Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti esialgse õiguskaitse taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2023. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, sealhulgas määruskaebuse esitajale isiklikult, ja edastada teadmiseks Tallinna linnale (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu). Toimetada määrus määruskaebuse esitajale isiklikult kätte avaldaja psühhiaatriakliiniku vahendusel. Määruse põhjendust ei pea määruskaebuse esitajale teatavaks tegema, kui ta ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita
2-23-11397 menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi jätkamiseks esialgse õiguskaitse korras enam kui 48 tunniks kohtumääruse alusel. Puudutatud isik viibib tahtest olenematul ravil alates 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni 13. augustini 2023 kell 13.34. Avaldusele lisatud kahe psühhiaatri ühisarvamuse kohaselt on varasemast teada, et puudutatud isik on sündinud enneaegsena 7. elukuul, sünnist saati esineb tal kuulmislangus. Koolieas esinesid tal käitumishäired (jooksis ära kodust, koolist), mistõttu suunati erikooli, kus omandas põhihariduse. Hiljem läbis ta erinevaid kutsealaseid koolitusi: õppis meremeheks, keevitajaks, läbis näitleja kursused Peterburis. Eestisse tulid nad abikaasaga 2014. a-l. Peres on XXXX. a-l sündinud poeg ja XXXX. a jaanuaris sündinud tütar. Puudutatud isik on töötanud XXX ja YYY ning teinud ka XXX. Ta on tööl olnud väga kohusetundlik ja täpne. Puudutatud isik on töötanud ka firmas Y, kus ta XXX, millega kliendid jäid väga rahule. Puudutatud isik on olnud alati tasakaalutu loomuga ning esinenud on agressiivsushooge. Puudutatud isiku abikaasa üritas pingeid maandada. Puudutatud isiku abikaasal oli XXXX. a-l raseduse katkemine, millele puudutatud isik reageeris vägivallaga, kägistas naist ja peksis, misjärel lahkus bravuurselt kodust. Hiljem tuli ta tagasi ja rahunes ning kooselu jätkus. Puudutatud isiku suhtles oma päritoluperega minimaalselt, s.o vaid ühega kolmest õest, kes külastas puudutatud isiku peret ka Eestis. Puudutatud isik läks 2022. a-l tülli ka õega, kellega seni suhtles. Puudutatud isik edastas õele emale boileri paigaldamiseks raha, kuid õde kasutas selle enda tarbeks. Samal aastal suri puudutatud isiku ema. Puudutatud isiku käitumine muutus pärast ema surma. Ta hakkas avaldama süütunnet ja suitsiidmõtteid. Ta rääkis abikaasale, et ema oli öelnud, et puudutatud isik loobus oma päritoluperest, tegeleb vaid oma perega ja abikaasa läheb niikuinii lastega minema ning puudutatud isik jääb üksi. Puudutatud isik saatis 30. detsembril 2022 perearstile e-kirja, kus kirjeldas, et elab ema surma väga raskelt üle, soovib psühhoterapeudi juurde saatekirja, kuna on võtnud magneesiumit ja "närvitugevaid rahusteid", kuid nendest ei ole abi. Puudutatud isik kaebas apaatiat, peavalu ja närvivalu jalgades ning kirjutas, et ei saa enam sellises seisundis jätkata, kuna perre on sündimas laps, kelle kasvatamisel ta soovib toeks olla. Perearst diagnoosis puudutatud isikul ägeda stressreaktsiooni (F43.0) isiku kaebuste ja EEK-2 (ärevuse ja depressiooni sõeltest) alusel ning määras antidepressantravi (37,5mgx1 venlafaksiini) ja 8 psühhoteraapia seanssi. Puudutatud isik katkestas ravi peagi, kaevates košmaarsete unenägude üle. Tema tasakaalutu käitumine süvenes. Puudutatud isik ründas äsja sünnitanud abikaasat, pekstes teda pähe, ähvardas pidevalt suitsiidiga, karjus naise ja laste peale. Puudutatud isiku seisund oli perearsti 22. märtsil 2023 korduvalt tehtud sõeltesti (EEK2) alusel halvenenud, mistõttu ta suunati psühhiaatri vastuvõtule ja soovitati seisundi järsu halvenemise korral kutsuda kiirabi. Puudutatud isik pöördus 23. märtsil 2023 PERH psühhiaatriapolikliinikusse vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati kombineeritud antidepressiivne ja und soodustav 2 (9)
