Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75038598), lepinguline esindaja Andrus Post Puudutatud isikud: D.O (eestkostet vajav isik, isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson L.X (eestkostet vajava isiku laps, isikukood XXX) A.U (eestkostet vajava isiku laps, isikukood XXX) E.D (eestkostet vajava isiku laps, isikukood XXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 15.05.2025 määruse resolutsiooni märgetega, et D.O on valimisõiguse osas teovõimeline ja D.O teovõime on abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes piiratud. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 15.05.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.
Rahuldada Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus. Seada eestkoste täisealise isiku D.O (isikukood XXX) üle. Määrata D.O eestkostjaks Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75038598).
4.4.Eestkostetaval D.O-l on õigus teha tehinguid kuni 10% ulatuses ühes kuus oma sissetulekute arvelt. Nimetatud osas ei vaja eestkostetav tehingute tegemisel eestkostja nõusolekut.
4.5.D.O on valimisõiguse osas teovõimeline.
4.6.D.O teovõime on abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes piiratud.
4.7.Eestkoste on seatud D.O varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks, igapäevaelu korraldamiseks, ravi saamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks, v.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 4.4. nimetatud tehingud.
4.8.Eestkostja on kohustatud:
4.8.1.kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1);
4.8.2.esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes;
4.8.3.hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest;
4.8.4.kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse;
4.8.5.teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);
4.8.6.esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 16.06.2025. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202, § 184). Vara nimekiri esitada Pärnu Maakohtule (asukoht Kuninga 22 Pärnu 80010, elektrooniline menetlusposti aadress [email protected]);
4.8.7.esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 15.05.2026. Aruanne esitada Pärnu Maakohtule (asukoht Kuninga 22 Pärnu 80010, elektrooniline menetlusposti aadress [email protected]).
4.9.Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.05.2030.
4.10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.
4.11.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.12.Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning ekspertiisikulu jätta riigi kanda.
4.13.Saata määrus menetlusosalistele ning Haapsalu Linnavalitsusele rahvastikuregistri kannete tegemiseks. 2
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lääne-Nigula vald (avaldaja) esitas 25.11.2024 Harju Maakohtule avalduse D.O-le (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja palub eestkoste seada puudutatud isiku I kõikide asjade ajamiseks ja maksimaalse tähtajaga, s.o viieks aastaks. Avaldaja palub eestkostjaks määrata avaldaja.
1.1.Puudutatud isik I elab alates 18.09.2023 Vigala Hooldekodus. Puudutatud isik I elas varem XXX külas XXX talus koos oma elukaaslasega, kellega ei olnud ühiseid lapsi. Elukaaslase maja päris peale tema surma poeg, kes lubas puudutatud isikul I seal edasi elada. Puudutatud isiku I tervis halvenes alkoholi tarbimise tõttu sedavõrd, et ta viidi haiglasse. Tema tervis ei taastunud haiglas olemise ajal ja ta viidi hooldekodusse. Käesolevaks on puudutatud isiku I füüsis paranenud, kuid vaimne tervis on jäänud samale tasemele, kui haiglast tulles. Puudutatud isik I ei tule üksi elamisega toime. Ta soovib koju minna, kuid ta ei tea, kus on tema kodu. Puudutatud isik I vajab tuge ja juhendamist kõigiks eluks vajalikes toimingutes ning ööpäevaringset järelevalvet.
1.2.Puudutatud isik I ei saa tulenevalt oma tervise seisundist aru oma tegevusest. Puudutatud isiku I abivajadust ei ole võimalik lahendada volituste andmise või lähedaste inimeste toel kuna isik ei ole võimeline volitustele alla kirjutama ega ka mõistma volituste sisu.
1.3.Puudutatud isiku vaimne tervis vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-s 2 toodud piiratud teovõimega isiku tunnustele. Tegemist on muu psüühikahäirega ja sellisele isikule tuleb eestkoste seada. Puudutatud isikul I on 3 täisealist last, kes ei ole nõusolekut eestkostjaks määramiseks andnud.
