MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus 10. juuli 2023.a, Pärnu kohtumaja Leanika Tamm 2-21-17612 L. T. hagi M. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX 3500,00 eurot XXX. Hageja L. T. , IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja M. L. , IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaj: Ants Kuningas HÜÜS OÜ, registrikood 14890121 A. Weizenbergi 10-10, Tallinn e-post: XXX Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 10.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. T. i hagi M. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX osaliselt.
2.Tunnistada täiteasja sundtäitmine lubamatuks summas 3629,47 euro ulatuses.
3.Sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 5439,48 eurot.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluse käik Hageja on esitanud blanketse hagi, millega soovib tunnistada lubamatuks kohtutäitur Tarvi Söömeri menetluses oleva täiteasja nr XXX, milles hageja suhtes on sissenõudja M. L. (XXX) avalduse ja Tallinna notar Liivi Laos 02.09.2020 notariaalsed dokumendid 1793 (jõustus 02.09.2020) alusel algatatud täitemenetlus. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et ta võttis M. L. lt 3500 eurot laenu, notari juures vormistati laenusuma 4200 eurot kuna M. L. ei soovinud makse maksta. Tegelikult sai hageja raha 3500 eurot. Mõni nädal hiljem võtsin M. L. lt veel 750 eur laenu, ilma notarita, käsitsi kirjutatud paberile ja kirja läks summa 1000eurot. Kokku sai hageja laenu 4250 eurot. Viivistes kokku ei lepitud. Hageja leiab, et nõue 9068,95 on liiga suur ning ta ei nõustu seda maksma.
2.Kohus võttis 09.12.2021 määrusega L. T. i hagi menetlusse.
2.1.Kohus pidas asjas 14.05.2022 kohtuistungi, milles määras: anda pooltele läbirääkimiste pidamiseks täiendavalt aega kuni 29.03.2022;juhul kui poolte vahelised läbirääkimised 1 (6)
2-21-17612 ebaõnnestuvad, siis tuleb hagejal esitada oma seisukoht menetluse jätkamise osas 29.03.2022. Kostjal on õigus hageja esitatavale seisukohale esitada oma seisukoht hiljemalt 04.04.2022.
2.2.Edasi määras kohus 18.08.2022 asjas kirjaliku menetluse ja selgitas tõendamiskoormist, vaidlusaluseid asjaolusid ja õiguslikku käsitlust ning andis pooltele oma lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks menetlustähtajad ja määras kindlaks kohtuotsuse tähtaja 13.09.2022.
2.3.Kostja esitas tähtaegselt 29.08.2022 oma täiendavad tõendid ja arvamuse, mis on hagejale e-toimikus koheselt nähtavaks tehtud. Hageja ei ole kohtu määtatud tähtjaks kohtule mingeid täiendavaid seisukohti esitanud.
2.4.Kohus uuendas menetluse ning nõudis kohtutäiturilt välja ja võttis tõendina käesoleva tsiviilasja juurde täiteasja nr XXX täitetoimiku. Samuti esitas kohus kohtunõude hagejale hagi asjaolude ja haginõude täpsustamiseks kuna hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude tervikuna sundtäitmise vastu. Samas hageja poolt menetluse vältel esitatud seisukohad nõude osalise tunnustamise osas ei kajastu. Hageja ei ole täpsustanud, kas ta taotleb eeltoodust tulenevalt sundtäitmise osalist või täielikku lubamatuks tunnistamist. Kohus määras hagejale tähtaja haginõude korrigeerimiseks ning hagi nõude formuleerimisel selgesõnaliselt kindlaks määrata, kas ja millises ulatuses hageja täitemenetluses esitatud nõuet tunnistab.
2.5.Kohus määras asja arutamiseks täiendava istungi, mis toimus XXX.
3.Hageja lõplik nõue ja selle asjaolud. Hageja tunnistab nõuet ja on nõus tasuma 6200 eurot, maksegraafiku alusel, mis on 1950 eur rohkem kui laenuandjalt saadud summa (tegelikult saadud raha 4250 eur). Kõik teised laenuandja nõudmised ei ole hagejale mõistlikud ega põhjendatud. Hageja leiab, et M. L. lt saadud laenuraha muudab kuidagi oma olekut, nimelt notari juures laenu vormistamisel, notar küsis, miks on hüpoteek u. kaks korda suurem kui laenu summa. M. L. vastas, et temale antakse seda raha ka sellistel tingimustel. Kohtuistungil tuli välja, et sellest rahast on vahepeal saanud töövõimetu pensionäri isiklikud säästud? Hageja võttis laenu kuna soovis Inglismaalt tagasi tuua oma sadulveokit Scania. Kui auto oli jõudnud Eestisse tulid hageja juurde M. L. tuttavad, sooviga auto ära osta, pakkudes hinnaks vähemalt kaks korda väiksemat summat kui tegelik turu hind (nende pakkumine oli 6000 eur ja turuhind u. 12000 eur). Hageja leiab, et M. L. soov oli tema veok endale kavaldada alla turuhinna.