2-23-11397 ravi (mirtasapiin, tsitalopraam, kvetiapiin), mille tulemust hinnati perearsti 5. juuni 2023. a vastuvõtul positiivseks ja planeeriti ravi jätkamine. Puudutatud isiku abikaasa helistas 13. juulil 2023 perearstile ja kurtis, et puudutatud isik viimasel kuul enam ravimeid ei võta, on hakanud suitsetama ja õlut jooma, välimuse eest ei hoolitse, psühholoogi poole pöörduda ei soovi, kodus ei söö, on raha ära võtnud ja hakanud kodu lammutama. Naabrid on teinud korduvalt politseisse ja lastekaitsesse kõnesid, kuna puudutatud isik karjub oma laste peale. Seejärel võttis puudutatud isik kaasa kogu pere raha ja hulgaliselt esemeid ning sõitis autoga Batumisse, väites, et asub sinna elama. Mõned päevad hiljem saabus ta tagasi koju, liikus korteris alasti ringi, oli pereliikmete suhtes vaenulik ning hakkas korterit lammutama (eemaldas WC ukse ja üritas sinna panna ebasobiva suurusega ust, mistõttu see polnud suletav; saagis ukse katki, väites, et teeb sellest endale kirstu; ähvardas pereliikmeid tapmisega, kui nad ei lahku). Tapmisähvarduste tõttu põgenes abikaasa lastega kodust ja 8. augustil 2023 kutsus koju kiirabi ja politsei. Politsei ja kiirabi saabudes oli puudutatud isik rahuliku käitumisega, tal mõõdeti 1-promilline alkoholijoove. Puudutatud isik selgitas juhtunut kui arusaamatust ja tüli naisega, mistõttu teda haiglasse ei viidud. Puudutatud isikule kutsuti 9. augustil 2023 perearsti saatekirja alusel taas kiirabi, politsei ja Päästeamet, kuna ta oli väljendanud kavatsust nii ennast kui ka pereliikmeid järgmise väljakutse korral ära tappa ja sulgunud korterisse. Korterisse siseneti luku avamisega ja puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse. Saatekirjast nähtuvalt oli puudutatud isik avaldanud suitsiidikavatsust lisaks abikaasale ka tema emale ja enda õele. Abikaasa sõnul oli puudutatud isiku käitumine kodus ebaadekvaatne (lammutas korterit, valmistas endale kirstu) ja agressiivne pereliikmete suhtes. Kiirabitöötajatele ja politseinikele oli isik lõhutud ja laialipaisatud asjadega korteri olukorda selgitanud remondiga. Vastuvõtul eitas puudutatud isik abikaasa ja perearsti kirjeldatud käitumist, ärritus ja tõstis häält, haiglaravist keeldus kategooriliselt. Kuna isiku käitumine oli ebaadekvaatne, vägivaldne lähedaste suhtes ja suitsiidiohule viitav ning ta keeldus ravikoostööst, hospitaliseeriti isik valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega 9. augustil 2023 kell 13.34. Hospitaliseerimisel vallandunud rahutusseisundi tõttu manustati talle rahustava toimega ravimit (lorasepaam 4mg), mille järgselt isik mõnevõrra rahunes. Puudutatud isik nõudis õhtuses telefonikõnes pojalt, et abikaasa tuleks talle järele, vastasel juhul lubas teha enesetapu. Järgneval päeval vestlusel raviarstiga rääkis ta kõvahäälselt monoloogina vajadusest töötada ja abistada oma õdesid Karjalas. Isik oli vaenulik abikaasa suhtes, süüdistas teda halvustavas ja mõnitavas suhtumises endasse, tema raha omastamises, ema surmas, suhete rikkumises oma sugulastega ning eitas kategooriliselt terviseprobleemide, sh suitsiidkavatsuste esinemist endal ning abikaasa ähvardamist ja ründamist. Kuuldes, et ta jääb haiglasse seisundi jälgimisele, muutus puudutatud isik veelgi vaenulikumaks ning ähvardas haiglas teha suitsiidi kättemaksuks raviarstile. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne häire, segatüüpi episood F31.6). Meeleoluhäirest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Psüühikahäire tõttu ohustab ta oma käitumisega nii iseennast (suitsiidiplaanid) kui ka ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste suhtes). Puudutatud isiku seisundit hinnates ei olnud tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda.
