Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9272
Kohtuasi
X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja 052/2011/476
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. juuni 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Puudutatud isik (sissenõudja) aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870), lepinguline esindaja RR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.
3.Välja mõista X-lt aktsiaseltsi Olerex kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 133,30 eurot.
4.X-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda aktsiaseltsile Olerex viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib
menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 09.06.2021 Harju Maakohtule täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja 052/2011/476 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.
2.Täiteasja nr 052/2010/7423 täitedokument on Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574. Täiteasja nr 052/2010/7426 täitedokument on samuti Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574. Täiteasja nr 052/2011/476 täitedokument on Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434. Kõigis täiteasjades esitas täitmisavalduse aktsiaselts Olerex (sissenõudja, puudutatud isik) ning kõik täiteasjad on käesoleval ajal Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses.
3.Kohtulahendid esitati täitmiseks 17.09.2010 ja 22.02.2011, millest on möödunud üle 10 aasta ning seetõttu on nõuete täitmine aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 kohaselt ja täitemenetlus tuleb lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel.
4.Maakohus rahuldas 18.06.2021 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse osaliselt ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2010/7423 kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku seisukoht
5.Sissenõudja leidis, et avaldaja on kohtulahenditega väljamõistetud kohustuste täitmisest kõrvale hoidnud tahtlikult ning sissenõudja huve olulisel määral kahjustanud. Seega oleks avalduse rahuldamine sissenõudja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtutäituri seisukoht
6.Vastusena kohtunõudele teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et täitemenetluse kestel peeti võlgniku ja sissenõudja vahel läbirääkimisi, mille tulemusena tehti võlanõude täitmiseks maksegraafik maksete tasumise perioodiga 30.05.2013 – 30.04.2014 ning tingimusega, et peale 12 kuu möödumist vaadatakse maksegraafik üle. Täitetoimikus laekumisi ei nähtu.
7.Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja võlgniku pankrot. Sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. 14.11.2017 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus kompromissi kinnitamisega.
8.04.12.2019 tegi võlgnik uuesti maksegraafiku sõlmimise ettepaneku, mille kohta on sissenõudja andnud 10.12.2019 nõusoleku, kuid tegelikkuses maksegraafiku sõlmimiseni ei jõutud.
Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 29.06.2022 määrusega avalduse rahuldamata ning täitemenetlused täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja 052/2011/476 lõpetamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna sissenõudja ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust.
10.Maakohus tuvastas, et lähtuvalt avaldaja ja kohtutäituri poolt esitatust on avaldused täiteasjades nr 052/2010/7423 ja 052/2010/7426 esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 17.09.2010 ja avaldus täiteasjas nr 052/2011/476 on esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 22.02.2011. Kohtu Infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 jõustunud 17.11.2010 ja Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434 on jõustunud 21.04.2011. 28.06.2022 seisuga on nõuded täitmata.
11.Maakohus selgitas, et TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).
12.Täiteasjades nr 052/2010/7426 ja 052/2010/7423 oleksid täitedokumentidest tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 17.11.2040, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjades nr 052/2010/7426 ja 052/2010/7423 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt 05.04.2021. Täiteasjas nr 052/2011/476 oleks täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 21.04.2041, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas nr 052/2011/476 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021.
13.Kohtutäitur on välja toonud, et täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja 052/2011/476 võis tingida aegumise peatumise asjaolu, et Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja avaldaja pankrot. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et võlgniku pankrotimenetlus aegumist ei mõjutanud. Kohtu Infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 06.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 on nimetatud võlgnikule ajutine haldur ning peatatud võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg-st 3 (06.09.2016 seisuga kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Seega
peatus täitemenetlus 06.09.2016 kohtumääruse alusel ning puudus vajadus selle täiendavaks peatamiseks kohtutäituri poolt. 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja võlgniku pankrot. TMS § 51 lg-s 1 on sätestatud, et täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Pankrotimenetlus lõppes 20.09.2017 võlausaldajate koosolekul vastuvõetud kompromissi kinnitamisega 14.11.2017 kohtumäärusega, mis jõustus 22.12.2017. Alates ajutise halduri määramisest 06.09.2016 kuni pankrotimenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 22.12.2017 (s.o 473 päeva kestel) oli kohtu hinnangul täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumine peatunud, s.o kohtutäituril ei olnud võimalik sundtäitmist läbi viia. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus vastupidine käsitlus, s.o aegumise mittepeatumine olukorras, kus sissenõudjal ei olnud võlgnikust tuleneval põhjusel ja seoses käimasoleva kohtumenetlusega võimalik nõuet mingi aja kestel sundtäita. Tähtsust ei oma antud juhul see, et sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Võlgniku kohustus pankrotimenetluses on esitada õiget teavet enda kohustuste kohta (PankrS § 85 lg 1) ning tagada, et kõik nõuded saaksid pankrotimenetlusega hõlmatud.
