Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Krista Kirspuu ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-2182
Tsiviilasi
Raasiku valla (Raasiku Vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealise isiku X hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C ja Y ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu, esindajad ringkonnakohtus registrikood 75010708), esindaja LA Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX) Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975), esindaja KK Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2182 muutmata.
2.Jätta Y ja C ühine määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse juht või tema määratud ametiisik ja vallavõi linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu; avaldaja) esitas 7. veebruaril 2023 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku X (puudutatud isik I) hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul I 2006. a diagnoositud paranoidne skisofreenia. Tema haigus on kulgenud süveneva iseloomuga ning käesolevaks ajaks ta haiguse tõttu oma iseseisva elu korraldamisega toime ei tule ning talle on määratud eeskoste. Haiguse ägenemise tõttu on puudutatud isik I korduvalt vajanud hospitaliseerimist Tallinna, Pärnu ja Viljandi Haigla psühhiaatriaosakondades. Puudutatud isik I on olnud 2022. a jooksul seitse korda PõhjaEesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus, kuhu on ta viidud politsei või kiirabiga.
1.2.Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik I ohtlik iseendale ja teda ümbritsevatele inimestele. Puudutatud isik I ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama ning tal puudub haiguskriitika. Samuti on puudutatud isiku I käitumine psüühikahäirest tingituna ebaadekvaatne.
1.3.Ka on puudutatud isikul I probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Puudutatud isik I läks
20.detsembril 2022 Aruküla poodi, jõi ära pudeli viina ja lahkus poest. 27. detsembril 2022 läks puudutatud isik I taas poodi, jõi ära pudeli viina ja hakkas avama kommikarpe. Politsei viis puudutatud isiku I Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse, kuid suure joobe tõttu suunati ta kainestusmajja. Pärast kainenemist võeti puudutatud isik I haiglasse tahtevastaselt, kust ta põgenes 2. jaanuaril 2023. Samal päeval koju jõudes oli puudutatud isik I endast väljas, mistõttu andis ema talle rahustit. Pärast seda lahkus puudutatud isik I kodust. Kuna esines oht puudutatud isiku I elule, võttis avaldaja ühendust häirekeskusega. Politsei leidis puudutatud isiku I poest, kus ta oli taas ära joonud pudeli viina. Puudutatud isik I viidi kainestusmajja, kust ta vabanes 3. jaanuaril 2023. Psühhiaatriakliinikus teda vastu ei võetud, kodus kutsuti talle kaks korda samal päeval politsei ja kiirabi.
1.4.Puudutatud isik I on 7. märtsil 2023 suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-i HOOLEKANDETEENUSED Paldiski Lääne üksusesse. Puudutatud isikule I osutati teenust alates 17. märtsist 2023 kuni 28. aprillini 2022, mil puudutatud isik I loobus teenusest, sest see ei sobinud talle. Avaldaja leidis, et puudutatud isik I vajab hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist, kus ta saab jätkata oma raviga turvalises ja toetatud keskkonnas.
2.Harju Maakohus määras 27. veebruaril 2023 puudutatud isikule I kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
2.1.Harju Maakohtule 9. aprillil 2023 esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/143 kohaselt vajab puudutatud isik I temal esineva raske psüühikahäire (püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi)) tõttu pidevat psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik I ei mõista ravi vajadust ning ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneb ja psühhoos ägeneb, mis võib põhjustada ohtlikku käitumist ja ohtu tema enese ja teiste elule, tervisele ja toimetulekule. Puudutatud isik I on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega 2 (7)
erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik I ei ole võimeline psüühikahäirest tulenevalt oma tahet kohtule avaldama.
3.Sotsiaalkindlustusamet (puudutatud isik IV, SKA) esitas 8. märtsil 2023 arvamuse, milles leidis, et puudutatud isik I vajab paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tahte vastaselt. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Samuti puudub puudutatud isikul I haiguskriitika. Ta on kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel ohtlik eelkõige iseendale, kuid ohustab ka ümbritsevate inimeste elu, tervist ja turvalisust. Seejuures ei ole varasemate abinõude rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.
4.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 8. märtsil 2023 arvamuse, milles toetas avaldust. Kohtumisel puudutatud isikuga I veendus esindaja, et isiku ohtlikkus ei ole sedavõrd ära langenud, et võimaldada tema paigutamist vaba režiimiga hooldusele. Puudutatud isik I ei mõista tal esinevat rasket psüühikahäiret. Vestlusel esindajaga väitis puudutatud isik I, et ta ei vaja nii palju ravimeid, kui talle neid antakse. Ilma pideva ravita muutub puudutatud isik I ohtlikuks teda ümbritsevate isikute suhtes ja joobest tingitud psühhoosis ringi liikumine on isiku enda elule ja tervisele ohtlik. Esindaja leidis, et muude abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul võimalik.