2.Kohus võttis avalduse 11. augusti 2023. a määrusega menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ning kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, rakendades tahtest olenematut ravi kuni neljaks päevaks alates 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni
13.augustini 2023 kell 13.34. Lisaks andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravimite manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt 3 (9)
2-23-11397 valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.
3.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 11. augustil 2023 psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4.Avaldajalt saadud info kohaselt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund 12. augusti 2023. a seisuga muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni 18. septembrini 2023 kell
13.34.Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 18. septembril 2023 kell 13.34 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.
5.1.Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et jätkuvalt esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.
5.2.Maakohus viitas psühhiaatrite arvamuses toodud asjaoludele. Kohus tuvastas 11. augusti 2023. a määruses, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne häire, segatüüpi episood F31.6). Meeleoluhäirest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Psüühikahäire tõttu ohustab ta oma käitumisega iseend (suitsiidiplaanid) ja ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste suhtes). Arvestades isiku rasket psüühikahäiret ning asjaolu, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ravi ei ole muul viisil võimalik, oli kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit.
5.3.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 11. augustil 2023. Puudutatud isik ei arvanud ärakuulamisel, et ta peaks olema haiglas. Ta tuli Batumist. Abikaasa ütles, et puudutatud isik on Batumis kedagi vägistanud. Puudutatud isikul on korter Batumis ja ta käis seal remonti tegemas. Naine ütles, et ta lapsi ei puudutaks, kuna nad kardavad teda. See, mis oli kirjas perearsti juures, oli kõik naise sõnade järgi kirja pandud. Puudutatud isik tahab tööd teha, ta kaotab praegu raha. Ta tunneb end normaalselt, kellelegi kahju ei tee. Ta tuli koju, nägi et küproksein liigub ja otsustas remontida. Puudutatud isik on kannatanu. Abikaasa pidevalt ütleb, et puudutatud isik ei vääri teda ega lapsi. Pärast ema surma oli puudutatud isikul tõesti depressioon, kuid ta ei soovi halba teha. Praegu on ta eesmärk teenida raha, mitte haiglas olla. Tal on kuulmisaparaat. Hommikul pani ta kõrvaklapid kõrva, hakkas koristama ja küprokseina remontima. Keegi koputas, tuli politsei, tegi ukse katki ja võttis ta kaasa. Ilmselt abikaasa kutsus. Puudutatud isik pole midagi teinud. Abikaasal oli eesmärk puudutatud isik haiglasse paigutada ja see on naise kättemaks. Kui puudutatud isik emast ilma jäi, siis rääkis ta enesetapust. Puudutatud isik on nagu orav rattas oma tööga, ravile jäädes kaotab ta ligi 5000 eurot. Puudutatud isik võttis ravimeid, mida perearst talle kirjutas. Ta ei suitsetanud varem, kuid nüüd suitsetab. Alkoholi tarvitab väga väikestes kogustes. Ühed uksed ehitas ise oma 4 (9)
2-23-11397 kätega, WC ukse võttis eest ära ja pani oma toa ukse asemele. WC-l pole praegu üldse ust, sest ta tahab teha ukse ilma uksepiidata, et liiste poleks. Abikaasa ütles, et kõik on tolmune ja ta peab üürima elamispinna. Puudutatud isik on normaalne inimene, kohusetundlik, käib tööl, poes, viib lapsi kuhu vaja, tegi kõik, mis abikaasal vaja. Puudutatud isik ei suhtle viimasel ajal eriti naisega. Teda hoitakse haiglas, sest naine mõtles välja lugusid. Puudutatud isik ei tülita kedagi, ta ei tee midagi, vaid ootab, et saaks koju, et oma elu edasi elada. Puudutatud isik ei saa inimestega ühendust võtta, et tööasju ajada. Ta ei soovi teistele öelda, et ta on haiglas.
