A. M. hagi V. Š. u vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks V. Š. u vastuhagi kulutuste hüvitamiseks
Hagihind/vastuhagi hind
3500 eurot / 69 756,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. M. , isikukood XXX Hageja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat A. K. Kostja: V. Š. , isikukood XXX Kostja esindaja RÕA korras: advokaat H. K.
Kohtuistung
19.02.2019; 10.10.2022
14.09.2020;
17.02.2021;
06.06.2022;
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. M. hagi rahuldamata.
2.Jätta V. Š. u vastuhagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Määrata A. M. menetluskulude rahaliseks suuruseks 3264 eurot. 4.1 Välja mõista A. M. lt riigituludesse tasumata riigilõiv 250 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viitenumbriks märkida XXX. 4.2 Välja mõista A. M. lt riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud 296,40 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks. Viitenumbriks märkida XXX.
5.Määrata V. Š. u menetluskulude rahaliseks suuruseks 3120,80 eurot. 5.1 Välja mõista V. Š. ult riigituludesse tasumata riigilõiv 1100 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viitenumbriks märkida XXX. 5.2 Välja mõista V. Š. ult riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud 404,16 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks. Viitenumbriks märkida XXX.
6.Riigi kasuks välja mõistetud rahasummad tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr XXX (SEB Pank), nr XXX (Swedbank) või nr XXX (Luminor Bank) või nr XXX (LHV Pank). Pooltel tuleb rahaliste kohustuste täitmisel järgida otsuses märgitud unikaalset viitenumbrit.
7.Kui pooled ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu ja riigi õigusabi tasu osas otsuse sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). A. M. nõue (hagi) asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
1.A. M. le kuulub hoonestatud kinnistu (registriosa nr XXX; asukoht: XXX). Kinnistu on ostnud A. M. sihtasutuse KredEx toetusega. V. Š. (kostja) sai kinnistul asuvas elamus elada A. M. nõusolekul, sest tal ei olnud mujal elada. Pooled elasid ühise perena kuni 2018. aastal, sest kostja hakkas hagejat solvama ja hageja kolis ära. Majapidamistöödes ning eluaseme- jm kulude kandmises kostja ei osalenud. Vaatamata toimunud süüteomenetlustele, jätkab kostja oma varasemaid elukombeid ja käitumist ning seda üha agressiivsemalt. Kostja on hagejat ja tema pereliikmeid korduvalt sõimanud ebatsensuursete sõnadega, rünnanud hagejat ja poolte ühiseid lapsi ning ajanud hageja koos alaealiste lastega kodunt minema. Hageja oli sunnitud kostja käitumise tõttu elama koos alaealiste lastega kolm kuud naabrite juures. Hageja naasmisel koju olid kostja koos täisealiste poegade M. M. i ja A. M. iga hõivanud sisuliselt kogu elamispinna, jättes hageja ja kahe alaealise lapse kasutada vaid 12m2 suuruse toa. Kostja käitumine (alkoholi kuritarvitamine ja suitsetamine) kahjustavad hageja laste huve. Arvestades kostja ebakohast käitumist ja selle progresseeruvat iseloomu ning muutunud perekondlikke asjaolusid, ei pea hageja enam võimalikuks võimaldada kostjal kinnistut ja sellel asuvaid hooneid kasutada. Kuigi hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid
väljakolimiseks hagejale kuuluvalt kinnistult ning -eluruumi vabastamiseks, on kostja sellest keeldunud, viidates, et lahkub üksnes kohtu vastava otsuse alusel.
2.V. Š. viibib küll vangistuses, kuid see ei muuda haginõuet põhjendamatuks. Kostja ajutine ja temast mitteolenevatel põhjustel eemalviibimine ei elimineeri kostja tahet valdust teostada ja valduse realiseerimist kinnipidamisasutusest vabanemisel jätkata. Hageja sellist järeldust kinnitab ka asjaolu, et kohtuasja menetluse lõpetamisele suunatud läbirääkimised nurjusid põhjusel, et kostja nõudis loobumise sidumist temal kinnistul elamis- ja kasutusõiguse säilimise deklareerimisega hageja poolt. Vindikatsiooninõue kui sooritushagi realiseerub toimingute kogumina - sh asja valduse üleandmine omanikule, valdamist võimaldavate vahendite (sh võtmed jms) tagastamine omanikule, valdaja ja temaga seotud isikute ning nendele kuuluvate asjade eemaldamine, jne.
