X (X) hagi Zircon Group OÜ vastu hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2271,28 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja Zircon Group OÜ (registrikood 11694520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Viimase kohtuistungi aeg
28.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi osaliselt.
2.Välja mõista Zircon Group OÜ-lt X kasuks hüvitis 1620 eurot.
3.Jätta rahuldamata X nõue välja mõista Zircon Group OÜ-lt töötasu 651,28 eurot.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.08.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Zircon Group OÜ (kostja/tööandja) esitas 21.01.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse X (hageja/töötaja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitas 16.02.2020 TVK-le avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.TVK rahuldas 24.09.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1620 eurot ja töötasu 651,28 eurot. TVK jättis sama otsusega rahuldamata hageja nõude tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping ja välja mõista hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 ja § 100 lg 5 alusel. Lisaks jättis TVK rahuldamata kostja avalduse tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Kostja esitas 23.10.2020 Harju Maakohtule taotluse, et kohus vaataks hageja poolt TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Lisaks palus kostja tuvastada, et töötaja poolt 20.12.2019 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus on tühine.
4.Hageja esitas 01.12.2020 hagi, paludes välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 1620 eurot ja töötasu 651,28 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Harju Maakohus keeldus 05.03.2021 määrusega kostja hagi menetlusse võtmisest, kus kostja palus tuvastada, et töötaja poolt 20.12.2019 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus on tühine. Sama määrusega võttis kohus menetlusse töötaja 01.12.2020 hagi tööandja vastu.
6.Töötaja poolt esitatud hagi kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2013 tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures arendusjuhina. 18.11.2019 toimus hageja ja kostja kohtumine, kus tööandja esitas töötajale kirjaliku ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja soovis jätkata omapoolsete töökohustuste täitmist, kuid ühel hetkel ei saanud hageja siseneda ettevõttesse oma sõrmejäljega nagu tavaliselt, vaid ta pidi sisenema võtmega. Töötaja viibis 11.12.2019–19.12.2019 korralisel puhkusel. Hageja saatis 20.12.2019 kostjale kirja, milles teavitas töölepingu ülesütlemise kavatsusest alates 06.01.2020, kui tööandja ei võimalda töö jätkamist. Kuivõrd kostja ei lubanud hagejal tööd teha, ütles töötaja 20.12.2019 avaldusega töölepingu üles. Hageja palus välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 1620 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista töötasu 651,28 eurot perioodi eest alates 19.11.2019 kuni 05.01.2020, kui töötaja ei teinud tööd seetõttu, et tööandja ei andnud tööd. Hageja sai alles TVK menetluses teada, et kostja olevat töölepingu 18.11.2019 avaldusega erakorraliselt üles öelnud. Tööandja avaldas 18.11.2019 kohtumisel soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, millega töötaja ei nõustunud. Märgitud kohtumisel ei edastanud kostja hagejale töölepingu kirjalikku ülesütlemise avaldust. Tööandjal oli tahe lõpetada tööleping, aga ta ei vormistanud seda nõuetekohaselt. Kostja võis 18.11.2019 öelda töölepingu üles suuliselt, kuid selline ülesütlemine on tühine. Isegi juhul, kui kostja oleks erakorralise ülesütlemisavalduse hagejale 18.11.2019 edastanud, oleks ülesütlemine tühine. Kostja ülesütlemisavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sest selles puuduvad töölepingu lõpetamise faktilised asjaolud. Lisaks ei ole tööandja järginud ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Ülesütlemine on tühine ka sellepärast, et hageja ei ole töölepingut
rikkunud. Alusetud on tööandja väited selle kohta, et töölepingu lõpetamise aluseks on saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine töötaja poolt. Hageja ei ole viidatud kohustusi rikkunud. Kostja on konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kohustuse rikkumisena toonud välja sündmused, mis on leidnud aset pärast töölepingu ülesütlemist. Kostja ei saanud nendele sündmustele töölepingu lõpetamisel tugineda. Tööandja on konkurentsikeelu rikkumist põhjendanud selliselt, et hageja kanti alates 12.11.2019 äriregistrisse Sumar Tools OÜ (Sumar Tools) juhatuse liikmena. Registrikanne on deklaratiivne, mistõttu ei saa selle alusel väita, et töötaja on rikkunud konkurentsipiirangut. Lisaks ei ole hageja ja Sumar Tools konkureerivad äriühingud. Kostja sisustab töölepingu erakorralist ülesütlemist asjakohatute ja tagantjärele esitatud väidetega tööandja vara äraviimise kohta. Tööandja väide, et hageja on omastanud tööandja vara, on valed. Lisaks ei ole kostja sellisele rikkumisele töölepingu ülesütlemise avalduses tuginenud. Töötaja selgitas, et töölepingu kehtivuse järgne konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine.