5.4.Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, leides, et puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid arvestades ei aitaks nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
5.5.Raviarsti 12. augusti 2023. a teatest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Arstide hinnangul vajab puudutatud isik ravi 40 päeva
5.6.Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik iseendale, kuna tal puudub haiguskriitika ja ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Abikaasa poolt raviarstile saadetud fotolt, kirjavahetusest ja videofailidest nähtus puudutatud isiku ebaadekvaatne käitumine. Puudutatud isik ohustab psüühikahäire tõttu oma käitumisega iseend, kuna ta on ähvardanud korduvalt enesetapuga. Samuti ohustab puudutatud isik ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste suhtes). Ärakuulamisel kohus veendus, et puudutatud isik on abikaasa suhtes äärmiselt vaenulikult meelestatud ning arvab, et abikaasa pani ta kättemaksuks haiglasse. Seega ei olnud puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei olnud muutunud ega ära langenud.
5.7.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 13. augusti 2023. a määrus tühistada.
6.1.Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi kinnises asutuses. Tema enesetunne on hea. Puudutatud isikul on sünnitusjärgne depressioon pärast teise lapse sündi jaanuaris. Seda esineb ka meestel. Ta peaks kasutama praegust aega töötamiseks, sest see on tema alal parim aeg. Juba nõukogude ajal öeldi, et parim depressiooni ravi on töötamine. Puudutatud isik tahab töötada, et saata raha õele ja osta vanemale lapsele kooliminekuks korralikud riided. Puudutatud isik on igati adekvaatne, tavaline tööinimene. Haiglas läheb aeg väga aeglaselt, pole midagi teha, suhelda, lihtsalt ajaraisk.
6.2.Puudutatud isik ei ole ega ole olnud ohtlik endale ega teistele. Tema ohtlikkus ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik jätkab vajadusel ravi ambulatoorselt ja vajadusel võib ise jaanuaris haiglasse tulla. Naine ütles telefonis, et taotleb järgmisel nädalal ise puudutatud isiku ravi lõpetamist. Kuna PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, oli tema suhtes haiglasse paigutamise pikendamine ja tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamine põhjendamatu.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Täidetud on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused. 5 (9)
2-23-11397 Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne meeleoluhäire, segatüüpi episood F31.6). Haiguspildis on kõrgenenud aktiivsus järskude meeleolukõikumiste ja psühhomotoorse rahutusega, suhtumismõtted, tugev ärrituvus ja vaenulikkus lähedaste suhtes. Häire avaldub käitumuslikult sõimu, ähvarduste (nii suitsiidiähvardused kui ka ähvardused lähedasi tappa) ja rünnakute näol nii korteri sisustuse kui ka lähedaste suhtes. Puudutatud isik eitab sellist käitumist, kuid abikaasa salvestatud videotest nähtub tema ebaadekvaatne käitumine kodus (tormamine ihualasti korteris ringi, ukse saagimine, urineerimine keset elutuba, kogu korter on purustatud ja asjad laiali paisatud). Salvestatud helifaililt on kuulda isikut sõimamas ja ähvardamas lapsi ja abikaasat, kes üritab teda rahustada. Isiku sõnumite koopialt on näha lähedastele suitsiidiähvarduste ja -plaanide saatmist. Puudutatud isik on kogu senise haiglas viibimise jooksul jätkanud abikaasa ja laste survestamist nõudmistega enda vabastamiseks ja ähvardanud vastasel juhul suitsiidi sooritada. Ärritunud olek ja ähvardused suitsiidi sooritamiseks on esinenud ka suhtlusel osakonna personali ja raviarstiga. Puudutatud isik on hinnanud end terveks ning ravi mittevajavaks. Sotsiaaltöötaja andmetel on puudutatud isiku traumeeritud abikaasale ja lastele osutatud nõustamisteenuseid ning toimunud on ohvriabi alased kohtumised. Puudutatud isiku perele abi saamiseks on Päästeametisse ja lastekaitsetöötajate poole pöördunud ka puudutatud isiku naabrid. Puudutatud isik ei järginud ambulatoorse raviarsti ravisoovitusi, ei tunnista oma vägivaldset käitumist, haiguse olemasolu ega ravivajadust. Isikule on vajaliku ravi osutamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda.
