Tööõigus

MENETLUSE KÄIK

1) Avaldaja D.D (töötaja, hageja) esitas 27.10.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK-le) töövaidluskomisjoni asjas nr xxx avalduse saamata jäänud ületunnitöö töötasu 1551,58 euro nõudes (TVK tl 1-4). 2) TVK 09.12.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr xxx jäeti avaldaja (hageja) töövaidlusavaldus tööandja (kostja) vastu rahuldamata (TVK tl 53-55). 3) Hageja esitades 12.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Tallinna Vangla (tööandja) vastu ületunnitöö töötasu 1551,58 euro (bruto) väljamõistmise nõudes (tl 1-8). 4) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr xxx ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde. 5) 07.06.2023 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung (tl 69-71).

HAGEJA NÕUDED

6) Hageja D.D (töötaja) esitas kostja Tallinna Vangla (tööandja) vastu hagi ületunnitöö töötasu 1551,58 euro (bruto) väljamõistmise nõudes (tl 1-8). Hagi kohaselt sõlmisid Tallinna Vangla ja D.D 13.02.2019 töölepingu (vt lisa 1), mille kohaselt hageja asus tööle Tallinna Vanglasse meditsiiniosakonna õendusjuhina alates 20.02.2019 (vt hagi lisa 1, töölepingu punkt 1.1.). Töölepingu punkti 2.1. kohaselt töötaja asub tööle täistööajaga, tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Punktis 2.2. “Pooled on kokku leppinud, et tööaja korralduse, sealhulgas vaba aja andmise korralduse, määrab Tööandja oma töökorralduse reeglites või mõnes muus asutusesiseses dokumendis.” Töötaja töötasu oli määratud ühikuna kuus ning tegeliku töötatud tunni maksumus olenes sellest, mitu tööpäeva on kalendrikuus (töötaja pidi töötama esmaspäevast reedeni iga päev, 8 tundi päevas). Töötaja töötasu alates 20.02.2019 kuni 31.05.2019 oli 1800 eurot kuus; alates 01.06.2019 1900 eurot kuus; alates 01.09.2019 2100 eurot kuus; alates 01.04.2021 2200

eurot kuus ning alates 01.02.2022 kuni töösuhte lõppemiseni 07.05.2022 2300 eurot kuus (töölepingu muudatused on kajastatud hagi lisades 2 kuni 5). 7) Tallinna Vangla direktori 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla töökorralduse reeglite (vt lisa 5-1, edaspidi nimetatud ka Töökorralduse reeglid) punkti 5.20 kohaselt: “Ületunnitööks loetakse töötamist üle kokkulepitud tööaja erakorraliste ja ettenägematute teenistusülesannete täitmiseks, mis tuleb täita viivitamata, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületunnitööks normtööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. /.../”. Töökorralduse reeglite punkti 7.3. järgi “Palk tehtud töö eest makstakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt üks kord kuus hiljemalt palgaarvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval. Summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse tasu ületundide eest ja tasaarveldatakse enammakstud töötasu arvestusperioodile järgneva kuu töötasuga. /.../”. 8) Hageja töötas Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhi ametikohal kuni mai 2022 kaasaarvatud ning poolte vahel on vaidlus ületunnitööde (ehk töötunni maksumuse) arvestuse/arvutamise osas. Vaidluse küsimus on, kas ületunnitöö ühiku ehk tunnitasu hinna arvutamise aluseks on kokkulepitud väljamakse tekke kuu või raamatupidamislik tekkepõhine kajastamine, st ületunnitöö kajastatakse vastavalt tekke kuule ning arvestusperioodi tekke kuul summeeritakse saadud arvestus ning millest koosneb ületunnitasu reguleeriv töölepinguseaduse § 44 lg 7 nimetatud töötasu. Erinevus arvestuspõhimõttes annab matemaatiliselt erineva tulemuse ületunnitöö tasu arvutamisel ning hageja on hinnangul on arvutused on tehtud tema kahjuks ning peaksid olema temale tegelikult välja makstud tasust 1551,58 eurot suuremad. 9) Tulenevalt asjaolust, et avaldajale kehtib fikseeritud töötasu ning tööandja määras käskkirja alusel täiendava töötasu, kas lisatasuna või tulemustasuna, kujuneb nõudesumma perioodist 2020 – 2022 aasta järgnevatest arvutustest (ületunnitöö väärtuse leidmine; hageja esitab arvutused tabelite kujul, vt lisa 9 kuni lisa 11, kuna nende mahutamine dokumenti ei ole võimalik) on kalendrikuude arvutused ning arvutatud aastate vahed): 