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et hageja asus 12.11.2019 kostja nõusolekuta ja teadmiseta juhtima äriühingut Sumar Tools. Lisaks sai 14.11.2019 hagejale kuuluvast äriühingust Marelius Invest OÜ (Marelius Invest) Sumar Tools suurosanik. Sumar Tools on kostja peamine konkurent. Hageja asus kasutama kostja huvide vastaselt talle tööalaselt teada saanud konfidentsiaalset teavet klientide ja töötajate kohta. Hageja tegevuse tõttu on mõned kostja suurkliendid läinud üle Sumar Toolsi juurde ja mõned kostja töötajad on asunud Sumar Toolsi tööle. See näitab, et hageja osutas töölepingu kehtivuse ajal kostjale konkurentsi ning kasutas ärisaladusi. Lisaks sai kostja teada, et perioodil 15.11.2019–17.11.2019 viis töötaja enda kabinetist välja tööalaseid dokumente, arvuti ja tööandjale kuuluva mööbli. 2019. a inventuuri käigus tuvastati, et hageja tegevuse tõttu läks kaduma tasalihvipink. Töötaja andis oma käitumisega mõista, et ta ei järgi enam töösuhtes vajalikku lojaalsuskohustust ega kavatse edaspidi hageja juures töötada. Töötaja on asunud tööandja huvisid kahjustama. Kõikide eeltoodud asjaolude alusel otsustas kostja töölepingu lõpetada. Tööandja edastas 18.11.2019 kohtumisel töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Töötajale selgitati, et usalduse kaotus ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjustatud töötaja poolsest konkurentsi osutamisest ning lojaalsuskohustuse rikkumisest. Töötaja ebaseadusliku käitumise tõttu otsustas tööandja piirata hageja ligipääsu tööruumidele ja tööalasele e-postile. Kostja selgitas, et hageja on kostja juhatuse liikme ja kostjas teise äriühingu kaudu osalust omava Bi väimees, mistõttu olid tööandja ja töötaja vahelised suhted ka perekondlikud. Hageja ja kostja leppisid 20.11.2019 Z vahendusel telefoni teel kokku, et hoolimata töölepingu erakorralisest ülesütlemisest lõpetatakse töösuhe poolte kokkuleppel. Vaatamata kokkuleppele teatas hageja 27.11.2019 e-kirjaga, et ta ei nõustu töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Kostja selgitas, et hageja 20.12.2019 nõue töölepingu jätkamiseks oli alusetu. Töötaja nõude esitamise ajaks oli tööleping juba lõppenud. Hageja nõue ei sisaldanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust, vaid selles hoiatas töötaja kavatsusest leping lõpetada. Alternatiivselt esitas töötaja tingimusliku ülesütlemisavalduse, mis on tühine. Kostja tõi välja, et hagejal ei ole õigust nõuda hüvitise ja töötasu maksmist, sest kostja on töölepingu kehtivalt erakorraliselt üles öelnud. Arvestades töötaja pahauskset käitumist oli tööandjal õigus lõpetada töösuhe etteteatamistähtaega järgimata. Hageja käis pärast 18.11.2019 töövälisel ajal korduvalt tööruumides. Seega omas töötaja jätkuvalt tööruumidele juurdepääsu ning tal ei olnud takistusi töökoha kasutamiseks, kui ta oleks soovinud tööülesandeid täita. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2013 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle arendusjuhi ametikohale (I kd, tl 30-31). Hageja on hagis palunud mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitis 1620 eurot seoses hageja töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 06.01.2020 ning töötasu 651,28 eurot perioodi 19.11.2019–05.01.2020 eest, kuna kostja ei ole hagejale märgitud ajal tööd andnud. Samas on kostja öelnud 18.11.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Seega peab kohus enne hageja nõuete lahendamist hindama kostja ülesütlemise kehtivust.
10.Kostja on esitanud kohtule 18.11.2019 teatise, mille järgi on töötaja rikkunud saladuse hoidmise kohustust või konkurentsipiirangut. Tööandja on avaldanud teatises soovi öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 8 alusel alates 18.11.2019 (dtl 58).
11.TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 esimese lause järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine.
12.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud) ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused. Hageja on väitnud, et töölepingu ülesütlemine kostja 18.11.2019 avaldusega ei ole õiguspärane ja on kehtetu, kuna hageja ei ole saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust rikkunud ja järelikult ei ole täidetud ülesütlemise materiaalne eeldus. Ülesütlemine on hageja hinnangul tagajärjetu ka sellepärast, et kostja ei ole ülesütlemise avaldust hagejale kätte toimetanud ning tööandja ei ole avaldust põhjendanud ehk täidetud ei ole ülesütlemise formaalne eeldus.
13.Esmalt hindab kohus, kas täidetud on ülesütlemise materiaalne eeldus. Kostja ütles 18.11.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles sellepärast, et hageja rikkus saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust (TLS § 88 lg 1 p 8).
14.Kohus hindab kostja väiteid hageja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise kohta. Kostja on menetluses heitnud hagejale ette konkurentsikeelu rikkumist töösuhte kehtivuse ajal ja see on olnud üheks töösuhte lõpetamise põhjuseks. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks konkurentsipiirangut rikkunud pärast töölepingu ülesütlemist. Eeltoodud põhjustel on oluline hinnata hageja konkurentsipiirangu rikkumist töösuhte ajal. Puudub vajadus kontrollida konkurentsikeelu rikkumist töösuhte lõpetamisele järgneval ajal ja seda perioodi puudutavad väited ei oma asjas tähtsust.
