Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7403
Kohtuasi
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna Sotsiaal- ja (registrikood 75014965), esindaja FB
Tervishoiuamet
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isik Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399), esindaja KA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-23-9051 Tallinna Linnavalituse esitatud avalduse lisa 5 (Y avaldus politseile) ja lisa 6 (Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.2023 vastuskiri).
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-23-7403 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (psühhiaatriakliinik) esitas 26.05.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus paigutada X (puudutatud isik) alates 25.05.2023 kell 20.12 esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni psühhiaatriahaiglasse. Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning kohaldas 26.05.2023 määrusega puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 29.05.2023 kell 20.12.
2.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 28.05.2023 taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Harju Maakohus pikendas 28.05.2023 määrusega puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani, arvates puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamisest 25.05.2023 kell 20.12.
3.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti kaudu) esitas 16.06.2023 avalduse, milles palus paigutada puudutatud isiku kuni kolmeks kuuks psühhiaatriahaiglasse.
3.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik viibinud psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil üheksa korda. Puudutatud isik haigestus 2003. aastal pärast lähedase isiku surma, mil tal tekkisid paranoilised mõtted venna ja vennanaise suhtes. Puudutatud isik arvas, et teda jälitatakse, jälgitakse kaameratega ja püütakse kahjustada, ning tal esines palju maagilisi mõtteid. Puudutatud isik ei tee ravikoostööd ja pärast haiglast lahkumist tema ravi katkeb. Haiguse ägenedes aktiveeruvad tal paranoilised mõtted seoses lähedase surmaga ning selles seisundis on puudutatud isik meelepetteliste elamuste ja luulumõtete tõttu impulsiivne, ettearvamatu ning ennast kahjustava käitumisega, mis seisneb hulkumises, alkoholi kuritarvitamises, mh on seetõttu esinenud tal jalaluumurd. 2005. aastal diagnoositi puudutatud isikul paranoidne skisofreenia. Puudutatud isik ei vajanud aastatel 2005–2008 ravi, sest tema elukaaslane manustas talle ravimeid. Puudutatud isik viibis viimati ravil 16.02.2023–06.03.2023. Puudutatud isiku poeg suri 09.02.2023, kuid puudutatud isik ei uskunud seda. Ta pöördus politsei poole, et kirjutada avaldus oma poja kadumise kohta. Puudutatud isik otsis oma poega ja kaasas sellesse sugulasi. Puudutatud isiku ema (C) sõnul aktiveerusid puudutatud isikul jälitusluululised mõtted ja kinnipidamishirm. Politsei toimetas puudutatud isiku erakorralise meditsiini osakonda. Puudutatud isiku seisund stabiliseerus ravi saamisel ning ta kirjutati haiglast välja. Haigla määras puudutatud isikule toetusraviks depoosüstid, kuid puudutatud isik ei tulnud ravi jätkama.