3.Hagejale kuuluvat sõidukit Audi A4 on V. Š. omavoliliselt kasutanud ja põhjustanud sellega liiklusavarii. Kuigi avariiline sõiduk paikneb hageja kinnistul, on jätkuvalt kostja valduses nii sõiduki süütevõtmed, registreerimismärgid jms. Sooritushagi realiseerumistoimingute kogumi printsiibist lähtuvana pole hagejal võimalik teostada täiemahulist omandiõigust ka sõiduki suhtes. Hageja sõiduki ainuomanikuna on õigustatud nõudma selle väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusse kostja kohustusega anda hagejale üle sõiduki süütevõtmed ja registreerimismärk.
4.Kostjal puudub õigus hagejale kuuluva kinnistu kasutamiseks rendi- üüri- või muu võlaõigusliku kokkuleppe alusel, samuti pole hageja sõlminud kostjatega mingitki asjaõiguslikku kokkulepet ning kostja ei oma õigust hageja kinnisasja ega sõidukit vallata ka muul alusel. Hageja palub kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja nõuda sõiduauto Audi A4 (registreerimisnumbriga XXX) ning kinnistu aukohaga XXX.
5.Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu nõude vara tasuta kasutamise lepingust tulenevalt. Sellisel juhul teeb hageja kostjale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks avalduse kohtumenetluses ja palub kohtul tuvastada tasuta kasutamise lepingu lõppemine ning kohustada kostjat tagastama hagejale lepinguese (hooned Kaevandi kinnistul) ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja koos temale kuuluva varaga hageja ruumidest välja. V. Š. u vastuväited hagile
6.Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hageja on tuginenud esmalt sellele, et kostja kasutab kinnisasja ilma õigusliku aluseta, alternatiivselt viitab hageja tasuta kasutamise lepingule. Kostja hinnangul on tegemist aga seltsingule analoogse õigussuhtega. Hageja ja kostja ostsid maja 18 aastat tagasi. Raha selleks saadi sihtasutuselt KredEx ja poeg A. M. ilt. Kinnistule on ehitatud kuur, saun, garaaž, puukuur. Need hooned ehitati umbes 10 aastat tagasi ja kostja rahade eest. Maja ja kogu kinnistu on hageja nimel, kuna elati vabaabielu ning kaasomandisse hooneid ei vormistatud. Pooltel oli sellega seoses sõlmitud suuline kokkulepe selle kohta, et elatakse koos ning kostja elab neis hoonetes kuni surmani. Ei oleks mõistlik eeldada, et kostja oleks kinnistusse panustanud vaid eesmärgiga seda parendada. Ka ei väljendanud hageja mingil viisil tahet, mille kohaselt võiks kostja elada kinnistul vaid mingi aja. Seega on poolte vahel suuline leping, mille eesmärgiks oli rajada koos kinnistule kodu eesmärgiga seal elada. Lepingut ei saa korraliselt lõpetada, sest kokkulepitud aeg pole saabunud.