15.Konkurentsipiirangu kokkulepet reguleerib TLS § 23. Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 23 lg 1 redaktsioon sätestas, et tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe. Kohtupraktikas tuuakse välja, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist
majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib). Kui üks nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine (Riigikohtu 12.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16682, p 12).
16.Töötaja konkurentsipiirangu kokkulepe sisaldub töölepingu p-s 6.6. Mainitud punkt näeb ette, et töötajale laieneb konkurentsikeeld. Töötajal on keelatud tööandja eelneva kirjaliku loata töötada tööandja konkurentide juures. Konkurentsideks loetakse kõiki Eesti Vabariigis registreeritud metalli-, tööstus-, masinaehitus- ja elektroonikatööstusettevõtteid, kaasa arvatud eelpool mainitud tööstusharude komponente ja lisaseadmeid valmistavaid ning hooldust pakkuvaid ettevõtteid. Konkurentsikeeld kehtib koos seaduses sätestatud tingimustega käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja tööandja nõudmisel ka kuus kuud peale käesoleva lepingu lõppemist, välja arvatud töötaja koondamisel või töölepingu lõpetamisel tööandja pankroti või likvideerimise tõttu (I kd, tl 30-31).
17.Kostja väitel rikkus hageja konkurentsikeeldu selliselt, et alates 12.11.2019 asus ta ilma tööandja eelneva loa ja teadmiseta juhtima kostjaga konkureerivat äriühingut Sumar Tools. Lisaks sai alates 14.11.2019 hagejale kuuluvast äriühingust Marelius Invest Sumar Toolsi suurosanik. Hageja konkurentsikeeldu rikkuvale tegevusele viitavad kostja hinnangul ka tema seosed Venemaal registreeritud äriühingutega, mis tegutsevad kostjaga samas tegevusvaldkonnas.
18.Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks.
18.1.Kostja on menetlusdokumentides heitnud hagejale ette seda, et viimane on asunud hageja kliente ja töötajaid Sumar Toolsi üle meelitama. Lisaks on kostja väitnud, et hageja on asunud uues ettevõttes kasutama kostja tehnoloogiat ja oskusteavet (know-how). Kohus saab kostja väidetest aru selliselt, et kostja majanduslikuks huviks, mida konkurentsipiirang pidi kaitsma, olid andmed kostja klientide ja töötajate kohta ning kostja tehnoloogia ja oskusteave.
18.2.Kohus leiab, et kostjal on põhjendatud huvi hoida saladuses andmeid enda klientide ja tehnoloogia kohta ning oskusteavet. Kui hageja asuks konkurentide huvides kasutama töösuhtes kostjaga omandatud teavet tema klientide kohta, saaks hageja meelitada kliente tellima teenuseid mitte kostjalt vaid konkurendilt. Taoline tegevus oleks kahjustanud kostja huve. Ka kostja tehnoloogia ja oskusteabe kasutamine konkurendi huvides kahjustaks kostjat, sest konkurent saaks eelise kostja suhtes. Seega kaitseb konkurentsipiirang andmeid kostja klientide ja tehnoloogia kohta ning tööandja oskusteavet.
18.3.Kohtu hinnangul ei ole kostjal erilist majanduslikku huvi hoida saladuses andmed enda töötajate kohta. Teave selle kohta, kes töötab kostja juures, on neutraalse sisuga ja nende avaldamine kolmandatele isikutele ei kahjusta kostja huve. Kostjat võib kahjustada see, kui tema juures spetsiifilise kompetentsi omandanud töötaja asub tööle konkurendi juurde, kus ta hakkab saadud kogemust ja teavet kasutama. Sellise riski realiseerimise aitab vältida konkurentsipiirangu kohaldamine. Kohtu hinnangul ei ole andmed kostja töötajate kohta selline teave, mida kaitseb konkurentsipiirang.
19.Kohus leiab, et töölepingus sisalduv konkurentsikeeld on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt töötajale äratuntavalt piiritletud. Lepingu p 6.6 järgi on töötajal keelatud töötada Eestis registreeritud ettevõtetes (ruumiline piiritletus). Piirang kohaldub lepingu kehtivuse ajal (ajaline piiritletus). Töötaja ei tohi töötada metalli-, tööstus-, masinaehitus- ja
elektroonikatööstusettevõtetes, kaasa arvatud eelpool mainitud tööstusharude komponente ja lisaseadmeid valmistavaid ning hooldust pakkuvates ettevõtetes (esemeline piiritletus).
20.Konkurentsipiirangu rikkumise seisukohalt tuleks hinnata, kas Sumar Tools tegutseb sisuliselt kostjaga samas tegevusvaldkonnas. Kuivõrd kostja ütles töölepingu üles hageja konkurentsipiirangu rikkumise tõttu, peaks tuvastama, kas Sumar Toolsi saab pidada kostja konkurendiks hiljemalt 18.11.2019 seisuga. Sumar Toolsi võimalik konkureeriv tegevus pärast märgitud kuupäeva ei oma asjas tähtsus.