3.2.Siinsel juhul pidas politsei puudutatud isiku kinni, kuna ta kõndis keset sõiduteed. Politsei viis puudutatud isiku erakorralise meditsiini osakonda tervisekontrolli. Psühhiaatriakliinikusse vastu võtmisel oli kontakt puudutatud isikuga halb. Valvearst tegi 25.05.2023 puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi otsuse 48 tunniks ning puudutatud isik viibib kohtumääruse alusel esialgse õiguskaitse korras kuni 40 päeva psühhiaatriahaiglas. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isik on tõrges, ta ei vasta küsimustele sisuliselt ning on impulsiivne, suureline, taibutu ja ajas desorienteeritud. Puudutatud isik rääkis,
2-23-7403 et politsei võttis ta kinni, kuna ta oli ühe labajalaga sõiduteel. Hiljem väitis puudutatud isik, et ta jäi bussis magama ja bussist väljudes võttis politsei ta kinni. Puudutatud isik ilustab oma elu. Puudutatud isik räägib oma poja surmast, kuid ei usu, et tema poeg maeti. Ta arutleb, kuidas saaks politsei kaudu alustada poja otsinguid. Puudutatud isik on luululiselt veendunud, et ta poeg oli rikas, sugulased tassivad tema pärandust laiali ning ta kardab rahast ilma jääda. Puudutatud isik ei mõista, et ta poeg oli töövõimetu. Puudutatud isik käitub enda emaga agressiivselt. Ta võtab emalt ära pensioniraha, kuid eitab seda, väites, et ema annab talle joomiseks ja muuks vajalikuks raha. Puudutatud isik ei mõista oma pikaajalisi toimetulekuraskuseid. Ta on paranoiline vennanaise, vennapoja ja oma ema suhtes. Ta kuritarvitab alkoholi ning on seetõttu viibinud ravil. Puudutatud isik ei mõista alkoholi tarbimisest tulenevaid terviseriske. Puudutatud isik ei saa iseseisvalt hakkama, kuna on tugevalt paranoiline ja lamedalt heatujuline. Ta ei suuda hoolitseda enesehügieeni eest, ka mitte haiglatingimustes, on räpase välimusega ja vajab pidevat suunamist. Puudutatud isik on organiseerimata, hajevil ja ettearvamatu. Puudutatud isik sai hiljuti uue passi, mis oli isiku käekotis tugevalt määrdunud, räpane ja haisev.
3.3.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20). Kui puudutatud isik ei saa ravi, võib ta psüühikahäirest tuleneva ebaadekvaatsuse ja ettearvamatu ning agressiivse käitumise tõttu olla ohtlik iseendale ja ka ümbritsevale. Tal on kõrgendatud risk agressiivseks käitumiseks lähisugulastega. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ta ei pea haiglaravi vajalikuks ega kavatse ravi kodus jätkata. Samuti ei mõista ta alkoholikeeldu. Kuna ambulatoorse ravi tulemusel pole puudutatud isiku seisund veel piisavalt paranenud, vajab ta tahtest olenematut vältimatut haiglaravi orienteeruvalt kolm kuud.
3.4.Puudutatud isiku suhtes on tema ravil viibimise ajal algatatud tsiviilasi nr 2-23-9051 talle eestkostja määramiseks ning tugevdatud ööpäevaringse järelevalvega erihoolekandeasutusse paigutamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28.06.2023 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks SA PERH psühhiaatriahaiglasse. Maakohus andis psühhiaatriakliinikule loa isikule tahtevastaselt ravimite, eeskätt rahustava, psühhoosivastase, elekterkrampravi ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub kohtule 13.06.2023 esitatud psühhiaatrite avamusest, et puudutatud isik on varem olnud 9 korda tahtest olenematul ravil, seejuures on hospitaliseerimised olnud erakorralised, tingitud ägedast psühhootilisest seisundist. Puudutatud isiku koostöövalmidus raviks on olnud alates haigestumisest (2003) minimaalne ning üldjuhul on ta katkestanud toetusravi kohe pärast haiglast lahkumist, sest tal ei ole haiguskriitikat. Haiguse ägenedes aktiveeruvad paranoilised mõtted lähedaste suhtes, ägedas seisundis on meelepettelistest elamustest ja luulumõtetest lähtuvalt impulsiivse, ettearvamatu ja ennast kahjutava käitumisega (hulkunud, kuritarvitanud alkoholi, murdnud jalaluu jms). 2005. aastal püstitati paranoidse skisofreenia diagnoos. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik erakorralise meditsiini osakonnast. Politsei pidas puudutatud isiku kinni, sest ta kõndis keset sõiduteed. Ta oli politseinike vastu kuri ega