7.Ka on tõendamata hagiavalduses märgitud asjaolud, justkui oleks kostjal alkoholiga probleeme ja ta on hagejat ähvardanud ning müünud hagejale kuuluvaid esemeid. Samas teab kostja, et hageja ise on alaealiste laste suhtes olnud vägivaldne. Hageja on ise koguaeg ähvardav ja konfliktne. Kinnistul on ka kostjale kuuluvaid asju. Hageja on ise kinnistult kottidega asju ära viinud. Kottide sisu on kostjale teadmata. Perioodil, mil hageja oli kodust ära, olid lapsed kodus kostjaga ning kostja pidas neid üleval. Selleks tuligi koduseid asju müüa, et teenida raha, millega oleks võimalik lapsi ülal pidada. V. Š. u nõue (vastuhagi) kulutuste hüvitamiseks
8.Kostja hinnangul on poolte vahel seltsingule vastav õigussuhe. Seltsingu lõpetamisel kohalduvad sellele õigussuhtele vastavad sätted ning seltsingu lõppemisel jagatakse vara seltsingu liikmete vahel. Seega tekib seltsingu liikme nõudeõigus seltsingu lõppemisel. Ka hageja ise on kinnitanud, et pooled elasid ühise perekonnana. Seda kinnitavad ka asjaolud, et pooled elasid koos juba enne Haaslava valda kolimist ning pooltel on sündinud ühised lapsed. Kaevandi majas elasid pooled aastaid enne selle omanikuks saamist.
9.Kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917,84 eurot tasus sihtasutus KredEx. Ostja kanda jäi seega 6391 eurot. Kostja andis kinnistu soetamiseks 3000 eurot ja ülejäänu võttis hageja oma pangakontolt.
10.Kinnistule on tehtud olulisi parendusi kostja rahaliste vahendite arvelt. Kinnistule püstitati kuur ja saun. Elamus on vahetatud katus, siseseinad, paigaldatud ripplagi, soojustatud välissein ja vundament, paigaldatud uued uksed ja aknad ning vihmaveesüsteem ja elektrijuhtmestik, soojustatud on põrandad. Samuti ehitati kaks uut ahju. Paigaldati ka septik, veetorustik ja hüdrofoor. Elamus tehtud tööde maksumuseks on 56 582 eurot. Kuuri maksumuseks on 13 120 eurot ning sauna maksumuseks 43 225 eurot. Kokku on kinnisasjale tehtud kulutusi summas 135 512, 40 eurot. Kuludokumendid kostjal puuduvad. Tööde maksumuse kohta on esitanud pakkumuse Kösta MPE OÜ. Eeldades poolte võrdsust, palub kostja hagejalt välja mõista hüvitis 67 756,20 eurot (135 512,40 / 2).
11.Hageja nimele on registreeritud ka sõiduauto Audi A4 registreerimisnumbriga XXX. Sõiduauto omandati 3600 euroga autoaiast 23.07.2011. a. Raha auto eest maksis kostja. Kuna kostja ei omanud juhtimisõigust, vormistati see hageja nimele. Sõiduki väärtus on umbes 2000 eurot. Kui sõiduauto jääb hagejale, palub kostja hagejalt välja mõista sõiduki väärtus 2000 eurot.
12.Kostja on nõus vastuhagist loobuma, kui hageja loobub oma hagist ja võimaldab kostjal vangistusest vabanemisel Kaevandi majas elada. A. M. vastuväited vastuhagile
13.Hagi ja vastuhagi ei ole sellises põhjuslikus seoses, et neid saaks koos menetleda. Kostja on eiranud igasugust tõendamiskoormuse jaotust ega ole oma väiteid millegagi tõendanud.
14.Seltsingulepingu sätete sõnastusest ja õiguslikust regulatsioonist tuleneb, et pooled peavad olema avaldanud tahet seltsingulepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Hageja eitab kategooriliselt, et ta oleks avaldanud tahet või sõlminud kostjaga seltsingulepingu. Hageja kinnitab, et rahakasutust teostas ja majandusotsused langetas kumbki pool iseseisvalt ja
sõltumatult. Pooled ei ole elanud püsivas kooselus, sest kostja alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu ei tekkinud poolte vahel püsisuhet ning ka alaealiste laste turvalisuse tagamiseks ei olnud kooselu kostjaga võimalik. Samuti keeldus kostja isaduse vormistamisest laste suhtes ning kahe noorema lapse põlvnemine kostjast tuvastati kohtuotsusega. Hageja hinnangul lükkab kostja taoline käitumine ümber kostja väite tema soovi kohta sõlmida seltsinguleping perekonna vajaduste rahuldamise eesmärgil. Ka pooltevaheline muu varavahekord või poolte majandusotsustused ei viita seltsingulepingu tingimuste täidetusele.