5.Puudutatud isiku I ema Y (puudutatud isik II, ema) ja isa C (puudutatud isik III, isa) esitasid
20.märtsil 2023 arvamuse, milles leidsid, et puudutatud isik I ei vaja erihooldusteenusele paigutamist. Vanemad on puudutatud isiku I hooldamisega tegelenud ligikaudu 20 aastat ja selle ajaga on neile selgeks saanud, mida puudutatud isik I vajab. Avaldaja eesmärk on puudutatud isik I paigutada kinnisesse asutusega, et temaga ei peaks tegelema.
6.Harju Maakohus kuulas 27. aprillil 2023 ära puudutatud isiku I ja tema vanemad.
6.1.Puudutatud isik I avaldas kohtule, et tema tervis on hea. Talle on määratud kolm tabletti päevas, kuid ta võtab ühe, sest muidu tekivad tal tasakaaluhäired. Raviarstiga puudutatud isik I suhelnud ei ole, kuigi möönab, et peaks. Puudutatud isik I avaldas, et kui tal on raha, siis on ta alkoholi joonud. Puudutatud isik I ei pea end haigeks, kuid tal on hääled peas. Samas kinnitas, et tal on skisofreenia. Puudutatud isik I ei soovi kinnisesse hoolekandeasutusse minna, vaid soovib kodus olla.
6.2.Puudutatud isiku I ema avaldas kohtule, et puudutatud isik I ei ole ohtlik ega vägivaldne. Tema ise annab puudutatud isikule I iga päev rohtu. Puudutatud isiku I ravi vaadati üle ning ta peab võtma ühe tableti päevas. Pärast raviskeemi muutmist on puudutatud isik I teistsugune. Ema hinnangul ei vaja puudutatud isik I teenust kinnises hoolekandeasutuses, vaid tema jaoks on turvaline koht kodu. Ema näeb, kui puudutatud isikul I on haiguse ägenemised ning sellisel juhul annab ema talle rahusteid. Puudutatud isik I teab, et koos tablettidega ei tohi alkoholi juua ja nüüd joob ta energiajooki. Ema leiab, et saavad koos isaga puudutatud isiku I hooldamisega hakkama.
6.3.Puudutatud isiku I isa avaldas kohtule, et puudutatud isik I ei vaja ööpäevaringset erihooldusteenust. Kui puudutatud isik I alkoholi tarvitab, siis tema tervis halveneb. Vanemad on taganud, et puudutatud isik I ei tarvitaks alkoholi. Isa kinnitas, et puudutatud isik I saab kodus hakkama. Puudutatud isiku I ravimist erinevates raviasutustes oleks pidanud proovima juba varem.
7.Avaldaja teavitas 27. aprillil 2023 kohut sellest, et sotsiaaltööspetsialist suhtles puudutatud isikuga I telefoni teel, kes oli kõne ajal alkoholijoobes. Puudutatud isik I avaldas, et ta soovib 3 (7)
oma pangakaarti, et vahelduseks oma raha eest õlut juua, sest praegu joovad nad õlut iga päev sõbra raha eest. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 29. mai 2023. a (vaidlustatud määrus) määrusega avaldaja avalduse ja paigutas puudutatud isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 29. mai 2024. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud ning ekspertiisikulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire, millest tulenevalt on ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul I on diagnoositud raske psüühikahäirena paranoidne püsikululine skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi) ning kaasuvana sõltuvus alkoholist, mis oluliselt piirab tema võimet aru saada ümbritsevast, teha teadvaid otsuseid ja mõista oma tegude tagajärgi. Ka puudub puudutatud isikul I haiguskriitika ning ta ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama. Puudutatud isik I on katkestanud toetusravi, mistõttu on psühhoos ägenenud ning ta on vajanud korduvalt haiglaravi. Aastatega on haigus muutunud krooniliseks ja kujunenud on püsiv tunde- ja tahteelu defekt, mille tõttu vajab puudutatud isik I püsivat juhendamist, suunamist ja ravimite kontrollitud manustamist. Lisaks on puudutatud isik I varasemalt avaldanud ka suitsiidimõtteid ja üritanud ennast vingugaasiga mürgitada, mõtlemata, et majas viibis ka teisi inimesi. Ka on esinenud agressiivset käitumist pereliikmete suhtes.