2-23-7403 andnud selgitusi. Haiglasse vastuvõtmisel oli kontakt temaga väga halb, ta korrutas, et maffia ajab teda taga. Puudutatud isik oli äärmiselt räpane ja haisev, tema juuksed olid pulstunud. Ta oli ärritunud ja valjuhäälne ega vastanud sisuliselt küsimustele. Valvearst tegi 25.05.2023 kell 20.12 tema suhtes tahtest olenematu ravi otsuse. Ekspertiisiakti kohaselt räägib puudutatud isik meeleldi, kuid valikuliselt. Ta eitab ja varjab luululisi elamusi, alkoholi kuritarvitamisega seotud pahandusi ja tervisehäireid. Puudutatud isikul esinevad kroonilised psüühikahäired – püsikululine paranoidne skisofreenia ja alkoholi kuritarvitamine –, kuid tal ei ole haiguskriitikat, ta ei adu probleemi ega nõustu ravivajadusega. Vabaduses viibides ei järgi puudutatud isik ravirežiimi, mille tulemusena koos alkoholi kuritarvitamisega aktiveerub luululine mõtlemine ja agressiivne käitumine, sh suureneb füüsiline ja verbaalne agressiivsus lähedaste (ema, vennanaine) ja kaaskondsete suhtes. Alkoholi kuritarvitamine halvendab oluliselt puudutatud isiku vaimset ja füüsilist seisundit. Ravi on olnud efektiivne ning puudutatud isik vajab jätkuvalt ravi. Senine kogemus võimaldab prognoosida, et tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused langevad ära kolme kuu möödudes.
4.2.Kuna kohus kuulas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tegemise eel ära ning ekspertiisiakti kohaselt ei ole puudutatud isik võimeline oma seisundit adekvaatselt hindama, ei ole vaja puudutatud isikut uuesti ära kuulata. Samuti ei ole vaja kuulata ära kohalikku omavalitsust, kes on avalduses oma seisukohad esitanud, ega muid isikuid, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
4.3.Puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamine on psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 alusel põhjendatud. Puudutatud isik põeb vaimuhaigust – püsikululist paranoidset skisofreeniat – ning kuritarvitab alkoholi. Puudutatud isiku haigustaju on puudlik ning ta on käitunud agressiivselt. On tõenäoline, et puudutatud isik võib vabaduses rünnata teisi isikuid ja provotseerida enda vastast vägivalda. Ärakuulamise ja asjas esitatud arstide ning eksperdi arvamuse alusel on kohus veendunud, et puudutatud isiku käitumine on vaimuhaigusest mõjutatud, ta ei mõtle selgelt ega mõista ravivajadust. Tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole tõenäoline. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. On reaalne tõenäosus, et isik asetab ennast vabaduses viibides olukorda, kus on oht tema elule ja tervisele. Puudutatud isik vajab jätkuvalt aktiivravi. Kuna puudutatud isiku haigustaju ja -kriitika on puudulik ning ta võib rünnata teisi isikuid, ei saa talle muud abi peale haiglaravi kohaldada, sh kohaldada ravi kodustes tingimustes (koostöös lähedastega). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada puudutatud isiku viivitamatult psühhiaatriahaiglast. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine põhjendatud. Puudutatud isiku väitel ei ole tal rasket psüühikahäiret. Haiglasse paigutamise taga on tema vennanaine, kes soovib puudutatud isikut oma elukohast välja saada. Vennanaine on andnud arstidele altkäemaksu, et arstid diagnoosiksid puudutatud isikul haiguse. Puudutatud isiku poeg hukkus kahtlastel asjaoludel ning ta kahtlustab, et vennanaine koostöös arstidega
2-23-7403 tahtsid pojalt saada elundeid elundidoonorluseks. Puudutatud isik ei saa haiglas olla, kuna tal on vaja poja pärandiasju ajada, sest pojale kuulus luksuskorter Karu tänaval ja haiglas viibimise pärast võivad vennanaine ja teised sugulased sellesse sekkuda. Kuna puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamine on alusetu, tuleb ta viivitamata vabastada.
6.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia. Isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Kui isik jätta ravita, võib ta olla oma psüühikahäire tõttu tekkiva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik eelkõige endale, kuid ka ümbritsevale. Eeltoodu tõttu tuleb puudutatud isiku suhtes rakendada statsionaarset sundravi.