15.Kostja väited kinnistu ostuhinna tasumise asjaolude osas ei vasta tõele. Kohtule esitatud kinnistu müügilepingust nähtuvalt oli kinnistu ostuhind 8309 eurot, millest 1917,84 eurot tasus hageja müüjale sularahas enne lepingu sõlmimist, ostuhinnast 6391,16 eurot tasuti sihtasutus KredEx poolt toetuse eraldamise lepingu nr XXX alusel välja maksmisele kuuluva toetuse arvel. SA KredEx toetus (mille arvelt tasuti osaliselt kinnistu ostuhind) maksti projekti „Kodutoetus lasterikastele peredele” raames hagejale, kui vallasemana kolme või enamat last kasvatavale isikule. Seega puudus kostjal igasugunegi seos nii toetuse saamise kui selle arvel kinnistu soetamisega. Ka kõik kinnistu majandamisega seotud kulud on kandnud hageja.
16.Kostja ei ole tõendanud panuste tegemist kinnistu parendamisse, veel vähem aga poolte ühist tahet taoliste toimingute sooritamiseks. Kostja poolt vastuhagile lisatud Kösta MPE OÜ hinnapakkumine ei saa tõenda kostja väidetavate panuste väärtust.
17.Kostja ei ole tõendanud panuse tegemist sõiduauto Audi A4 (registreerimisnumber XXX) soetamisse ega ka poolte tahet ühise majandushuvi teenimiseks sõiduki soetamise näol. Hageja hinnangul ei kuulu sõiduk seltsingulepingu esemesse, sest sellisel asjal puudub seos ühise majandushuviga. Hageja kinnitab jätkuvalt, et sõiduk on ostetud tema vahendite arvel. Kostjal puudub sissetulek ja ka sõiduki juhtimisõigus, mistõttu on eluliselt mitteusutavad kostja väited kostja poolt sõiduki ostuhinna tasumise ja poolte ühise majandushuvi teenimiseks sõiduki soetamise soovi kohta. Ka on tõendamata sõiduki väärtus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
19.M. M. ja A. M. on vaidlusalusest elamust välja kolinud, hageja on nende suhtes hagist loobunud ning kohus on kahe kostja osas menetluse lõpetanud 07.04.2020 ja 16.09.2020 määrustega. Kohus lahendab kohus käesoleva otsusega A. M. hagi V. Š. u vastu kinnisasja ja sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja V. Š. u vastuhagi A. M. vastu kulutuste hüvitamiseks.
20.Asjas ei ole vaidlust selles, et kinnistusraamatu kohaselt kuulub A. M. le Kaevandi maja kinnistu XXX. Samuti puudub vaidlus selles, et A. M. le kuulub sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga XXX.
21.Vaidlusi on tekitanud järgnev (hagi): -
millised olid poolte rahalised panused kinnisasja ja sõiduki soetamisel;
-
millisel õiguslikul alusel valdab V. Š. Kaevandi maja kinnistut ning sõiduautot Audi A4;
-
kas valdus on ebaseaduslik.
Samuti on vaidlusi tekitanud see, kas ja kelle rahaliste vahendite arvelt on Kaevandi maja kinnistul parendustöid tehtud (vastuhagi).
22.Kohus lahendab esmalt hagi ja analüüsib hageja nõude osas vaidluse all olevaid asjaolusid ning otsustab, kas hageja nõue asjade ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks on põhjendatud (I). Seejärel analüüsib kohus vastuhagi osas poolte seisukohti ja tõendeid ning otsustab, kas vastuhageja kulutuste hüvitamise nõue on põhjendatud (II) ning kolmandaks otsustab menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (III). Kohus selgitab, et on vastuhagi lubatavuse osas võtnud seisukoha 12.04.2019. a vastuhagi menetlusse võtmisel. I Hageja nõue asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
23.Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.
