Asjaõigus › Omandiasjad

2-23-1645 läbivaatamisele ja lahendamisele, võib kohus teise poole kasuks sisse nõuda hüvitise tegeliku kahju eest. Hüvitise suuruse määrab kohus mõistlikes piirides ja konkreetseid asjaolusid arvestades. Kostja taotleb hagejalt õigusabikulude hüvitamist. Kuna kostjal puuduvad piisavad õigusalased teadmised, pidi ta kulutama aega hagidokumentidega ja asjakohaste materjalidega tutvumiseks, kohtumaterjalide analüüsimiseks, konsulteerimiseks, hagile vastuse koostamiseks ja selle eesti keelde tõlkimiseks. Õigusteenuse keskmine maksumus on 100‒150 eurot. Sellele tariifile tuginedes taotleb kostja, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja järgmised kostja kantud kohtukulud: nõudedokumentidega tutvumine 100 eurot, vastavate seaduste uurimine, kohtumaterjalide analüüs, konsultatsioon 200 eurot, hagiavaldusele vastuse koostamine ja selle tõlkimine menetluskeelde 200 eurot, kokku 500 eurot. Hageja leiab, et kostja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendamatu ning tõendamata, mida saab lugeda alusetu rikastumise katseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja võtab hagi tagasi. Hageja võib võtta kostja nõusolekuta hagi tagasi kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kuna hageja soovib hagi tagasi võtta, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti; lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud 500 eurot, millega hageja ei nõustu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seaduse alusel hüvitatakse vaid sellise lepingulise esindaja kulud, kelle on õigus menetlusosalist menetluses esindada. Kostjal polnud menetluses lepingulist esindajat. Kõik menetluses esitatud dokumendid allkirjastas kostja ise. Ühtegi volikirja ei ole kohtule esitatud. Kostja selgitab, et ta tutvus hagiavaldusega, uuris kohtupraktikat, konsulteeris ja koostas vastuse hagiavaldusele. Seega ei ole tegemist kohtukuludega, mis kvalifitseeruks TsMS § 144 p 1 alla. Kostjal ei ole olnud menetluses esindajat. Kostja on ennast ise esindanud ning seega panustanud ise enda õiguste kaitsmisse. Sellisel juhul ei ole seaduseandja ette näinud õigusabikulude hüvitamist, kuna reaalselt ei ole kostja kulusid kandnud. Kohtupraktika uurimine ja enda seadusega kurssi viimine on kindlasti tõstnud kostja teadlikkust, kui seaduseandja ei ole ette näinud, et sellele kulunud aja peaks hüvitama teine pool. Samuti on Riigikohus leidnud kohtumääruses nr 2-15-12032, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Kuna kostjat ei esindanud tsiviilasja 2 (3)

2-23-1645 menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, puuduvad kostjal hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus selgitab, et olukorras, kus menetlusosaline esitab kohtule enda allkirjastatud dokumente, millest ei nähtu esindaja olemasolu, tuleb tal arvestada, et sellise dokumendi koostamise kulu vastaspoolelt välja ei mõisteta. Kuna kostjat ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel, tuleb jätta tema taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja menetluskulude taotluse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.