurjunuks kuulutamine ning vara väärtuse alla hindamine on õiguspärane, eirates sealjuures TMS § 53 lg 1 põhimõtteid. Kaebuse arutelus jäeti tähelepanuta TMS § 53 lg 1 sätted, milles sätestatu on algne põhjus kaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
5.Maakohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et võlgnik ei ole kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ning kaebuse asjaolud on ebaselged. Viidatud TsMS § 3401 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Asjaolu, et isik ei täida kohtu nõudmist, ei anna iseenesest alust keelduda dokumendi menetlemisest. Vastav alus peab olema seaduses välja toodud ning tuleneb taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest erisätetest, mis näevad ette dokumendile vormi- või sisunõuded ning dokumendi menetlemise eeldused. Näiteks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendava loetelu sätestab § 371. Kohus saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda viidatud paragrahvile, olgugi et menetlusse võtmisest keeldumine võib olla seotud puuduse likvideerimata jätmisega § 3401 lg 1 mõttes. Praeguses asjas ei ole maakohus muud alust peale § 3401 välja toonud. Keeldumiseks ei piisa ainuüksi tuginemisest viidatud paragrahvi lg-le 2, vaid keeldumist tuleb lisaks põhistada viitega vastavate vormi- või sisunõuete rikkumisele, mis vältimatult takistavad taotluse sisulist lahendamist.
6.Maakohus märkis määruskaebust ringkonnakohtule edastades, et määruskaebuses on võlgnik väljendanud oma taotluse või nõude, kuid kaebuses esitatu ei lükka ümber neid põhjendusi, miks maakohus keeldus kaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus algne nõue ei olnud kohtule selge, kuid avaldaja kõrvaldas selle puuduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuses, saab maakohus määruskaebuse ise rahuldada (TsMS § 663 lg 4) ja kaebuse menetlusse võtta. Nimetatut ei välista, et menetlusse võtmisest keeldumisel ei olnud nõue maakohtule selge.
7.Ringkonnakohus möönab, et võlgniku menetlusdokumendid ei pruugi olla selged. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub aga võlgniku 16. juunil 2023 esitatud kaebuse põhjendustest üheselt, et võlgniku arvates on tema vara arestimisel rikutud TMS § 53 lg-t 1, mis sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja
täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Ka võlgniku poolt edastatud kohtutäituri 2. juuni 2023. a otsusest nähtub, et täitur hindas täiturile esitatud kaebust lahendades TMS § 53 lg 1 eelduste esinemist. Ringkonnakohtu hinnangul TMS § 53 lg 1 kontekstis ei oma tähtsust üksnes see, kas võlgnik on tõendanud, et tal oli TMS § 198 lg-s 1 nimetatud muud vara, millele oleks saanud sissenõude pöörata (st kas nõue olnuks võimalik rahuldada ilma kinnisasjale keelumärkeid seadmata või mitte), vaid silmas tuleb pidada sedagi, et 1019 euro 46 sendi ja 301 euro 34 sendi (millele lisandub viivis ja täitemenetluse kulud) suuruse nõude tagamiseks arestiti võlgnikule kuuluv kinnisasi, mille väärtus ületab ilmselgelt oluliselt sissenõudja nõude suurust. Kohtutäitur leidis 2. juuni 2023. a otsuses, et praegusel juhul on ülearestimine lubatud. Võlgnikul on õigus vaidlustada kohtutäituri otsus maakohtus ning saada kohtu hinnangut, kas ülearestimine konkreetsel juhul on seadusega kooskõlas.
8.TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. See kehtib ka kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmise kohta. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
9.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.