KOSTJA SEISUKOHAD
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata. Hageja on kinnitanud kohtule, et tunnistab nõuet summas 6200 eur. Hageja on seejuures väitnud, et nõustub kohustuse täitma maksegraafiku alusel, kuid hageja ei ole siiani võlgnevust tasuma hakanud, kuigi laenu tagastamise tähtaeg möödus 01.11.2020. Võttes arvesse, et hageja on kostjalt saanud 5200 eur laenuna, kuid ei ole laenu tähtajaks tagasi maksnud, moodustuvad raha tagastamisega viivitamisest tulenevad viivised 23.01.2023 seisuga 934,60 eur (lisa 1). Hageja ei ole seejuures esitanud kohtule seisukohta ka sundtäitmisega seotud kulude kohta, mis kohtuistungi seisuga moodustasid täitemenetluse alustamise tasust 1044 eur ja kohtutäituri tasust 996 eur. Hageja väited kostja raha päritolu kohta, samuti hageja poolt nõude tagamiseks kostja kasuks seatud hüpoteegi suuruse kohta ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Kostjal on õigus oma varaga teha mida iganes, mis ei ole seadusega vastuolus. Samuti ei puuduta vaidlust hageja väited hageja sadulveok Scania kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja on andnud hagejale laenu ja laen on tagatud hüpoteegiga. Hageja ei ole kostjale laenu tagastanud ja ei ole maksnud laenult intresse ning raha tähtajaks tasumata jäämisega seotud intresse. Kostja on teinud laenu sissenõudmiseks kulutusi. Kulutused on suurenenud ka kohtumenetluse käigus õigusabikulude näol. 2 (6)
2-21-17612 Kostja on esitanu viiviseraporti, mille kohaselt on võlasummalt 5200 eurot perioodil 03.11.2020-26.03.2023 (viivitatud päevade arv) viiviseid VÕS § 113 lg 1 toodud seadusjärgse viivise määra järgi kogusummas 1163,83 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus on seisukohal, et hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2.Hageja palub tema vastu algatatud sundtäitmine lubamatuks tunnistada täiteasjas nr XXX. Hageja põhjendab, et ta ei nõustu haginõude suurusega, samas tunnistades nõuet summas algselt 4250 € hiljem aga 6200 €.
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
4.TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 1 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma
5.Kohus rahuldas kostja taotluse täitetoimiku väljanõudmiseks, et selgitada käesolevas menetluses välja, millise nõude on kostja sundtäitmisele pööranud. Kohus tuvastas, et täiteasja nr XXX (kohtutäitur Tarvi Söömer) toimikust /dtl 159-189/ nähtub, et täitmisel on sissenõudja M. L. nõue L. T. i vastu. Nõude sisuks on märgitud: hüpoteegiga tagatud nõue - 9068,95 EUR hüpoteegiga tagatud nõue 9 068,95 eurot, kohtutäituri tasu 996,00 EUR ja menetluse alustamise tasu 144,00 EUR. Täitedokumendiks on 02.09.2020 sõlmitud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1793 hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus /dtl 162-167. Lepingu punktist 3 nähtuvalt omanik ja hüpoteegipidaja lepivad kokku ning omanik seab hüpoteegipidaja kasuks käesoleva lepingu 3 (6)
2-21-17612 punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistule hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas kümme tuhat (10 000) eurot. Notariaalsele lepingule on lisatud kaks laenulepingut /dtl 168 ja 170/ ning kinnituskiri /dtl 169/ mille kohaselt on hageja L. T. võtnud M. L. lt laenu summas 5200 eurot ning laenu tagastamise tähtaeg on 02.11.2020.