kalendrikuu töötasu (sisaldab lisa- ja tulemustasusid) / kalendrikuu tööajafondiga (maha arvestatud töölt puudumine haigestumise tõttu) = ühe töötatud töötunni hind kalendrikuus;



ühe töötatud töötunni hind * 1,5 = ületunni hind kalendrikuul;



kalendrikuu ületunnid * ületunni hind kalendrikuul = ületundide hind kalendrikuul;



kalendrikuude ületundide väärtused summeeritult aastas, nt aastal 2020;



Ületundide hind aastas summeeritult - kvartaalsed ületunni väljamaksed summeeritult aastas = ületundide väärtuse vahe;



Ületundide väärtuse vahe 2020 + ületundide väärtuse vahe 2021 + ületundide väärtuse vahe 2022 = nõude summa.

10) Nõude summa koosneb: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) + aastal 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto) = 1551,58 eurot (bruto).

11) Poolte vaidlus seisneb arvutuspõhimõttes, ehk kuidas peaks ületundide tasu arvutama ning millest ületunnitasu arvutamisel töötasuna lähtuda. Vaidlus seisneb ka selles, kas töötajale oli õigesti kohaldatud summeeritud tööaja graafik (töötajale jääb arusaamatuks, miks ei ole arvutatud ja välja makstud ületunnitasu igas kuus) ning Tallinna Vangla palgaarvestuse lepingupartneri RTK põhimõttes „arvutamise vajaduse tekke kuu“, mis ei ole kooskõlas tekkepõhise raamatupidamisega, sest arvestuse aluseks olevad ületunnid ei ole alati tekkinud arvutamise vajaduse tekke kuul. 12) TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. TLS § 6 lg 6 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused. Hagejale ei ole teada, et ta oleks kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses. Käesoleva menetlusdokumendi punktis 1.1. jj on toodud, milles seisnes töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe. 13) TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. 14) Tallinna Vangla palgaarvestuse partner on Riigi tugiteenuste keskus (RTK), kes arvestab ja arvutab ületunde kolme kuulises arvestusperioodis põhimõttel, st ületundide arvutamise aluseks on arvutamise vajaduse tekke kuu. Käesoleva menetlusdokumendi punktis 1 hageja tõi välja, et jääb täiesti arusaamatuks, miks kohaldati kolme kuulise arvestusperioodi ka hagejale. Vaatamata sellele põhjendab hageja ka nende (ehk kolme kuise arvestusperioodi) arvutuste ebaõigsust. 15) Kehtiv raamatupidamise seaduse § 5 lubab raamatupidamiskohuslasel valida, kas kasutatakse tekke- või kassapõhist arvestust. Rahandusministeeriumi kodulehe andmetel: „Eesti riigi raamatupidamine on tekkepõhine ning baseerub rahvusvahelistel standarditel IPSAS ja IFRS. Riigi raamatupidamist ja finantsaruandluse teenust teostab alates 1. jaanuarist 2013 rahandusministeeriumi hallatav Riigi tugiteenuste keskus.“ Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 selgitab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Ületundide arvestus tekke põhiselt tähendab töötasu kirjeldamist raamatupidamislikult kui võlga töötajale, st jaanuaris tööajaarvestuse kohaselt töötatud ületunnid muutuvad kohustiseks organisatsiooni ettemaksu kontole, arvestatud summa kuulub väljamaksmisele arvestusperioodi lõppedes. 16) Hageja puhul ületundide arvestust peeti kolmel kuul. Probleemi kirjeldamise lihtsustamiseks tuuakse näide ühe 3 kuulise perioodi näitel. Nimel, jaanuaris 2022 töötas hageja 80 ületundi, veebruaris 2022 ületunde vastavalt 93 ning märtsis 2022 töötas 16 ületundi, igal kuul tekkinud ületundide kohustisena kajastamiseks vajaksid ületunnid rahalist väärtust. Fikseeritud palgatöötajana saab ületunni väärtuse valemiga: ületunnitöö tasu = (makstav töötasu/tööajafond) x ületunnid x 1,5. Jaanuar 2022 (vt ka lisa 11) kalendaarne tööajanorm 168, hagejal tööajanorm 168, hageja tegelik tööaeg graafiku alusel 248, kokku 80 ületundi. Veebruar 2022 kalendaarne tööajanorm 152, töötajal 93