1.4.Avaldaja avaldas 21.04.2025 seisukohas, et puudutatud isik I elas antisanitaarsetes tingimustes ja elukoht oli tuleohtlik. Seetõttu paigutasid sotsiaaltöötajad ta hooldekodusse, kus tema elujärg on paranenud. Puudutatud isikul I on ebareaalne ettekujutus, et võiks elada kuskil vagunelamus. Vaime seisund on tal püsiv ja progresseeruva iseloomuga.
2.Maakohus võttis avalduse 17.02.2025 määrusega menetlusse ning määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 06.03.2025 Vigala hooldekodus.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 434 nähtuvalt on puudutatud isikul I alkoholi liigtarvmisest tingitud residuaalne psüühikahäire (dementsus) (F10.73). Puudutatud isik I orienteerub ajas ja asukohas, kuid isiku orientatsioon iseendas ning situatsioonis on ebaadekvaatne. Puudutatud isiku kognitiivne võimekus on võrreldes eakohasega alanenud, 3
lühi-ja töömälu funktsionaalsus vähenenud. Isikul esineb ebareaalne arvamus, et saab eluga väljaspool hoolekodu hakkama. Puudutatud isik I eitab alkoholi liigtarvitamist, kuigi ta on sel põhjusel viibinud ka statsionaarsel ravil. Puudutatud isik I vajab igaküldset abi majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes teemades.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei olnud esialgse kirjaliku seisukoha koostamise ajal veendunud, et puudutatud isikul I puudub täielikult arusaam enda igapäevaelu korraldamisest, mistõttu jääks ta ilma eestkostet seadmata ja eestkostjat määramata abitusse olukorda. Puudutatud isik I suudab kindlasti teha pisitehinguid. Esindaja avaldas 28.04.2025 ärakuulamisel, et puudutatud isik I siiski ei adu päris selgelt seda, milline võiks tema elukorraldus edaspidi olla. Jätkusuutlik ei ole elama asumine haagissuvilasse. Kuna puudutatud isikul I puudub ülevaade oma sissetulekutest ja pangakaardi asukohast, puudub kindlus, et isik suudab iseseisvalt majandada. Puudutatud isik I võiks siiski iseseisvalt sooritada pisitehinguid. Puudutatud isik I ei suuda ilmselt ka muude otsuste osas adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Järelikult vajab puudutatud isik I eestkostet suuremas mahus. Esindaja kahtleb, kas puudutatud isiku I tütar A.U (puudutatud isik III) või poeg E.D (puudutatud isik IV) võiksid olla sobivad isikud eestkostjaks.
5.Puudutatud isiku I lapsed L.X (puudutatud isik II) ja puudutatud isik III ei vastanud avaldusele.
6.Puudutatud isik IV avaldas kohtule, et puudutatud isik I oli haige, kuid nüüdseks on ta terve. Puudutatud isik IV soovib olla ema eestkostja. Puudutatud isik IV ei nõustu eksperdi järeldustega. Puudutatud isik IV räägib emaga iga päev ja ta ei ütleks, et ema on nii dementne. Puudutatud isik I on 75 aastat hakkama saanud, ta pole targem ega rumalam kui enne. Puudutatud isik IV suudab emale ise abi pakkuda. Puudutatud isik I on eluaeg alkoholi tarvitanud. Vallal on kahekordne maja, kust võiks mingi korteri anda. Kui emal on abi vaja, siis puudutatud isik IV on ligidal ja saab aidata. Suvel saab elada autosuvilas. Autosuvila on olemas, see asub tädi kinnistul, jõe ääres saab end pesta. Haapsalus on sotsiaalkorter 100 eurot kuus, talveks läheks sinna. Haagissuvila on mõeldud ka talvetingimusteks, seal on gaasiküte. Puudutatud isik IV tahab ema hooldekodust välja saada. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 15.05.2025 määrusega avalduse ja seadis puudutatud isiku I üle eestkoste. Kohus määras puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja. Maakohus määras, et puudutatud isikul I on õigus teha tehinguid kuni 10% ulatuses ühes kuus oma sissetulekute arvelt. Nimetatud osas ei vaja eestkostetav tehingute tegemisel eestkostja nõusolekut. Maakohus seadis eestkoste puudutatud isiku I varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks, igapäevaelu korraldamiseks, ravi saamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks, v.a tehingud kuni 10% ulatuses ühes kuus oma sissetulekute arvelt. Kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.05.2030. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning ekspertiisikulu jättis maakohus riigi kanda.