14.Kohtu hinnangul toetab eeltoodud käsitlust ka TsÜS § 157 lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-s sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Kohtu hinnangul võib praegusel juhul analoogia korras leida, et eelviidatud sättega on hõlmatud ka pankrotiavalduse alusel algatatud kohtumenetlus ning peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 3 järgi menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
15.Kohus leidis, et aegumine ei saanud peatuda 2020. a peetud läbirääkimiste tõttu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-10665 tehtud 11.05.2022 määruses määratlenud kriteeriumid, mille esinemisel võiks lugeda täitedokumendist tuleneva nõude aegumise peatunuks. Nimetatud lahendi punktis 12.3 on Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks on vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et sissenõudja oleks taolist avaldust esitanud.
16.Tsiviilasjas nr 2-19-1494 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele seonduvalt vaidlusaluste täiteasjadega. Tsiviilasja menetlemise ajaks täitemenetlust ei peatatud, seega tuleneb kohtu hinnangul eelnevalt viidatud lahendist, et nõuete aegumist ei saa lugeda tolle vaidluse ajal peatunuks.
17.Eelnevalt toodud kohtulahendis nr 2-21-10665 piiritletud eeldustele vastab kõigis kolmes täiteasjas aegumise peatumine kaheteistkümneks kuuks alates 30.05.2013. Kohtutäitur Urmas Tärno 23.05.2013 otsusest nähtuvalt on täiteasjades nr 052/2010/7426, 052/2010/7423 ja 052/2011/476 antud võlgnikule TMS § 44 kohaselt täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel ning selleks ajaks vabastatud võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt. Avaldaja vastu suunatud nõuete täitmise aegumine oli seega peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014 TsÜS § 136 lg 3 ja § 162 alusel. Eeltoodust tulenevalt oli nõuete aegumine peatunud ajavahemikul 30.05.2013 – 30.05.2014, s.o 366 päeva kestel ning nimetatud ajavahemikku ei arvestata TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka.
18.Kuna täiteasjades oli nõuete aegumine peatunud kokku (473+366) 839 päeva, ei ole avaldaja vastu suunatud nõuded aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitemenetlust täiteasjades 052/2010/7426, 052/2010/7423 ja 052/2011/476 lõpetada. Lähtuvalt eelnevast jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.
Määruskaebus
19.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega lõpetada täitemenetlused täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426, 052/2011/476 täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud palus võlgnik jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
20.Määrusega peatati sundtäitmine alates 06.09.2016, kuid pankroti väljakuulutamisega peatumise toime lõppes. Võlgniku pankrot kuulutati välja 11.10.2016. Sissenõudja ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeid ning täitemenetlus jätkus pankrotimenetluse ajal, täitemenetlusi ei lõpetatud ega peatatud. Kohtutäitur ei ole seoses pankrotimenetlusega tühistanud ühetegi täitetoimingut sh pangakonto aresti ega muid seatud areste ega piiranguid. Täitemenetlus ei lõppe ega peatu automaatselt.
21.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja vastu suunatud nõuete täitmise aegumine oli peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014. Kohtutäituri 23.05.2013 otsuse kohaselt jõustus maksegraafik esimese makse tegemisega, sh vabastatakse võlgniku pangakontod ja töötasu pärast esimese makse tegemist. Võlgnik aga esimest makset ei teinud ja kokkulepe ei jõustunud. Kohtutäitur ei vabastanud võlgniku töötasu ega pangakontosid. Ka siinkohal ei esitanud sissenõudja täiturile avaldust täitemenetluse peatamiseks ega täitetoimingute edasilükkamiseks. Seega ei esinenud 2013. a maikuus läbirääkimistega seoses aegumise peatumist. Menetluse edasine käik
22.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21).
25.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
26.Maakohus tuvastas, et täiteasjade nr 052/2010/7423 ja nr 052/2010/7426 täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574. Maakohus tuvastas, et otsus jõustus 17.11.2010. Täiteasja nr 052/2011/476 täitedokument on Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434. Maakohus tuvastas, et otsus jõustus 21.04.2011. Samuti tuvastas maakohus, et täiteasjades nr 052/2010/7423 ja nr 052/2010/7426 on täitmisavaldus esmakordselt kohtutäiturile esitatud 17.09.2010 ja täiteasjas nr 052/2011/476 esmakordselt 22.02.2011.
27.Ajal, mil Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 jõustus, oli TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg 30 aastat. Sel ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 2 järgi algas sellise nõude aegumine kohtuotsuse jõustumisest.
Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega muudeti 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 muudatusega ja alates sellest ajast on niisuguste nõuete aegumistähtaeg 30 aasta asemel 10 aastat. 05.04.2011 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause nägi ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama sätte teine lause nägi ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis 30-aastane) aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane aegumistähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. 21.03.2016 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause näeb ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis 30-aastane) aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane aegumistähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul oli võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 16.12.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Eelviidatud Riigikohtu lahendi tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäevaga 01.03.2011, alates 21.03.2016 jõustunud muudatusest on aegumise alguse kuupäev 05.04.2011. Kuna ei 01.03.2011 ega 05.04.2011 ei olnud Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-15574 tulenev nõue aegunud ja 30-aastane aegumistähtaeg ei oleks lõppenud varem kui uus 10-aastane aegumistähtaeg, siis hakkas 05.04.2011 kulgema uus kümneaastane aegumistähtaeg.
28.Kuna Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434 jõustus maakohtu tuvastatu kohaselt 21.04.2011, siis algas sellest täitedokumendist tulenevale nõudele 10-aastane aegumistähtaeg 22.04.2011.
29.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et täitmise aegumine oli peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on leidnud, et kohtutäituri 23.05.2013 otsuse kohaselt anti võlgnikule täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning selleks ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt, mistõttu oli täitmise aegumine vaidlusalusel perioodil peatunud. Maakohus tugines seejuures Riigikohtu 11.05.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-10665. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Riigikohtu seisukohti vääralt tõlgendanud.
30.TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Riigikohus märkis, et TsÜS § 167 lg 1 alusel aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Sellisele järeldusele jõuab kolleegium TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaegade pikkust arvestades ja abstraktselt võlgniku ning sissenõudja huve kaaludes. Muu hulgas arvestab kolleegium TsÜS § 158 lg-s 3 võlgniku kaitseks kehtestatuga, mille kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. See võimaldab vältida nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks venimist. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja
peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks. Eeltoodu kehtib kolleegiumi hinnangul mõttele vastavalt ka TsÜS § 162 korral. Nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.3-12.4).
31.Kohtutäitur andis 23.05.2013 otsusega vaidlusalustes täiteasjades võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 12 kuu jooksul alates 30.05.2013 kuni 30.05.2014 selliselt, et võlgnik tasub 150 eurot kuus. Otsuse kohaselt vaadatakse pärast 12 kuu möödumist maksegraafiku tingimused üle. Otsuse kohaselt vabastatakse peale esimese osamakse laekumist võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt.
32.Maakohus on küll märkinud, et võlgniku pangakontod ja töötasu vabastati aresti alt, kuid ei ole viidanud, millele see seisukoht tugineb. Kohtutäituri 19.08.2021 menetlusdokumendi kohaselt võlgnik makseid ei teinud. Ka võlgnik on määruskaebuses märkinud, et ta makseid ei teinud ning pangakontot ja töötasu arestist ei vabastatud. Eeltoodu pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kuna võlgnik makseid ei teinud, siis tema pangakontosid ja töötasu aresti alt ei vabastatud. Seega ei olnud täidetud Riigikohtu 11.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-2110665 märgitud täitmise aegumise peatumise eeldus, mille kohaselt on kohtutäitur täitemenetluse peatanud või võimaldanud võlgnikule muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastatud arestitud pangakonto aresti alt). Eeltoodule tuginedes ei olnud täitmise aegumine peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014.
33.Samuti leidis maakohus, et seoses pankrotimenetlusega oli aegumine peatunud alates 06.09.2016 - 22.12.2017. Harju Maakohtu 06.09.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-11662 määrati võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 14.11.2017 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus kompromissi kinnitamisega. Määrus jõustus maakohtu tuvastatu kohaselt 22.12.2017.