(haigusleht), töötaja tegelik tööaeg graafiku alusel 172, kokku 79 ületundi. Märts 2022 kalendaarne tööajanorm 184, töötajal 160 (puhkusepäevad), töötaja tegelik tööaeg graafiku alusel 176, kokku 16 ületundi. 17) Kolme kuu (jaanuar kuni märts 2022) ületunnid kokku 175 tundi. Töötaja kuupalk (normtundide eest) on fikseeritud ning ka märtsis pidi olema 2300 eurot (bruto) jagatuna märtsi kalendaarse tööajanorm tundidega 184 = 12,50 x 1,5 (ületunnitasu koefitsient) =18,75 eurot ühiku hind x 175 (ületundide arv kolmekuulisel arvestusperioodil). 18) Töötaja ületunnitöö tunni maksumus (ehk töötund x 1,5) on olnud järgnev: 

2020. aastal jaanuaris: 19,69, veebruaris: 20,72, märtsis 17,90, aprillis 18,75, mais 19,69, juunis 20,06, juulis 20,79, augustis 19,69, septembris: 17,90, oktoobris 22,16, novembris 19,29, detsembris 19.44 (vt lisa 9).



2021. aastas jaanuaris: 19,69, veebruaris 21,14, märtsis 17,12, aprillis 19,64, mais 22,77, juunis 21,02, juulis 18,75, augustis 19,64, septembris 27,27, oktoobris 25,78, novembris 18,75, detsembris 52,84 (vt lisa 10).



2022. aastas: jaanuaris 19,64, veebruaris 51,61, märtsis 18,75, aprillis 21,56, mais 19,60 (vt lisa 11).

19) Ületunnid kuus arvestuses jagunesid järgnevalt: 2020 jaanuaris 16, veebruaris 16, märtsis 46, aprillis 48, mais 40, juunis 49, juulis 49, augustis 23, septembris 0, oktoobris 16, novembris 61, detsembris 40 (vt lisa 9). 2021. a jaanuaris 20, veebruaris 16, märtsis 12, aprillis 32, mais 40, juunis 32, juulis 16, augustis 16, septembris 24, oktoobris 48, novembris 0, detsembris 0 (vt lisa 10). 2022 jaanuaris 80, veebruaris 79, märtsis 16 (vt lisa 11). 20) Fikseeritud palgatöötajana saab ületunni väärtuse valemiga: ületunnitöö tasu = (makstav töötasu/tööajafond) x ületunnid x 1,5. Lisast 9 nähtub, et perioodil 2020 on erinevus arvutatud väljamaksest 183,02 eurot. Lisast 10 nähtub, et perioodil 2021 on erinevus arvutatud väljamaksest 272,4 eurot ja 2022 on erinevus 1096,17 eurot. 21) Viru Vangla personaliosakonna juhataja E S selgitusest jääb selgusetuks, kas vajaduse tekitanud sündmus on ületundide tekke kuu või ületundide väljamakse kuu (lisa 40). 22) TLS § 44 lg 1 reguleerib ületunnitööd summeeritud tööaja arvestuse korral, nimetades ületunnitööks kokkulepitud tööaega ületavat tööd arvestusperioodi lõpul. Valemit kuidas ületunnitöö tasu arvutatakse TLS välja ei too. Tekke põhiselt arvutatud ületunnitöö tasu arvestusperioodile laiendades tuleneks arvestusperioodi valem: ületunnitöö tasu = arvestusperioodil organisatsiooni kohustiste kontole tehtud maksed summeeritult – ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise ulatus, st aeg. 23) Töötaja nõue koosneb kolmest liidetavast: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) + aasta 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto). Kolme aasta arvestuslikud erinevused summeritult moodustavad nõude summas 1551,58 eurot (bruto). 24) Nõude liidetavad on võtnud töötasu kui avarat mõistet, st töötasu sisaldab lisaks töölepingus kokkulepitud bruto töötasule tööandja poolt määratud lisa- ja motivatsioonitasu, mis vastaval kuul töötajale arvestati. Lisa- ja motivatsioonitasude