8.Puudutatud isikul I on diagnoositud alkoholi liigtarvitamisest tingitud residuaalne psüühikahäire (dementsus) (F10.73), mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga 434. Kohus leidis, et PKS § 203 lõikes 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud ja puudutatud isik I vajab eestkostet. Puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta 4
volituse andmise ega muude abistavate vahendite/isikute kaudu. Puudutatud isik I vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt abi, tuge, juhendamist ja järelevalvet.
9.Kuna puudutatud isik I on võimeline iseseisvalt ringi liikuma, sh poes käima ning on ka varasemalt igapäevaostusid iseseisvalt teinud, siis on põhjendatud lubada puudutatud isikul I teha pisitehinguid kuni 10% ulatuses ühes kuus oma sissetulekute arvelt. Muus osas ei võimalda puudutatud isiku I tervislik seisund tal langetada otsuseid ja teha tehinguid. Seega tuli eeskoste seada puudutatud isiku I varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks, igapäevaelu korraldamiseks, ravi saamiseks ja vajalike rahaliste toimingute tegemiseks, v.a tehingud ulatuses, milles on tal iseseisvalt tehingute tegemise õigus. Puudutatud isikult I tuli täielikult ära võtta tsiviilkohtumenetlusteovõime.
10.Kohus järeldas, et puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna eestkostet ei seatud puudutatud isiku I kõigi asjade ajamiseks, s.o isikul on lubatud pisitehingute tegemine, siis jäi puudutatud isikule I valimisõiguse osas teovõime ja hääleõigus alles.
11.Puudutatud isikule I tuli eestkoste seada ja eestkostja määrata maksimaalseks võimalikuks ajaks, s.o PKS § 203 lg 4 aluse viieks aastaks.
12.Puudutatud isiku I lähedasteks on tema täisealised lapsed puudutatud isikud II-IV. Kohtul ei õnnestunud seisukohta saada puudutatud isikutelt II ja III. Puudutatud isik IV osales kohtus ärakuulamisel. Kohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Puudutatud isik IV ei põhistanud veenvalt enda eestkostja ülesannetest ja kohustustest arusaamist, mh arusaama puudutatud isikule I vajaminevast abist ja selle tõsidusest, sh toetavast ja vajalikust elukeskkonnast. Puudutatud isiku I huvid võivad puudutatud isiku IV eestkostjaks määramise korral jääda piisavalt kaitseta. Puudutatud isik IV saab siiski toetada eestkosteasutust eestkoste teostamisel, eestkosteasutusega koostööd tehes. Määruskaebus
13.Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada talle eestkoste seadmise ja eestkostja isiku määramise osas.
14.Puudutatud isik I ei nõustu maakohtuga, et ta ei tule iseseisvalt oma eluga toime ning vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Puudutatud isik I suudab ise oma asju ajada, end esindada kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning oma elu korraldada. Puudutatud isikul I ei ole vaimse tervise probleeme, mis tingivad eestkoste seadmise. Puudutatud isikul I tekkis vahepeal ajutine tervise halvenemine, kuna tema elukaaslane suri ja sellest ka meeleolulangus. Praeguseks on puudutatud isiku I seisund hea, ta liigub ise ja saab kõigest aru. Puudutatud isik I suudab ka oma eakat tädi, kes elab samal kinnistul, kus paikneb haagiselamu, abistada. Puudutatud isik ei tarvita alkoholi, ta on adekvaatne. Puudutatud isikut I aitab vajadusel tema poeg puudutatud isik IV.
15.Kui kohus peab vajalikuks eestkoste seada, siis soovib puudutatud isik I eestkostjaks puudutatud isikut IV, kuna ta usaldab oma poega.
16.Lisaks tuleb eestkoste seadmise korral suurendada pisitehingute summat, kuna 60 eurot on liialt vähe.
