Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 20.06.2023 otsus ja kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kohtutäituri põhitasu otsus siiski ei ole aegunud, taotleb avaldaja kohtutäituri 20.06.2023 otsuse tühistamist osaliselt ja määrata, et avaldajal tuleb kohtutäiturile tasuda 100.00 eurot (koos käibemaksuga), kuna täiteasjas on kolm võlgnikku, kes igaüks saaksid tasuda võrdse summa. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik leiab, et avaldaja kaebus on kogu ulatuses põhjendamatu ja vastuolus seadusega, ning tuleks täies ulatuses jätta läbivaatamata, kohtutäituri 20.06.2023 otsus ei kuulu tühistamisele ei osaliselt ega terviklikult ning ei kuulu ka lõpetamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lõike 4 alusel ei vabasta täitemenetluse lõpetamine sissenõudja nõude osas täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Sissenõudja nõue ja täituri tasud ei aegu üheaegselt. Kohtutäituril on õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest (Riigikohtu 02.11.2011 lahend nr 3-2-1-79-11). Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut. Aegumistähtaega hakatakse lugema kohtutäituri otsuse jõustumisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult lisaks otsestele täitekuludele menetluse põhitasu pooles ulatuses, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Justiitsministeeriumi hinnangul ei kohaldu TMS § 481, § 501, § 2231 ja KTS § 411 ja § 412 sätestatud kord kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. See ei oleks seaduse mõttega kooskõlas ning võimaldaks jõuda olukorrani, kus nõude aegumisel tekiks igakord uus nõue põhitasu vähendatud määras, s.o kuni 50% ulatuses (KTS § 412). Samuti oleks see vastuolus nõude aegumise loogikaga. Nimelt on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Seoses avaldaja alternatiivse nõudega selgitab kohtutäitur, et solidaarkohustus tähendab, et kõik kohustatud isikud vastutavad õigustatud isiku eest täies ulatuses. Ühe kohustatud isiku väljalangemine kohustatud isikute hulgast teiste kohustust ei muuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt muutub täituri tasu vaid selle solidaarvõlgniku osas, kes aegumisavalduse esitab. Pooles ulatuses täituritasu väljamõistmine on otse seotud aegumisega ning ühe solidaarvõlgniku esitatud aegumise avalduse põhjal ei tohiks lugeda nõuet kõigi suhtes aegunuks. Kohtumääruse põhjendused I Kohus, tutvunud esitatud avalduse, puudutatud isiku seisukoha ja täitetoimikuga, leiab et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 27.06.2023 kaebus on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur M K algatas 03.08.2011 täitemenetluse asjas nr xxx sissenõudja AS-i S P täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 30.06.2011 otsuse asjas nr xxx alusel. Täitemenetlused täiteasjades solidaarselt xxx (A S suhtes), xxx (A E suhtes) ja xxx (I R suhes) on alustatud 03.08.2011 AS-i S P täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 30.06.2011 kohtuotsuse nr xxx alusel summa 9506.38 eurot nõudes. 24.05.2023 otsusega otsustas kohtutäitur lõpetada võlgniku A E suhtes sissenõudja AS-i S P avalduse ja Pärnu Maakohtu 30.06.2011 otsuse asjas nr xxx alusel algatatud täitemenetluses sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur mõistis võlgnikult A E välja kohtutäituri põhitasu, arvestatuna sissenõudmata jäänud nõude summalt, summas 420.00 eurot. Kohtutäitur tegi 20.06.2023 uute asjaolude ilmnemise tõttu muudatuse 24.05.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse punktis 2 ning asendas summa 420.00 eurot uue summaga – 300.00 eurot ning otsustas jätkata täitemenetlust võlgniku A E suhtes 24.05.2023 väljamõistetud muudetud kohtutäituri põhitasu osas (dtl 262-263). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik võis täiteasjas nr xxx nõuda kohtutäituri põhitasu või on põhitasu nõude täitmine aegunud. TMS § 481 lg 4 kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-18715 25.11.2022 määruse p-s 23 selgitanud, et esimene kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alustamisel. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millal see õnnestub täita, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita ja kas täitmine toimub kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus tuleb lõpetada sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel, siis arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 315 SE seletuskiri, lk 9, vt ka Riigikohtu 16.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 14 ja 30 ja Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12, 13). Antud juhul tegi kohtutäitur 24.05.2023 uue põhitasu otsuse summas 420.00 eurot ning asendas nimetatud summa uute asjaolude ilmnemisel 20.06.2023 otsuses uue põhitasu summaga 300.00 eurot (dtl 262-263). Kuna täitemenetlus lõpetatud sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel, siis tuli kohtutäituril teha põhitasu osas uus otsus KTS § 412 alusel ning sama täitemenetlus jätkus kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Seega ei ole kohtutäituri põhitasu nõude osas täitmine aegunud. Vaidlus puudub selles, et täiteasjas on tasutud kokku 6960.93 eurot, millest A S on tasunud 5430.21 eurot ja avaldaja on tasunud 1530.72 eurot (dtl 3 ja 262), seega on tasumata jäänud summa 2545.45 eurot (9506.38 eurot - 6960.93 eurot). KTS § 35 lg-s 1 on sätestatud kohtutäituri põhitasu arvutamise määrad vastavalt nõude suurusele. KTS § 35 lg 1 ja § 412 tulenevalt on nõude summalt 2545.45 eurot kohtutäituri põhitasu 500.00 eurot, millest pool on 250.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kokku on kohtutäitur õigustatud nõudma tasumata jäänud nõude summalt põhitasu 300.00 eurot.

Lisaks on avaldaja palunud alternatiivse nõudena tühistada kohtutäituri 20.06.2023 otsus osaliselt ja määrata, et avaldajal tuleb kohtutäiturile tasuda 100.00 eurot (koos käibemaksuga), kuna täiteasjas on kolm võlgnikku, kes igaüks saaksid tasuda võrdse summa. TMS § 38 lg-st 3 tuleneb, et kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades, et avaldaja, A S ja I R on solidaarvõlgnikud ning vastutavad seega ka kohtutäituri põhitasu tasumise eest solidaarselt, on kohtutäituril õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Eelnevast tulenevalt on avaldajal solidaarkohustuse täitmise korral õigus esitada tagasinõue teiste võlgnike vastu. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et A E kaebus kohtutäitur M K 20.06.2023 otsusele täiteasjas nr xxx tuleb jätta rahuldamata. II Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Vastavalt eeltoodule jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.