maksmist töötaja ja tööandja poolt sõlmitud tööleping ei käsitle, nimetatud tasu liigid on tööandja otsusel töötajale määratud ning kuuluvad töötasu hulka. Justiitsministeeriumi haldusala asutustel võimaldab normtööajaga töötavate töötajate tööajakava koostada SAP BO, mis jagab töötaja töökoormuse igale tööpäevale võrdselt, kuid summeeritud tööajaga töötaja tööajakava koostada SAP BO ei võimalda. Summeeritud tööajakava peab koostama asutus ise. Puudub vaidlus, et asutuse poolt esitatud tööajatabelid ei võimaldanud ületunni arvestust. 25) TLS § 44 lg 7 sõnastab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Hagejale palgaarvestuse poolt arvestatud, välja arvutatud ja välja makstud ületunnitasu arvutamisel ei ole arvesse võetud avaldajale makstud lisatasusid ja tulemustasusid. Mis omakorda mõjutab erinevate aastate ületunnitasu arvutust, sellest tulenevalt on nõude aluseks ajaline periood jaanuar 2020 kuni mai 2022 ning nõude summa on 1551,58 eurot. Hageja tõi välja ületunni arvestuse 2020 võrdluses tehtud väljamaksega, 2021 võrdluses tehtud väljamaksega ja 2022 võrdluses tehtud väljamaksega eraldi tabelitena (vt lisa 9 11), mis kajastavad muuhulgas kalendaarse tööajafondi, normtunnid, töötatud tunnid, ületunnid kuu arvestuses, ühiku ehk ühe töötunni hind kuus, ületunni hind kuus, ületundide väärtus, ühiku hinnad arvestatuna palgalehelt ja RTK poolt arvestatud ja väljamakstud tasu. 26) Kokkuvõttes on töötaja hinnangul, et olenemata sellest millisele järeldusele jõuab kohus täistööajaga graafiku osas (kas tegemist on täistööajaga või summeeritud ajaga) ei muutu tulemus, kuna isegi võttes aluseks kolme kuist perioodi on arvutused ja väljamaksed arvutatud ja teostatud ebaõigesti kostja poolt.

KOSTJA VASTUS HAGILE

27) Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 51-52). Kostja on seisukohal, et töövaidluskomisjon on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning õigesti hageja avalduse rahuldamata jätnud. Hageja arvates ei ole Tallinna Vangla palgaarvestuse partneri Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ületunnitöö tasu arvutamine summeeritud tööaja puhul õige, kuna võtab aluseks arvutamise vajaduse tekke kuu. Samuti leiab hageja, et töötasuna tuleb arvestada ka lisa- ja motivatsioonitasusid. Hageja on hagis välja toonud, et talle ei ole teada, et ta oleks kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse punktis 1 tõi hageja aga välja, et vaidlus summeeritud tööaja arvestuse kohaldumises puudub ning et talle kohaldus kolmekuuline arvestusperiood. Sellest tulenevalt esitas hageja töövaidluskomisjonile nõude, mille kujunemise põhjendamisel tugines ta vaid ületunnitasu arvutamise viisi ebaõigsusele ja selle aluseks oleva tasu suurusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on määruse nr 3-2-1-48-08 punktis 14 välja toonud, et hageja võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks. Hagi muutmiseks ei loeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Praegusel juhul aga muutis hageja hagi nõude aluseks oleva põhilise ning olulise asjaolu vastupidiseks. Kostja on seisukohal, et sellega muudab hageja ka oma esialgse nõude tegelikku sisu ning see ei ole