21.Kostja on Eestis registreeritud äriühing ja tema tegevusvaldkonnaks on valuvormide tootmine, mujal liigitamata metalltoodete tootmine ning metallistantside tootmine (II kd, tl 16–18). Kostja veebilehel avaldatud andmete kohaselt on tema üks juhtivatest Baltimaade rakiste valmistajatest. Kostja peamised tooted on pressvormid plastmassist ja alumiiniumist detailide valmistamiseks ja erinevad stantsid: järjestikulased stantsid; lõige, painde- ja vormimisstantsid ning kõvasulam – täppisstantsid. Kostja saab kasutada enda masinaparki erinevate detailide stantsimiseks ja plastmassdetailide survevaluks (II kd, tl 19). Kostja 2012. a majandustegevust tutvustava teabe järgi asus neljandik tema klientidest Mehhikos ja USA-s ning neljandik Venemaal (II kd, tl 68–79). Kostja 2013. a ja 2014. a majandusaasta aruannete kohaselt on tema põhilisteks turgudeks olnud Venemaa (54%), Eesti (17%), Euroopa Liit (11%) ja USA (18%; II kd, tl 42–67).
22.Sumar Tools on Eestis registreeritud äriühing ja tema tegevusvaldkonnaks on valuvormide tootmine, mujal liigitamata metalltoodete tootmine, metalltoodete remont, disainerite tegevus ning büroohaldus, kombineeritud sekretäriteenus (II kd, tl 14-15). Sumar Toolsi 2019. a majandusaasta aruande kohaselt tuli tema müügitulu Euroopa Liidu riikidest, peamiselt Soomest, Saksamaalt ja Eestist (II kd, tl 20–33). Sumar Toolsi turuks saab pidada geograafilist ala, kust laekus tema müügitulu.
23.Eeltoodust nähtub, et kostja ja Sumar Tools on Eestis registreeritud äriühingud ning nende tegevusalad on suures ulatuses kattuvad, st mõlema tegevusvaldkonnaks oli valuvormide tootmine ja mujal liigitamata metalltoodete tootmine. Kogutud andmete järgi kattusid 2019. a osaliselt ka äriühingute tegevuse piirkonnad. Kuigi kostja tegevus oli suunatud ka väljaspool Euroopa Liitu (st Venemaa, USA, Mehhiko), tegutsesid mõlemad äriühing p-des 21 ja 22 esitatud andmete järgi ka Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides. Asjaolu, et suurem osa kostja klientidest asus väljaspool Euroopa Liitu, ei oma määravat tähtsust. Oluline on see, et mõlemad äriühingud tegutsesid Euroopa Liidu riikides ja selles geograafilises piirkonnas saab neid kattuvates valdkondades pidada konkurentideks. Kostja on esitanud Eesti Spetsiaaltööriistatootjate Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Yi 30.05.2022 e-kirja, kus viimane on selgitanud, et ta tunneb väga hästi Sumar Toolsi, kelle põhitegevusalaks on survevaluvormide tootmine. Lähtuvalt oma põhitegevuse profiilist oli/on Sumar Tools konkurendiks teistele Eesti vormitootjatele ning arvestades selle ettevõtte töötajate arvu ja potentsiaali, on see olnud ja on ka praegu kostja jaoks üks peamisi konkurente Eestis (II kd, tl 170). Kohus leiab, et mainitud e-kiri tõendab, et Sumar Tools ja kostja olid 2019. a konkurendid Eesti turul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Sumar Toolsi saab hagejaga töölepingu lõpetamise aja seisuga pidada kostja konkurendiks.
24.Kostja on esitanud ajalehes Äripäev Sumar Toolsi kohta 04.05.2020 avaldatud artikli, kus äriühing kirjeldas enda majandustegevust (II kd, tl 92-93). Artikkel on ilmunud pärast hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist ja artikli sisust nähtuvalt puudutab selles avaldatud teave artikli ilmumisele eelnevat perioodi ehk talve ja kevadet 2020. Seega ei oma artiklis esitatud andmed praegu tähtsust.
25.Asjaolu, et Sumar Tools osales koos kostjaga Moskvas toimunud näitusel, ei tõenda, et Sumar Tools oli kostja konkurent töösuhte lõpetamise ajal. Kostja esitatud dokumentidest nähtub,
et näitus leidis aset 15.–17.07.2021 (I kd, tl 57) ehk pärast hageja töölepingu ülesütlemist. Kostja esitatud dokument ei tõenda, et kostja ja Sumar Tools olid konkurendid novembris 2019. a.
26.Kostja on esitanud andmed, et Sumar Toolsi majanduslikud näitajad (müügitulu/käive) on hakanud kasvama 2020. a ehk pärast seda, kui hageja oli 2019. a novembris asunud äriühingu juhatuse liikme kohale (II kd, tl 14-15, tl 20–41) ning kostja majanduslikud näitajad (müügitulu/käive) on hakanud alates 2019. a halvenema. Kostja käibe langus ja kahjumi kasv jätkus ka järgmisel 2020. a (II kd, tl 80–105). Kohus leiab, et Sumar Toolsi ja kostja majanduslike näitajate muutus 2020. a ei ole oluline, sest see toimus pärast töösuhte lõpetamist ja hageja võimalik konkurentsipiirangu rikkumine sel ajal ei oma vaidluses tähtsust. Kostja heidab hagejale ette konkurentsipiirangu rikkumist alates 12.11.2019, kui hagejast sai Sumar Toolsi juhatuse liige ning juba 18.11.2019 ütles kostja töölepingu üles. Arvestades nii lühikest perioodi ei ole võimalik, et kostja majanduslike näitajate halvenemine kogu 2019. a eest olnuks tingitud hageja väidetavast konkurentsipiirangu rikkumisest.