8.2.Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I heaolu on püütud tagada erinevate meetmetega, kuid varasemate vähem vabadust piiravate abinõude rakendamine ei ole osutunud piisavaks. Ka praegusel juhul ei ole puudutatud isiku I ebastabiilse terviseseisundi ja alkoholi kuritarvitamise tõttu võimalik tema suhtes muude abinõude rakendamine. Maakohus leidis, et hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel on tagatud puudutatud isiku I pidev ravi ning järelevalvega ohutus tema enda tervisele, samuti turvaline ja kontrollitud toetusega elukeskkond. Tagatud on ka kaaskodanike ohutus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Puudutatud isiku I ema ja isa esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku I ema ja isa leiavad jätkuvalt, et puudutatud isikut I ei peaks paigutama tahte vastaselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isikul I on kodu ja vanemad, kes tema eest hoolitsevad. Puudutatud isiku I ema järgib tema ravimite võtmist. Vanemad ei vaidlusta puudutatud isiku I suhtes läbi viidud ekspertiisi, kuid pärast raviplaani muutmist on puudutatud isiku I seisund paranenud. Samuti on vähenenud puudutatud isiku I alkoholi tarbimine (joob vahepeal õlut). Puudutatud isik I on varasemalt viibinud ravil Jänedas, mis ei mõjunud talle hästi. Avaldaja sotsiaaltöötaja, kes on ametis olnud vaid pool aastat, ei oma piisavalt teavet puudutatud isiku I kohta. Avaldaja ega sotsiaaltöötaja ei ole puudutatud isikut I ega tema peret abistanud.
10.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku I ema määruskaebus on koostatud emotsioonide pinnalt ega sisalda olulisi asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse maakohtu määruse muutmiseks. Samuti on puudutatud isiku I ema kinnitanud, et puudutatud isiku I suhtes läbiviidud ekspertiis on õige. 4 (7)
11.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta määruskaebust. Esindaja jääb enda varasemas seisukohas avaldatu juurde ja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Puudutatud isiku I seisund ei ole koduses keskkonnas paranenud. Puudutatud isik I on esindajale ja kohtule avaldanud, et ta ei võta ravimeid nii nagu ette nähtud ning tarvitab alkoholi. Esindaja ei ole veendunud, et puudutatud isiku I ema suudab tagada puudutatud isiku I ravimite manustamise ning alkoholi mittetarvitamise. Nii ei ole puudutatud isiku I ohutus tagatud.
12.SKA esitas maakohtule arvamuse määruskaebuse kohta, jäädes seisukohale, et puudutatud isik I vajab paigutamist ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema tahte vastaselt. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. SKA ei ole veendunud, kas puudutatud isiku I vanemad suudavad asjakohaselt aru saada puudutatud isikul I esinevast vaimsest haigusest ning tagada talle määratud toetusravi vastavalt raviskeemile. Samuti ei suuda vanemad tagada puudespetsiifilist toetust, sest nad ei saa aru oma pojal esinevatest psüühilistest probleemidest ning alkoholi kahjulikust mõjust nendele. Seejuures ei ole puudutatud isiku I vanemad suutnud tagada, et puudutatud isik I ei tarvitaks alkoholi.
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Maakohus on vaidlustatud määrusega puudutatud isiku I paigutanud tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 29. mai 2024. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud SHS § 105 lg 1 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda.
16.Asjas ei vaielda selle üle, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus, s.o puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Määruskaebuse esitajad ei ole maakohtu sellekohast järeldust ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustanud. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul I diagnoositud raske psüühikahäirena püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi) ning kaasuvana sõltuvus alkoholist, mis oluliselt piirab tema võimet aru saada ümbritsevast, teha teadvaid otsuseid ja mõista oma tegude tagajärgi. Puudutatud isik I ei mõista ravi vajadust ning ravita jäämisel tema psüühiline seisund halveneb ja psühhoos ägeneb, mis võib põhjustada ohtlikku käitumist ja ohtu tema enese ja teiste elule, tervisele ning toimetulekule (9. märtsi 2023 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/143, dtl-d 65 ja 66).
17.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud puudutatud isiku I ohtlikkuse (SHS § 105 lg 1 p 2). Puudutatud isiku I ohtlikkust ei ole maakohus hinnanud abstraktselt, vaid aluseks on võetud konkreetsed elulised juhtumid.
17.1.Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ta ei järgi talle määratud raviplaani ning tal on tugev sõltuvushäire alkoholist, on ta ohtlik eelkõige iseendale. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 20.03.2019 2-16-10435/138, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I oma käitumisega korduvalt seadnud ohtu oma elu ja tervise. 2. jaanuaril 2023 oli puudutatud isik I endast väljas, mistõttu tema ema andis talle 5 (7)
rahustit. Seejärel lahkus puudutatud isik I kodust. Kuna ilmastikuolud olid halvad ning esines oht, et alkoholi ja ravimi koostoimel võib puudutatud isik I surnuks külmuda, teavitas avaldaja sellest politseid. Politsei leidis puudutatud isiku I poest, kus ta oli ära joonud pudeli viina (avaldaja 8. veebruari 2023 avaldus, dtl 5). Ka varasemalt on esinenud alkoholi kuritarvitamise episoode, samuti ravimite võtmist koos alkoholiga (avaldaja avaldus, dtl 4; avaldaja kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta, dtl 32). Kolleegiumi hinnangul kinnitab eelnev, et puudutatud isik I on endale ohtlik, mistõttu vajab ta ööpäevaringset erihooldusteenust. Seda, et puudutatud isik I vajab paigutamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsesse erihoolekandeasututusse ning sinna paigutamata jätmisel on puudutatud isik I ohtlik iseendale ja teistele, on kinnitanud ka maakohtus kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviinud psühhiaater (9. märtsi 2023 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/143, dtl 66) ning sama seisukohta on avaldanud puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja (dtl 52).