kooskõlas töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lõikega 3, mille järgi võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. 28) Eelnevat ning TvLS § 58 lõiget 3 arvesse võttes, on kostja seisukohal, et käesolev vaidlus tuleb lahendada tuginedes kokkuleppele, et hagejale kohaldus summeeritud tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodina. 29) Töötasu arvutamise alus. Õige on hageja väide, et Tallinna Vangla palgaarvestuse partner Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on ületundide arvutamise aluseks võtnud arvutamise vajaduse tekke kuu, mille kohaselt võetakse ületunnitöö ühiku hinna arvutamisel arvesse vaid arvestusperioodi viimase kuu kalendaarne tööajafond. Kostja ei nõustu hagejaga, et selline arvutusviis on vale. Hageja arvates ei ole arvutamise vajaduse tekke kuu aluseks võtmine tasu maksmisel kooskõlas raamatupidamise seaduse (RPS) § 5 lõikega 2, mis sätestab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Hageja arvates peaks selle põhimõtte järgi arvutama ületunnitöö tasu kuupõhiselt ehk arvesse tuleks võtta ühes kuus tehtud ületunde, mille väärtuse arvutamisel on lähtutud sama kuu kalendaarsest tööajafondist ning töötasust. Kostja vaidleb sellele väitele vastu ning nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et tööaja arvestusel ei tuleks lähtuda raamatupidamise seadusest, vaid poolte kokkulepitud perioodist ning TLS kohane töötasu maksmine ja arvestus ei tohi sõltuda sellest, kas tööandja raamatupidamine on tekkepõhine või kassapõhine. Hageja lisab, et kostja poolt välja toodud tekkepõhisest arvestusest lähtuv ületunnitöö tasu arvutamise viis läheks vastuollu summeeritud tööaja põhimõttega, mil tasu arvestatakse arvestusperioodi lõpus, mitte igal kuul. Hageja on seisukohal, et ületunnitöö tasu arvutamise valem on kooskõlas TLS-iga. Kuna hageja töötas Tallinna Vanglas summeeritud tööaja põhimõttel kolmekuulise arvestusperioodiga, siis tuleb kohaldada TLS-is toodud neid põhimõtteid, mis käivad summeeritud tööaja kohta. Kuna summeeritud tööaja arvestuse korral on tööaeg paika pandud arvestusperioodina, siis TLS § 6 lõike 6 järgi võib tööaeg selle perioodi jooksul jaguneda ebavõrdselt. Praegusel juhul maksti hagejale igakuist töölepingus määratud töötasu olenemata sellest, kas avaldajal oli kuu jooksul tekkinud üle- või alatunde. Eelnimetatud asjaolud selguvadki TLS-is välja toodud tööaja ebavõrdse jagunemise tõttu täpsemalt alles arvestusperioodi lõpus. Selline ületunnitöö arvestamise põhimõte tuleneb ka TLS § 44 lg 1 teisest lausest, mis sätestab, et ületunnitöö summeeritud tööaja arvestuse korral on kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kuna praegusel juhul oli kokkulepitud arvestusperiood kolm kuud, siis toimus ka ületunnitöö arvutamine iga kolmanda kuu lõpus, mitte igal kuul. Seetõttu on RTK poolt kasutatav arvutusviis kooskõlas TLS-iga. RTK on edastanud summeeritud tööaja korral ületunnitöö arvutuste aluseks oleva tasu maksmise valemi Sotsiaalministeeriumile, kes on kinnitanud kasutusel oleva valemi korrektsust (vastaspoole töövaidluskomisjonile esitatud lisa 1). Ka Tööinspektsioon on väitnud, et RTK valem on korrektne ning mitme õige meetodi valiku puhul saab tööandja ise otsustada, millise valemi järgi tasu arvutama peaks (vastaspoole töövaidluskomisjonile esitatud lisa 2). 30) Töötasu mõiste sisustamine ületunnitöö tasu arvutamisel. Kostja ei nõustu hagejaga, et töötajale makstud lisatasud kuuluvad töötasu hulka. TLS § 44 lg 7 järgi maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. Hageja väidab, et ületunnitöö