24.Kaevandi maja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud A. M. . Kohtule esitatud Kaevandi maja kinnisasja ostu-müügilepingust nähtub, et kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917,84 eurot on enne lepingu sõlmimist müüjale A. M. poolt sularahas üle antud ning 6391,16 eurot kohustus A. M. tasuma 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest sihtasutuse KredEx poolt programmi „Kodutoetus lasterikastele peredele” raames eraldatud vahenditest müüja arveldusarvele. Seega ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed tunnistajate ja V. Š. u vande all antud ütlused, mille kohaselt Kaevandi maja ostmiseks laenasid A. M. le ja V. Š. ule raha nende poeg A. M. ja tema elukaaslane M. M. vähemalt 3000 eurot. Kohus peab usutavaks notariaalses ostu-müügilepingus märgitud andmeid ostuhinna tasumise kohta. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et Kaevandi maja kinnisasja omanikuks on A. M. .
25.AÕS § 34 lg 1 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub mistahes alus kinnisasja ja sõiduki valdamiseks, alternatiivselt on kostja tuginenud tasuta kasutamise lepingule ning soovinud selle kohtumenetluses üles öelda. Kostja hinnangul oli poolte vahel seltsinguleping.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seadus nimetab ka seltsingulepingu iseloomulikud tunnused ja seltsinglaste vaheliste suhete põhimõtted (VÕS § 580 jj), sh kokkuleppe panuste, juhtimise korralduse, aruandluse, vastutuse jms kohta.
27.Kohus nõustub hagejaga, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja, kuid kostja on seltsingul põhineva võlasuhte olemasolu põhjendanud üksnes poolte kooselu, ühiste laste ja ühise majapidamisega. Samas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa ainuüksi isikute abieluvälist kooselu (vabaabielu) ja selle raames majapidamise ühist korraldamist iseenesest lugeda seltsinguks ning sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi (nt Riigikohtu 21.12.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16; 03.12.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid kokku leppinud panuste tegemise, panuste tagastamise või seltsingu korraldamise tingimustes.
28.Olgugi, et A. M. ütlused poolte koos elamise asjaolude osas on vasturääkivad (hageja on avaldanud, et lubas V. Š. ul oma kinnisasjal elada seetõttu, et V. Š. ul ei olnud mujal elada, kuid samas ka seda, et pooled elasid ühise perena), ei ole kohus tuvastanud seltsingule omaseid tunnuseid poolte omavahelistes suhetes. Üksnes asjaolu, et pooled elasid koos pikema aja jooksul ning neil on ühised lapsed, ei tähenda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping. Ka kohtule esitatud Kaevandi maja müügilepingu asjaolud viitavad sellele, et müügilepingust tulenevate õiguste omandajaks ja kohustuste kandjaks on ainuisikuliselt hageja, kostjal puudus kinnistu soetamisel panuste tegemise kohustus.
29.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V. Š. ul oleks mõni muu õiguslik alus Kaevandi maja kasutamiseks. Kohus leiab, et V. Š. u valduse Kaevandi maja kinnisasjale saaks tuvastada juhul, kui V. Š. saaks kinnisasja valdust tegelikkuses teostada. Kastre Vallavalitsuse 29.03.2021. a teate kohaselt ei oma V. Š. elukohta Kaevandi kinnistul Tõõraste külas Kastre vallas Tartumaal alates 14.10.2020. a. Seega ei ole asjakohased hageja viited, mille kohaselt oleks hagi rahuldamine vajalik selleks, et kostja vanglast vabanedes ei tuleks Kaevandi maja kinnistule. Hageja on kohtule teadaolevalt vahetanud kinnistul asuva elamu ukselukud, seega puudub kostjal võimalus elamusse siseneda. Kohus märgib, et kui kostja viibib hageja nõusolekuta hageja kinnisasjal, on hagejal õigus nõuda tema lahkumist ja vajadusel kutsuda politsei.