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, mille sisust nähtub, et puudutatud isik vaidlustab tema suhtes esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise kuni 40 päevani. Määruskaebuse taotluses palub puudutatud isik tühistada 13. augusti 2023. a määruse, kuid maakohus otsustas siinses menetluses esialgse õiguskaitse pikendamise
12.augustil 2023 tehtud määrusega. Seega on puudutatud isik eksinud määruskaebuses vaidlustatud maakohtu määruse kuupäeva märkimisega. Kuna määruskaebusest on aru saada, millist määrust puudutatud isik vaidlustab, kontrollib ringkonnakohus maakohtu
12.augusti 2023. a määruse seaduslikust ja põhjendatust.
11.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või 6 (9)
2-23-11397 teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud tingimused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani.
13.Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Maakohus tugines sellele järeldusele jõudmisel kinnisesse asutusse paigutamise taotlusele ja psühhiaatrite arvamusele, samuti puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatule. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Ka avaldaja vastuses määruskaebusele esile toodu kinnitab seda, et puudutatud isiku käitumine oli tema psüühilisest seisundist tulenevalt ebaadekvaatne, mh tormas ta enne ravile paigutamist ihualasti korteris ringi, saagis ust, urineeris elutoas ning kogu korter oli purustatud ja asjad laiali paisatud (vt dtl 55). Puudutatud isiku enda arvamus, et ta on igati adekvaatne ja tema enesetunne on hea, ei lükka ümber arstide hinnangut tema tervislikule seisundile ega ole määrav PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse täidetuse hindamisel.
14.Ringkonnakohus leiab, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus tahtest olenematu ravi pikendamiseks oli täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esile toodu andis alust järeldada, et oma kontrollimatu ja ebaadekvaatse käitumise ning haiguskriitika puudumise tõttu oli puudutatud isik ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevatele, eelkõige oma abikaasale ja lastele. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu määruse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6 ja § 659) ning neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
14.1.Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (vt nt Riigikohtu
20.märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18; 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2).
14.2.Maakohus leidis asjas esile toodu põhjal põhjendatult, et puudutatud isik oli ohtlik iseendale. Ta oli korduvalt ähvardanud teha enesetapu, seda nii vahetult enne hospitaliseerimist kui ka haiglaravil viibides ning nii lähedastele kui ka suhtlusel raviarsti ja muu haiglapersonaliga (vt dtl-d 6, 7 ja 55). Puudutatud isiku käitumine viitas ka tegelikule suitsiidiohule, kuna see oli ettearvamatu ja ebaadekvaatne, kusjuures puudutatud isik oli juba käitunud vaenulikult ja vägivaldselt teiste isikute (eelkõige abikaasa) suhtes ja kahjustanud oma kodu, lõhkudes ja paisates laiali asju (dtl 7). Ka asjaolu, et puudutatud isik oli hakanud omale kirstu valmistama (dtl 6), viitab sellele, et ta mõtles oma surma peale.