27.Kostja on põhjendanud konkurentsipiirangu rikkumist enda klientidelt saadud teabega, mille kohaselt on nad tellinud teenuseid Sumar Toolsilt. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et klientide vastused puudutavad 2020. a ja 2021. a esitatud tellimusi (II kd, tl 106–108). Pärast hageja ja kostja vahelise töösuhte lõppemist aset leidnud sündmused ei oma praegu tähtsust. Kostja poolt esitatud klientide vastused ei tõenda konkurentsikeelu rikkumise töösuhte ajal.
28.Kostja esitas hageja 18.12.2019 e-kirja kostja töötaja Zle, kus hageja palus arvestada Snabinvest ja Polyhold arvete summast maha viimase GAZi tellimuse kompensatsioon ja esitada vahesumma Sumar Toolsile (II kd, tl109). Viidatud ei kirjast jääb ebaselgeks, kuidas on see seotud hageja väidetava konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisega. Kohtu hinnangul ei kinnita e-kiri konkurentsikeelu rikkumist.
29.Kostja on toonud välja, et hageja on meelitanud Sumar Toolsi tööle kostja endise töötaja Wi. Andmed selle kohta, et W töötab Sumar Toolsis olid avaldatud ajalehes Äripäev 04.05.2020 ilmunud artiklis (II kd, tl 92-93). Kostja esitas Wi 22.11.2019 avalduse lõpetada tööleping alates 22.12.2019 (II kd, tl 178). Eeltoodud tõenditest nähtub, et W otsustas vahetada töökohta pärast hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist. Pärast hageja ja kostja vahelise töösuhte lõppemist aset leidnud sündmused ei oma praegu tähtsust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks mõjutanud Wi lahkuma töölt kostja juures perioodil, kui hageja rikkus kostja väitel konkurentsipiirangut ehk alates Sumar Toolsi juhatuse liikmeks saamisest 12.11.2019 kuni töölepingu ülesütlemiseni 18.11.2019.
30.Kostja selgitas, et hageja konkureerivale tegevusele viitavad tema seosed Venemaal registreeritud äriühingutega, mis tegutsevad kostjaga samas valdkonnas. Kostja esitas Q 03.08.2020 selgituse, mille järgi on hageja Venemaa Peterburi ühingu OOO MASTERMOLD omanike seas (II kd, tl 110-111). Kostja esitas veebilehe väljavõtte, mille kohaselt on OOO MASTERMOLD tegelenud mehaanilise töötlemise ja stampide tootmisega (II kd, tl 116). Kostja esitatud Q 03.08.2020 selgitusest nähtub üksnes see, et hageja oli üks OOO MASTERMOLD omanikest. Seletus ei tõenda, et hageja oleks töötanud äriühingus või muul viisil osutanuks kostjale konkurentsi äriühingu kaudu. Hageja töölepingus sisalduv konkurentsipiirand keelas hagejal töötada konkurendi juures. Piirang ei hõlmanud teises äriühingus osaluse omamist. Lisaks ei nähtu seletuskirjast, mis aja seisuga on/oli hageja OOO MASTERMOLD üks omanikest. Kostja esitatud väljavõttest nähtub, et hageja on OOO MASTERMOLD asutaja ning et äriühing on likvideerimisel (II kd, tl 112–115). Kostja esitatud väljavõttest järeldub ka see, et hageja on veel ühe Venemaal tegutseva äriühingu OOO Sumar Tools Rus asutaja. Mainitud äriühingu peadirektoriks on C (II kd, tl 112–115). Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks võtnud osa OOO Sumar Tools Rus tööst, mida saaks lugeda konkurentsipiirangu rikkumiseks. Kohus
leiab, et kostja esitatud dokumendid hageja seoste kohta Venemaa äriühingutega ei tõenda töötaja konkurentsipiirangu rikkumist novembris 2019.
31.Kostja on sidunud hageja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise hageja saamisega Sumar Toolsi juhatuse liikmeks ja sellega, et hageja äriühing on saanud Sumar Toolsi osanikuks. Hageja oli seevastu seisukohal, et töölepingus sisalduv konkurentsipiirang keelas hagejal töötada konkurentide juures ning see ei laienenud juhatuse liikmeks olemisele. Lisaks selgitas hageja, et ta asus Sumar Toolsiga lepingulisse suhtesse (asus tööle) alates 06.01.2020 ning alates viidatud kuupäevast oli hageja Sumar Tools juhatuse liige.
31.1.Kohus on tuvastanud, et Sumar Toolsi äriregistri väljavõtte järgi on hageja alates 12.11.2019 mainitud äriühingu juhatuse liige (I kd, tl 54–56). Hageja on Marelius Invest ainuosanik ja juhatuse liige (I kd, tl 33-34). Alates 14.11.2019 kuulub Marelius Investile 50% osalus Sumar Toolsis (I kd, tl 54–56).