5
17.Puudutatud isiku IV kinnitusel peaks avaldaja leidma talveperioodiks talle ja puudutatud isikule I sotsiaalkorteri. Asjaolu, et puudutatud isikul I puudub elamiskõlblik korter, ei saa olla põhjuseks eestkoste seadmiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Puudutatud isikud II-IV määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
20.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada märgetega, et puudutatud isik I tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja puudutatud isiku I teovõime on abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes piiratud. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 2 1 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Määruskaebusega on vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust ning ulatust, samuti määratud eestkostja isikut.
23.Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13). Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti puudutatud isiku I psüühikahäire ja asus seisukohale, et puudutatud isik I vajab seetõttu eestkostet. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul I on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Samuti nõustub kolleegium määratud eestkoste ulatusega. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.
24.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 434 kohaselt vajab puudutatud isik I eestkostet majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes teemades, ravi- ja sotsiaalteenuste korraldamisel, mh eluaseme, hügieeni ja enesehoolitsuse küsimustes, samuti alkoholisõltuvuse teemades (dtl 41–43). Maakohus kuulas mh puudutatud isiku I ära ning tuvastas koosmõjus kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, et puudutatud isik I ei saa ise hakkama ja abivajadus on olemas. Samas ei selgu maakohtu määrusest, milles 6
puudutatud isiku I eestkostevajadus seisneb (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20). Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga.
24.1.Avaldaja on kohtu ette toonud, et puudutatud isik I ei ole võimeline kaitsma oma varalisi ja isiklike õigusi ning tegema elu ja tervist puudutavaid otsuseid, mh tagama endale inimväärset elu. Puudutatud isik I vajab tuge ja juhendamist kõigiks eluks vajalikes toimingutes, mh hügieenis ja ravimite manustamisel (dtl 5). Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalid kinnitavad neid väiteid. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku I väiteid, et tal ei ole vaimse tervise probleeme ja ta suudab ise oma asju ajada, end esindada kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning oma elu korraldada, lükkavad ümber toimikust nähtuvad järgmised asjaolud ja tõendid.
24.2.Hooldekodu iseloomustuse järgi on puudutatud isik I enesehooldusdefitsiidis seoses vanuse ja vaimse seisundiga. Kuigi puudutatud isiku I füüsis hooldekodus paranes, siis vajab ta jätkuvalt abi duši all käimisel ja küünte lõikamisel. Puudutatud isik I vajab abi ka ravimite manustamisel (dtl 8).
24.3.Puudutatud isik I vajab abi ka igapäevase asjaajamisega ja enda majanduslike huvide kaitsmisega. Puudutatud isikul I puudub ülevaade oma sissetulekutest, mh pensioni suurusest ja rahalisest olukorrast. Samuti ei tea puudutatud isik I, kus on tema isiklikud asjad ja kas need on üldse olemas, mh kus on tema pangakaart ja muud dokumendid. Esineb kahtlus, kas puudutatud isik I saab üldse aru rahaasjadest (dtl-id 8, 36, 51).
24.4.Peale selle vajab puudutatud isik I abi ka tervise eest hoolitsemisel. Puudutatud isik I ei olnud hooldekodusse saabudes võimeline iseseisvalt kõndima. Ta liikus ratastooliga, kasutas mähkmeid ja vajas abi kõigis tegevustes. Kuigi puudutatud isiku I seisund paranes hooldekodus viibitud aja jooksul ja seal osutatud abi ja hoolitsuse tõttu oluliselt, vajab ta jätkuvalt abi ravimite manustamisel (dtl 8). Puudutatud isik I mõistis, et talle antakse hooldekodus ravimeid, kuid ta ei teadvustanud, mis põhjusel (dtl 86).
24.5.Puudutatud isik I ei ole võimeline tagama endale ka inimväärseid elamistingimusi. Puudutatud isik I elas enne hooldekodus viibimist koos puudutatud isikuga IV ebasanitaarsetes tingimustes. Päästeamet tunnistas majapidamise 2023. a suvel väga ohtlikuks. Päästeameti infost selgus, et XXX küla, XXX talu elanikud jõid ja suitsetasid toas, tubadesse ligipääs oli prügi vedelemise tõttu kõikjal keeruline ning elanikel oli regulaarselt teised alkoholi tarbivad isikud külas. Päästeameti külastuste ajal olid puudutatud isikud I ja IV purjus ja ebaadekvaatsed. Päästeametil tuli 28.08.2023 korduskülastusel puudutatud isikut I põrandalt üles aidata. Majas puudus suitsu- ja vinguandur, korsten oli katki, kütteseadmed hooldamata ja kui neid kasutati, siis kindlasti mitte ohutult. Päästeameti meeskonnal oli ruumides raske pikalt viibida leviva haisu tõttu (dtl 70,74). Majapidamise ebasanitaarne olukord nähtub ka toimikusse lisatud fotodelt (dtl 71-73). Viimase info kohaselt elab puudutatud isik I koos puudutatud isikuga IV vanatädi kinnistul vagunelamus, kus saab suvel elada ja jõeääres pesta (dtl 85).
