Täitmine › Muud täitmisasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib menetlusse võtmisest keeldumise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(3)

2-23-10417

Hageja esitas 22. juulil 2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu jaotuskava vaidlustamise nõudes täiteasjas nr 167/2022/175. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis märkinud nõudeks vaidlustada jaotuskava täitmine. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt järeldab kohus, et hageja soovib vaidlustada jaotuskava ennast, mitte selle täitmist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 109 lg 1 võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 167/2022/175. Täitemenetluse algatamise aluseks on täitedokument, Viru Maakohtu 02. detsembri 2021 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-6707, ja sissenõudja N KÜ 10. märtsi 2022 täitmisavaldus. Jaotuskava kohaselt on võlgnikuks hageja ja sissenõudjateks N KÜ ja täitemenetlusega ühinenud sissenõudja L AS. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus jaotuskava vaidlustamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hagiavalduse esitanud isik on täitemenetluses võlgnik. Jaotuskava vaidlustamise hagi esitamise õigus täitemenetluses on TMS § 190 lg 1 kohaselt vaid sissenõudjal, mitte võlgnikul ning seega puudub hagejal seadusega kaitstud õigus, millele riik peaks andma õiguskaitset ja hagiga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik saavutada. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse. Hageja palub hagi tagamise korras peatada täitemenetluses nr 167/2022/175 jaotuskava täitmine. Lähtuvalt TsMS § 377 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas 2(3)

2-23-10417 on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja seega puudub kohtuasja perspektiivituse tõttu vajadus hagi tagada või vaidlusalust õigussuhet reguleerida ning kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb osaliselt keelduda ning seetõttu jäävad menetlusse võtmata jäänud nõuetega seotud menetluskulud nõude esitanud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus keeldus hagiavalduse osaliselt menetlusse võtmast ja menetluskulud jäeti vastavalt hagejate kanda ning kostja ei ole menetluses osalenud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.