31.2.Töölepingu p 6.6 järgi on töötajal keelatud töötada lepingu kehtivuse ajal tööandja konkurentide juures. Ka töölepingu sõlmimisel ajal kehtinud TLS § 23 lg 1 redaktsiooni järgi ei tohtinud töötaja töötada tööandja konkurendi juures. Samas on kohus seisukohal, et töölepingut ja viidatud seadusesätet tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et töötajal on keelatud tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevusalal. Taoline tegutsemine leiab aset siis, kui töötaja tegutseb juhatuse liikmena tööandjaga konkureerivas äriühingus. Konkurentstikeelu piiramine üksnes töötaja töötamisega tööandja konkurendi juures ehk konkureeriva ettevõttega töösuhtesse astumine oleks tööandja suhtes ebaproportsionaalne ja ei vastaks tööandaja huvile kaitsta enda majanduslikku huvi ka siis, kui töötaja asub tööandjaga konkureerima muul viisil kui astudes tööandja konkurendiga töösuhtesse. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul tõlgendada töölepingu p-s 6.6 sätestatud konkurentsikeeldu selliselt, et hagejal oli keelatud tegutseda juhatuse liikmena äriühingus, kes on kostja konkurent.
31.3.Hageja on küll väitnud, et tema asus Sumar Toolsi tööle 06.01.2020, kuid vaatamata kohtu poolt 07.04.2022 istungil tehtud palvele selgitada väidet tööle asumise kohta ning kas ja kuidas oli see seotud Sumar Toolsi juhatuse liikme kohustuste täitmistega (I kd, tl 133–140), ei ole hageja täiendavaid selgitusi esitanud. Kohus nõustub hageja väitega, et äriregistri kanne ei tekita juhatuse liikme suhet äriühinguga. Samas olukorras, kus kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et hageja kui Sumar Toolsi juhatuse liikme volitused oleksid tekkinud hiljem kui 12.11.2019, tuleb asuda seisukohale, et hageja volitused Sumar Toolsi juhatuse liikmena tekkisid alates 12.11.2019.
32.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Sumar Toolsi saab hagejaga töölepingu lõpetamise aja seisuga (18.11.2019) pidada kostja konkurendiks. Kohus on leidnud, et hageja kui Sumar Toolsi juhatuse liikme volitused tekkisid alates 12.11.2019. Samas on kohus seisukohal, et konkurentsipiirangu rikkumise eelduseks on ka see, et töötaja teeb tööandjaga konkureeriva ettevõtte juhatuse liikmena toiminguid, mis võivad mõjutavad tööandja majandustegevust. Mõistlik ei oleks jaatada konkurentsikeelu rikkumist olukorras, kus töötajast saab küll tööandajaga konkureeriva äriühingu omanik, kuid töötajast juhatuse liige ei tee konkureeriva äriühingu nimel toiminguid, mis kahjustaksid tööandja huve. Praegu ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks alates 12.11.2019 kuni 18.11.2019 teinud Sumar Toolsi juhatuse liikmena toiminguid, mis võinuks mõjutada kostja majandustegevust. Kostja poolt hagejale konkurentsikeelu rikkumisena käsitletavad toimingud on leidnud aset pärast hagejaga töösuhte lõpetamist ja seetõttu ei oma need tähtsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet.
33.Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et hagejaga seotud äriühing omandas osaluse Sumar Toolsis, pidada konkurentsipiirangu rikkumiseks. Piirangu rikkumine eeldab aktiivset käitumist töötaja poolt. Osaluse omandamine selliseks tegevuseks ei kvalifitseeru. Töölepingus sisalduv konkurentsipiirangu kokkulepe ei keelanud töötajal omada osalust teistes äriühingutes.
34.Järgnevalt käsitleb kohus kostja 18.11.2019 ülesütlemisavalduses töölepingu lõpetamise alusena välja toodud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist.
35.TLS § 22 lg 1 sätestab, et vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. TLS § 6 lg 3 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu.
36.Töötaja saladuse hoidmise kohustuse näeb ette töölepingu p 6.5, mis sätestab, et töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena tööandja äri- ja tootmissaladusi – kommerts-, tehnilisi, finants- või muid tööandja poolt määratletuid, sealhulgas käesoleva lepingu tingimusi. Töötajal ei ole õigust kasutada kas otseselt või kaudselt informatsiooni, mis kuulub tööandja äri- ja tootmissaladuste hulka, muul otstarbel kui ainult käesoleva töölepinguga temale pandud kohustuste täitmiseks. Käesolev säte kehtib kogu töölepingu kehtivuse aja ning tööandja nõudmisel ka ühe aasta jooksul peale töölepingu lõppemist.
37.Kostja ei ole menetluse kestel selgitanud ega tõendanud, mis on tema tootmis- või ärisaladus. Kostja on väitnud, et hageja on asunud uues ettevõttes kasutama kostja tehnoloogiat ja oskusteavet (know-how). Samas ei ole kostja seda teavet sisustanud (ehk kostja ei ole selgitanud, mis on tema poolt kasutatav tehnoloogia ja oskusteave). Kohus on konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise analüüsimisel leidnud, et kostjal on põhjendatud huvi hoida saladuses andmeid klientide kohta, oskusteavet ja teavet tehnoloogia kohta. Kui lugeda viidatud andmeid kostja ärisaladuseks, ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks need andmed kolmandatele isikutele töösuhte kehtivuse ajal (sh alates Sumar Toolsi juhatuse liikmeks saamisest kuni töösuhte lõpetamiseni) avaldanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist hageja poolt.