24.6.Eelnevast nähtub, et puudutatud isik I vajab oma piiratud arusaamisvõime tõttu igapäevaelu toimingutes pidevat ja ulatuslikku abi ning suunamist. Eeskoste seadmisega on võimalik selline abi talle tagada. Tulenevalt puudutatud isiku I 7
puudulikust arusaamisvõimest, ei ole võimalik tema huve kaitsta ega abistamist tagada volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21).
25.Määruskaebuse väited ei anna alust teha muudatusi puudutatud isiku I eeskoste ulatuses. Maakohus määras, et puudutatud isikule I jääb iseseisvalt pisitehingute tegemise õigus kuni 10% ulatuses igakuiselt oma sissetulekute arvelt. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I sissetulekuks on pension ligikaudu 600 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja taotleb suurendada pisitehingute summat, kuna maakohtu määratud kuni 10% ulatuses ühes kuus oma sissetulekute arvelt on liialt vähe. Kolleegium ei tähelda, et kohtu ette oleks toodud objektiivseid asjaolusid, miks peaks igakuiste pisitehingute summa olema suurem, kui praegu maakohtu määratud. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et kohtulikul ärakuulamisel avaldas ka puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja, et puudutatud isiku I igakuiste pisitehingute summa võiks olla 10-15% puudutatud isiku I igakuistest sissetulekutest (dtl 86).
26.Puudutatud isik I on vaidlustanud ka eestkostjaks määratud isiku, soovides enda eestkostjaks oma poega, s.o puudutatud isikut IV. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 1 ja § 205 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut ja pole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja, mitte puudutatud isiku IV, leides, et puudutatud isik IV ei sobi eestkostja ülesandeid täitma. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega ka eestkostjaks määratud isiku osas. Puudutatud isik IV on muu hulgas ärakuulamisel avaldanud, et tema arvates puudutatud isik I ei vaja eestkostet ning puudutatud isik I mõistab ja saab aru kõigest (dtl-id 84 ja 85). Ringkonnakohtu hinnangul vajab puudutatud isik I eestkostet. Seega ei mõista puudutatud isik IV tegelikku olukorda, sealhulgas abivajaduse ulatust ja selle tõttu pole ringkonnakohus veendunud, et puudutatud isik IV suudaks puudutatud isiku I õigusi ja huve igakülgselt kaitsta ning tema igapäevaelu korraldada. Maakohus järeldas õigesti, et puudutatud isik IV küll soovib eestkostja ülesandeid täita, kuid puudutatud isik IV ei ole põhistanud veenvalt enda sobivust eestkostja ülesandeid täitma.
27.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause järgi annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kolleegium on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu peab sisalduma kohtumääruse resolutsioonis (vt ka TsMS komm III, § 526, p 3.1.4.b). Maakohus märkis määruse põhjendava osa p-s 15, et puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Seda otsustust ei ole märgitud maakohtu määruse resolutsioonis. Seega täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni sellega, et puudutatud isiku I teovõime on abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes piiratud.
28.Maakohus on määruse põhjendava osa p-is 16 märkinud, et puudutatud isikule I jääb teovõime valimisõiguse ja hääleõiguse osas alles. Ka seda otsustust ei ole maakohtu määruse resolutsioonis märgitud. Kolleegium on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu peab sisalduma kohtumääruse resolutsioonis. Seega täiendab ringkonnakohus maakohtu 8
määruse resolutsiooni sellega, et puudutatud isik I tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
29.Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Vaidluse sisu ja olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1 alusel eestkostetava kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
30.Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.