30.Hageja on väitnud, et kostja on omavoliliselt hageja sõidukit kasutanud. Kostja on vastuväitena hageja sellisele seisukohale vande all selgitanud, et sõiduk on ostetud kostja raha eest, seega on sõiduk kostja oma ning hageja ise viskas võtmed inimeste sekka. Nii vastuhagi kui ka tunnistajate ütluste kohaselt on sõiduki Audi A4 ostnud V. Š. sularaha eest. Samas ei ole mingeid tõendeid selle kohta, kust pärines raha, mille eest sõiduk osteti ja kellele see raha kuulus. Tunnistajate ja poolte vande all antud seletused on vastuolulised. Ka ei ole tunnistajate ütlustega võimalik tõendada seda, kelle raha eest sõiduk soetati. Tunnistaja I. M. seletuste kohaselt oli tema sõiduki soetamise juures ja kinnitab, et V. Š. tasus sõiduki eest sularahas. Sellest ei saa aga kohtu hinnangul teha järeldust, et raha, mille eest sõiduk soetati, kuulus V. Š. ule. Tõendeid selle kohta, et V. Š. ul oleks olnud sissetulek, millest oleks olnud võimalik teha kulutusi sõiduki soetamiseks, kohtule esitatud ei ole. Kohus märgib, et kohtul on alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses nende mitmete vasturääkivuste tõttu. Ka puudub kohtu hinnangul mõistlik põhjendus sõiduki soetamiseks olukorras, kus V. Š. ul puudus juhtimisõigus.
31.Vaidlust ei ole, et sõiduki omanikuna on registrisse kantud A. M. . Kohtu hinnangul on ka juhul, kui hageja viskas auto võtmed teiste inimeste sekka ning kostja võtmed selliselt sai, tegemist sõiduki ebaseadusliku valdamisega. Hageja sõiduki omanikuna ei ole avaldanud tahet, et kostja sõidukit kasutaks. Kui hageja viskas võtmed inimeste sekka, nagu kostja
väidab, ei saa seda lugeda kostjale sõiduki kasutamiseks loa andmiseks. Poolte seisukohtadest on ilmne, et tegemist oli konfliktsituatsiooni ja emotsioonidest juhitud käitumisega.
32.Vaidlust ei ole selles, et sõiduk asub Kaevandi maja kinnistul ning kostjal puudub võimalus sõidukit kasutada. Hageja hinnangul on siiski alus nõude esitamiseks olemas seetõttu, et sõiduki numbrimärke ja võtmeid hagejal ei ole ning need on kostja valduses. Tõendeid selle kohta, kus või kelle valduses sõiduki numbrimärgid ja võtmed tegelikult on, ei ole menetluses esitatud. Väide, et need on V. Š. u valduses, on paljasõnaline.
33.AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kuivõrd sõiduk asub füüsiliselt hageja kinnisasjal, on kohtu hinnangul sõiduki otsene valdaja hageja. Ka juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et sõiduki numbrimärgid ja võtmed on kostja valduses, oleks tegemist kaudse valdusega. AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu (Riigikohtu 03.10.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13).
34.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. M. hagi V. Š. u vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. II Kostja nõue (vastuhagi) kulutuste hüvitamiseks
35.Kostja on seisukohal, et seltsingu lõppemise tõttu tuleks kostjale hüvitada 67 756,20 eurot ning kuivõrd sõiduki AudiA4 ostis kostja oma raha eest, tuleks hagejalt välja mõista 2000 eurot, mis oli hageja hinnangul sõiduki väärtus vastuhagi esitamise ajal.