tasu arvutamisel peab lisaks töötasule arvesse võtma ka lisa- ning tulemustasusid. Kostja sellise väitega ei nõustu. TLS § 5 lg 1 p 5 järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ning § 33 lg 1 sätestab, et töötasu makstakse üks kord kuus, kui puudub muu kokkulepe. Töölepingu punktis 3.1 on välja toodud hageja bruto töötasu kuus. Kuna töölepingus toodud tasus on kokku lepitud ning see summa makstakse töötajale iga kuu, siis on tegemist töötasuga. Töötajale makstud lisatasud aga eelnimetatud kriteeriumitele ei vasta. Tööandja on need mõisted ka töölepingus selgelt eristanud ning märkinud töölepingu punktis 3.1, et lisatasude arvestamise aluseks on käesolevas punktis märgitud töötasu. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni väitega, et kui seadusandja oleks soovinud reguleerida seda, et ületunni töö tasustamisel tuleb arvesse võtta ka muid tasusid, siis oleks seaduses märgitud, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset keskmist töötasu. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et ületunnitöö tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta vaid kokkulepitud töötasu ilma lisa- ja motivatsioonitasudeta.

KOHTU PÕHJENDUSED

31) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 32) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel sõlmiti 13.02.2019 tööleping nr 36/19/14, mille punktide 1.1 ja 1.4 kohaselt asus töötaja tööle 20.02.2019 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhina. Töölepingu punkti 2.1 kohaselt asus hageja tööle täistööajaga, tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TVK tl 5-6, hagi lisa 1).  Hageja töötas kostja juures ajavahemikul 20.02.2019 kuni 07.05.2022 ning töötamise perioodil tegi hageja ületunnitööd (pooled on seda kinnitanud muu hulgas 07.06.2023 kohtuistungil; vt protokolli ajaga 00:07:41; tl 69-71). 33) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas hagejale kohaldub summeeritud tööaja kokkulepe; st kas ületunnitöö tunnitasu hinna arvestamise aluseks on kokkulepitud väljamakse tekke kuu või raamatupidamislik tekkepõhine kajastamine, st ületunnitöö kajastatakse vastavalt tekke kuule ning arvestusperioodi tekke kuul summeeritakse saadud arvestus. Samuti vaidlevad pooled töötasu arvestamise aluse üle. 34) Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. 35) Töölepingu punkti 2.1 kohaselt töötaja asub tööle täistööajaga, tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu punktis 2.2 on pooled kokku leppinud, et tööaja korralduse, sealhulgas vaba aja andmise korralduse, määrab Tööandja oma