7.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku tahtest olenematu ravi on vajalik ja põhjendatud. Menetluse käigus esitatud arsti arvamusest lähtudes on täidetud kõik PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
10.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks.
11.1.Kohus menetleb TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
11.2.Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused ei olnud täidetud.
2-23-7403
11.2.1.Puudutatud isikul on raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psühhiaatrite 13.06.2023 arvamuse (dtl 67–68) ning ekspert JE 26.06.2023 arvamuse (dtl 56–58) kohaselt põeb puudutatud isik püsikululist paranoidset skisofreeniat ning see piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada ja seda juhtida, seejuures ei ole puudutatud isikul ka haigustaju. Sellest tulenevalt on arusaadav, et puudutatud isiku arvates ei ole tal psüühikahäiret. Asjas esitatud tõendid kinnitavad aga üheselt, et puudutatud isik põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mida saab pidada selliseks raskeks psüühikahäireks, mis mõjutab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada ja seda juhtida. Viimast kinnitavad ka puudutatud isiku käitumine ning psühhiaatritele ja eksperdile avaldatud mõtted.
11.2.2.Ilma haiglaravita ohustaks puudutatud isik eelkõige enda elu, tervist ja julgeolekut, aga ka oma lähedaste julgeolekut PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Psühhiaatrite 26.05.2023 arvamuses (dtl 10–11) kirjeldatu kohaselt suri puudutatud isiku poeg 09.02.2023 ning puudutatud isik hospitaliseeriti selle järel ägenenud haigusseisundi tõttu erakorralise meditsiini osakonnast, kuhu ta viidi kiirabiga Põhja prefektuurist. Puudutatud isiku seisund stabiliseerus raviga ja ta kirjutati haiglast välja. Puudutatud isikule määrati toetusraviks depoosüstid, kuid ta ei jätkanud ravi. 25.05.2023 hospitaliseeriti puudutatud isik taas erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Sel korral pidas politsei puudutatud isiku kinni, sest ta kõndis keset sõiduteed, oli äärmiselt räpane, haisev ja hoolitsemata välimusega ning ärritunud ja valjuhäälne. Tsiviilasjas nr 2-23-9051 (avaldus puudutatud isikule eestkostja määramiseks ja puudutatud isiku paigutamiseks tugevdatud ööpäevase järelevalvega erihoolekande teenusele) esitatud avalduse lisa 5 kohaselt on puudutatud isiku vennanaine (C) esitanud 21.05.2023 politseile avalduse, milles palus politsei kaasabi puudutatud isiku ravile toimetamiseks. Avalduse kohaselt oli puudutatud isiku käitumine otseseks ohuks nii puudutatud isikule endale kui ka tema 89-aastasele emale (F). Puudutatud isik on asunud ema juurde elama ning tema seisund on pärast tema poja (Q) enesetappu muutunud eriti hulluks. 12.03.2023 lõi puudutatud isik oma ema, kellel õnnestus põgeneda naabrite juurde ja sealt helistada, mille peale kutsus C politsei. Puudutatud isiku ema on juba kuid kannatanud lähisuhte vägivalla all: puudutatud isik sunnib jälitusluulust ajendatuna oma ema temaga koos kaubanduskeskustesse varjuma ning politseijaoskondades käima, et teatada enda jälitamisest või poja kadumisest; puudutatud isik ähvardab ja sõimab ema ega luba tal kasutada telefoni; kuna puudutatud isik kardab üksi olla, ei luba ta emal korterist välja minna; 18.05.2023 võttis puudutatud isik emalt ära võtmed ja mobiiltelefoni, mistõttu ei saanud ema koju ja pidi ööbima C juures. Tsiviilasjas nr 2-23-9051 esitatud avalduse lisaks 6 olev Politsei- ja Piirivalve ameti kirja kohaselt on puudutatud isikuga seoses registreeritud kokku 15 juhtumit (neist 8 2023. aastal). Kirjast nähtub, et puudutatud isik pöördus 10.02.2023 ja 15.02.2023 seoses poja surmaga politsei poole ning ta toimetati 15.02.2023 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 12.03.2023 sai puudutatud isik haiglast välja, ründas oma ema ja vennapoega ning toimetati kainestusmajja. 