17.2.Asjas esitatud materjalide kohaselt on puudutatud isik I avaldanud ka suitsiidimõtteid ja üritanud ennast vingugaasiga mürgitada. Seejuures viibisid antud hetkel majas ka teised inimesed (SKA seisukoht avaldusele, dtl 47). Ka on esinenud agressiivset käitumist puudutatud isiku I poolt (avaldaja kokkuvõttev hinnang abivajaduse ja teenuse osutamise kohta, dtl 30–32). Kolleegiumi hinnangul viitab eelnev, et puudutatud isik I võib olla ohtlik ka teistele isikutele.
18.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isiku I heaolu on püütud tagada erinevate meetmetega, kuid varasemate vähem vabadust piiravate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks. Asja materjalidest nähtuvalt suunati puudutatud isik I 7. märtsi 2022. a SKA otsusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isikule I osutati teenust alates 17. märtsist 2022, kuid juba 28. aprillil 2022 lahkus puudutatud isik I asutusest kedagi teavitamata.
29.aprilli 2022. a SKA otsusega lõpetati puudutatud isikule I teenuse osutamine, kuivõrd see ei sobinud talle (avaldaja avaldus ja selle lisad, dtl-d 5–9). Pärast ööpäevaringselt erihooldusteenuselt lahkumist võeti puudutatud isik I avaldaja juures isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (edaspidi ISTE) pilootprojekti. Projektiperiood sai läbi 31. detsembril 2022 ning uuel perioodil osalemist puudutatud isik I soovinud ei ole (SKA seisukoht avaldusele, dtl 48). Ka nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades muuhulgas puudutatud isiku I rasket sõltuvust alkoholist, ei oleks muude abimeetmete kasutamine praegusel juhul võimalik.
19.Määruskaebuses toodu kohaselt soovib puudutatud isik I olla kodus, seejuures on puudutatud isiku I alkoholi tarvitamine oluliselt vähenenud. Ringkonnakohus mõistab perekonna soovi olla koos puudutatud isikuga I, kuid arvestades puudutatud isiku I seisundit (raske psüühikahäire ning raske sõltuvus alkoholist), ei oleks see kooskõlas puudutatud isiku I huvidega. Arvestades asjas esitatud ja kogutud tõendeid, ei ole kolleegium veendunud, et puudutatud isiku I vanemad suudavad pakkuda puudutatud isikule I talle vajalikku abi. Seejuures ei ole puudutatud isiku I vanemad suutnud tagada, et puudutatud isik I ei tarbiks alkoholi. See nähtub muuhulgas määruskaebusest, kus on avaldatud, et puudutatud isiku I alkohoolsete jookide tarbimine jätkub. Ka puudutatud isik I ise on avaldajale väljendanud tahet alkoholi edasi tarvitada (avaldaja 27. aprilli 2023 menetlusdokument, dtl 109). Kolleegiumi hinnangul vajab puudutatud isik I hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust (kindlaid raame ja režiimi), kus tagatakse, et ta järgib talle määratud raviplaani ega tarbi alkoholi. Kirjeldatud asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et leebemad meetmed ei ole võimalikud, sest puudutatud isik I ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.
20.Määruskaebuse esitajate hinnangul ei ole avaldaja piisavalt toetanud ega aidanud puudutatud isikut I ja ta perekonda. Asja materjalide pinnalt ei pea kolleegium neid etteheiteid 6 (7)
põhjendatuks. Avaldaja on püüdnud puudutatud isiku I heaolu parandada erinevate meetmetega (vt praeguse määruse p 18), kuid puudutatud isik I on ise abist (teenustest) loobunud. Samuti on avaldaja osutanud abi, kui puudutatud isiku I ema on avaldaja poole pöördunud (nt
2.jaanuaril 2023, mil puudutatud isik I lahkus ohtlikus seisundis kodust). Ka SKA on leidnud, et avaldaja on puudutatud isiku I eeskostjana oma ülesandeid täitnud (vt SKA seisukoht määruskaebusele, dtl 143).
21.Puudutatud isiku I apellatsiooniastme menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Muud apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
22.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.