töökorralduse reeglites või mõnes muus asutusesiseses dokumendis. Puudub vaidlus selles, et töötaja pidi töölepingu kohaselt töötama esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi päevas. 36) Tööandja esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja ületunnid tekkisid seoses COVID19 viiruse levikust tulenevatest töökorralduslikest muudatustest, mille kohta kirjalikke dokumente ei vormistatud, sh ei sõlmitud hagejaga töölepingu lisa vm dokumenti. Hageja kinnitas kohtuistungil, et algse töölepingu järgi pidi ta töötama esmaspäevast reedeni, 8 tundi päevas, kuid ületunnid tekkisid haiguslehel olevate (töövõimetute) kolleegide asendamise tõttu COVID19 viiruse leviku ajal (vt 07.06.2023 kohtuistungi protokolli ajaga 00:06:37 ja 00:10:00; tl 69-71). Seega pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi ületunnitööd TLS § 44 lg 1 tähenduses. Vaidlus on ületunnitöö tasu arvestamise metoodika üle ehk kas tegemist oli summeeritud tööaja arvestusega või mitte. 37) Summeeritud tööaega saab lugeda TLS § 6 tähenduses töötingimuseks erijuhtudel. TLS § 6 lg 6 kohaselt, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused. TLS § 5 lg 1 p 7 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma ka aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). 38) Kohus leiab, et kostja ei ole võistlevas hagimenetluses tõendanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja ja kostja vahelist summeeritud tööaja kokkulepet (kohus on selgitanud pooltele TsMS § 230 lg 1 kohaselt üldist tõendamiskoormist 07.06.2023 kohtuistungil; tl 69-71). 39) Puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 2019 kuni 2022 on neljal korral sõlmitud hageja ja kostja vahel töölepingu muudatused tulenevalt hageja töötasu suuruse muutumisest (vt TVK tl 7-10; hagi lisad 2-5). Puudub ka vaidlus selles, et summeeritud tööaja arvestuse kokkulepet ei ole töötaja ja tööandja vahel kirjalikult sõlmitud. Kui tööandja sai nelja aasta jooksul korduvalt hagejaga sõlmida töötasust tulenevaid töölepingu muudatusi, siis mitte miski (sh ka mitte COVID19 viiruse levik) ei takistanud tööandjal sõlmida töötajaga kirjalikke kokkuleppeid summeeritud tööaja arvestuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud summeeritud tööaja arvestuse kokkulepet hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses maininud summeeritud tööaega, ei tähenda TsMS § 231 lg 1 kohast omaksvõttu, mille kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil kinnitanud, et ei nõustu kostja käsitlusega, et poolte vahel oli summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe. 40) Seega, kui puudub summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe, siis ei saa hageja ületunnitööd arvestada TLS § 44 lg 1 teise lause kohaselt nii, et summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sellest tulenevalt ei ole töötajale õigesti kohaldatud summeeritud tööaja graafikut ning Tallinna Vangla palgaarvestuse lepingupartneri Tallinna Vangla palgaarvestuse lepingupartneri Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) põhimõtet „arvutamise vajaduse tekke

kuu“ alusel, mis ei ole kooskõlas tekkepõhise raamatupidamisega, sest arvestuse aluseks olevad ületunnid ei ole alati tekkinud arvutamise vajaduse tekke kuul. Puudub vaidlus, et asutuse poolt esitatud tööajatabelid ei võimaldanud ületunni arvestust (TVK tl 11-13 tööajatabel, tl 17-43 palgateatised). 41) Töötaja nõue koosneb kolmest liidetavast: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) + aasta 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto). Kolme aasta arvestuslikud erinevused summeritult moodustavad nõude summas 1551,58 eurot (bruto) (TVK tl 14-16). Kostja esindaja on kohtuistungil märkinud, et summade üle vaidlust ei ole, kui eeldada, et hageja ületunnitöö tasu arvestamise metoodika on õige. 42) Kohus leiab, et hageja töötasu sisaldab töölepingu tähenduses lisaks töölepingus kokkulepitud bruto töötasule tööandja poolt määratud lisa- ja motivatsioonitasu, mis vastaval kuul töötajale arvestati. Lisa- ja motivatsioonitasude maksmist töötaja ja tööandja poolt sõlmitud tööleping ei käsitle. Lisatasu on mainitud töölepingus vaid ühes kohas (punktis 3.1 ning tegemist ei ole lisatasu mõiste või suuruse käsitlusega). Puudub vaidlus selles, et kostja on töölepingulises suhtes töötajale (hagejale) tasunud lisa- ja motivatsioonitasu (TVK tl 17-43, palgateatised). Samas nimetatud tasud ei kajastu töölepingus. Seega on kohus seisukohalt, et nimetatud tasu liigid on tööandja otsusel töötajale määratud ning kuuluvad töötasu hulka. 43) Puudub vaidlus selles, et töötaja töötasu alates 20.02.2019 kuni 31.05.2019 oli 1800 eurot kuus; alates 01.06.2019 1900 eurot kuus; alates 01.09.2019 2100 eurot kuus; alates 01.04.2021 2200 eurot kuus ning alates 01.02.2022 kuni töösuhte lõppemiseni 07.05.2022 2300 eurot kuus (vt TVK tl 7-10; hagi lisad 2-5). 44) Töötajale kehtis fikseeritud töötasu ning tööandja määras käskkirja alusel täiendava töötasu, kas lisatasuna või tulemustasuna, kujuneb nõudesumma perioodist 2020 – 2022 aasta järgnevatest arvutustest (ületunnitöö väärtuse leidmine; hageja esitab arvutused tabelite kujul, vt lisa 9 kuni lisa 11, kuna nende mahutamine dokumenti ei ole võimalik) on kalendrikuude arvutused ning arvutatud aastate vahed): 