12.04.2023 pöördus puudutatud isik taas politsei poole seoses poja kadumisega. 25.05.2023 kell 16.41 teatas möödakäija, et puudutatud isik kõnnib kõikuva kõnnakuga keset sõiduteed. Puudutatud isik ei allunud patrulli korraldusele minna kõnniteele, üritas vestluse ajal korduvalt sõiduteele tagasi joosta ning muutus politsei suhtes agressiivseks. Puudutatud isiku jutt oli seosetu ning ta kordas korduvalt, et ta teab, et me tapame ta ära. Politsei kasutas tema suhtes sundi ja toimetas puudutatud isiku Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus puudutatud isik muutus taas agressiivseks. Samal päeval kell 19.14 soovis kiirabi politseid ja transporti puudutatud isiku
2-23-7403 toimetamiseks Paldiski mnt 52, sest puudutatud isik oli endale ja teistele ohtlik ning osutas vastupanu. Kuigi puudutatud isik viibis 40 päeva esialgse õiguskaitse korras kohtumääruse alusel psühhiaatriakliinikus haiglaravil, ei olnud psühhiaatrite 13.06.2023 arvamuse ja ekspertiisiakti kohaselt tema seisund selle aja seisuga stabiliseerunud. Psühhiaatrite arvamus ja ekspertiisiakt kinnitavad, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust ja katkestab ravi niipea, kui ta lahkub haiglast. Kontrollitud keskkonnas statsionaarse ravi lõpetamise korral enne puudutatud isiku haiguse stabiliseerumist ägeneks puudutatud isiku haigus ning aktiveeruksid luululised elamused, mille mõjul ei kontrolliks puudutatud isik enam oma käitumist ja võiks sellises seisundis ohustada ettearvamatu käitumisega eelkõige iseenda elu, tervist ja julgeolekut, aga ka oma lähedaste julgeolekut. Ühtlasi kinnitab ekspertiisiakt, et raviskeemi järgimata jätmine koosmõjus alkoholi kuritarvitamisega põhjustab puudutatud isiku agressiivset käitumist, sh suureneb füüsiline ja verbaalne agressiivsus lähedaste ja kaaskondsete suhtes. Arvestades puudutatud isiku käitumist enne tema ravile paigutamist, sh enese elu ja tervise ohtu seadmist sõiduteel liikumisega ning agressiivsust, aga ka nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla juhtumeid, oleks puudutud isiku psüühikahäire ägenemise korral varasemale kogemusele tuginedes pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik oleks oma haigusest ja alkoholi tarbimisest tingitud agressiivse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii iseendale kui ka end ümbritsevatele inimestele, eelkõige oma emale.
11.2.3.Arvestades seda, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust ning on varem alati haiglast vabanemisel ravi lõpetanud, ei oleks muu abi kui tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas puudutatud isikule PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses praegu küllaldane.
12.Ülaltoodut arvestades ei ole maakohus kohaldanud puudutatud isikule tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas ilma õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada ega puudutatud isikut haiglast vabastada.
13.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel riigi kanda. Avaldajal ja psühhiaatriahaiglal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
14.Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi psühhiaatriakliinikule ja avaldajale. Juhindudes TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast (RKTKm 30.04.2019, 2-18-17167, p-d 15–16) toimetab ringkonnakohus määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku vahendusel. Kui puudutatud isiku terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista ja see võib tekitada olulist kahju tema tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte toimetada üksnes väljavõtte kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
15.Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja muud temaga koos elavad pereliikmed, eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.