lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-16825/10

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-16825/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-22-16825

Menetlusosalised esindajad

A-Z H avaldus täiteasjas nr xxx lõpetamiseks täitmiseaegumise tõttu ja

täitemenetluse

nende Avaldaja (võlgnik): A-Z H (isikukood xxx, e-post xxx) Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing M A (registrikood xxx) Puudutatud isiku esindaja: L T (e-post xxx) kirjalikus menetluses

Asja lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas xxx Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsusest tsiviilasjas xxx tuleneva nõude osas.
3.Jätta menetluskulud A-Z He kanda. Puudutatud isikul hüvitatavadmenetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 09.11.2022 esitas A-Z H Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr xxx täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx. Täitemenetlus nr xxx on alustatud kohtutäitur P P poolt 11.07.2012. Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus nõude aegumise tõttu, kuna täitemenetlus on kestnud üle

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

10 aasta. Kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, kuna sissenõudja ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega aegumise tõttu. 15.11.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest arvates avalduse osas seisukoha esitamiseks. 09.12.2022 esitas puudutatud isik kohtule seisukoha, milles märkis, et menetluse lõpetamist aegumise tõttu peaks kasutama, kui on selgunud võlgniku maksejõuetus kohustust täita. Hetkel see nii ei ole, vaid tegu on pahatahtliku kohustuse täitmata jätmisega. Puudutatud isik on pakkunud võlgnikule kompromissi, kuid avaldaja ei ole sellele kuidagi vastanud ega reageerinud. Kohus määras 02.06.2023 kirjaga menetlusosalistele lõplikud tähtajad oma seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks ning selgitas, et asjaolu, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte, ei mõjuta nõude aegumist. Kui nõue on aegunud, on võlgnikul TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 142 lg 1 teise lause kohaselt õigus keelduda kohustuse täitmisest ning TMS (täitemenetluse seadustik) § 2231 lg 1 kohaselt nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei sõltu võlgniku maksevõimest, vaid üksnes sellest, kas nõue on aegunud või mitte. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 475 lg 1 p 153 kohaselt vaatab kohus nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Vaidlusaluses täiteasjas nr xxx on täitemenetluse registrist nähtuvalt täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsus tsiviilasjas nr xxx. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-13, p 22). Täiteasjas nr xxx oleks Pärnu Maakohtu 23.07.2010 otsusest tsiviilasjas nr xxx tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud pärast

1.märtsi 2011, seega ei olnud sellest täitedokumendist tulenevad nõuded 1.

märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, täiteasjas nr xxx esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 11.07.2012. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 11.07.2012. Avaldaja ega sissenõudja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr xxx teatavaks saanud. Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 11.07.2022. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud ning puudutatud isikul ei olnud menetluses lepingulist esindajat (s.t lepingulise esindaja kulusid ei ole tekkinud), puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium