Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Anžela Mitrjagina hagi Vitali Špiliku vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja Vitali Špiliku vastuhagi hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vitali Šipiliku apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
69 756 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Anžela Mitrjagina (isikukood XXXXXXXXXXXX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aare Kaldma Kostja (apellant): Vitali Špilik (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Vitali Špiliku kanda.
1(10)
Välja mõista Vitali Špilikult riigituludesse riigilõiv 1540 eurot, mille tasumisest Vitali Špilik oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 256 euro 67 sendi suuruste osamaksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks. Viitenumbriks märkida 99922700041005.
Välja mõista Vitali Špilikult riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 86 eurot 40 senti, mis tuleb tasuda 14 euro 40 sendi suuruste osamaksetena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks. Viitenumbriks märkida 99922700041005.
Riigi kasuks välja mõistetud rahasummad tuleb Vitali Špilikul tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste täitmisel tuleb järgida otsuses märgitud unikaalset viitenumbrit.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Vitali Špilikul tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9).
Vabastada nii Vitali Špilik kui ka Anžela Mitrjagina Anžela Mitrjaginale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anžela Mitrjagina (hageja) esitas 12. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagi Vitali Špiliku (kostja) vastu, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja kinnistu asukohaga XXXXXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) ja sõiduauto Audi A4 (registreerimismärk XXXXXXX). Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale hoonestatud kinnistu aadressil XXXXXXX (XXXXXXXX kinnistu). Kostja elas kinnistul asuvas elamus hageja nõusolekul, sest tal ei olnud mujal elada. Pooled elasid ühise perena kuni 2018. aastani, mil hageja kolis ära. Kostja on hagejat ja tema pereliikmeid korduvalt sõimanud ebatsensuursete sõnadega, 2(10)
rünnanud hagejat ja poolte ühiseid lapsi ning ajanud hageja koos alaealiste lastega kodunt minema. Hageja oli sunnitud elama koos alaealiste lastega kolm kuud naabrite juures. Hageja naasmisel koju oli kostja koos täisealiste poegadega hõivanud sisuliselt kogu elamispinna, jättes hageja ja kahe lapse kasutada vaid 12 m2 suuruse toa. Kostja keeldub välja kolimast. Kostjal puudub õigus hagejale kuuluva kinnistu kasutamiseks rendi-, üürivõi muu võlaõigusliku kokkuleppe alusel. Kostja viibib küll vangistuses, kuid see ei muuda haginõuet põhjendamatuks. Hagejale kuuluvat sõidukit Audi A4 on kostja omavoliliselt kasutanud ja põhjustanud sellega liiklusavarii. Kuigi avariiline sõiduk paikneb hageja kinnistul, on kostja valduses sõiduki süütevõtmed, registreerimismärgid jms. Kostjal on kohustus anda hagejale üle sõiduki võtmed ja registreerimismärk. Alternatiivselt esitas hageja nõude vara tasuta kasutamise lepingu alusel. Sellisel juhul esitab hageja vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse, palub tuvastada vara tasuta kasutamise lepingu lõppemine ning kohustada kostjat tagastama hagejale lepinguese (hooned XXXXXXXX kinnistul) ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja koos temale kuuluva varaga hageja ruumidest välja.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ja kostja ostsid maja 18 aastat tagasi. Maja ostmiseks saadi raha KredEx SA-lt ja poeg A.M.. Kinnistule on ehitatud kuur, saun, garaaž ja puukuur, mis ehitati kostja raha eest. Maja ja kogu kinnistu on hageja nimel, kuna elati vabaabielu. Pooltel oli sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et elatakse koos ning kostja elab neis hoonetes kuni surmani. Tasuta kasutamise lepingut ei saa lõpetada, sest kokkulepitud aeg pole saabunud.
3.Kostja esitas vastuhagi kulutuste 69 756 euro 20 sendi hüvitamiseks. Kostja hinnangul on poolte vahel seltsingule vastav õigussuhe. Seltsingu lõppemisel jagatakse vara seltsingu liikmete vahel. Hageja on ise kinnitanud, et pooled elasid ühise perekonnana. Seda kinnitavad ka asjaolud, et pooled elasid koos juba enne Haaslava valda kolimist ning pooltel on ühised lapsed. XXXXXXXX kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917 eurot 84 senti tasus KredEx SA. Ostja kanda jäi 6391 eurot. Kostja andis kinnistu soetamiseks 3000 eurot (ülejäänu võttis hageja oma pangakontolt). Kinnistule on tehtud olulisi parendusi kostja raha arvelt. Kinnistule püstitati kuur ja saun. Elamus on vahetatud katus, siseseinad, paigaldatud ripplagi, soojustatud välissein ja vundament, paigaldatud uued uksed ja aknad ning vihmaveesüsteem ja elektrijuhtmestik, soojustatud on põrandad. Samuti ehitati majja kaks uut ahju. Paigaldati ka septik, veetorustik ja hüdrofoor. Elamus tehtud tööde maksumus on 56 582 eurot. Kuuri maksumus on 13 120 eurot ning sauna maksumus 43 225 eurot. Kokku on kinnisasjale tehtud kulutusi 135 512 eurot 40 senti. Kuludokumendid kostjal puuduvad. Tööde maksumust tõendab Kösta MPE OÜ pakkumine. Kostja palus hagejalt välja mõista hüvitise tehtud tööde eest, s.o 67 756 eurot 20 senti (135 512,40÷2). Sõiduauto Audi A4 on registreeritud hageja nimele, kuid auto ostmisel maksis selle eest kostja. Sõiduauto omandati 3600 euroga autoaiast 23. juulil 2011. Kuna kostja ei omanud juhtimisõigust, vormistati see hageja nimele. Sõiduki väärtus on umbes 2000 eurot. Kui sõiduauto jääb hagejale, palus kostja hagejalt välja mõista sõiduki väärtuse 2000 eurot.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja ei ole sõlminud kostjaga seltsingulepingut. Rahakasutust teostas ja majandusotsused langetas kumbki pool iseseisvalt ning sõltumatult. Pooled ei ole elanud püsivas kooselus. 3(10)
Kostja väited kinnistu ostuhinna tasumise asjaolude kohta ei vasta tõele. Kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917 eurot 84 senti tasus hageja müüjale sularahas enne lepingu sõlmimist ning 6391 eurot 16 senti tasuti KredEx SA toetuse arvelt. KredEx SA toetus maksti projekti "Kodutoetus lasterikastele peredele" raames hagejale, kui vallasemana kolme või enamat last kasvatavale isikule. Seega puudus kostjal seos kinnistu soetamisega. Kostja ei ole tõendanud panuste tegemist kinnistu parendamisse. Kösta MPE OÜ hinnapakkumine ei tõenda kostja väidetavate panuste väärtust. Kostja ei ole tõendanud panuse tegemist sõiduauto Audi A4 ostu ega ka poolte tahet sõiduauto ostmiseks ühiselt. Sõiduk on ostetud hageja raha eest. Kostjal puudus nii sissetulek kui ka sõiduki juhtimisõigus.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 30. novembri 2022. a otsusega hagi ja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3264 eurot ja mõistis hagejalt välja riigituludesse tasumata riigilõivu 250 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 296 eurot 40 senti. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3120 eurot 80 senti ja mõistis kostjalt välja riigituludesse tasumata riigilõivu 1100 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 404 eurot 16 senti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. XXXXXXXX kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Kohtule esitatud XXXXXXXX kinnistu müügilepingust nähtub, et kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917 eurot 84 senti andis hageja müüjale üle sularahas ning 6391 eurot 16 senti kohustus hageja tasuma 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest sihtasutuse KredEx SA poolt programmi "Kodutoetus lasterikastele peredele" raames eraldatud vahenditest müüja arveldusarvele. Seega ei ole usaldusväärsed tunnistajate ütlused ja kostja vande all antud seletus, mille kohaselt laenasid hageja ning kostja XXXXXXXX kinnistu ostmiseks raha nende poeg A. M. ja tema elukaaslaselt. Kohus pidas usutavaks notariaalses müügilepingus märgitud andmeid ostuhinna tasumise kohta. Kohus luges tuvastatuks, et XXXXXXXX kinnistu omanikuks on hageja. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohus nõustus hagejaga, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja, kuid kostja on seltsingul põhineva võlasuhte olemasolu põhjendanud üksnes poolte kooselu, ühiste laste ja ühise majapidamisega. Samas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa ainuüksi isikute abieluvälist kooselu (vabaabielu) ja selle raames majapidamise ühist korraldamist iseenesest lugeda seltsinguks ning sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi (nt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16; 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14). Asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud panuste tegemise, panuste tagastamise või seltsingu korraldamise tingimustes. Olgugi, et hageja selgitused poolte koos elamise asjaolude osas on vasturääkivad (hageja on avaldanud, et lubas kostjal oma kinnisasjal elada seetõttu, et kostjal ei olnud mujal elada, kuid samas ka seda, et pooled elasid ühise perena), ei tuvastanud kohus seltsingule omaseid tunnuseid poolte 4(10)
omavahelistes suhetes. Üksnes asjaolu, et pooled elasid koos pikema aja jooksul ning neil on ühised lapsed, ei tähenda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus XXXXXXXX kinnistu kasutamiseks. Kohus leidis, et kostja valduse XXXXXXXX kinnistule saaks tuvastada juhul, kui kostja saaks kinnisasja valdust tegelikkuses teostada. Kastre Vallavalitsuse 29. märtsi 2021. a teate kohaselt ei oma kostja XXXXXXXX kinnistul elukohta alates 14. oktoobrist 2020. Hageja on kohtule teadaolevalt vahetanud kinnistul asuva elamu ukselukud, seega puudub kostjal võimalus elamusse siseneda. Kohus märkis, et kui kostja viibib hageja nõusolekuta hageja kinnisasjal, on hagejal õigus nõuda tema lahkumist ja vajadusel kutsuda politsei. Hageja väidab, et kostja on omavoliliselt kasutanud hageja sõidukit. Nii vastuhagi kui ka tunnistajate ütluste kohaselt on sõiduki Audi A4 ostnud kostja sularaha eest. Samas ei ole tõendeid selle kohta, kust pärines raha, mille eest sõiduk osteti ja kellele see raha kuulus. Tunnistajate ja poolte vande all antud seletused on vastuolulised. Ka ei ole tunnistajate ütlustega võimalik tõendada seda, kelle raha eest sõiduk soetati. Tunnistaja I.M. seletuste kohaselt oli tema sõiduki ostmise juures ja kinnitab, et kostja tasus sõiduki eest sularahas. Sellest ei saanud aga kohtu hinnangul teha järeldust, et raha, mille eest sõiduk soetati, kuulus kostjale. Tõendeid selle kohta, et kostjal oleks olnud sissetulek, millest oleks olnud võimalik teha kulutusi sõiduki soetamiseks, kohtule esitatud ei ole. Kohus märkis, et kohtul on alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses nende mitmete vasturääkivuste tõttu. Vaidlust ei ole, et sõiduki omanikuna on registrisse kantud hageja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk asub XXXXXXXX kinnistul ning kostjal puudub võimalus sõidukit kasutada. Tõendeid selle kohta, kus või kelle valduses on sõiduki numbrimärgid ja võtmed, ei ole menetluses esitatud. Väide, et need on kostja valduses, on paljasõnaline. Kuivõrd sõiduk asub füüsiliselt hageja kinnisasjal, on kohtu hinnangul sõiduki otsene valdaja hageja. Ka juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et sõiduki numbrimärgid ja võtmed on kostja valduses, oleks tegemist kaudse valdusega. AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13). Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustus hagejaga, et kohtupraktika on iseenesest pidanud abieluvälise kooselu korral varalistes suhetes lubatavaks tugineda normianaloogia põhjal seltsingu likvideerimissätetele, kuid seda üksnes siis, kui nõue on suunatud abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele ning tingimustel, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Taolise analoogia kohaldamiseks tulnuks kostjal tõendada, et vastavad eeldused on täidetud, sh asjaolu, et poolte vahel üldse oli seltsinguleping. Kostja seda teinud ei ole. Kostja väited nii seltsingu kui ka panuste kohta on paljasõnalised. Kohus möönas, et kuivõrd pooled elasid sedavõrd pikka aega XXXXXXXX kinnistul, siis tõenäoliselt on kinnistul ning selles asuvates hoonetes ka mõningal määral ehitus- ning remonditöid tehtud. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused, kuid tõendeid tööde mahu ja maksumuse kohta ei ole. Kostja esitatud Kösta MPE OÜ hinnapakkumine ehitustööde kohta ei tõenda kinnistul tehtud tööde tegelikku maksumust. Muid asjakohaseid tõendeid ei ole kohtule tööde teostamise osas esitatud. Samuti on tõendamata see, kelle raha eest on ehitusmaterjalid ostetud ja tööde teostamise eest tasutud. Samuti ei ole tõendatud, et sõiduauto Audi A4 osteti kostja raha eest ning kuulub seetõttu sõltumata registrikandest kostjale. Tõendamata on ka sõiduki väärtus vastuhagi esitamise ajal. 5(10)
Eeltoodust tulenevalt jättis kohus ka vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda ja määras kindlaks poolte menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub 21. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada. Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid. Hageja ütlused, mille kohaselt töötas poeg A. prügilas ja andis sealt saadud raha kinnistu ostmiseks, kinnitavad A. ja tema elukaaslase väiteid selle kohta, et nad andsid kinnistu ostmiseks raha. Hageja väited on vastuolulised. Hageja väidab, et kõik osteti tema raha eest, samas aga väidab, et poeg A. andis kinnistu ostuks raha. Vastuolulised ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Notariaalsest lepingust ei nähtu raha päritolu. Hageja ei ole tõendanud, kust ta sai kinnistu ostmiseks raha. Maakohus on jätnud seltsingu sätted ebaõigesti kohaldamata. Abieluvälist kooselu ja varaühisust iseloomustab see, et vara on soetatud kooselu ajal. Puudub praktika, et varaühisuse tõendamiseks peaksid pooled tõendama ühise tahte olemasolu. Piisab, kui on tõendatud kooselu fakt ja vara soetamine kooselu ajal. Pooled elasid ühise perena 14 aastat enne, kui kinnistu omandati. Hageja väitel lõppes kooselu 2018. aastal. Hageja esitas tõendeid ehitusmaterjalide soetamise kohta. Tööde teostamist tõendab ka hageja esitatud audit. Kõik need tööd tehti kooselu ajal ja sellega on tõendatud poolte ühine tahe ehitustööde tegemiseks. Maakohus pole nimetatud tõendeid käsitlenud. Hageja esitatud kuludokumendid ei tõenda, et kulud oleks kandnud hageja. Tunnistajad on kinnitanud, et tööd tegi kostja. Kostja töötas prügimäel ja tal oli olemas sissetulek. Tunnistaja M. M. väitel oli maja elamiskõlbmatu. Hageja väitel tuli vahetada aknad, kuna lastel oli külm. Elamut soojustati, mis eeldas uue voodri paigaldamist, samuti vahetati katus. Ruumides tehti remonti. Paigaldati ka kanalisatsioon. Toimikus on kuludokumendid elamus tehtud tööde kohta, kuludokumendid ehitusmaterjalide kohta, ütlused kõrvalhoonete püstitamise kohta. Müügileping tõendab, et kinnistul oli selle ostmise ajal elamu ja kõrvalhooned. Ehitusregister kinnitab, et 2014. a seisuga registreeriti kõrvalhoone. Kinnistu plaan tõendab kahe kõrvalhoone olemasolu. Hageja väitel ehitati need enne 2012. aastat. Hageja pole esitanud vastuväiteid kõrvalhoonete püstitamise kohta. Tõendatud on asjaolu, et sel ajal elasid pooled ja nende lapsed ühise perena. Hageja on tuginenud hagis ka tasuta kasutamise lepingu sätetele, mille kohta pole maakohus oma seisukohta võtnud. Maakohus on jätnud poolte õigussuhte kvalifitseerimata. Kostja viitas maakohtu menetluses ka käsundita asjaajamise sätetele, mille kohta ei ole kohus otsuses seisukohta võtnud. Kostja saab nõuda kulutuste hüvitamist, kui kulutuste kandmine vastab VÕS § 1018 lg 1 tingimustele. Kulutuste kandmine oli hädavajalik ja vastas hageja tahtele. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, miks esitatud hinnapakkumine ei kajasta kirjeldatud tööde maksumust. Selline kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei selgitanud, et tööde osas tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Hageja väitis kohtuistungil, et ta ei tea, kelle raha eest on sõiduauto soetatud. Ka tunnistaja I. M. on kinnitanud, et auto osteti kostja raha eest. Maakohus ei ole neid tõendeid hinnanud. 6(10)
Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule selgitamiskohustuste täitmata jätmise ning materiaalõiguse ebaõiges kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on kostja poolt hageja vastu vastuhagis esitatud nõue 69 756 euro 20 sendi saamiseks. Maakohus jättis nii hageja hagi kui ka kostja vastuhagi (täies ulatuses) rahuldamata. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja (põhi)hagi rahuldamata. Jõustunud kohtuotsus seob pooli osas, milles lahendatakse hagi selle aluseks olevatel asjaoludel (TsMS § 457 lg 1).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu ja ulatust arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuhagi rahuldamata jätmist puudutavas osas maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, kuid peab vajalikuks põhjendusi täiendada seoses kostja nõude võimalike alternatiivsete materiaalõiguslike aluste kontrollimisega.
11.Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja, kuid käesolevas asjas on kostja seltsingul põhinevat võlasuhet põhjendanud üksnes poolte kooselu, ühiste laste ja ühise majapidamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et seltsingulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Asja materjalide põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et pooled oleksid avaldanud vastastikku tahet panustada XXXXXXXX kinnistu omandamisse ning sellel asuvate hoonete ehitamisse ja parendamisse selliselt, nagu seda näeb ette VÕS § 580 lg 1. Püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei ole senises kohtupraktikas (sh maakohtu otsuses viidatud lahendites) loetud seltsinguks ega kohaldatud sellele VÕS § 580 jj. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Lisaks, juhul kui kostja väitel oli seltsingulepingu esemeks ka XXXXXXXX kinnistu omandamine (milleks kostja andis hagejale raha), pidanuks selline seltsinguleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (AÕS § 119 lg 1). Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi ka see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ühist majapidamist. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. XXXXXXXX kinnistul asuvate hoonete parendamine ning 7(10)
sõiduki Audi A4 ostmine oli ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt vajalik eelkõige pere vajadustest tulenevalt. Hooneid kasutas pere (hageja, kostja ja nende lapsed) ühiselt.
12.Kohtupraktikast tulenevalt on seltsingu likvideerimise sätteid võimalik analoogia korras kohaldada abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. Selline analoogia kohaldamine on siiski võimalik üksnes maakohtu otsuses osutatud tingimustel – mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Nende eelduste tõendamise koormis oli menetluses kostjal (TsMS § 230 lg 1). Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 36 küll ekslikult märkinud, et analoogia kohaldamiseks tulnuks kostjal tõendada, et poolet vahel oli seltsinguleping. Juhul kui poolte vahel oleks seltsinguleping, puuduks üldse vajadus seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks (normi)analoogia alusel. See minetus ei ole praegusel juhul viinud maakohut siiski ebaõigete lõppjäreldusteni.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud ülalviidatud eeldusi, mis annaks aluse asjas seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Selliseid järeldusi ei saa teha ka apellatsioonkaebuses viidatud tõenditest, sh tunnistajate ütlustest. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostja rahaliselt hinnatavaid panuseid teinud. Seetõttu ei ole võimalik mh hinnata, kas panused on olnud olulised (mitte sümboolsed).
13.1.Tunnistajate M.M., A.M., X.X. ja I. M. ütlused ehitustööde teostamise aja ja mahu kohta on üldsõnalised ning nendest ei saa kostja soovitud järeldusi teha. Erinevate tunnistajate ütlused omavahel ning ka poolte vande all antud seletused on olulistes aspektides üksteisele vasturääkivad. Sellele on põhjendatult osutanud ka maakohus. A.M. ja M.M. ütlustest ja kostja seletusest saab järeldada, et A.M. ja M.M. andsid hagejale ja kostjale XXXXXXXX kinnistu ostmiseks koos laenu, mida hiljem tagastas neile sularahas kostja. M.M. ütluste kohaselt oli laenusumma 3000 eurot, kostja väitel üle 5000 euro (II kd, tl-d 177–178, tl 182 pöördel). Kõnealusest laenusuhtest ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et kostja on XXXXXXXX kinnistu omandamisse või parendamisse rahaliselt hinnatavalt panustanud. A.M. ja M.M. ütlustest järeldub, et laen anti mitte kostjale isiklikult, vaid hagejale ja kostjale ühiselt. Lisaks nähtub nii I. M. ütlustest kui ka kostja enda vande all antud seletusest, et hageja ja kostja pere sularahata arveldus käis üksnes hageja arvelduskonto kaudu, millele laekus ka kostja poolt väidetavalt teenitud raha. Kostjal endal arvelduskontot polnud (II kd, tl 180 ja tl 182 pöördel). Eeltoodust võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hagejal ja kostjal oli kooselu ajal vähemalt osaliselt ühine pere eelarve ning sellest finantseeriti ka XXXXXXXX kinnistu ostu. Samas ei saa tõenditest järeldada, et kinnistu osteti just A.M. ja M.M. laenuna saadud raha eest. Laen (vähemalt 3000 eurot) oli seejuures ka suurem kui kinnistu müügilepingu (I kd, tl-d 123–126) alusel hageja poolt tasumisele kuulunud 1917 eurot 84 senti.
13.2.Asja materjalide hulgas ei ole ringkonnakohtu hinnangul selliseid kuludokumente, millest nähtuks kinnistul asuvate hoonete remondiga seotud kulude kandmine kostja poolt, mh ei nähtu see hageja esitatud ehitustehnilisest auditist (II kd, tl-d 62–79). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt Kösta MPE OÜ hinnapakkumisele (I kd, tl 135) kui tõendile antud hinnanguga. Asja materjalidest ei nähtu, et selle hinnapakkumise alusel oleks XXXXXXXX kinnistul üldse töid teostatud. Sellel, kas hageja on tõendanud enda poolt väidetud kulude kandmist, ei ole kostja vastuhagi lahendamise seisukohalt esmast
8(10)
tähtsust. Vastuhagi lahendamisel on keskse tähtsusega kostja panused või kulude kandmine ning sellega seonduvate asjaolude tõendatus.
14.Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks kasutanud XXXXXXXX kinnistut tasuta kasutamise lepingu alusel. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Seda arvestades puudub alus kaaluda nõude rahuldamist tasuta kasutamise lepingust lähtuvalt.
15.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et vastuhagis esitatud asjaoludel tulnuks maakohtul kontrollida nõude rahuldamise võimalust ka käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1) ning alusetu rikastumise (VÕS § 1027 ja § 1042 lg 1) sätete alusel. Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu kohustus (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Ringkonnakohus leiab samas, et vastuhagi nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise ega alusetu rikastumise sätete alusel. Mõlemal juhul peaks kostja nõude rahuldamise ühe eeldusena tõendama kulutuste tegemist (hageja huvides või hagejale kuuluvale esemele). VÕS § 1042 lg 1 kohaldamisel tuleks lisaks tuvastada, et hageja on kulutuste tegemise läbi rikastunud. Nagu eelnevalt märgitud, siis kostja kulutuste tegemist praegusel juhul tõendanud ei ole. Ringkonnakohus märgib lisaks, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude esitamine võib olla juhtumi asjaolusid arvestades piiratud ka VÕS § 1023 lg-st 3 tulenevalt, mille kohaselt ei saa käsundita asjaajaja nõuda kulutuste hüvitamist, kui asjaolusid arvestades on ilmne, et tal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Samuti ei oleks kulutuste tegijal nõudeõigust alusetu rikastumise sätete alusel, kui ta ei ole kulutuste tegemise kavatsusest teist isikut õigeaegselt teavitanud (VÕS § 1042 lg 2 p 2).
16.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
17.1.Ringkonnakohus on 18. jaanuari 2023. a määrusega vabastanud kostja riigilõivu 1540 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel maakohtu otsuse peale. TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud temalt riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
17.2.Kuna ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust ei rahulda ning kostja vastuhagi jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, kostjalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista. Kostja majanduslikku olukorda ning maakohtu otsusest kostjale tulenevat kulude riigile hüvitamise kohustust arvestades võimaldab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel tasuda lõivu 1540 eurot kuue 256 euro 67 sendi suuruse osamaksena kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. 9(10)
17.3.Kostjat esindab menetluses riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 12. oktoobril 2018 tehtud määruse alusel. Nimetatud määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20% riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Ringkonnakohus on 28. augusti 2023. määrusega määranud advokaat Heiki Kuninga tasu ja kulude suuruseks apellatsioonimenetluses 432 eurot (sh käibemaks). Märgitud summast 20% on 86 eurot 40 senti. Nimetatud summa tuleb 12. oktoobri 2018. a kohtumäärusest tulenevat hüvitamiskohustust ning TsMS § 190 lg-tes 2, 4 ja 7 sätestatut arvestades kostjalt riigi tuludesse välja mõista kuue 14 euro 40 sendi suuruse osamaksena kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.
17.4.Hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat Aare Kaldma, kes on hageja esindajaks riigi õigusabi korras 22. mai 2018. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-6043. Nimetatud määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 10% riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Ringkonnakohus on 28. augusti 2023. määrusega määranud vandeadvokaat Aare Kaldma tasu ja kulude suuruseks apellatsioonimenetluses 316 eurot 80 senti (sh käibemaks). TsMS § 190 lg-st 1 lähtuvalt tuleb ka menetlusabi saajal üldjuhul hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoole tekkinud kulutused ning sama paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatu järgi mõistab kohus menetluskulud, mille tasumisest kostja (praegusel juhul kostja vastuhagis) on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena hagi (praegusel juhul vastuhagi) rahuldamata jätmise korral riigituludesse välja võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Seega tuleks kostjal hüvitada seoses apellatsioonimenetlusega hageja (vastuhagis kostja) poole menetluskulud 316 eurot 80 senti. Arvestades mõlema poole majanduslikku olukorda ning nii käesolevast otsusest kui ka maakohtu otsusest tulenevat menetluskulude riigile hüvitamise kohustuste mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada mõlemad pooled TsMS § 190 lg 7 alusel hagejale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustusest.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.