14.3.Samuti oli puudutatud isik asja materjalidest nähtuvalt ohtlik ümbritsevatele isikutele. Puudutatud isik oli pereliikmete suhtes vaenulik ja ähvardas neid tappa (dtl 6). Tapmisähvarduste tõttu põgenes tema abikaasa koos lastega 8. augustil 2023 kodust ning kutsus kiirabi ja politsei (dtl-d 6 ja 7). Ta oli naise ja laste peale karjunud ning puudutatud isiku naabrid olid tema laste peale karjumise tõttu korduvalt pöördunud politseisse ja lastekaitse poole (dtl 7 (9)
2-23-11397 6). Seega olid puudutatud isiku lähedased ja ümbritsevad inimesed tundnud tema ebaadekvaatse käitumise tõttu reaalset ohtu enda või teiste elule ja tervisele. Varem oli puudutatud isik oma abikaasat füüsiliselt rünnanud, pekstes äsja sünnitanud abikaasat pähe (dtl 6). Mõne aasta eest oli toimunud ka intsident, kus puudutatud isik reageeris naise raseduse katkemisele vägivallaga, kägistades ja pekstes naist (dtl 6). Maakohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik oli abikaasa suhtes äärmiselt vaenulikult meelestatud, arvates, et abikaasa pani ta kättemaksuks haiglasse.
14.4.Arvestades asjas esile toodud intsidentide olemust ja puudutatud isiku avaldusi, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus enda või teiste elule ja tervisele lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud kirjeldatud olukorras küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
15.1.Psühhiaatrite arvamusest, maakohtule ärakuulamisel avaldatust ja määruskaebusest nähtuvalt ei mõistnud puudutatud isik, et ta vajab ravi oma terviseseisundi stabiliseerimiseks. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt ei teinud puudutatud isik ravi saamiseks koostööd. Ka valvearsti 9. augusti 2023. a tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsus oli tingitud sellest, et puudutatud isik kategooriliselt keeldus haiglaravist ja ei teinud ravi osas koostööd (dtl 7). Olukorras, kus puudutatud isik eitab oma vägivaldset käitumist, ravivajadust ja haiguse olemasolu (vt nt dtl-d 55 ja 56), ei ole veenev määruskaebuse väide, et puudutatud isik oleks olnud valmis jätkama ambulatoorse raviga. Arvestades tema käitumist ja avaldusi, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul alust ka arvata, et puudutatud isik oleks enda ravimisega ise toime tulnud.
15.2.Lisaks nähtub asja materjalidest, et puudutatud isiku suhtes oli ambulatoorset ravi proovitud, kuid tema koostöö puudumise tõttu see ei toiminud. Avaldaja on esile toonud, et perearst määras puudutatud isikule 2022. a lõpus ja 2023. a alguses antidepressantravi ja 8 psühhoteraapia seanssi, mille puudutatud isik peagi katkestas (dtl 6). Lisaks määrati talle 2023. a märtsis kombineeritud antidepressiivne ja und soodustav ravi, mille tulemust hinnati perearsti 5. juuni 2023. a vastuvõtul positiivseks ja planeeriti ravi jätkamine. Siiski andis puudutatud isiku abikaasa perearstile 13. juulil 2023 teada, et puudutatud isik viimasel kuul enam ravimeid ei võtnud (vt samas). Abikaasa sõnul oli puudutatud isik hakanud suitsetama ja õlut jooma, ebaadekvaatselt käituma ning psühholoogi poole pöörduda ei soovinud (vt samas). Ka see kinnitab, et ambulatoorne ravi ei oleks eelduslikult olnud tulemuslik.
15.3.Arvestades ühelt poolt, et puudutatud isik ei olnud järginud talle antud ravisoovitusi ja kasutanud ambulatoorse ravi võimalusi, ta ei saanud aru ravivajadusest ja tal puudus haiguskriitika, ning teiselt poolt, et ravita jäämisel esines oht puudutatud isiku enda ja teda ümbritsevate isikute elule ja tervisele, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Seega oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
16.Eelnevast tulenevalt olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohtul oli asjas esile toodu põhjal alust arvata, et ilma selleta oleks kaasnenud oht puudutatud isikule endale või kolmandatele isikutele. Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda. 8 (9)
2-23-11397
18.Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi psühhiaatriakliinikule ja isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Juhindudes TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast
30.aprilli 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-17167 (p-d 15–16), toimetab ringkonnakohus määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku vahendusel. Kui puudutatud isiku terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista või see võib tekitada olulist kahju tema tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte toimetada üksnes väljavõtte kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.(allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.