38.Kostja on menetluse kestel avaldanud, et hageja on viinud ära ettevõtte vara (nt lamelihvipink, kirjutuslaud jne). Kostja ei ole aga hageja mainitud tegevusele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tuginenud. 01.06.2022 menetlusdokumendi p-s 24 selgitas kostja, et ta on hageja poolt ettevõtte varaga seotud käitumisakte kohtumenetluses välja toonud kui hageja isikut ja teguviisi iseloomustavaid fakte, mis on kahjustanud kostja vara (II kd, tl 157–160). Kuivõrd kostja ei ole vara äraviimise väidetega töölepingu lõpetamist põhjendanud, ei oma need asjas tähtsust ja kohus jätab kostja vastavad väited tähelepanuta.
39.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumist hageja poolt. Seetõttu on töösuhte lõpetamine toimunud ilma materiaalse aluseta. Töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 18.11.2019 avalduse alusel on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Kuna ülesütlemine on tühine, puudub vajadus käsitleda poolte väiteid töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel. Samal põhjusel puudub vajadus käsitleda, kas täidetud olid ülesütlemise formaalsed eeldused (sh kas hageja sai ülesütlemise avalduse kätte). Selles osas jätab kohus poolte väited tähelepanuta.
40.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid välja mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1620 eurot seoses hageja töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 06.01.2020 ning töötasu
651,28 eurot perioodil 19.11.2019–05.01.2020, kuna kostja ei ole hagejale märgitud perioodil tööd andnud.
41.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 esimene lause sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Eeltoodust nähtub, et hüvitise nõudmise eelduseks on töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.
42.Kohus selgitab, et kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 18.11.2019 avalduse alusel on tühine, jäi pooltevaheline tööleping kehtima. Hageja on selgitanud, et ta on öelnud töölepingu erakorraliselt üles 20.12.2019 avaldusega alates 06.01.2019. Töötaja tõi 20.12.2019 avalduses välja, et tööandja on muutnud töö tegemise füüsiliselt võimatuks ja töötajalt ei saa oodata tööülesannete täitmist. Hageja uksekaart on tühistatud ja tema võtmed ei ava töökoha uksi. Samuti puudub töötajal juurdepääs meiliaadressile ja sinna saadetud kirjad on suunatud tööandja postkasti. Avalduses tõi hageja välja, et mainitud põhjused annavad talle õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 1 alusel. Lisaks selgitas töötaja, et kostja ei maksa talle töötasu alates 18.11.2019. Töötasu tasumata jätmise tõttu on töötajal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. 20.12.2019 avalduses määras hageja kostjale tähtaja oma tööülesannete täitmiseks. Kui tööandja ei täida oma töölepingust tulenevaid kohustusi hiljemalt 05.01.2019, ütleb hageja töölepingu üles tuginedes tööandja olulisele töölepingu rikkumisele (I kd, tl 26-28).
43.Kohus käsitleb hageja 20.12.2019 avalduses esitatud töösuhte lõpetamise alust, mille järgi on tööandja takistanud töötaja ligipääsu töökohale, võttes temalt ära võimaluse tööülesandeid täita.
44.Hageja selgitas, et 18.11.2019 järel ei saanud ta siseneda ettevõttesse oma sõrmejäljega nagu tavaliselt. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Kohus tuvastab, et hagejal ei olnud võimalust siseneda tööruumidesse sõrmejälje abil. Hageja väitel pidi ta sisenemiseks kasutama uksevõtit. Ka kostja selgitas, et pärast 18.11.2019 pidi hageja ettevõttesse sisenemiseks kasutama võtit. Kostja lasi 29.11.2019 ukselukke vahetada (I kd, tl 37). Kostja väitel tegi ta seda selleks, et piirata hageja ligipääsu tööruumidele õhtusel ajal, kuna hageja oli kostja vara tööruumidest ära viinud. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, mis põhjusel otsustas kostja ukselukud välja vahetada. Samas näitavad eeltoodud dokumendid, et hagejal puudus ligipääs tööruumidesse ajal, kui uksed olid lukus. Kostja esitas enda vanemvalvuri ja koristaja A 15.03.2021 aruande, mille järgi on kella 7-st kuni 17-ni ettevõtte uksed lahti, kuid hageja ei ole pärast 18.11.2018 enam tulnud (II kd, tl 149-150). A 15.03.2021 aruanne tõendab, et hagejale oli tagatud ligipääs tööruumidesse kella 7-st kuni 17-ni, mille jooksul oli tal võimalik tööle tulla ja tööülesandeid täita. Seega ei saa töötaja heita tööandjale ette tööülesannete täitmise takistamist. Lisaks hageja selgitas 01.12.2020 hagiavalduses, et alates 11.12.2019 kuni 19.12.2019 viibis ta korralisel puhkusel, mistõttu ei saanud tööandaja rikkuda viidatud ajal enda kohustusi, takistades hageja ligipääsu tööruumidesse.