6.Kohtutäitur Tarvi Söömeri 18.03.2021 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamisega seotud nõuete detailsest arvestusest /dtl 174-/ nähtub, et nõue koosneb: Laenuleping summas 5200 eurot (nõude alus: laenuleping ja 02.09.2020 Tallinna notari Liivi Laos poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse (edaspidi leping) p 4.1 1.) hüpoteegiga tagatakse võlgniku poolt antud kinnituskirjas (võlatunnistus) toodud summa 5200 eurot; viivised summas 104,88 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2.) Võlgnik kohustus tasuma laenu hiljemalt 02.11.2020. Võlausaldajal on õigus arvestada VÕS § 113 alusel viiviseid kuni laenu tagastamiseni. Võlgnik ei ole laenu tagastanud. Viiviseid arvestatakse perioodi 03.11.2020 kuni 02.02.2021, s.o 92 päeva eest. Kuna laenulepingus ei ole viivist märgitud, võetakse viivise arvestamise aluseks VÕS § 94 alusel arvestatud viivised. Seadusjärgne viivisemäär 2020. aastaks on 8% aastas (0,022% päevas). Viivise arvestus laenujäägilt 5200 eurot on (5200x 1,14 x 92) 104,88 eurot. Leppetrahv summas 104,00 eurot (nõude alus 4.1.2 ja p 4.8) Lepingu p 4.8 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi tasumist määras 2% laenujäägilt, kui võlgnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingujärgseks kohustuste rikkumiseks on laenu tagasimaksmise tähtaja rikkumine ning Kulutused õigus- ja finantsabile summas 3000,00 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Hüpoteegipidaja on kandnud laenulepingu ja lepinguga õigusabi kulutusi summas 3000,00 eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve ja selle tasumist tõendav dokument lisatud), notari tasu allkirjaõigsuse tõestamisel summas 30,60 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2) lisaks ka kulutused kütusele summas 629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument /dtl 188/
7.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenu tagasimakse kohustust hageja täitnud ei ole. Sisuliselt ei ole vaidlust ka selle üle, et võlgnik tunnustab nõuet (sh. põhija kõrvalnõudeid) osaliselt ning on pakkunud erinevas ulatuses kompromissisummat.
8.Tulenevalt TsMS § 37 lg 1 on täitekulud on kohtutäituri tasu, käesoleva seadustiku § 24 lõike 2 alusel täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud, sealhulgas üleandmise märke alusel kohtutäiturile üleantud sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja äraveo ja hoidmisega seotud kulud, ning muud vara hoidmisega seotud kulud; ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; võlgniku sundtoomise kulud; enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. TMS § 37 lg 1 p 7 teise lause kohaselt ei loeta vajalikeks kulutusteks täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid. 4 (6)
2-21-17612
9.Sissenõudja on esitanud täitemenetluses täidetavate kulude hulka Kulutused kütusele summas 629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument /dtl 188/. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TMS § 37 lg 1 p.7 teises lauses sätestatust puudus kostjal sissenõudjana õigus esitada täitemenetluses väidetavalt õigusabi eest XXX OÜ-le tasutud 3000 euro eest, kuna tegemist on täitekulude hulka mittekuuluvate kulutustega. Tulenevalt TMS § 37 lg 1 p .5 kuuluvad täitemenetluse kulude hulka täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud, kuid sissenõudja on esitanud 13 kütusetšekki perioodist 23.09.202006.11.2020 /dtl 184-187/ mille seotus täitetoimingutega ei ole välja toodud. Kohus tuvastas, et täitetoimiku kohaselt on täiteasi menetlusse võetud 19.03.2021 /dtl 159/ mistõttu ei ole tegemist täitemenetluses täitetoimingutega seotud sõidukulutustega. Kostja on viidanud, et nimetatud nõuete aluseks on hüpoteegi seadmise lepingu punkt 4.1.2. ja 4.1.3, mis sätestavad alljärgnevat:
4.1.2.kõik käesolevast lepingust tulenevad hüpoteegipidaja nõuded (sh leppetrahvinõuded, teatamiskohustuste või pandiesemega ümberkäimise kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded) L. T. ’i (isikukood XXX) vastu;
4.1.3.käesoleva lepingu punktides neli üks üks (4.1.1) kuni neli üks kaks (4.1.2) nimetatud nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale.
10.Kohus on seisukohal, et sissenõudja nõue kogusummas õigusabi kulutustele summas 3000,00 eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve, tasumist tõendav dokument lisatud) ning kulutused kütusele summas 629,47 eurot ei kuulu ka kostja viidatud lepingupunktide kohaselt hüvitamisele hageja poolt.
11.Seega on täitemenetluses nr XXX tegemist alusetu nõudega kogusummas 3629,47 eurot, millises osas tuleb hageja hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada TMS § 3 lg 1 p 7 alusel lubamatuks 3629,47 euro ulatuses. Muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid, seda, et hageja ka kogu menetluse vältel tunnistas võlgnevuse osa nõudest koos kõrvalnõuetega ning võlgnevuse sissenõudmine on iseenesest õige, kuid kostja on täitemenetluses alusetult esitanud 3629,47 euro ulatuses täitemenetluses sissenõudmisele mitte kuuluvate kulude nõude, on kostja tegevus põhjustanud käesoleva vaidluse. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
13.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5 (6)
2-21-17612 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.