36.Kohus nõustub hagejaga, et kohtupraktika on iseenesest pidanud abieluvälise kooselu korral varalistes suhetes lubatavaks tugineda normianaloogia põhjal seltsingu likvideerimissätetele, kuid seda üksnes siis, kui nõue on suunatud abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele ning tingimustel, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Taolise analoogia kohaldamiseks tulnuks kostjal tõendada, et vastavad eeldused on täidetud, sh asjaolu, et poolte vahel üldse oli seltsinguleping. Kostja seda teinud ei ole. Kostja väited nii seltsingu kui panustuste kohta on paljasõnalised. Kohus möönab, et kuivõrd pooled elasid sedavõrd pikka aega Kaevandi majas, siis tõenäoliselt on kinnistul ning selles asuvates hoonetes ka mõningal määral ehitus- ning remonditöid tehtud. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused, kuid tõendeid tööde mahu ja maksumuse kohta ei ole. Kostja esitatud Kösta MPE OÜ hinnapakkumine ehitustööde kohta ei tõenda kinnistul tehtud tööde tegelikku maksumust. Hinnapakkumise alusel saab teha järelduse selle kohta, millise hinnaga Kösta MPE OÜ hinnapakkumise esitamise ajal hinnapakkumises märgitud töid teostaks, mitte aga kinnistul tehtud tööde maksumust. Muid asjakohaseid tõendeid ei ole kohtule tööde teostamise osas esitatud. Samuti on tõendamata see, kelle rahaliste vahendite eest on ehitusmaterjalid ostetud ja tööde teostamise eest tasutud. Nii tunnistajate ütlused kui poolte vande all antud seletused on ehitustööde teostamise ja mahu osas vastuolulised.
37.Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud see, et sõiduauto Audi A4 osteti V. Š. u raha eest ning kuulub seetõttu sõltumata registrikandest V. Š. ule. Täielikult tõendamata on ka auto
väidetav väärtus 2000 eurot vastuhagi esitamise ajal. Menetluse käigus on selgunud, et sõiduk on avariiline ja kasutuskõlbmatu ning seisab Kaevandi maja kinnistul.
38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka V. Š. u vastuhagi A. M. vastu rahalise hüvitise väljamõistmiseks. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
42.TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kohus jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, tuleb pooltelt menetluskulud, mille tasumisest pooled on menetluses olnud vabastatud, täies ulatuses riigituludesse välja mõista.
43.A. M. on Tartu Maakohtu 30.08.2018. a kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest 250 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv 250 eurot A. M. lt riigituludesse välja mõista. Riigilõiv 250 eurot tuleb A. M. l tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
44.Hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat A. K., kes on hageja esindajaks 22.05.1018. a tsiviilasjas nr 2-18-6043 riigi õigusabi andmise määruse alusel. Nimetatud määrusega anti A. M. le riigi õigusabi kohustusega hüvitada 10% riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Kohus on vandeadvokaat A. K. tasu ja kulude suuruseks käesolevas menetluses 08.04.2020. a, 29.07.2021. a ja 30.11.2022. a määrustega kokku määranud 2964 eurot koos käibemaksuga riigi arvel. Märgitud summast 10% on 296,40 eurot. Nimetatud summa tuleb A. M. lt riigi tuludesse välja mõista kuue 49,40 euro suuruse osamaksena kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.
45.V. Š. on riigilõivu 1100 euro tasumisest vabastatud Tartu Maakohtu 03.04.2019. a kohtumäärusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv 1100 eurot V. Š. ult riigituludesse välja mõista. Riigilõiv 1100 eurot tuleb V. Š. ul tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest
46.Kostjat esindas menetluses advokaat H. K. 12.10.2018. a tsiviilasjas 2-18-9050 riigi õigusabi andmise määruse alusel. Nimetatud määrusega anti V. Š. ule riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20% riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise lõpetamisest. Kohus on advokaat H.K. tasu ja kulude suuruseks käesolevas menetluses 08.04.2020. a, 29.07.2021. a ja 30.11.2022. a määrustega kokku 2020,80 eurot riigi arvel. Märgitud summast 20% on 404,16 eurot. Nimetatud summa tuleb V. Š. ult riigi tuludesse välja mõista kuue 67,36 euro suuruse osamaksena kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.
47.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on esindajate kulude põhjendatust hinnanud tasutaotluste lahendamisel. Esindajate kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud.
48.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.