34.Määruskaebuses ei vaidlusta võlgnik maakohtu seisukohta, et aegumine oli peatunud alates ajutise halduri nimetamisest ja sundtäitmise peatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Võlgnik leiab, et pankroti väljakuulutamisega aegumise peatumise toime lõppes. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et seadusest ei tulene, et pankroti väljakuulutamisega kaasneb nõude täitmise aegumise peatumine. Pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud TMS § 51 lg 1 sätestas, et täitemenetlus lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Vastavalt TMS § 51 lg-le 2 annab pankroti väljakuulutamise järel kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Maakohtu tuvastatu kohaselt sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud.
35.Võlgnik esitas 05.12.2018 (s.o pärast pankrotimenetluse lõppemist) kohtutäiturile kaebuse, milles taotles täitemenetluste lõpetamist. Kohtutäitur jättis kaebuse 21.01.2019 otsusega rahuldamata ning võlgnik esitas tsiviilasjas 2-19-1494 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Harju Maakohus jättis 26.04.2019 määrusega kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2019 määrusega maakohtu määruse
muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on täitur Kaire Põlts selgitanud, et kohtutäitur Urmas Tärno andis täitetoimikud temale üle 2018. aprillis. Pankrotimenetluse ajal olid vaidlusalused täitemenetlused sisuliselt peatatud seisundis ehk uusi menetlustoiminguid ei tehtud. Kohtutäitur märkis, et kuna sissenõudja on taotlenud täitemenetluse jätkamist ning kuna sissenõudjal on õigus esitada pärast pankrotimenetluse lõppu nõue uuesti sundtäitmisele, siis ei ole menetlusökonoomiliselt mõistlik olemasolevaid täitemenetlusi lõpetada ja alustada olemasolevates täiteasjades uusi täitemenetlusi, millega kaasneksid võlgnikule täiendavad menetluskulud.
36.Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-19-1494 oli arutuse all muuhulgas küsimus, kas on põhjendatud lõpetada täitemenetlused pärast pankrotimenetluse lõppemist olukorras, kus täitemenetlused on pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkunud ja ka sissenõudja on avaldanud soovi nende jätkamiseks. Nimetatud tsiviilasjas ei olnud arutamise all aegumise küsimus. Käesoleva asja kontekstis on oluline arvestada, et kuigi täiteasjade numbrid ei ole muutunud, tõi pankroti väljakuulutamine õiguslikult kaasa täitemenetluste lõppemise (TMS § 51 lg 1). Pankrotimenetluse ajal ei saanud vaidlusaluste täitedokumentide alusel võlgniku vastu uut täitemenetlust alustada. Pärast pankrotimenetluse lõppemist on täitemenetlused toimunud samade täiteasjade numbrite all. Kuna enne pankroti väljakuulutamist alanud täitemenetlused lõppesid pankroti väljakuulutamisega, siis tuleb pärast pankrotimenetluse lõppemist toimuvaid täitemenetlusi õiguslikult käsitleda uute täitemenetlustena. Arvestades, et täitemenetlus alustatakse täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1), et sissenõudja on soovinud täitemenetluste jätkumist, et pärast pankrotimenetluse lõppu on täitemenetlused jätkunud, siis tuleb aegumise kontekstis eeltoodud olukorda õiguslikult käsitleda selliselt, et täitedokumendid on uuesti esitatud täitmiseks. Pidades silmas, et määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta jõustus maakohtu tuvastatu kohaselt 22.12.2017, siis on põhjendatud aegumise kontekstis lugeda täitedokumentide täitmiseks uuesti esitamise ajaks 23.12.2017.
37.Nii täitmisavalduste esmakordse esitamise ajal kui ka pankrotimenetluse lõppemise ajal kehtinud TsÜS 159 lg 1 redaktsioon sätestas, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega aegumine katkes ja algas uuesti 23.12.2017.
38.Kuigi TMS § 2231 lg 1, mis reguleerib täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, viitab täitmisavalduse esmakordsele esitamisele, tuleb arvestada, et nimetatud säte jõustus 01.04.2021, mil muutus ka TsÜS § 159 lõike 1 redaktsioon, mis sidus aegumise katkemise ja uuesti algamise täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Käesoleval juhul katkes aegumine ja algas uuesti 23.12.2017, mil seadus ei sidunud aegumise katkemist ja uuesti algamist täitedokumendi üksnes esimest korda täitmiseks esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg möödunud ja avaldus täitemenetluste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda. Puudutatud isik palus võlgnikult välja mõista menetluskulud 133,30 eurot ja viivise. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 1 tund 20 minutit, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et nii ajakulu kui ka tunnitasu suurus on põhjendatud ning võlgnikult tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 133,30 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.