kalendrikuu töötasu (sisaldab lisa- ja tulemustasusid) / kalendrikuu tööajafondiga (maha arvestatud töölt puudumine haigestumise tõttu) = ühe töötatud töötunni hind kalendrikuus;



ühe töötatud töötunni hind * 1,5 = ületunni hind kalendrikuul;



kalendrikuu ületunnid * ületunni hind kalendrikuul = ületundide hind kalendrikuul;



kalendrikuude ületundide väärtused summeeritult aastas, nt aastal 2020;



Ületundide hind aastas summeeritult - kvartaalsed ületunni väljamaksed summeeritult aastas = ületundide väärtuse vahe;



Ületundide väärtuse vahe 2020 + ületundide väärtuse vahe 2021 + ületundide väärtuse vahe 2022 = nõude summa.

45) Hageja nõude summa koosneb: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) + aastal 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto) = 1551,58 eurot (bruto)

(TVK tl 14-16). 46) Kohus leiab, et hageja ületunnitöö ühiku ehk tunnitasu hinna arvutamise aluseks ei saa kõige eeltoodu alusel olla kokkulepitud väljamakse tekke kuu (nagu leiab kostja), vaid ületunnitöö kajastatakse vastavalt tekke kuule ning arvestusperioodi tekke kuul summeeritakse saadud arvestus ning millest koosneb ületunnitasu reguleeriv töölepinguseaduse § 44 lg 7 nimetatud töötasu. 47) Hageja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka tsiviilasja menetluses märkinud enda nõude suuruseks 1551,58 eurot. Tegelikkuses peaks hageja nõude suurus olema 1551,59 eurot (so 183,02 + 272,40 + 1096,17 eurot). Kuivõrd tegemist on ebaolulise summalise erinevusega (0,01 eurot) ning kohus lähtub asja lahendamisel väiksemast summast (mis omakorda ei saa kahjustada kostjat), siis jätab kohus selle vähetähtsa summalise erinevuse asja lahendamisel käesolevas menetlusstaadiumis tähelepanuta. 48) Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb hageja kasuks saamata jäänud ületunnitöö töötasu perioodi 2020 jaanuar kuni 2022 mai eest summas 1551,58 eurot (bruto) välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on käesoleva kohtuotsusega hageja hagi rahuldanud. 50) Hageja on 12.06.2023 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu kokku 766,66 eurot (käibemaksuta). 51) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks õigusabikulu. Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 80 euro (käibemaksuta). Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 80 eurot on käesoleva vaidluse sisu ja mahtu ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja vandeadvokaadist esindaja ostutanud õigusabiteenust kokku 9 tundi ja 20 minutit. Kohus ei hinda minutilise täpsusega hagejale ostutatud õigusabiteenuse vajalikkust, vaid leiab kokkuvõtlikult, et arvestades hageja nõuet ja esitatud tõendeid ning toimunud kohtuistungit, on hageja esindaja osutatud õigusabiteenus kogu ulatuses (so 9 tundi ja 20 minutit) põhjendatud. Seega on hageja õigusabi kulu kokku 766,66 eurot (80 eurot x 9 tundi 20 minutit). Kohus leiab, et hageja menetluskulu 766,66 eurot on täies ulatuses põhjendatud, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 52) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 766,66 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 53) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

54) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.