45.Hageja käsitles 20.12.2019 avalduses tööülesannete täitmise takistamisena meiliaadressile juurdepääsu puudumist. Kostja esitas hageja 20.11.2019 e-kirja, milles hageja taotles oma meiliaadressi sulgemist (II kd, tl 8). Kuivõrd hageja on taotlenud oma e-posti sulgemist, ei saa töötaja heita tööandjale lepinguliste kohustuste rikkumisena ette meiliaadressile juurdepääsu puudumist.
46.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tööandja ei ole piiranud töötaja ligipääsu töökohale ega takistanud töötajal tööülesannete täitmast. Seega ei saanud hageja öelda tööleping erakorraliselt üles viidates sellele, et tööandja olevat muutnud töötaja jaoks töö tegemise võimatuks.
47.Kohus käsitleb hageja 20.12.2019 avalduses esitatud töösuhte lõpetamise alust, mille järgi ei ole tööandja pärast 18.11.2019 töötasu maksnud.
48.Hageja selgitas 01.12.2020 hagiavalduses, et alates 11.12.2019 kuni 19.12.2019 viibis ta korralisel puhkusel. Kohus leiab, et märgitud perioodil puudus hagejal õigus saada töötasu ja kohus ei arvesta kostja rikkumise hindamisel mainitud ajavahemikku. Seega oli töötajal õigus saada töötasu alates 18.11.2019 kuni 10.12.2019 ning alates 20.12.2019 kuni töösuhte lõppemiseni.
49.TLS § 91 lg 2 p 2 annab töötajale õigus öelda töölepingu erakorraliselt üles, kui tööandja rikub oluliselt töötasu maksmise kohustust. Kohtupraktikas tuuakse välja, et töötasu maksmisega lühiajaline (mõnepäevane) viivitamine võib osutuda oluliseks kohustuse rikkumiseks, kui töötaja on juhtinud sellele rikkumisele tööandja tähelepanu, kuid viimane jätkab rikkumist (Riigikohtu 11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 18). Hageja saatis kostjale 20.12.2019 nõude töölepingu täitmiseks, milles selgitas, et kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustus maksta töötasu. Hageja määras kostjale tähtaja rikkumise lõpetamiseks kuni 05.01.2020 (avalduses on ekslikult märgitud 2019; I kd, tl 26–28). Vaatamata hageja nõudekirjale on kostja jätkanud lepingu rikkumist, jättes hagejale töötasu maksmata. Kostja on küll viivitanud töötasu maksmisega lühikest aega (alates 18.11.2019 kuni 10.12.2019 ning alates 20.12.2019), kuid arvestades asjaolu, et hageja on juhtinud kostja tähelepanu lepingu rikkumisele ning et kostja ei ole asunud lepingut nõuetekohaselt täitma, tuleb hagejale töötasu maksmata jätmist lugeda oluliseks tööandjapoolse kohustuse rikkumiseks TLS § 92 lg 2 p 2 alusel. Hagejal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 92 lg 2 p 2 alusel.
50.Hageja määras 20.12.2019 avalduses kostjale tähtaja töölepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja avaldas, et kui tööandja ei täida oma töölepingust tulenevaid kohustusi hiljemalt 05.01.2019, ütleb hageja töölepingu üles tuginedes tööandja olulisele töölepingu rikkumisele (I kd, tl 26–28). Kohus leiab, et nõudekirja viidatud lõigus sisaldub hageja tahteavaldus öelda tööleping erakorraliselt üles alates 06.01.2020. Puudub vaidlus, et kostja on saanud hageja 20.12.2019 avalduse kätte.
51.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on öelnud 20.12.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 06.01.2020. Töösuhte lõpetamise aluseks on asjaolu, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2).
52.Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 1620 eurot. Kostja avaldas 07.04.2022 istungil, et ta ei vaidlusta summat (II kd, tl 133–140). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kokku 1620 eurot.
53.Järgmiselt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt töötasu 651,28 eurot perioodil 19.11.2019–05.01.2020, kuna kostja ei ole hagejale märgitud perioodil tööd andnud.
54.Hageja nõude aluseks on TLS § 35, mis sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
55.Hageja avaldas 01.12.2020 hagiavalduses, et alates 11.12.2019 kuni 19.12.2019 viibis ta korralisel puhkusel. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda mainitud perioodi eest töötasu TLS § 35 alusel.
56.Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole tööl käinud sellepärast, et tema ja kostja vahel oli tekkinud lahkarvamus kostja 18.11.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse osas. Dokumentide kohaselt oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle tulnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole takistanud hageja juurdepääsu tööruumidesse ega takistanud hagejal tööd tegemast. Olukorras, kus hageja hinnangul oli töösuhte lõpetamine kostja 18.11.2019 avaldusega tühine, võinuks temalt oodata tööülesannete täitmise jätkamist. Kohtule esitatud andmetel ei ole hageja tööd pärast 18.11.2019 teinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt töötasu TLS § 35 alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista töötasu 651,28 eurot perioodi 19.11.2019–05.01.2020 eest.
57.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et hageja esitas hagis kaks nõuet, millest rahuldatakse vaid üks nõue. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
58.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.